Kuidas oleks üks tuumasõda

[Illike]

Ei, ma ei võrdle, ma konstateerin fakti, et N.Liidu ajal oli kohati üsna hapu olukord selle tsiviilkaitsega.
Juhul kui ma peaksin andma hinnangu praegusele tsiviilkaitsele ja tollasele, siis minu arvates ja tuginedes minu kogemustele (mis ei pretendeeri absoluutsele tõele) on praegu kindlasti olukord parem.
Tsiviilkaitse muuseas ei hõlma ainult mingit tuumaõnnetust või sõda. Tsiviilkaitse on ka suurõnnetused, üleujutused ja muu looduskatastroof st tsiviilkaitse on süsteem elanikkonna ja vara kaitseks, päästetöödeks eriolukordades ning elanikkonna hoiatamiseks.
Hoides silmad ja kõrvad lahti, on viimasel ajal ikka üsna palju tehtud erinevaid õppusi erinevate stsenaariumitega ja millest teavitatakse ka elanikkonda. Päästeameti võimekus ja kogemused on ikka kordades parem kui N.Liidu ajal

[Fucs]

Oled sa kindel, et need suvakeldrid olid ka kirjas konkreetselt "varjend" nime all?
Teema võib olla ka selles, et eesti keeles on kõik üks varjend, tegelikkuses oli kaitse-ehitisi 3 liiki ning varjendeid (üks ja parim liik) omakorda viis klassi (sõltuvalt vastupidavusest, Eestis oli viiest esindatud neli). Esimese klassi varjendeid polnud siin ühtegi, kuna ei peetud nii ohtlikuks kohaks.

Varjendite nime all kirjas, või varjenditena arvel, polnud neist 95-98 minu teada mitte ükski enam.
"Naljanumbrite" all ma pidasin silmas:

Üks näide - paneelidest ja/või väikeplokkidest korrusmaja (oli nii elamuid, büroohooneid, kui kolhoosikontoreid jms). Projekti järgi ette nähtud keldri varjeks või varjendiks kasutamine. Ette nähtud eraldi sundventilatsiooni süsteemid (elektrimootoritega, millede jaoks keldris spetsiaalsed ruumid), mõnel juhul ka genekaruumid sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks (avariivalgustus), veevarustuse olemasolu, WC-d ja dušširuumid, vaheuksed kas metallist (õhukesest metalllehest, vinkelraudadest tugevduste ja metallist lengidega), või siis n.ö "tulekindlad" (paksema plekiga üle löödud puituksed ja lengid), mõnel juhul ka metallist luukidega suletavad aknad. Kõik nagu oleks OK, aga...

...osa asju on jäänud üldse lõpuni välja ehitamata, on küll metallist uste lengid, aga uksi pole paigaldatud, on küll sunventilatsiooni jaoks ruumid, aga mida pole, on ventsüsteem (või siis venttorud on aga puuduvad ventikad ja mootorid ja elektrivarustuski pole sinnamaani välja ehitatud), on küll kanalisatsiooni "pimedaga" kinni pandud torustik, aga puuduvad WC potid, kraanid, kraanikausid, duššid ja äravoolutorustik kuni peatrassini (ühes sellises kohas nt. olid küll põrandates äravoolurestid, aga nende alla polnud pandud äravoolu torustikku, vaid oligi kohe lihtsalt pinnas), on küll genekate ja spetsiaalsed kütuse ruumid, aga mida pole on kütusemahutid ja genekad + vastav kaabeldus, kütuseruumil on küll ees metalluksed, aga need ei sulgu, sest on algusest peale kõverad ja lengidega mitteühilduvad, on küll varuväljapääsud, aga uksed kas ei avane absoluutselt, või on avad kinni laotud tellistega, vaheseinad on laotud silikaattellistest, aga niivõrd kõverad ja vildakil, et kukuvad niisama ümber kui toetada, 40cm või 60cm paksused vundamendiplokid (keldri seinad) on kraanaga teineteise peale tõstetud nii, et mõned toetuvad alumistele ainult 1/3 osas ehk servaga (mõnel juhul oli asja praavitatud lihtsalt "ebatasasuste täiskrohvimisega", mis aga lõpuks lihtsalt seinast lahkus ja maha pudenes, ning kogu ehituskvaliteedi paljastas. Akende ja seinaava, ning paneelide vahel haigutab täielik tühimik (või on siin-seal siiski ainult veidi krohvi või mörti pragudele peale visatud - paneelide vahed nõuetekohaselt tihendamata) ja tuul vihiseb (loomulik ventilatsioon eksole). Oli ka valetpidi käivaid (s.h. valetpidi panemisest risti käivaid) uksi (uksed peavad avanema väljapoole ja ei tohi avaneda nii, et üks uks teise avamisel lihtsalt ära blokeerib). Ja muud sellist "näpukat".

