Need saared, kus need tornpatareid on/olid, sisaldasid ka hulgaliselt mulaaže.
Muidugi, 130sed olid neil kasutusel ka järelveetavatena.
Helsinki ümbruses peaks need 130-sed tänaseni töökorras olema.
Tornpatareide kontseptsioon pärineb neil muidugi ajast, kui venelane põhiliselt juhitamatut lennuväe moona kasutas. T-55 pearelvaga (100 mm) tehtud süsteemid olid päris arvukad. Mittejuhitava moona korral on selle torni võimalused jällegi paremad kui lihtsalt teolt tabatud veetavate patareil.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Olles soomlasena täiesti erapoolik Soome KJ teemadel, pean ütlema, et paikne rannakaitsesuurtükivägi on nii sügavalt graniidi sisse kaevatud ja soomusega kaetud, et nende hävitamiseks on vaja väga suure pommiga väga täpselt pihta saada või merejalaväelastega ära vallutada, mida Soome rannakaitse igati takistada püüab, ehk iga positsiooni ümber on kaevunud soome kompanii, kes väga tahab lasta kõike, mis räägib vene keeles. Nii et lähiaastatel neid vanasid kahureid veel utiili ei saadeta, sest mere pealt tulevale ohule on see ikka väga vastik vastane. Rannakaitseraketid on muidugi toredad, kuid need kergemad on kordades väiksema laskekaugusega, mõeldud peamiselt väiksemate kaatrite laskmiseks enne maabumist mõne km kauguselt. Raskeid rakette on napilt ning nende hind soolane, neid hoitaks ainult suuremate laevade jaoks, kuid kahuriga saab lasta kõike, mis on piisavalt lähedal ja kui esimene pauk mööda, siis lastakse veel, sest moona on palju, Soome ise toodab, erinevalt rakettidest.
Hetkel kasutusel olevatest 155 mm haubitsatest on kõik kodumaised, kuid kindlasti olid kergelt kasutatud idakahurid suurusjärgu võrra odavamad ja neid sai sama raha eest palju. Patrial on olnud probleeme haubitsatega tootmise alguses, kuid hetkel haubitsad lasevad. Kodumaise iseliikuva väljatöötamiseks oleks pidanud teadmised sisse ostma, sest sellist süsteemi ei ole lihtne nullist ehitada. Korea K9 oli hea lahendus, kuid lisaks on vaja vahetada suurusjärgus pool tuhat muud haubitsat lähema 10 a jooksul, eks ikka vaadatakse ringi ja tootjad pingutavad kõvasti, et seda lepingut ja hilisemaid hooldustöid endale saada.
Äsja ilmunud ajakirjas Suomen Sotilas oli pikalt kirjutatud Soome suurtükiväe olevikust ja tulevikust, k.a. usaldusväärsed andmed kaudtulevahendite hulgast alates 120 mm MPdest, kahjuks ei ole leidnud aega selle ümberjutustamiseks, äkki keegi teine, kellel ajakiri käepärast, võtab vaevaks?
Selle toru laskeomadusi on siin foorumis juba korduvalt käsitletud. Pmst. on probleem toruga peamiselt kahes osas:
1. Käiguosa ehk see mehhanism, mille abil lafett iseseisvalt ringi saab liikuda.
2. Raua käitumine täislaenguga laskmisel.
Miskipärast tahan uskuda, et see käiguosa probleem peaks olema lahendatud. Rauaga on see, et ilmselt vähendatakse lihtsalt max lubatud laengut. Muus osas on tegu suhteliselt tüüpilise 52 cal. toruga.
Kui asi on toimima saadud siis on väga hea, mulle jäid samuti silma laused, mis annavad mõista, et relva on edukalt võimalik kasutada u. 3/4 ulatuses, mitte täismahus:
A. Gun has reliability issues of the towing system and barrel behavior when firing long-distance rounds.
B. Major challenges have been the accuracy of fire in the longest distances and barrel wear with same distances. C. After having encountered problems with firing at 35 km - 40 km, the Finnish Army concentrated its artillery gun development on the M270 Multiple Launch Rocket System bought as Dutch surplus.
