Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Martin Peeter]

Ma arvan, et meie jaoks mõningaid positiivseid noote sisaldav artikkel.
http://www.bloomberg.com/news/articles/ ... o.headline

Putini režiimil pole esialgu veel põhjust majanduslikel põhjustel midagi nii meeleheitlikku teha nagu NATO riigi ründamine,nagu seda mõningad siinsed arvajad on arvanud. Kuid seis on ikkagi kehv ja kehvemaks läheb. Päris hea lühike seletus Venema reservides oleva raha hulga ja kuuluvuse kohta, kuigi need numbrid ei ole 100% usaldusväärsed.
Tegelikult on võimatu prognoosida, millal võib Venemaa majandust suurem katastroof tabada. Eks majanduses olegi väga tihti nii, et ohumärgid kogunevad-kogunevad, kuni mingil hetkel käib jurakas, olukord muutub regulaatorite poolt kontrollimatuks, tekib paanika, usalduse kaotus majanduse suhtes ja kõik püüavad kuidagi oma raha päästa. Siiski julgeks arvata, et sügiseni veel midagi väga hullu ei juhtu. Kaugemale aga ei julgeks pakkuda just selle pärast, et protsessid ei ole lineaarsed.

[kuido20]

Ma arvan, et meie jaoks mõningaid positiivseid noote sisaldav artikkel.
http://www.bloomberg.com/news/articles/ ... o.headline
Putini režiimil pole esialgu veel põhjust majanduslikel põhjustel midagi nii meeleheitlikku teha nagu NATO riigi ründamine,nagu seda mõningad siinsed arvajad on arvanud. Kuid seis on ikkagi kehv ja kehvemaks läheb.

Nagu artiklis kirjutatud lasti rubla kurss vabaks (mida araablased ei tee) ja valuutareservi hoitakse 300 miljardi juures, millega suurfirmade vajadused saab ära kaetud. Keskklass muutub vaeseks ja elu läheb edasi. Palja persega edasi aga KrõmNash.

[Kulibin]

Ma jään siis järjekordselt eriarvamusele. Krõmnash ja muu selline ei vea ühel hetkel enam välja. Igaljuhul üritab Putler Co püsida kursil, sest vastasel korral lõpetaks nad võllas. Mu tundlik perse üritab ära tabada võimalike sellega kaasnevaid hemarroide.
Raskeks läheb, seda ma tunnen, aga kuupäeva ei oska hetkel öelda.
P.S. Karu näljutamisega võib saada vaid mõningaid tulemusi, igal taltsutamiskatsel on omad piirid. Ei maksa looma viia hullumiseni. Kui loom ei allu dressuurile ja pidevalt pureb, on vist ainult kaks varianti ...

[vadim]

Pankrotiavaldus tuntud BMP tootja ОАО «Курганмашзавод» vastu.


«Группа МТЕ» andis kohtusse avalduse pankrotiavalduse tuntud BMP tootja ОАО «Курганмашзавод» vastu.









Kohus lükkas pankrotiavalduse tagasi, kuna pankrotiseaduses on erisätted strateegiliste tähtsusega kaitsetööstusettevõtte pankroti menetluse kohta.
http://military-informant.com/pressrele ... zavod.html

Ettevõte on ainus BMP tootja Venemaal.
http://ic.pics.livejournal.com/kotolap/ ... 9_1000.jpg

Wiki andmetel oli esimeseks toodanguks 1950.ndatel kraanad ja kraanade sõlmed aga 1955.a tulid
juba välja roomikud suurtükkide vedamiseks, 1966 algab BMP-1 tootmine, 1980.a. Võeti relvastusse BMP-2, 1987 järgenb BMP 3.

2013.a. saab valmis mitmeostarbeline platvorm «Курганец-25»,mille baasil on võimalik ehitada erienvaid masinaid, selle seeriatootmine peaks algama sellel aastal

Ettevõte üldpind on 247 ha, tootmistsehhide pindala — 696 тыс. м². Ettevõttel on 1300 ha suur katsepolügeen.

