NATO artikkel 5

[Martin Peeter]

last but not least - ja just selle prantsuse kompanii raffuslikest piirangutest (-national caveats) ei tea me ka mitte midagi.. mind näit ei üllataks, kui mingi moment tilgub läbi, et prantslased võivadki Eestis relvi kasutada vaid siis, kui nende endi kasarmut rünnatakse

Keskmaa õhutõrje puudumine Venemaa territooriumil paiknevate S-300 ja S-400 tegevuspiirkonnas, (mille mahasurumine tähendab Venemaa territooriumi ründamist!) . See tähendab, et asja tõsiseks minemisel saab õhutõrjet osutada ainult vargtehnoloogiat kasutavatelt lennukitelt ning seegi on väga riskantne. Ehk tegelikult tähendab see, et õhukontroll on üsna selgelt vaenlase poolel. Olukorras, kus asja tõsiseks minemisel on see pataljoni taktikaline grupp tänu oma soomustehnikale õhust isegi haavatavam, kui meie, siis oletan, et selles olukorras ei ole valmis ükski suurjõud oma meeste ja tehnikaga riskima. Seega võib neid rahvuslikke piiranguid puht pragmaatilistel põhjustel veelgi olla.

Ma ka ei salli igas olukorras ainult s... nägevat Lobjakat, aga siin on argumente:

http://r2.err.ee/v/olukorrastriigis/saa ... ast-riigis

Üks argument muidugi on jama, see Venemaa provotseerimise argument, et kosmeetilise muudatusega oleme me Venemaale andnud põhjuse eskaleerida, kuidas jaksab. PTG ei ole kosmeetika, koheses reageerimisvalmiduses jõudude mitmekordistamine.

EDIT: Mõni ksf siin ei usu, et Venemaal on peal loll-pommide, millega nad araablasi kostitavad, antud olukorra jaoks ka peenemat ja keskmaa õhutõrjeta tegutsevatele tankidele väga ebameeldivat kraami. Mis muidugi ei tähenda, et transpordi ajal pole soomuk ikka turvalisem, kui tendiveok.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A5-38

A2/AD on kahjuks kurb tõsiasi ja võimalikku konflikti ei soovi NATO pool kindlasti laiendada ülemaailmseks 3. maailmasõjaks koos kõige selle juurde kuuluvaga. Sellepärast ju siia juurde ongi mõtet vägesid tuua, muidu võiks ju kohe tuumarelvaga Moskoovia hävitada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tehnikapargi võimalik kirjusus ei ole iseenesest ilmtingimata paha, järjest selgemaks saab lihtsalt see, et meie töökodadel peab olema nii toll, kui meeter süsteemis tegutsemise/toetamise võimekus

..tore-tore.. ainult see täiendav tolli/meetri "võimekus" maksab meile ju jällegi RAHA - mis tuleks muidugi hädavajalike (relva)hangete arvelt

kui mingi moment tilgub läbi, et prantslased võivadki Eestis relvi kasutada vaid siis, kui nende endi kasarmut rünnatakse

Arvestades kui aktiivselt nad Aafrika riikides on sekkunud, siis ei taha hästi uskuda sellist jama. Ja Afganistanis olid nad olnud väga tõsised vastased Talibanile.

..nu-nu.. ainult üks asi on ekvatoriaalaafrika niggereid // talibani affe kottida ja hoopis teine asi on FRA vasak- ja parempoolsete jaoks ühteviisi sümpaatsete venelaste suhtes kindel seisukoht võtta (loe: kuul rauda tõmmata)


See "panustavate maade" poolt nende üksustele kaasa antud raffuslike piirangute (-national caveats) list saabki olema selle "segasummasuvila" KÕIKSE HUVITAVAM KÜSIMUS.. Ja ma olen juba ette kindel, et eri riikide listid siin ei lähe omavahel kokku - mis muudab ka sellise segasummasuvila-pataljoni (lahingu)üksusena suht mõttetuks.. Ja loomulikult hammustab ka venelane selle suht ruttu läbi

Võibolla ma olen täna tõesti liiga negatiivne aga need "piirangute-küsed" tahavad selget vastust - meie poliitikute vaimustusest nõretavate eduraportite taustal

[madiss]

Lobjaka jutust järeldub, et Britid peavad oma pataljoni taktikalise grupi kokku panema hiljemalt 2017 aasta lõpuks. Meie jaoks on aga kõige kriitilisem moment 2016 aasta teine pool…

Venelased kui ründavad, ründavad ikka ennetavalt st. enne kui see liitlaste üksus siia reaalselt kohale jõuab…

Ja mulle nüüd jääb mulje, et loogika ütleb meile, et kui Venemaa tõesti rünnata tahaks siis praegu on kõige parem aeg sest pataljoni veel ei ole ja Patriote tõenäoliselt ei tulegi…

[nimetu]

..nu-nu.. ainult üks asi on ekvatoriaalaafrika niggereid // talibani affe kottida ja hoopis teine asi on FRA vasak- ja parempoolsete jaoks ühteviisi sümpaatsete venelaste suhtes kindel seisukoht võtta (loe: kuul rauda tõmmata)

...