Leo kirjutas: Hetkel kasutusel olevatest 155 mm haubitsatest on kõik kodumaised, kuid kindlasti olid kergelt kasutatud idakahurid suurusjärgu võrra odavamad ja neid sai sama raha eest palju. Patrial on olnud probleeme haubitsatega tootmise alguses, kuid hetkel haubitsad lasevad. Kodumaise iseliikuva väljatöötamiseks oleks pidanud teadmised sisse ostma, sest sellist süsteemi ei ole lihtne nullist ehitada. Korea K9 oli hea lahendus, kuid lisaks on vaja vahetada suurusjärgus pool tuhat muud haubitsat lähema 10 a jooksul, eks ikka vaadatakse ringi ja tootjad pingutavad kõvasti, et seda lepingut ja hilisemaid hooldustöid endale saada.
See mitusada haubitsat mind kulme kergitama panebki, rääkida "asendatakse kaasaegsega" on lihtne, kuid selle teostamine on märksa keerukam (juba Koreast relvade ostmine räägib, et piiratud eelarvega pole see kampaania midagi nii lihtne). Seejuures meeste arvu vaadates tundub, et nende "brigade-level" üksustega (mida jääb maaväes 16 asemel alles käib mingi peitusemäng, sest 8 "brigade-level" üksust soome kontekstis on max 30 000 meest, aga struktuur on 200 000 kandis. Ehk siis kui fantaseerida selle brigaditaseme teemal, siis oleks relvi vaja suht natuke (8x24+natuke varuks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Uuemate süsteemide arv pataljoni-taseme üksuses võib alata juba 12-st.
Ja isegi nii suudab see olla efektiivsem, täpsem, operatiivsem kui näiteks 24-relvane vananenud koostis.
Aitäh väga huvitava materjali eest, tegemist on siis 2015 lõpul esitatud Patria ettekandega Soome parlamendi riigikaitsekomisjonile eri kaitsehangete hindade ja tööjõumahukuse kohta, sest soomlaste eesmärk on ikkagi kõik, mis võimalik, oma jõududega valmis ehitada. Sealt jäi nii mõndagi huvitavat silma, näiteks:
* Jehu dessantpaatide kaudtuletoetuseks pannakse 6 paadile Nemo 12 mm MPd peale, varem on neid Jurmodele ning rootslaste patrullpaatidele aretatud;
* Sisu E13TP veokile pakuti 155 mm haubitsa lisamist selle ideega, et see ongi maaväe uus iseliikuv süsteem;
* Leo 2A4 suur osa ehitatakse ümber lahingtanke abistavateks masinateks, mis siis puhastavad rada läbi miinivälja või tõkete, ehitavad silda üle veekogude ja lohistavad vigastatud MBTd remonti. Seni on need masinad kõik olemas, kuid ilmselt ehitatakse juurde ja uuematele alustele.
Nagu me tänaseks teame, ostetakse iseliikuvad K9 kasutatuna Koreast suurusjärgus 100 milj € eest. Kindlasti sisaldab leping ka laskemoonasoomukeid, niin et kui palju haubitsaid ostetakse, näeme varsti. Täna on soomlastel olemas 72 tk 122 mm iseliikuvaid, mis kasutusel 18 relva kaupa ja selliseid pataljone saaks moodustada 4. Reaalselt sisaldab see number ka muidugi ülekatte ehk reservi masinad. Kui julgelt oletada, et laskekauguse ja purustusjõu lisanduses saadakse 18 relva töö tehtud 12 relvaga, siis on vaja ikkagi 50 relvasüsteemi, millest 3/4 oleksid kasutusel ja 1/4 reserv. Palju Patria pakutud komplekt maksaks, ei ole teada, väidetavalt haubits ise oli pool miljonit, oletame, et veduk ja vajaminev tehnika päris nii palju ei maksa, nii et mõistlik hind võiks olla 700-800 tuh € kandis ja neid saaks ise Soomes väikese tempoga toota. Patria juhtis tähelepanu ka sellele, et kui kahurite toodang liiga pikaks ajaks lõpetada, siis kaovad ka kahuri ehitamise oskused. Selle kohta, et 155 mm maksimaalse laskekauguse viimase neljandiku või isegi kolmandiku on ebatäpsem, ei oska midagi kosta. MP kohta räägitakse ka, et kui maksimaalne laskekaugus on 4500-5000 m, siis praktiliselt 3000-3500 m, sest maksimumi peale lastes hakkab hajuvus oluliselt suurenema. Ehk sama asi ka haubitsatel, et kui paned maksimaalse laenguga ja miin on maksimaalse aja tuule meelevallas, siis peabki arvestama sellega, et ei ole enam nii täpne. 155 mm haubitsate torude peal on ka imelikke võresid näha, need on mõeldud maskeerimisvõrgu hoidmiseks kuumast torust eemal, aitab relva paremini maskeerida, kui maskeeringul ja raual on õhuvahe.
