Ja ei maksa siin udutada ka Ukraina näidetega – formaalselt on Vene Föderatsioonil endiselt õnnestunud vältida oma otsese lipu näitamist (sh Hollandi reisilennuki puhul), kuna igasuguseid suurtükisüsteeme ja Grade vedeles ka Ukraina ladudes nii palju, et alati pole võimalik aru saada, kust relvad tulid ja kes neid kasutas. Eesti pinnal Vene päritolu relvi täna praktiliselt polegi, nii et see trikk ei läheks siin parimagi tahtmise juures läbi. Ja kui ka läheks, siis ei toimiks see strateegiliste pommitajate puhul.
See, et relvad/väeosad voorivad kolonnide kaupa separatistide aladele Venemaalt, on lääneriikide luuresüsteemid ammuilma kindlaks teinud ja selle kohta on nähtavasti olemas sama kaljukindlad tõendid, kui NSVL-le esitati 1962 ÜRO julgeolekunõukogus rakettide olemasolu kohta Kuubal (mida NSVL viimseni eitas). Arvan, et CIA vaevalt opereerib andmete kogumisel siin teemaga "Mis Ukrainas toimib vol XX". Igasugu vene üksustele omased kutsungid, kogemata eetrisse läinud nimed, isikkoosseisu mobiilikõned - ammuilma on see tõendusmaterjal olemas. On vaid tegemise küsimus anda see asi meediasse ja tutvustada VF tegemisi 2x2 m suurustel fotodel.
Küsimus on lihtsalt selles, et kui lääneriikide poliitiline juhtkond otsustab mingis küsimuses pead liiva alla peita ning tegeleda poolmeetmetega, siis seda ka tehakse, tõendagu venelaste osalemist Tallinna (või misiganes koha) pommitamisel kasvõi 10 viisnurkadega lennuki vrakki ümber linna põldudel ja 50 vangivõetud meeskonnaliiget. Venemaa käitumine on aga kasuaalne ja sõltub sellest, kui palju nad parasjagu vastase valuläve tajuvad. Aga see, et kui venelastel on oma eesmärgi saavutamisels vaja 500 tonni pomme Tallinnale (või kuhu iganes lennuki lennuulatuse piires ja väikse kaotuste riskiga) puistada, siis nad seda ka teevad. Päris kindlasti on nad teatud oludes võimelised poetama ka tuumapommid nt Ämari lennuväljale. Reisilennufirmad arvasid kah, et KAL-007 ja USS Vincennese juhtumid on ajalugu ja lendasid julgelt üle sõjapiirkonna, aga näe, üllatasid jälle...
Kui Ukrainas on saavutatud Läänega teatud "teineteisemõistmine" (osapooled tegelevad poolmeetmetega - Venemaa peab poolsõda ja Lääs rakendab poolmeetmeid nagu majandushoovad), sest mõtteline joon on täna seal. Karvupidi kokku minna ei taheta (vähemalt praegu). Mõttelist joont muide kujundab ka sõjaline olukord maailmas, kui toimuks nt suurem sõda Araabia poolsaarel, astuks venelased kaugemale (näiteks Lahesõda kasutati meil ära milleks...?). Täpselt samamoodi sõltub ka ühe või teise "high profile" relvasüsteemi kasutamine taolistest, antud ajale omastest asjaoludest (on prognoosimatud). Ning ilmaasjata ei öelda, et "hope for the best, prepare for the worst". Mind see lobajutt, mille eesmärk on tegelikult õigustada tänast asjade seisu kui piisavalt ja optimaalsel - ei veena.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.