Läti ja Leedu kaitsejõud

[reserv2006]

Kogu hankeprotsessi pikkus sõltub nii sellest, kui palju Leedu saab iga-aastaselt tarnijale maksta, samuti sellest, kui mitu masinat aastas suudab tehas neid Boxereid Leedu jaoks valmis vorpida. Olukorras, kus Leedu kaitse-eelarve on praegu täna u 400 miljonit eurot, siis on selge, et meist ligi kaks korda suurema tegevväelaste arvu juures (personalikulud) ei saa nende iga-aastased hankesummad olla eriti palju üle 100 miljoni euro. Kui suureneb järgmistel aastatel kaitse-eelarve, siis suureneb loomulikult ka hangeteks minevad summad, kuid eriti üle 200 miljoni aastas see ilmselt ei kujune.

Kas see on päris kindel, et Leedukad rahastavad Boxerite hanget kaitse-eelarvest?

[Viiskümmend]

Ka CVde puhul ei teki sõjalist võimet enne, kui need on komplekteeritud kõige vajalikuga, täiendavalt Norrast soetatavad toetusmasinad on ümber ehitatud ja moderniseeritud ning neile on olemas nii personal, kui sõjaaja laskemoon ja varuosakomplektid. Selleks kõigeks kulub ka meil ju veel suur hulk raha ja aega (ikka mingid 10-20 aastat)?!

[Drax]

Pealtnäha kadedusttekitavalt lihtne, eksole - Leedu lööb raha letti ja meie aastatepikkune diilide otsimine ja üheksa korda mõõtmine tundub täielik ajaraisk .

Ei ole nii. Me lihtsalt ei näe seda saagimist, mis Leedu sees on käinud, kuna keegi meist leedukeelset ajakirjandust ei loe. Sestap paistabki, et "löövad raha letti".

Minu tsitaadis rõhk sõnal "pealtnäha" .

A4, selline võimalus on ju ka, et Leedu rahastab neid kiireid hankeid kaitse-eelarve väliselt ja laenurahaga, nii et masinad laekuvad nii kiirelt kui tehas toodab?

[siilike]

Kui räägitakse, et esimene Boxer jõuab kohale 2017, siis ega nad seda täna kokku panema hakka. Leedu Kaminal on järgnevate aastate jaoks eelarve mahud enam-vähem prognoositavad ja teada, et kasvavad. Kui on vaja ettemakse teha, siis seda tehakse ehk laenuga või eelarvest.

[tommy]

Ükski relvatööstur ei taha endale riski, et vorbib suure kiirusega ja oma rahade eest (ning tarnib ära) riigile X üle kogu tellitud kraami ja jääb siis järgmistel aastatel tasumist ootama – võib-olla tuleb seal riigis X vahepeal võimule mingi teistsuguste prioriteetidega valitsus, kes otsustab kaitseeelarve summad hoopis sotsiaalsektorisse kantida.

Leedulased on selle "ämbri" korra juba läbi teinud...
http://www.postimees.ee/99601/soome-rii ... isu-autole

Veokeid, soomukeid ja busse valmistav firma teavitas avalikkust oma probleemidest, mille taga on Leedu suutmatus maksta armeele tellitud veokite eest kokkulepitud ajal, vahendas YLE.

[Leo]

Kui leedukad on varemgi koostööpartneritele tynga teinud ja lihtsalt keeldunud maksmast, sest raha on otsas, siis on nad ju relvatehase seisukohast korgendatud riskiga klient, sellistele myyakse reeglina peale ettemaksu laekumist, ehk Boxerite liin pannakse tööle peale seda, kui oluline osa arvest on tootja arvele laekunud. Kui Sisu veoautosid on voimalik hea tahtmise korral iga armees ja ka tsiviilveoautodena kasutada, siis IFVdega eriti midagi muud teha ei ole, need ongi ainult sojamasinaks ehitatud. Saame siis näha, mis tingimustel leedukatega need diilid allkirjastatakse, kuid nagu siin eelnevad kommenteerijad on välja arvutanud, on leedukate kaitse-eelarve koormus päris märgatav lähiaastatel.

[reserv2006]

Kui Sisu veoautosid on voimalik hea tahtmise korral iga armees ja ka tsiviilveoautodena kasutada, siis IFVdega eriti midagi muud teha ei ole, need ongi ainult sojamasinaks ehitatud. Saame siis näha, mis tingimustel leedukatega need diilid allkirjastatakse, kuid nagu siin eelnevad kommenteerijad on välja arvutanud, on leedukate kaitse-eelarve koormus päris märgatav lähiaastatel.