«Курганец-25» platvormil BMP


Pankrotiavalduse põhjuseks oli võlgujäämine liisingumaksete tegemisel. Näib, et juba varem oli
tehtud mingi kokkulepe, aga enam kui 80 miljonist rublast tasus ettevõte sümboolse 276,000 rubla.
Ettevõttel oli eelmise aasta lõpus võlgnevus ka töötajate ees ning maksmata oli ka gaasiarve.
http://military-informant.com/army/v-ku ... a-bmp.html

Eeelmise aasta sügisel tähistati suurejooneliselt ettevõte 65. juubelit (etteõte on ka suurim
Kurganski oblastis)
http://www.arms-expo.ru/news/predpriyat ... h_zavodov/

Detsembris jäeti ettevõte kütteta (paljumiljoniline gaasivõlg), kuigi ettevõtte oli juba siis ees täitmist
ootavaid riiklikke tellimusi 2017 aastani (uus БМД-4М, siin juba nimetatud "Курганец-25",
uusim BTR "Ракушка"). Ärritatud töötajad saatsid Putinile ka kaebekirja kus nuriseti ebainimlike
töötingimuste üle (temperatuur tootmistsehhides +5 kuni +7), palgad ollakse võlgu ,
palgad olid armetult väikesed (10000-15000 rbl), paluti abi tehase päästmiseks.
http://vpk.name/news/145588_ostanovite_ ... denta.html

Veebruaris olevat jõutud nii kaugele, et gaasivõlg makstud ja palgavõlgnevusi enam ei ole,
nii et kõik see mees (5500 inimest) võivad rõõmsalt tööle asuda.
Arusaamatu küll, miks selliste küsimustega peab obalsti kuberner siis tegelema
http://industrialconflicts.ru/msg/36945 ... situa.html

2015.a. oli ettevõte käive 9,2 mld rubla, kuid kohalikku eelarvesse ei laekunud sealt
midagi. Omal ajal tuli veerand Kurgani linna (tublisti üle 300,000 elaniku) eelarve
tuludest just sellest ettevõttest
http://ura.ru/news/1052235257 (teistel andmetel isegi 60 %)

Kaks päeva tagasi laekus kohtusse järgmine pankrotihagi, seekord taotleb pankrotti
„Ковровский электромеханический завод"
http://tass.ru/armiya-i-opk/2705340

Hageja spetsialiteet on hüdroseadmed. Ta on ainuke sihtimiseademetes kasutatavate
stabileerimissüsteemide tootja VF-s, nii et pankrotiavalduse esitanud ettevõtte
seadmed on kasutuses kõikidel vene tankidel ja lahingumasinatel.

Vene foorumis pakutakse sellisele omapärasele olukorrale selgitust:
Riigitellimuste pärast võistlevad erinevad finantsgrupeeringud, Kurgani ettevõttel
lihtsalt ei vedanud, kuna üüratud vahendid eraldati Kamazile.
http://www.yaplakal.com/forum3/st/25/topic1300860.html

Kamaz on ühte-teist ka valmis saanud, ainult mõned juhuslikud näited:

http://cs.pikabu.ru/images/previews_com ... 00878.jpeg

http://cs.pikabu.ru/images/previews_com ... 013_01.jpg

https://fotki.yandex.ru/next/users/elbe ... iew/768447



Kurgani tehas osa konglomeraadist „«Тракторные заводы» „ (traktoritehased), selle üheks
põhiomanikuks on Mihhail Bolotin. Endine komsomoliaktivist, õppis Moskva Keemiateholoogia
Instituudis (nagu kõigile tuntud Hodorkovski), esimese suurema suuma (50,000 usd)
teenis Pepsi reklaamide panemisega vene trollidele. Asutas ettevõtte „Most“, mille tuluallikas sai
koobalti, nikli ja vasega. Isa töötas Tšeboksarõ traktoritehases, sealt sai alguse 1996.a.
Alguse kontsern «Тра́кторные заво́ды», kuhu mõne aasta pärast kuulus juba 25 tehast 68,000
töötajaga nnde seas siis ka Курганмашзавод. Hiljem pandi osa tehaseid kinni, osa töötajaid
lasti lahti. Aga kogu laienemine toimus pangalaenudega.

http://ko.ru/keys/item/130673-boevye-ma ... a-i-bakova

Kurgan teiselt poolt mängust välja – õhudessantvägede juhataja kinnitas, et tema juhatavate vägede jaoks vajalike
soomukite tootmine viiakse Volgogradi traktoritehasesse
http://ura.ru/news/1052237558

Põhjus: Kurgani tehas on tehniliselt maha jäänud, seadmepark on 30 aastat vana, uuendusi pole
tehtud ja seega uut БМД-4М pole seal võimalik toota