Kaudtulerelvadel määravad mõisted "efektiivne laskekaugus" ja "maksimaalne laskekaugus".
Näiteks meil kasutataval FH-70 haubitsal on see näitaja BW moonaga vastavalt 22 ja 24 km (nii mäletan ise loetust)
Maksimaalne laskekaugus on see, kust kaugemale ballistikaseaduste järgi enam mürsud ei lenda ja tabamusel sellisel kaugusel on nende kiirus juba väike ning hajuvus suur.
Tuleülesande täitmisel peab välja vedama ikka see efektiivne laskekaugus, kuigi võrdlusi armastatakse teha enamasti maksimaalsega.
Kui reklaamib väga suurt laskekaugust, tuleb vaadata, mille arvelt see tuleb.
Selleks, et suurendada efektiivset laskekaugust, on vajalik suurendada eelkõige moona kineetilist energiat. Seda on võimalik teha suurema heitelaenguga (see kärbib raua eluiga ja võib ka raua lõhki lasta), pikema rauaga (rauas mürsk pidevalt kiireneb, mida pikem, seda suurema kiiruse see saavutab) või rakettmootoriga moonaga. Viimasega on see probleem, et kui mürsk pole lennu peal korrigeeritav, siis vähimgi häire selles põlemises tekitab külgjõudu ja suunab mürsku kõrvale - juhitaval moonal korrigeerib seda juhtimissüsteem).
Küll aga on seaduspärasus, et suurema algkiirusega (ja suurema efektiivse laskekaugusega) moon lendab ka väiksematele kaugustele väiksema hajuvusega-lihtne vektorfüüsika.
Nõuka ajast on muide olemas suurepärane 203 mm haubitsasüsteem 2S7 Pion. Laseb hästi kaugele ja mürsk võimas - ainuke probleem on selles, et tema praktiline laskekiirus on 1 lask minutis, samal ajal kui 155/152 haubits teeb pikema aja jooksul ikka 3-6 pauku minutis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo 2A4 suur osa ehitatakse ümber lahingtanke abistavateks masinateks, mis siis puhastavad rada läbi miinivälja või tõkete, ehitavad silda üle veekogude ja lohistavad vigastatud MBTd remonti. Seni on need masinad kõik olemas, kuid ilmselt ehitatakse juurde ja uuematele alustele.
Ei ole korrektne väide. Mitte midagi sellist ei ole varem olemas olnud. Õigemini - kohe Leode ostu algetapis otsustai, et osad masinad ehitatakse erimasinateks (sild, recovery, pioneer), sest enne olid nõuka tehnika alusel ainult sillatankid olemas. Ja needki sellised poolpidused. Pioneeritankiks ei saa kutsuda T-55, millel rullid ees.
Soomel on raha alati napilt käes olnud ja soomusüksuste puhul on alati kokku hoitud toetavate masinate pealt. Nõrgendades (viies olematuks?) sellega soomusüksuste võitlusvõimet. Tasub vaadata ümberehituse hinnalipikut.
Ja Trummi kommentaarist soomlaste BMP-2 moderniseerimise kohta aru. Et mis intriigi siin püüda on? Soomlased otsustasid, ju siis neile sobib. Ega see otsus millestki muust tingitud pole, kui rahapuudusest. Olen nõus ükskõik mille peale kihla vedama, et soomlased oleksid nõus päevapealt oma bemarid CV-de vastu välja vahetama.
Kas sellest peaks nüüd järeldama, et ka meie peaksime hankima kuskilt BMP-2 ja selle ära moderniseerima? Kindlasti mitte. Soomlaste moderniseerimine ei ole tunnustus selle masina võimele, vaid sunnitud valik.