Mu meelest on huvitav see, et kui ma loetust õigesti aru sain, siis sakslased ja hollandlased ei plaani Boxereid IFV-dena kasutada, sellesse rolli jäävad vastavalt Puma-d ja CV90-d. Et selles valguses natuke huvitav ja võib-olla ka riskante valik leedukate poolt.

[trafomees]

Leedukad võibolla ostavadki Boxereid soomukitena.

[gooligan]

Paistab, et leedukatel on NASAMSiga tõsi taga. Ostuläbirääkimised pidavat algama järgmise aasta alguses.
Sõnum on neil ühene - nad ostavad igal juhul ja ülejäänud Balti riike järgi ei oota (nn jätavad ukse lahti, et kes hiljem süsteemiga liituda tahab).
Kokku räägitakse ca 8 komplekti soetamisest.

Ehk nüüd on siis initsiatiiv leedukate käes ning on aeg meil otsustada, kas hüppame paati või mitte...

http://www.delfi.lt/news/daily/lithuani ... d=69855282

http://worlddefencenews.blogspot.com.ee ... quire.html

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Veidi põhjalikum artikkel leedu RusDELFIst:

http://ru.delfi.lt/news/live/litvu-budu ... d=69864412

В этом году у Польши были приобретены переносные комплексы Grom. Но Литва не скрывает, что хочет охватить и другой слой противовоздушной обороны – среднюю дальность. Именно этому критерию отвечает NASAMS. Уже в следующем году Литва должна начать переговоры с Норвегией и США. Источники утверждают, что Литве необходимо по меньшей мере 8 таких комплексов. Часть из них планируется получит как можно скорее, если переговоры пройдут успешно.

Teab keegi - milline on NASAMS-keskmaasüsteemi põhiline tuleühik? Maakeeli siis mitu laskeseadet? Ja mitu/mis platvormi sellist põhituleühikut teenindavad?

[madiss]

Mida 8 NASAMS kompleksiga, õhutõrjepatareiga teha annab, Leedu õhuruumi nendega lukku ei pane, mõne üksiku objekti kaitse nt. Šiauliai lennuväli? On need Iskanderi vastu suutelised midagi korda saatma? Ülilühimaa(VSHORAD) süsteemidelt minnakse kohe üle keskmaa(MRAD) süsteemidele, lühimaa(SHORAD) süsteemid jäetakse üldse vahele? Millega siis tagatakse mehhaniseeritud pataljonidele, brigaadidele orgaaniline õhutõrje 5000+ meetri peal lendava Su-25, 24 vastu, mida ülilühimaa(VSHORAD) ära ei kata? Loogiline oleks, et õhutõrje ehitatakse üles etapiviisiliselt lihtsamalt, odavamalt keerulisemale ning kallimale, järjekorras: VSHORAD, SHORAD, MRAD. Kas leedukate moodi kiirustades rapsimine ikka õigustab end?

NASAMSi rühma teenindab 22 sõdurit, koosneb: radarist, tulejaotuskeskusest, elektro-optilisest sensorist: MSP500 sihtmärgi visuaalseks identifitseerimiseks ja kolmest laskeseadmest. NASAMSi õhutõrjepatarei omakorda koosneb 3-4 NASAMSi rühmast kuhu lisandub veel taktikaline tulejuhtimiskeskus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

NASAMSi rühma teenindab 22 sõdurit, koosneb: radarist, tulejaotuskeskusest, elektro-optilisest sensorist: MSP500 sihtmärgi visuaalseks identifitseerimiseks ja kolmest laskeseadmest. NASAMSi õhutõrjepatarei omakorda koosneb 3-4 NASAMSi rühmast kuhu lisandub veel taktikaline tulejuhtimiskeskus.

Lihtsamalt paluks - mitu sõidukit ja mis iga sõiduki peal paikneb?

Niipalju tundub siis klaar, et paljuräägit NASAMS-relvasüsteemi põhiline tuleühik on RÜHM, mis koosneb kolmest laskeseadmest.. aga kas iga laskeseade on kuueraketiline konteinerite blokk?

Ja kui näit Leedu räägib praegu vajadusest soetada 8 x laskeseadet, siis järelikult eiratakse NASAMSi standardtuleühikut - 8 ei jagu ju kuidagi kolmega? Et eksisteerivad ka muud moodused NASAMS-relvasüsteemi grupeerimiseks // baastuleühiku moodustamiseks - paarisarvulised, mitte kolmikud?