Kõrvalteemaks.
Volgogradi traktoritehas kuulub samuti kontserni , kuid endisest hiilgusest on vähe alles. Hiigelsuur
territoorium näeb välja justkui Stalingradi lahing oleks alles eile lõppenud
Hirmus pilt- droonivideo (väljakargav tankimängu reklaam pange lihtsalt kinni)
http://bloknot-volgograd.ru/news/polnay ... -po-711692
Ameeriklaste juhtmisel ehitatud tehases sai esimene traktor valmis 1930.aastal, 1970ndal
sai jõuti miljonenda traktorini.
Praegune toodang- http://vgtz-traktor.ru/
Tootmistegevus on koondatud territooriumi lõunaossa, mis moodustab vene foorumlase arvates
20 % või isegi vähem tehase territooriumist. Seal pannakse kokku ka BMD keresid (renditud laevafirmalt)

Tagasi BMP tootja juurde Kurgani linna
Bolotini firma saamine Kurgani ettevõtte omanikuks 2005.a. oli suureks üllatuseks. Kohalike arvates sai
sellest alguse Kurgani BMP tootja allakäik. Peadirektori ametikoht kaotati, ametisse määratud
tegvdirektorid kaua kohal ei püsinud, juhtivad spetsialistid vallandati või läksid minema, optimeerimise
sildi all olevat lõhutud paikapandud tootmissüsteem,millega BMP omahind tõusis 30 %. Ka enne
Bolodini ajastut 2000-2004 ei olnud
kerge, riiklikke tellimusi armee jaoks ei tulnud aga tollase peadirektori jutimisel suutis ettevõtte
hakata tootma tsiviilostarbelist toodangut ja ettevõttes töötas siis 13,000 inimest.

Kaldume korraks kõrvale. Omaette lugu on Kurganets 25 demonstreerimisega. Seda taheti näidata 2014.a.
võiduparaadil, ei jõutud.
Järgmisele paraadile juba sõideti. See et mootor oli võetud BMP 3 pealt ja torn Tuula tehase laojääkidest,
ei omanud tähtsust. Geopoliitika nõudis VF sõjalise võimsuse demosntreerimist ka BMP klassis.
http://andreypilot.livejournal.com/108763.html

Pärast praadi kaeti masin presendiga ja jäeti õenurka seisma
http://www.rg.ru/2016/01/27/reg-urfo/zavod.html

Töösturite ja ettevõtjate piirkondliku juhi Simonovi hinnangul on ettevõttel 15 mld rubla eest krediite ja
15 mld rubla eest muid võlgu ning olukord ei parane
http://www.rg.ru/2016/01/27/reg-urfo/zavod.html

Ettevõtte tellimustest moodustavad riigi poolt antav 95 %, tsiviilostarbelise toodangu
osakaal ainult 5 %
http://www.rg.ru/2016/01/27/reg-urfo/zavod.html


Kuidas siis on ikkagi võimalik, et ettevõte mis on koormatud riiklikke tellimustega, ei suuda maksta
palku ja arveid. Seletus: riikliku tellimusega käib kaasas 50 % avanss, ülejäänud makstakse aasta lõpus vastavalt tellimuse tegelikule täitmisele.

Teine seletus: riiklike tellimuste rahasid kasutatakse teiste Bolodini kontserni ettevõtete pinnal hoidmiseks.

Tehase ametiühingu juht kinnitab, et olukord pole siiski halb. Ettevõttes töötab 6600
inimest, keskmine palk 29,000 rubla, põhitöölistel koguni 32,000 rubla.
Mis edasi saab ? Edasi saab nii nagu riik otsustab. Riigi käes on kõik hoovad- kas leitakse uus omanik,
kas võlad kustutakse või refinantseritakse võlad või
riik võtab tehase rohkem oma kontrolli alal või tehas üldse natsionaliseeritakse.
Venemaa ainukese BPM tootja sulgmine aga on küll vist mõeldamatu samm.

[Kriku]

Ma arvan, et meie jaoks mõningaid positiivseid noote sisaldav artikkel.
http://www.bloomberg.com/news/articles/ ... o.headline
Putini režiimil pole esialgu veel põhjust majanduslikel põhjustel midagi nii meeleheitlikku teha nagu NATO riigi ründamine,nagu seda mõningad siinsed arvajad on arvanud. Kuid seis on ikkagi kehv ja kehvemaks läheb.

Nagu artiklis kirjutatud lasti rubla kurss vabaks (mida araablased ei tee) ja valuutareservi hoitakse 300 miljardi juures, millega suurfirmade vajadused saab ära kaetud. Keskklass muutub vaeseks ja elu läheb edasi. Palja persega edasi aga KrõmNash.