Võibolla ma olen täna tõesti liiga negatiivne aga need "piirangute-küsed" tahavad selget vastust - meie poliitikute vaimustusest nõretavate eduraportite taustal

Noh, mõõdukas skeptitsism on igal juhul tervislik, kuid ei maksa liiga musta pilti enda jaoks joonistada kui kõik detailid pole veel selged.

Meile on vast kõige ohtlikum võimu vahetus Prantsusmaal (a la Le Pen saab võimule). Siiamaani on vähemalt mingigi solidaarsuse kübeke olemas olnud, kasvõi Mistralide ostu näitel. Mõne teise juhi käe all ma selles enam nii kindel ei ole. Itaaliasse aga ei taha üldse uskuda, sest nad on juba varasemalt Afganistanis demonstreerinud, et nad ei võta neid asju tõsiselt.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Otse haruldaselt segane artikkel

Segane ses mõttes, et ei vasta mitte ühelegi küsimusele siingi teemas tõstatet "NATO pataljoni" koosseisust-struktuurist vaid vastupidi, lisab segadust tehes väga kummalisi järeldusi.. No mida on väärt autori naljakas point, et kui patis on vähem mehi, siis on kindlasti mehh (mix mitte kergejalavägi) - ja kui on rohkem, siis järelikult ei ole mehh

Reaalsus on pigem vastupidine - lääne standardi kohased kergejalaväepataljonid on koosseisult väiksemad, kui mehh ja/või soomuspataljonid.. Eestile omaseid kuni 1000-mehelisi jalaväepataljone ei ole aga läänemaailmas olemaski.
Et suht mõttetu ajakirjanduslik vaht - mulli puhumine "NATO pataljoni" struktuuri teemal jätkub meie meedias täie rauaga

Kas Hollande’i lubadus peab? Kergejalavägi või soomus? Viimase hetke küsimused Varssavis

11. juuli 2016 00:10
Raimo Poom
Eesti Päevaleht

Eestisse paigutatava NATO pataljoni kohta selgusid tähtsad üksikasjad alles nõupidamiste laua taga.
Iseenesest võis jääda mulje, et reede hommikust alates hakkasid NATO riigid avalikustama oma otsuseid Balti riikidesse ja Poolasse paigutatavate pataljonide kohta. See kujutas endast varem ametnike vahel kokku lepitud teadete jada. Ent tippkohtumise toimumispaigas, Varssavi rahvusstaadionil oli õhus tunda, et kaugeltki kõik polnud kindel. Polnud teada, kas olulised üksikasjad tulevad sellised, nagu loodeti, või mitte.
Näiteks hoiduti veel reede hommikul kiivalt sellest, et lastaks liikvele mingeid arve Eestisse paigutatava pataljoni koosseisu kohta. Kui Londonist vahetult enne kohtumise algust lekkis, et Suurbritannia saadab raamriigina Eestisse 500 meest, oli näha rahulolu levimist, sest see andis kaitsevaldkonna inimestele mõista muudki: britid olid otsustanud, et Eestisse tuleb mehhaniseeritud pataljon.
Rõivas tunnistas pärast kohtumist, et Hollande oli seda talle natuke varem väga omavahelises jutuajamises lubanud.
Kuuldavasti kaaluti Londonis ka varianti, et pataljoni selgroog võiks olla kergemat tüüpi üksused. Avalikult ütles soomustoetusega üksuse Eestisse saatmise välja Briti välisminister Philip Hammond täpselt sel hetkel, kui sama tegi teatavaks riigijuhtide koosolekul olnud Suurbritannia peaminister David Cameron.
Mehhaniseerimise mündi teine pool on, et sel juhul on üksuse isikkoosseis väiksem. Seetõttu olid pataljoni koosseisu arvulise suuruse selgumise mõttes tähtsad taanlaste ja prantslaste avaldused. Taanlased ei hakanud pikalt keerutama. Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen teatas kohe pärast Suurbritanniat Twitteris, et panustab Eestisse saadetavasse Briti pataljoni 200-mehelise kompanii.
Sellele pidi lisama Prantsusmaa, kuid sama päeva hommikul oli Eesti ametnikel veel arusaamine, et Prantsuse ja Taani sõdurid ei hakka korraga Suurbritannia pataljonis osalema, seda hakatakse tegema kordamööda. Seega oli küsimus, kas NATO Eesti pataljon tuleb u 700-meheline või ikkagi pigem tuhandemeheline, kui Prantsuse ja Taani kompaniid korraga pataljoni lülituvad.