Tõsisemate asjade alla ma mõtlesin:

Üks näide - Kolhoosikeskuse peakontor. Üleval mitmel korrusel kabinetid, saalid, aulad, fuajeed jms, kontori all üle 2m paksuste valatud betoonseintega täiskelder (keldrikorruse lagi allpool ümbritsevat maapinda). Massiivsed metallist uksed. Vaheseinad valatud betoonist. Laed valatud. Aknaid ohvkoos ei ole. On filtritega sundventilatsioon + filtritega loomulik ventilatsioon. On varunergia ja avariitoide. On komplekteeritud WC-d, dušširuumid (kahhelkiviga kõik kusjuures plaaditud). On eraldi laoruumid toiduainetele, gaasimaskidele jms, individuaalkaitsevahendite karbikestele ja meditsiini (esmaabi) vahenditele. On oma autonoomne individuaalne puurkaev koos pumba ja torustikuga. On hoonest kaugele eemale välja viiv varuväljapääs.

[Kapten Trumm]

Ei, ma ei võrdle, ma konstateerin fakti, et N.Liidu ajal oli kohati üsna hapu olukord selle tsiviilkaitsega.
Juhul kui ma peaksin andma hinnangu praegusele tsiviilkaitsele ja tollasele, siis minu arvates ja tuginedes minu kogemustele (mis ei pretendeeri absoluutsele tõele) on praegu kindlasti olukord parem.
Tsiviilkaitse muuseas ei hõlma ainult mingit tuumaõnnetust või sõda. Tsiviilkaitse on ka suurõnnetused, üleujutused ja muu looduskatastroof st tsiviilkaitse on süsteem elanikkonna ja vara kaitseks, päästetöödeks eriolukordades ning elanikkonna hoiatamiseks.
Hoides silmad ja kõrvad lahti, on viimasel ajal ikka üsna palju tehtud erinevaid õppusi erinevate stsenaariumitega ja millest teavitatakse ka elanikkonda. Päästeameti võimekus ja kogemused on ikka kordades parem kui N.Liidu ajal

Ee.....
Pärnu üleujutus (vist 2005) - evakuatsiooni ei julgetud välja kuulutada õigeaegselt (sh mere asjatundjate arvamust ei peetud millekski), mistõttu tuli inimesi hommikul käia üleujutatud rajoonidest paatidega (Kaitseliit) päästmas, uppus hulgaliselt autosid ja sai kahjustada inimeste vara (millest suurema osa saanuks õigeaegse evakuatsioonikäsuga/eelhoiatusega ära hoida. Sest üleujutust ennustati ette juba 24 tundi varem. Selle ajaga jõuaks isegi uputuse eest maju kindlustada ja mõistagi paatidega külmas vees seiklemine oli ebavajalik.

Poola lennuk Ülemiste jääk (vist 2010 oli) - pea online meedia kaamerate ees kohmitseti pea 12 tundi, suutmata midagi ära teha, selgus pardakk järve ligipääsudega (lumi lükkamata, lukud roostes, võtmed kadunud ja eitea kus), päästjad ukerdasid munadeni lumes ja üritasid plankudega midagi ära teha. Lahendus saabus alles siis, kui kellelgi meenus, et Kaitseväel on Actros ratasevakuaatorid suure võimsusega vintsidega, kui õnnetus juhtus hommikupoolikul, siis nimetatud evakuaatorid saabusid enne keskööd ja mõistagi tõmmati see lennuk nagu niuhti välja.