Pikkamisi vajub ikkagi kokku. Ei vaesu ainult keskklass, vaid ka pensionärid, sest pensionite indekseerimine jääb alla inflatsioonile. Ka siis, kui kiiret sügavat krahhi ei tule, vajub igal aastal hulk ettevõtteid ära, uusi aga ei teki. See Kurganmašzavodi lugu ülal (suur tänu Vadimile!) on sümptomaatiline - probleemid (nii võimuvõitlus + korruptsioon kui tootmisseadmete amortisatsioon kui arendustegevuse allakäik) muudkui kuhjuvad, kuni lõpuks jääb tootmine seisma. Import muutub haruldaseks, tööpuudus kasvab, kaubavalik vaesub, kvaliteet käib alla. Võim sekkub protsessi pidurdamiseks üha enam administratiivselt, lähenedes käsu- ja plaanimajanduslike võtetega. Kuna suur osa tootmispotentsiaalist pärineb ikka veel nõukogude ajast ja vajab järjest suuremaid investeeringuid, võib uus stagnatsioon tulla veel sügavam kui 1980-ndatel aastatel nähtu.

Armees väljendub see eeskätt võitlusvõimeliste mehhaniseeritud väeosade kasvava puudusena. Kuskil platsi peal võib tanke ja lennukeid küll palju olla, aga reaalselt sõtta saab neist saata üha vähesemaid. Maavägede masinapargist augustatakse märkimisväärne osa Ukraina sõja ägenedes ära ka.

Külmutatud konfliktide loomine ja hoidmine võib olla tõhus jõupoliitika vahend, kui riigil on ressurssi, mida neile kulutada. Mingil hetkel ei suuda aga riik enam adekvaatselt vastata, kui mitmes neist korraga tuliseks peaks minema. Ka praegu, kui kõik on enam-vähem rahulik, kulub Põhja-Kaukaasiale suurusjärgus 3B, Abhaasiale, Transnistriale ja Lõuna-Osseetiale veel 1B ja Krimmile 5B dollarit aastas vähemalt. Kui mitmes kohas korraga peaks sõjaks minema nagu Novorossijas, siis ei suuda keskvõim seda enam hallata.

Viiteid:
http://www.unian.info/economics/1222452 ... rimea.html
http://www.theatlantic.com/internationa ... ne/284197/
http://www.neweasterneurope.eu/articles ... d-to-worse
http://www.eurasianet.org/node/72146
http://www.ft.com/intl/cms/s/2/8233d33c ... z41k34Xcrv

Vene eelarvest on pikalt juttu olnud, panen ühe loo eelmise aasta lõpust:

Russia's budget deficit is expected to reach 1.5 trillion rubles ($21.7 billion) in 2016 with an oil price baseline of $40 a barrel, Deputy Finance Minister Maxim Oreshkin said Friday, Interfax agency reported.

In this projection, the deficit will constitute about 2 percent of GDP, and the ministry will have to be more conservative in its spending policy to maintain budget deficit margins of 3 percent GDP, Oreshkin said.

This deficit limit had previously been set by Russian President Vladimir Putin.

The Finance Ministry estimated Russia's GDP at 78.7 trillion rubles ($1.15 trillion) in the 2016 budget bill. Its previous deficit forecast, due to the oil price and falling ruble, was 1 trillion rubles ($14.4 billion).

Budget revenues were projected at 13.7 trillion rubles ($204 billion), with expenditures expected to reach 16 trillion rubles ($238 billion).

The budget bill projected the average price of Russian Urals oil in 2016 at $50 per barrel. On Monday, the oil price descended to a seven-year historical low and has continued to fall. On Friday, February futures for Brent crude oil dropped 0.4 percent to $39.98 a barrel, Interfax reported.

Külmutatud konfliktide peale kulub 40$ nafta tünnihinna juures kuni pool eelarvepuudujäägist ning 4-5% eelarve kuludest.

Siia ei ole juurde arvestatud igasugu ühekordseid projekte nagu Kertši sild, mille eelarve pidi olema 2,8 B. Ega sõdu Novorossijas (vähemalt 2,5B aastas) ja Süürias (vähemalt 5M päevas ehk ligi 2B aastas).

[Fucs]

Aitäh vadim

Sellise materjali põhjalikuks ja süvitsi läbitöötamiseks, ning foorumi jaoks materjali kokku panemiseks, kulub ikka väga kõvasti aega.