Pariisi lõplik kinnitus
Alles päris kohtumise laua taga tuli Prantsusmaa presidendilt François Hollande’ilt kinnitus, et Pariisist panustatakse Eestisse ja pigem pidevalt. Peaminister Taavi Rõivas tunnistas kohtumiselt väljudes, et Hollande oli seda talle natuke varem omavahelises jutuajamises lubanud, kuid sellest ei saanud mõistagi enne Prantsuse presidendi kinnitust laiemalt rääkida.
Viimane tõsiasi andis Rõivasele pärast kohtumist kindlustunde teatada tuhandemehelise pataljoni Eestisse tulemisest. Seejuures valitses veel nädalavahetusel eri arusaamu, kas ikka juhtub nii, nagu Rõivas räägib. (Kindral Riho Terras ütles pärast kohtumist antud intervjuus, et vastavat kokkulepet peab veel nägema – R. P.) See võib osutada, et Hollande otsustas idatiivale arvatust rohkem panustada alles Varssavi kohtumise ajal.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sama ajakirjaniku usutlus KVJga juba oluliselt parem - hästi on jälgitav, et selles "NATO pataljonis" on veel oikupallu lahtisi otsi, otsustamata asju, teemast möödarääkimist ja tõlkes kadumaläinut

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kindral- ... d=75025451

Põhiosale meie ajakirjanikest näiksegi sobivat vaid oma ala tippude ja/või ekspertide intervjueerimine.. sest kui nad ise oma peaga asju tuletama hakkavad, läeb teema rappa

[Lemet]

No aga mida Sa tahad, kui rõhuv enamus ajakirjanikest teab militaariast samapalju kui....ei, sigade teadmised pühapäevasest päevast on märksa laialdasemad. Võta näiteks kuulata laupäeva hommikust Kuku raadiot, kui "eksperdid" seal mõnd militaariaga seotud teemat lahkavad...või "Rahva teenreid". Kah sihuke silmaringi avardav saade...

[Kapten Trumm]

Mulle näib, et taolise jupitamise taga pole mitte soov näidata laiapõhjalist koalitsiooni, vaid lihtlabased probleemid üksuste komplekteerimisega (brigaadid on vaid nime pärast), rahapuudus ja teatud riikidel kindlasti ka tahte puudus (GB ja Taani sinna vast ei kuulu).

See on lapselegi selge, et taolised eri allüksustest, eri tehnika ja relvastusega kokku klopsitud üksused pole lahinguvälja tegelikult sama hea performance'ga kui lõpuni ühemaised. Mulle ausalt öelda oli see väike pettumus, et selline suur sõjapidaja nagu GB ei saa ühte pataljoni välja pandud. Taoliste kompanii kaupa pataljone klopsivad kokku ehk Balti riigid.

Vahest peaks rikkamatelt (KA) rohkem küsima rahalist ja tehnilist abi oma probleemide lahendamiseks ja võitlusvõime kasvatamiseks?

[Yks]

Mis asja te oletate? Lugege Terrase EP intervjuud. Igasugused Rõivased ja muud "spetsialistid" võivad mida iganes arvata... Britid panevad välja pataljoni. Terve pataljoni. Taanlased ja prantslased tulevad kõige eelduste järgi välja selliselt, et ühe briti pataljoni lahniguvõimekuse struktuuri ei saaks multirahvuslikul põhimõttel kannatada. Punkt.

[Lemet]

Oh seda hala...

https://topwar.ru/97913-estonskiy-koman ... zhavy.html

[A4]

Nende „õudsete“ raskuste kohta, mis kaasnevad kahe erineva riigi üksustest pataljoni moodustamisega, tasuks meelde tuletada vist Churchilli tsitaati, kes on öelnud, et liitlastega koos sõjapidamine on üks äraütlemata tüütu, tülikas ja keerukas ettevõtmine, ning on vaid üks asi, mis on sellest veel hullem – ja selleks on sõdimine ilma liitlasteta.

Sisulise poole pealt võiks endale aru anda, et puhtsõjaliselt ei muuda need kolm Balti riikidesse tulevat pataljoni rahuaegset sõjalist tasakaalu (või õigemini selle puudumist) Balti mere piirkonnas kardinaalselt NATO kasuks, mistõttu on võimalikud tehnilised või „sõjandus-kultuurilised“ kitsaskohad niikuinii umbes seitsmenda tähtsusjärjekorra küsimused.