Nendest õnnetustest kindlasti õpiti, aga silmnähtavalt preventiivse planeerimise võime oli allapoole kanalisatsiooni taset. Lennukeid on Ülemistest ennegi välja tiritud, maandumiskoridor läheb endiselt üle järve ning Pärnu linna on varemgi üle ujutatud. Pakasuhha?

Pärnu üleujutuse üks "lessons learned" oli sireenisüsteemi paigaldamine linna (Pärnu oli peale Tallinnat teine taoline linn Eestis), mis kahjuks juba aastaid ei tööta, kuna Pärnu linn leidis, et see pole nende asi ning nii see värk täna käib. No aastal 1984 oleks selline linnapea pandid üsna mitmeks aastaks trellide taha.

[Lemet]

Samasse ritta ka Poola vedelgaasipütt, mille teeletõstmine samuti EKV teha jäi..

[Kapten Trumm]

Poola püti olukord lahendati märksa kiiremini - ju oli vajalikud telefoninumbrid suudetud välja otsida.

[Lemet]

Lennukiga samas ajaskaalas- ca ööpäev kulus...

[Kapten Trumm]

Kui võrrelda tänast Soome tsiviilkaitset ja nõuka ajal siinset, siis torkavad silma mõningad ühised jooned - vahest on Soome sovjeti mõju all senini:
-suurem osa infrast ehitatakse kinnisvaraomaniku poolt sundkoormise korras (on kohustuslik kui pole vabastust) ja thats it - ka ENSV-s oli nii. Vastavast eelarvest ehitas riik üksnes mõningad juhtkonnapunkrid.
-vabatahtlike tsiviilkaitsekursuste süsteem (Soomes käivad seniajani)
-laiaulatuslik teadustus (sireenide) võrk, mida regulaarselt katsetatakse
-infra ehituse nõuded on sellised, et selgelt on arvestatud KA tuumarelva võimalusega

Siit võib lihtsalt järeldada, et kui enam kui üks osapool teeb asju teisega samamoodi, siis võivad nad teha õigesti.
Vahed tulevad sisse tehnilistes asjades - Skandinaaviamaades tundub, et nõuded infrale on kaugelt kõrgemad ja infra on palju ulatuslikum kui siin oli.

[toomas tyrk]

Ee.....
Pärnu üleujutus (vist 2005) - evakuatsiooni ei julgetud välja kuulutada õigeaegselt (sh mere asjatundjate arvamust ei peetud millekski), mistõttu tuli inimesi hommikul käia üleujutatud rajoonidest paatidega (Kaitseliit) päästmas, uppus hulgaliselt autosid ja sai kahjustada inimeste vara (millest suurema osa saanuks õigeaegse evakuatsioonikäsuga/eelhoiatusega ära hoida. Sest üleujutust ennustati ette juba 24 tundi varem. Selle ajaga jõuaks isegi uputuse eest maju kindlustada ja mõistagi paatidega külmas vees seiklemine oli ebavajalik.

Eeee......
Kas me nüüd mitte ei liialda? Tormist hoiatati inimesi ette. Samuti võimalikust üleujutusest. Soovitati püsida siseruumides ning mitte minna õue tormi nautima.

Evakuatsiooni välja ei kuulutatud. Järgmisel päeval evakueeriti üleujutatud piirkonnast ca 300 inimest. Neist kümmekond hinnati alajahtunuiks ning toimetati haiglasse.

Pärnus moodustati kriisikomisjon tormikahjude likvideerimiseks juba enne tormi puhkemist ning probleeme lahendati jooksvalt. Mitte järgmisel päeval ja tagantjärele.

Kui inimene pargib oma auto hoiatustest hoolimata võimalikule üleujutuse alale, siis ma ei arva, et riigi kohus oleks neid sealt ära vedada. Samas - ei ole kuulnud ka "hulgaliselt autodest", mis seal hukka oleks saanud. Pigem suurusjärk ikka mõned kümned. Kui niigi palju.