Respect

[ermot]

Tänud ka minu poolt, Vadim! Super!

See on siis praegune seis Venemaa sõjatööstuskompleksi ühes olulisemas valdkonnas. Arvestama peab, et näidati pilte valikuliselt, mingid töötavad tsehhid paistsid ju ikka olevat ja siin-seal oli näha sõiduvahendite jälgi. Saab öelda vaid seda, et tootmist on kõvasti kokku tõmmatud ja praegune ei vasta NLiidu aegsele tipptasemele. Samas pole ka nii suurt vajadust kui NLiit + sotsialismileer kokku suutis tekitada. Ja kui kiiresti vaja tootmismahte kasvatada, siis infra suurel määral olemas. Samas see Kurganets 25 paraadile saatmise lugu on ehmatavalt suur pakasuhha. Või siis pole ka, kui veel korralikke jooniseidki pole?

Juhtimine longab ja inimesi napib. See juba palju suurem probleem, ehkki mitte ületamatu. Huvitav, kui keeruline on Putini reziimile ühe pupu-juku Bolotini kastreerimine? On see süsteemne viga või ajutine "error"? Kui vaja, saadavad Surkovi asja kallale, panevad papi taha ja poole aasta pärast masinad huugavad? Raha võtame pensionifondist ja vajalikud puuduvad kõrgtehnoloogilised komponendid... tjah, kes neid võiks pakkuda? Prantslased?

[kuido20]

Tänud ka minu poolt, Vadim! Super!
Raha võtame pensionifondist ja vajalikud puuduvad kõrgtehnoloogilised komponendid... tjah, kes neid võiks pakkuda? Prantslased?

Vadimi (tõesti hea töö) pildil on soomusauto rehvide peal kiri MICHELIN
https://fotki.yandex.ru/next/users/elbe ... iew/768447

Kui Venemaal toimuvat võtta eestlase mõistusega siis peaksid nad seal surnud olema, aga ei ole teps mitte ja elavad edasi.
Kaitse-eelarve on miljardites ja midagi selle raha eest lõpuks ka valmis tehakse.

[Kriku]

Jah, aga seda "midagit" jääb järjest vähemaks.

Kindlasti jääb VF armee ettenähtavaks tulevikuks tervikuna tugevamaks näiteks ilma liitlaste abita Eesti omast. Aga see ei ole ju küsimus. Küsimus on, millal hakkab majanduse allakäik armee lahinguvõimet sedavõrd mõjutama, et nad saavad kirja oma järgmise korraliku kaotuse I Tšetšeenia sõjast saadik? Ehk siis, millal putinistlik režiim niivõrd stagneerub, et ei suuda enam kokkukrabatut hoida?

Selles suhtes on sul muidugi õigus, et Krimm pole esimene, mis ära kukub. Krimmi tagasi vallutada on Ukrainal praktiliselt võimatu.

Kaitse-eelarve võib miljardites olla, aga näiteks USA mehhaniseeritud diviis maksab kaugelt üle miljardi.

[Kriku]

Kuhu panna, ei tea. Panen siia. Artikkel on hea.

Jüri Vendik: Vene ühiskonnas on midagi, mis sunnib teda vahetama vabadust ja eneseväärikust irratsionaalsuse vastu.

Vene ühiskonnas on langemas oluline kants ehk kindlad, pühad, toimivad, kõikide huve kaitsvad riigi ja ühiskonna institutsioonid, kirjutab Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik.

«Pussy Riot ja Pavlenski vaatavad Jekaterinburgi kohtunikku Ivanovat abitult ja kadedalt taamalt. See pole ju midagi muud kui happening, kunstiline akt, mis väärib kohta nüüdisaegse popkunsti entsüklopeedias.» Nii sarkastiliselt kommenteeris üks Vene tuntuimaid blogijaid Rustem Adagamov Vene kohtuniku otsust mõista surma teisitimõtlejast naise arvuti ja hiir.

See 20. veebruari uudis köitis natuke tähelepanu ka Eestis. Üksikema Jekaterina Vologženinova pani kaks aastat tagasi oma lehele Vene sotsiaalvõrgus Vkontakte üles ühe Putini karikatuuri ja ühe pildi Ukraina tüdrukuga ja kirjaga «Surm Vene okupantidele».