[tommy]

NASAMSi rühma teenindab 22 sõdurit, koosneb: radarist, tulejaotuskeskusest, elektro-optilisest sensorist: MSP500 sihtmärgi visuaalseks identifitseerimiseks ja kolmest laskeseadmest. NASAMSi õhutõrjepatarei omakorda koosneb 3-4 NASAMSi rühmast kuhu lisandub veel taktikaline tulejuhtimiskeskus.

Mul oli kunagi juhus vestelda ühe Hollandi NASAMS-pataljoni ohvitseriga.(tõsi, tema teenistusest me suurt ei rääkinud)
Nii palju olen aru saanud, et NASAMSi väiksem iseseisev üksus olevat nn. fireunit.
Mis koosneb juhtimiskeskusest, radarist, masinast elektro-optilise ja FLIR-seadmestikuga ja 3-4 laskeseadmest, igaüks siis 6 raketiga.

Kolm (või neli) sellist üksust moodustavadki pataljoni.
Lisaks on pataljonil oma, pataljonitaseme juhtimispunkt, võimsam radar ja mitmed kesksed toetusüksused. Remont, transport, rakettide hooldus ja ettevalmistus, lähikaitse jms...
Hollandlastel kuuluvat(kas ka praegu, ei tea) NASAMS-pataljoni koosseisu ka väike üksus Fennek-soomukeid Stinger-rakettidega. Tõenäoliselt kah lähikaitseks.
Laskmas pidavat nad aga käima hoopis Kreeta saarel...

[Kapten Trumm]

See rühm on seal nagu võõrsõna
Taolisel puhul on jaotus meeskond (nagu jagu), patarei (1 kompleks), pataljon (3-4 tulepatareid ning raadiotehniline patarei).
1 kompleks pole "rühm" mitte seepärast, et seal on kogemata umbes rühmajagu mehi, vaid taolistes üksustes ongi vähe inimesi, patarei on nt MP-de puhul kompanii vaste).

Näiteks siin laialt kasutuses olnud vene S-75 kompleksi puhul oli 1 kompleks divisjon, mis koosnes kahest patareist (stardipatarei ja raadiotehniline patarei). Stardipatarei koosnes kolmest laskeseadmest ning mingist kogusest lisarakettidest autodel. Raadiotehnilises patareis asusid vajalikud juhtimisradarid ning juhtimispunkt, mis rakette suunas. 3-4 divisjoni moodustasid polgu (hiljem brigaadi), mille juures oli tehniline divisjon (tegeles rakettide hooldusega) ja kaugmaaradar (selle üksust ma ei tea). Tegelikkuses võis 1 divisjon olla ca roodu suurune (seal hulgas olid ka kokad, autojuhid jne) ja kogu "polk" väikese pataljoni suurune.

Suuremate ÕT süsteemide puhul on vähim võitlusvõimeline üksus 1 kompleks, kuigi masinad/meeskonnad võivad ka iseseisvat omada piiratud võitlusvõimet.
Näiteks see paljuräägitud Buk suudab minimaalselt (360 kraadi) tegutseda kompleksina/patareina, sest seal on üks ringvaatlusradariga masin.
Tõsi, vajalik on radariinfo linkimine kõrgemalt poolt (suurendab pilti). Samas hädapäraselt suudab kompleks tuld anda ka siis, kui üksainuski masin töökorras on.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nõus - viimasest kahest postist joonistub juba tervikpilt // taktikaline loogika välja.

Seega:
- paljuräägit NASAMS-relvasüsteemi põhiline tuleühik(-fire unit) koosneb 3-4 laskeseadmest (+ muu mudru)..
- NASAMS-relvasüsteemi standardlaskeseade on kuue raketikonteineriga blokk (ja millisele sõidukile see paigutatakse, on maitseasi)..
- 3-4 laskeseadet põhilises tuleühikus kõneleb sellest, et kasutada võib relvi nii paarikaupa kui kolmikutena - maitse asi..
- NASAMS-relvasüsteemi põhiline tuleühik on patarei(-kompanii) ekvivalent - mis siis, et elavjõudu on vaid keskmise rühma jagu..
- 3-4 sellist patareid moodustavad ÕK-pataljoni elik omaette väeosa..
- logish, et sellise ülikalli staffiga varustet väeosa täiendatakse lähikaitse huvides ka ManPAD-relvastusega..


P.S. Läti-Leedu teemasse tagasi: hankides 8 x NASAMS-laskeseadet (ühes muu mudruga) võib Leedu neist moodustada uue kahepatareilise ÕK-pataljoni (GROM-tüüpi ManPADid selle üksuse lähikaitseks tal juba on)