Ühtegi hukkunut ei olnud. Tormikahjud tagantjärele likvideeriti ja hüvitati. Mis siis nii väga valesti läks? Kedagi ei pistetud ühtegi varjendisse?

[nimetu]

Pärnu üleujutuse üks "lessons learned" oli sireenisüsteemi paigaldamine linna (Pärnu oli peale Tallinnat teine taoline linn Eestis), mis kahjuks juba aastaid ei tööta, kuna Pärnu linn leidis, et see pole nende asi ning nii see värk täna käib. No aastal 1984 oleks selline linnapea pandid üsna mitmeks aastaks trellide taha.

Ma olen selle sireeni teemaga kokku puutunud ja see asi ei hakanudki tööle. Prooviti küll aga isegi ideaalsetes tingimustes meenutas see pigem hiire peeru kui mingit hoiatust. Ja teisest küljest jäi tegemata see kõige tähtsam osa selle sireenisüsteemi puhul - mida tavaline kodanik peale sireeni kuulmist üldse tegema peaks? Lisaks oli kogu projekt üle mõistuse kallis. Ja nii see asi saigi peale linnavõimu vahetust kiire lõpu.

Ühtegi hukkunut ei olnud. Tormikahjud tagantjärele likvideeriti ja hüvitati. Mis siis nii väga valesti läks? Kedagi ei pistetud ühtegi varjendisse?

Parandus - üks inimene siiski hukkus (peale tormi). Mingi vanem pensionär komistas oma trepil ja uppus umbes vöökõrguses vees ära.

[Illike]

Kui hästi meenutada, siis maandus 1963 üks lennuk Neeva peale. Üllatus missugune, päästetöödeks kulus samuti küllaltki pikk aeg. ainult telekaameraid ja targutajaid ei olnud
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0 ... 0%B2%D1%83

[Madis22]

Põhimõtteliselt ei tohiks olla probleem ehitusseadusega X netopinda ületavatele uutele hoonetele Y taseme varjendi tingimustele vastavate omadustega ruumi(de) ehitamine kohustuslikuks teha. On ju täna kohustuslikud parkimiskohad, evakuatsiooniteede laiused, tuletõkketsoonid, inva-ligipääsud ja muu selline, mis puht ärilises mõttes alati vajalik ei ole, ning riik ei kompenseeri nende rajamist ega ülalpidamist mitte mingit pidi.

[nimetu]

Enamus projekteerijatel on kõik praegustele nõuetele vastavad lahendused olemas ja need üldjuhul ei tähenda mingit erilist lisakulu (ma olen neid arvestusi ise teinud). Betoonpunker on ikka oluliselt teistsugusem teema. Seal on üpris märkimisväärne ehitamiskulu. Tootmishooned pannakse püsti võimalikult odavalt (kui vaja siis tehakse JOKKi) ning tavalise kodu puhul käiks selline lisakulu enamusel üle jõu. Võib-olla üksikute riigi projektide puhul oleks see veel mõeldav, kuid igasugused seadused selles vallas keeraks meie niigi hapra ehitusturu oblikasse.

[Kapten Trumm]

Kui hoońe ehitatakse keldrikorrusega, siis kolossaalseid kulusid ei teki. Probleem eramajadega on selles, et täna samahea kui ei ehitata eramajadele keldrikorruseid ja kogu raskem kiviosa koosneb parimal juhul fibo plokkidest "vundamendist". Vot taolise konstrui kohandamine millekski või sellele varjendi lisamine maksab kopsakalt.

Soome kogemust on kuskil analoogses teemas lahatud, keskmine lisakulu oli mälu järgi 7 protsenti muu hoone maksumusest. Tallinnas 130 tuhat maksvale kolmetoalisele uuele korterile lisab see hinda ca 10 tuhat, kuna taolist kinnisvara ostab 90% ostjatest laenuga, siis ei ole see rahaline mõju tegelikult märkimist väärt. Igakuiselt 40-70 eurot ehk üks supermarketi ostukäru.