Jekaterinal on neli lugejat. Juurdlus kestis 11 kuud, kohus aga neli kuud. Jekaterina peab karistuseks tegema 320 tundi sundtöid, tema koduarvuti ja hiire aga mõistis kohtunik Ivanova hävitamisele.

Tõtt-öelda, terve mõistus (tänapäeva inimeste mõistus muidugi) langes siin teatud määral seadusetähe ohvriks: kuriteo vahend tuleb tõepoolest hävitada. Iseasi, mida kuriteoks tunnistatakse.

Aga uudise pealkiri kõlas isegi rutiiniks muutunud Venemaa veidruste taustal niivõrd, noh, Aafrika moodi, et uudis jäi meelde. Nagu ka Orjoli oblastis elava kooliõpetaja Aleksandr Bõvševi kriminaalasi: tema vallandati ja saadeti paranduslikule tööle Ukrainat toetavate luuletuste eest.

Probleem on aga selles, et tänapäeva lugeja kaleidoskoopiline mõistus ei haara kogu pilti. Seda aga üritavad tema eest ära teha mõned teised.

Nagu näiteks Vene netiväljaande Rus2web ajakirjanikud ja nende küsitletud advokaadid, kes arvutasid välja, et 2015. aasta jooksul algatati Venemaal umbes 200 kriminaalasja internetikasutajate suhtes, kes olid kas kirjutanud või kõigest jaganud-levitanud midagi sellist, mis Vene võimudele ei meeldi.

Seda kampaaniat soodustab 2014. jõustunud seadus, mille järgi, nagu inimõiguslased hoiatasid, võib Vene kohus teoreetiliselt nüüd trellide taha saata isegi «laikimise» eest. Ametlikult karistatakse seejuures rahvusliku, rassilise, sotsiaalse jm vihavaenu õhutamise eest.

See ei ole muidugi Venemaa mastaabis mingi laiaulatuslik kampaania. Vene opositsionäärid arutlevad, et ulatuslikku polegi vaja: piisab väheste karistamisest, et ülejäänuid hirmutada.

Aga täiesti võimalik on, et see pole üldse dirigeeritud kampaania, vaid pigem n-ö rahvaalgatus.

Praegu Venemaa inforuumis valitsevas üsna hüsteerilises õhkkonnas – me võitleme läänega, kohe läheb vaat et suureks sõjaks, «rahvusreeturid» (c) Putin) on kõik USA Riigidepartemangu palgal jne – tundis ühiskonna kõige tagurlikum, samas kõige aktiivsem, halastamatum, kas üdini ideeline või üdini küüniline – kokkusaavad äärmused – osa, et «nüüd on lõpuks meie aeg». Nüüd tohib. Nüüd teeme neile rahvusreeturitele ära.

Sellesse ühiskonna kihti kuuluvad näiteks FSB ja juurdluskomitee töötajad, kes loodavad uute seaduste agara täitmise eest ehk preemiat või ametikõrgendust saada. Aga neid toetab – ja sugugi mitte alati vaikimisi, mitte passiivselt – üsna suur osa ülejäänud rahvast.

Seda oli näha õpetaja Bõvševi kohtuprotsessil, kus kõik tema kolleegid ühtäkki avastasid tunnistajatena esinedes, et nende kõrval töötab juba aastaid reetur, heidik ja fašist, kelle hoolde ei tohi lapsi usaldada.

See, kuivõrd kiiresti ja millise valmidusega Vene ühiskond taasomandab vanu, justkui minevikku jäänud kombeid, võib isegi imestama panna – aga vaid väljastpoolt vaatajaid. Mõned imestavadki – vanad sovetoloogid, primitiivsed humanistid, kes arvasid, et uus elukorraldus ja lääne pakutud sõprus muudavad, juba on muutnud Venemaad sootuks.

Toimuv aga tõestab seda, mis oli niigi selge, ainult et üsna paljud ei tahtnud seda uskuda: see ühiskond, see kultuur taastoodab seda kõike. See kultuur oli nõukogude süsteemi allikaks ja see rahvas – suur osa sellest – pöördub rõõmsalt oma juurte juurde tagasi. Muidugi uue kvaliteedi tingimustes – vähemat poeletid on kaupu täis.

Oleks kohatu ja rumal hakata Postimehe haritud lugejale seletama, et autor ei pea vene rahvast mingiks erandlikuks värdjaks. Pole isegi tarvis hakata tooma labaseid ajaloolisi näiteid – mõelgem kasvõi selle peale, kui palju põevad ka kõige edumeelsemate ühiskondade liikmed kõige häbiväärsemat konformismi ja primitiivsemat karjainstinkti (või hoopis naudivad neid), nimetades seda korporatiivseks lojaalsuseks.