Puht-tehniliselt oleks ilmselt kõige lihtsam paigutada igasse Balti riiki üks USA pataljon ja asi ants. Aga selle ettevõtmise esmane eesmärk ongi pigem poliitiline heidutus – mida rohkem erinevate NATO riikide üksuseid (suurusest olenemata) paikneb alaliselt Balti riikides, seda kõrgem on Venemaa jaoks risk sattuda koheselt konflikti mitte ainult Balti riikide endiga, vaid kõikide NATO riikidega. Selles mõttes pole Eestisse UK-Prantsuse segapataljoni saamine mitte nõrkus, vaid loterii peavõit – koos siia jääva USA kompaniiga on seejärel Eestis sisuliselt alaliselt esindatud kõigi kolme NATO tuumariigi (ja samaaegselt ka ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme) väed ja sellises olukorras tähendaks Vene võimalik agressioon seda, et nad peavad päevast üks alates arvestama täiemõõdulise tuumasõja võimalusega. Mis ilmselgelt muudab selle agressiooni toimumise edaspidi veelgi vähetõenäolisemaks.

[Kapten Trumm]

Briti ja whatever pataljonide, loteriivõidu ja võõra tuumarelva peale lootmise kõrval tuleb kõvasti tegeleda reservi reageerimiskiiruse parandamise ja tulejõu puudujääkide likvideerimisega. See tegevus on alates UKR kriisi algusest kuidagi "arengukava raamides" endiselt. Peale Javelinide varem ostmise pole suurt miskit toimunud, ka Siil 2015 planeeriti hulk aega enne UKR kriisi. Tükati tundub, et pataljoni või kompanii eraldamise asemel/koos sellega võiks tippkohtumistel tulla jõuline sõnum asjaosalistele, et võtke jagad tagumendist ja hakake liigutama, ise lasete rahulikus 2013 adminrutiinis edasi, miks teised peavad kulutama hakkama?

Teise asjana tuleks minu arvates katsuda üle saada sellest "riigina käitumise" kompleksist (osta kõike võimalikult uue ja tehasemoodsana) ja küsida rikkamatelt, kas teatud vilesid ei saaks mingi lendliisi raames väga pika maksetähtaja või soodushinnaga ikkagi soetada ja jätta see SKAK kivipall seniks kõrvale kuni olukord rahuneb. See "riigina käitumise poliitika" pole toimuvas võidurelvastumises enam varsti jõukohane (peagi saab Lääne SRK venelaste prioriteetseimaks suunaks).

Briti pataljon ja USA kompanii on väga tore, ainult pole näha, et sisemaiselt väga pingutataks, pigem on saanud sellest väesiirdest selline mõnus pre-UKR ajastu sussi edasi sahistamise võimalus.

[Martin Herem]

Toetan A4.
Ja isegi kui need mitmerahvuselised üksused hakkavad võitlema alles siis, kui neid rünnatakse ... meie väeosades ... on sellest väga palju tolku.
Lisaks - kõik need prantslased, britid, taanlased ja ameeriklased, ei tea meist mitte midagi. Nad ei tea meie maastikust, meie sõjaväest, meie sõjanduskultuurist!, halduskorraldusest või riigi olemusest üldse. Iga üksus, mis siin tegutseb pikema perioodi, aitab seda puudust täita ja teeb vajadusel juurdetulevatel üksustel tegutsemise lihtsamaks.

[Kapten Trumm]

Eks vanasõna ütleb, et kaelkirjaku kael on pikem ja näeb kaugemale, põllu pealt need suured eduraportid ja loterii peavõidud pole samahea kui üldse näha.
Ikka samad aegunud (või üldse puuduvad) riistad, napid eelarved, sellest ka minu hapud kommentaarid.
Kasutaks siis "herilaspesa efekti" ja viitaks, et meil endil pole ka kõik 101% ära tehtud.

[Martin Herem]

Trummi ei toeta (nagu tavaliselt )
Läheb vanasse vaidlusse küll aga ...
Kas sa Trumm pead võimalikuks sellist asja, et keegi liitlastest annab meile jumala muidu mingi asja - keskmaa, tankid, iseliikuvad, ja meil tekivad probleemid selle asja ülalpidamisega? Tänase eelarve piires loomulikult. Erinevalt Trummist, mina ei tea mitmeid kohti, kus kümnete miljonite kaupa raha kokku saaks hoida. Seepärast on meil "tasuta" tulevate asjade puhul kaks varianti
a) küsida ülalpidamiseks riigilt raha juurde
b) lasta neid asju liitlastel ülal pidada, mis sisuliselt tähendab liitlaste üksust Eestis
Rääkida sellest viimasest kui mõnusast liu laskmisest, tundub mulle aga kõrvalseisja targutamisena. Isegi kui kõrvalseisja end otse "põllul" väidab seisvat.