Soomes kasutatakse sellist lahendust seepärast, et see hajutab taolise infra kulud ühtlaselt võimalikult laiale publikule. Kortermajades peab olema seepärast, et kõik ei jääks kaubanduskeskuste kanda, kaubanduskeskused seepärast, et kõik ei jääks metroofirma kanda (mille maksaks kinni ainult metrooga sõitjad). Ärme leiuta jalgratast, vaid kopreerime ikka toimivaid ja järgiproovitud asju.

Siin üles keritav jutt, et "riik peab maksma ja raha pole" ei ole mingi jutt, Soomes on riigi või KOV rahaga ehitatud üsna väike protsent taolisest infrast, suurim kulude kandja on kinnisvaraomanik. Asi oleks võibolla poolel teel, kui täna kortermaju ei ehitataks mingi keldri imitatsiooniga, kus pole isegi tuulevarju (näide värsked korrusmajad Mäepealse tänaval ja Karsti arenduses Mäepealse-Kadaka ristis). Selliste "keldrite" kohandamine jama korral nõuab palju materjale ja tööjõudu ja erinevalt nõukakeldrite mõnedest akendest pole ka enam elanike jõuga tehtav.

[Jaanus2]

Keldrita eramute omanikele pakuvad mitmed firmad betoondetailidest monteeritavaid maakeldreid (näeb lõpuks välja nagu endisaegne maakelder), näit. selliseid:
http://rudus.ee/media/2014/07/Ruduse-maakelder.pdf

Neid peaks saama ka varjenditeks kohandada ja rahu ajal on endiselt igati korralik kelder, saab isegi naabri ees uhkustada. Müügihinnaga ei ole kursis, aga selliste betoondetailide omahind ei ole kõrge.

[Kapten Trumm]

saab isegi naabri ees uhkustada

Taolisi asju pakutakse ka plastikust Vesimentori nimelise firma poolt.
Üldiselt, kui sa ehitad endale kui naabruses teistel pole, siis soovitaks selle saladuses hoida, sest kui asi läheb jamaks, võid sina olla ainuke kellel on ja võid kindlad olla, et soovijaid sinna pääsemiseks tekib rohkem kui mahub ja paljud inimesed on valmis enda naha päästmiseks ka tapma. Saladuse hoidmise mõttes on eramaja alune natuke parem variant, selle plastpaagi võib kaevata ka maja vundamendi vahele põranda alla.

Plasti plussiks on lihtsam hermeetilisuse tagamine (kui nt betoonist valades või monteerides). See on oluline nii vettpidavuse kui kaitse seisukohast.
Betooni plussiks on tunduvalt suurem tugevus (eriti suurte ülerõhkudega mõjutamisel) ja paremad kuuli/kiirguskaitse omadused. Seetõttu tuleb "plast" panna sügavamale.
Kui sul ülesurve on nt 1 kg/cm2, siis 1 ruutmeetrile vajutatakse 10 tonniga.
Varjendiks ei soovitaks kasutada klaasplastist paaki, eriti küla plastifirmade omi, mille survekindlus on tihti allapoole kriitikat.
Plasti puhul (see paak on erinevalt fekaali või tuletõrjevee paagist ju tühi ja kerge) on vajalik ka väga korralik ankurdamine.
Betooni puhul on väga reaalne teha aktseptaabli kaitsefaktoriga varjend ka pool-maaalusena (soklikorrusel), mis plastiga pole võimalik.
Kuna plastil pole kaitseomadusi, siis peab plastil lae peale jääma vähemalt meeter pinnast, mis tähendab, et plasti puhul (eeldades 2 m kõrgust siseruumi) on vaja täis-maaalusena lahendades teha kaevis 3,5 meetrit sügav (0,5 m alustäiteks, 2,0 varjendi kõrguseks ja 1,0 kaitseks lae peale).

Kui sa ise oskad ehitada, siis eramaja hinna kontekstis betoon väga kosmiliselt ei maksa, ole mees ja ehita ise valmis