Kuid siiski on Vene ühiskonnas midagi, mis erinevalt teistest kristlikest Euroopa rahvastest sunnib teda jälle – ka tänapäeva maailmas – vahetama vabadust ja eneseväärikust irratsionaalsuse vastu.

19. veebruaril suri suur mõtleja Umberto Eco. Neil päevil tsiteeriti laialt muuhulgas tema kuulsat artiklit «Igikestev fašism», kus ta nimetas 14 fašismi tunnust. Tsiteerisid seda ka Vene opositsionäärid, osutades kahjurõõmsalt, et tänapäeva Venemaa vastab nende arvates kõigile 14 punktile täpselt.

«Juht, kes teab, et võim pole talle demokraatlikult antud, vaid on jõuga võetud, taipab sedagi, et kogu ta jõud tugineb rahvahulkade nõrkusele; rahvahulgad on nii nõrgad, et vajavad ja on ära teeninud valitseja. Et inimrühmad on korrastatud hierarhiliselt (sõjaväe eeskujul), põlgab iga alam valitseja oma alluvaid, ja neist põlgab igaüks omakorda oma alamaid. See kindlustab massielitismi tunnet.» Nii kõlas osa kümnendast punktist, kus Eco kirjutas «elitismist» kui fašistliku ideoloogia osast (tlk Udo Uibo).

Eco kirjutas seda ilmselt peaasjalikult oma kodumaa kogemusele tuginedes, ja Itaalia jaoks see ehk oligi midagi erandlikku, mingi poolkunstlikult arendatud ideoloogia osa.

Kuid Venemaa jaoks pole ülalkirjeldatu ei kunstlik ideoloogia ega fašism. See on Vene elu korraldus läbi aegade. Elukorraldus, mis tõi kunagi tugevust ja edu Vene impeeriumile ja toob tõsiseid probleeme tänapäeva Venemaale.

Selle asja vastu on üks üsna kindel, mitmel pool edukalt katsetatud ravim: kindlad, pühad, toimivad, kõikide huve kaitsvad riigi ja ühiskonna institutsioonid.

Probleem on selles, et Venemaad valitsev kamp just nimelt hävitab institutsioone, asendades neid oma tahtega, oma kasuahnusega ja oma paranoiaga. «Meie tulevik kuulub televisiooni- või internetipopulismile, milles valitud kodanike rühma emotsionaalseid reaktsioone saab esitada rahva hääle pähe,» ütles selle kohta 20 aastat tagasi Umberto Eco.

Diagnoos: Обыкновенный фашизм.

[kaur3]

Mingi aeg tagasi oli juttu Uralvagonzavodi pankrotist. Mis seis neil seal praegu on?

http://www.moscow-post.com/economics/ur ... bank20307/

[Kulibin]

Kuidas peatada vallandamisi ? Vene keele valdajatele lugemist.
http://news.rambler.ru/head/32937822/
Karm värk: http://www.bloomberg.com/news/articles/ ... o-medieval

[Svejk]

Dmitri Potapenko ja teised saates "Tochka Zrenija":

Дмитрий Потапенко, Владислав Жуковский программа точка зрения, февраль 2016
https://www.youtube.com/watch?v=1Bp-djnzEac

Кризис есть - Плана НЕТ!
В студии «Точки зрения» экономический кризис в России и адекватность действий правительства обсуждают: предприниматель Дмитрий Потапенко,.заместитель председателя комитета Госдумы по экономической политике, инновационному развитию и предпринимательству Николай АРЕФЬЕВ (фракция КПРФ), заведующая кафедрой экономической теории Российского экономического университета им. Г.В. Плеханова Елена УСТЮЖАНИНА, академик РАЕН Георгий ЦАГОЛОВ

Käis kunagi teemast läbi, et 90. alguses oleks nagu raha odavaks ja rahvas meelega vaeseks tehtud ning valitud seltskonnaga erastati riigivara.
Saates antakse hinnang "kriisiprogrammile" ja "privatiseerimisplaanidele"
Vat nüüd, kui vara väärtus on kordades kukkunud, ja baasintress kõrgeks kruvitud, taas õige aeg tütrekesed mehele panna

[kaugeltuuriv]

Selle rambleri.ru artikli üle võiks ütelda,härrased,ma ei usu oma silmi.
Esiteks selle pärast,et veel aasta tagasi karjusid autorid seal rambleris kooris,et Krym nas,sanktsioonid meid ei hirmuta ja üleüldse elame nagu paradiisis ja mandunud Lääs kardab meid.
Teiseks,ei olnud siis ühtegi sügavama analüüsiga artiklit reaalsest majandusolukorrast ja eriti oludest tööstuses.
Pakuks,et nn.riigi poolt suunatavas ajakirjanduses oli murdepunktiks selle Greifi tõdemus,et Venemaa jääb arenenud maailmast kordades maha ja ,kui midagi ette ei võeta,siis mahajäämus suureneb.
Pakuks,et sellest momendist on ka kriitilised artiklid hakanud jõudma majandusrubriikidesse.
Selles rambler.ru artiklis,mille Kulbin pani on eriti põhjalikult lahti seletatud situatsioon AutoVazis.
Mullegi tuli üllatusena,et kohalikud jupid moodustavad seal juba alla 50 protsendi(45%,kui olla täpne) ehk siis tundub,et kogu elektroonika,käiguosa ja ka mõned ekspordivariantide mootorid tulevad vist läänest.Mida Renault saadetud juhtkond teeb on vahest see,et nad on sortinud ebakvaliteetsed asjad välja(ehk siis need,kes ei suuda tagada kvaliteeti ja tähtaegu) ja nendest vabanenud(ehk siis need allhankijad ka on töölisi koondanud).
Sellise suundumusega on varsti nad ühed lihtsad kokkupanijad,kus know how tuleb sealt va Läänest,metall karkassiks vast ainult Venemaalt.
Ka konstanteerib seal üks ekspert,et see majanduslangus on eelmisest(2008) palju suurem ja ohtlikum,kuna haarab endaga nii sanktsioone,toormehindade langust,mis võib olla küllalt pikaajaline.Selle eksperdi sõnul,hetkel toimiv nn.majanduse päästmise plaan ei toimi just selle toormehindade pikaajalisemalt kestva languse tõttu ja seetõttu tuleks alustada kaitsetollide kehtestamisega,et taaskäivitada siseturukaitse.Pakun,et kui nad seda teevad on Hiina esimene,kes läheb WTO-sse kaebama,järjekorras on kohe EL,USA ja muud riigid.
Ja kõik eksperdid on seal ühel meelel,et pinged siseriiklikult aina kasvavad.
Kui võtame Tsaari-Venemaa analoogi,kus riik läks sõtta aastal 1914,siis nagu me teame ajaloos,hakkasid esimesed suuremad praod tekkima aastal 1916,kui enam ei suudetud täiel mahul riiki ja armeed varustada relvade ja toiduga.Juhtusin tuubis nägema ameeriklaste relvashowd(tegemist oli reklaamishowga,kus promoti oksjonile tulevaid relvi),kus tutvustati Winchesteri püssi(vabandan,kui kirjutasin nime selle klassikalisele relvale valesti),mida olla Tsaari-Venemaa tellinud 1916 kuskil 200000 tükki.Tegu oli siis selle firma küllaltki originaalse lahendusega,mis sidus endast nii vindi,kui selle nende klassikalise püssi omadusi.Mees muideks sõnas,et palju neid relvi tarniti Läti rindele ja selle tõttu oli ka palju liikvel Baltikumis hiljem.
Uue Venemaa jõupoliitika avaliku kasutamise tärminiks võiksime nimetada aga aastat 2014-
ehksiis oleme praegu aastas 2016........ja praod on hakanud juba avalikkuse ette tekkima,mida varjata enam ei saa.
Muideks USA pikendas sanktsioone aasta.........pole eriti hea uudis Kremli seltskonnale.

[feuerwerk]

Kui võrrelda aukude suurust pankade bilanssides, siis selles edetabelis on teinud uue rekordi Vneshprombank - 210 miljardit rbl. e ca 3 miljardit USD.

Внешпромбанк установил рекорд по размеру «дыры»
ЦБ оценил ее в 210 млрд рублей

http://kommersant.ru/doc/2928794

Kommersant imestab, et pangalitsents peatati 21.jaan.16, aga veel 01.jaan. 2016 seisuga esitas pank täiesti positiivsed näitajad.
Mina ei imesta, ka minu kunagine direktor ütles mulle - sinu käes on ju pastakas, sina pead õiged numbrid bilanssi kirjutama.