Leo 2 baasil ehitatud pioneeritanke on soomlastel olnud juba kaua, avalikud andmed on natuke varieeruvad, kuid väidetavalt Leopard 2R (raivaus=miiniväljadesse trasside rajamiseks) ja Leopard 2L sillatank, L tuleb silla nimest Leguan ehitati mõlemaid 10 tk, kui palju on aktiivses kasutuses hetkel, ei tea. 2R mudelile heitsid tankistid ette peamiselt seda, et vanemad T-55 baasil miinivälja lõhkujad olidki põhimõtteliselt T-55 tankid, millele miinirullid ette pandud, ja kui olukord karvaseks läks, siis oli põhirelv eemaldumise katmiseks olemas, kuid 2R meeskonnaruumi laiendamise tõttu loobuti tornist ja lähikaitseks oli ainult pooletolline kuuliprits, ehk selle tanki liikumist peavad alati teised tankid julgestama. Patria materjalides räägitaksegi nende lisatellimusest. Kui palju ümberehitus maksab, mina ei tea, kuid Soome ja saksa firmade toodanga ja ilmselt tehakse juurde, kui raha leitakse.
Täiesti uus asi oleks siis lagunenud tankide evakueerimiseks ehitatud masin Leo 2 baasil, ehk siis selline, millega katkine tank remonti vedada, sellest on ka joonis materjalides olemas. Senini sellist erimasinat minu teada ei olegi, eks seda peaks Parolast küsima, mis masinaga seni tanke pukseerida kavatseti, pakun et teise MBTga tee äärde ja siis edasi treilaga kuni töökojani. Sealt samast saavad eestlased ka küsida, kuidas eritankide nappus mõjutab tankiüksuste suutlikust? Näiteks seoses CV meeskondade ja mehaanikute koolituse raames võiks selle teemaks võtta. BMP2 moderniseerimine on hea näide Soome MV reaalsusest, kus on vaja suurel hulgal piisavalt head tehnikat mõistliku hinnaga. Masinad on olemas ja moderniseerimise hind kodumaise tööstuse baasil mõistlik. Sama kehtib näiteks Paside moderniseerimise kohta, kus 1 Patria AMV hinnaga saab moderniseerida 10 Pasit. Huvitav on seegi, et lääneriikide kergematele soomukitele RPG-võrede ümberehitamise moega soomlased kaasa ei läinud, küljesoomus jäi samaks, sest kaal ja ujuvus on kriitilised võimekused. Eks seegi sellepärast, et vajadusel üle veekogu ujuda, sest pontoonsildasid on vähevõitu aga veekogusid on palju.
Martti Ahtisaari (end Soome president ja siiani vägagi mõjukas tegelane) kirjutab oma värskes raamatus, et Soome peaks nii kiiresti kui võimalik astuma NATOsse, kasvõi ilma Rootsita.
Kuniks seda otsust tehtud ei ole, pole tema arvates Soome täieväärtuslik Lääne liige ning on sisuliselt kaitsetu territoorium, kus ilma USA abita üle mõne nädala vastu ei pea.
Ka hämmastab teda see, Soome on siiani "finlandiseerinud", kuigi mingit otsest vajadust selleks enam ei ole.
Vt lisaks http://www.mtv.fi/uutiset/kotimaa/artik ... et/6102066
Ahtisaari poolt selline seisukoht on tema kõva rahvusvahelist tausta teades igati loomulik - tead sa nt mõnda eestlast, kes on 15 a Brüsselis töötanud ja promoks iseseisvat kaitsevõimet kollektiivkaitse ees? Soomlaste põhimass praegu seda ei näi toetavat. See on ka sümptomaatiline, et rahvusvahelise koostöö kui julgeoleku tagaja pooldajad kipuvad iseseisva kaitse võimalusi alahindama. Ka Eestis oli üks suur NATO fanaatikust minister, kes tarvitas lausa sõnu "lootusetu".
Soome NATO-s on vorst kahe otsaga - minu pakkumine on, et sellega sisuline sõjavõime piirkonnas koledasti kannatab, sest pole kuigi tõenäoline, et Soome hakkab siis edasi pidama SA armeed, mis on pea sama suur kui 15 korda suurema rahvastikuga Saksamaal. Kärbivad selle lihtsalt ära ja reaalseid brigaade ja eskadrille asendab õõnes jutt koostööst (mille taga pahatihti pole vägesid) - loodetavasti Kreml seda kardab samamoodi. Analoogselt oleme ju ise küllalt teinud - meile on see ja too liiga kallis, loodame liitlaste peale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo 2A4 suur osa ehitatakse ümber lahingtanke abistavateks masinateks, mis siis puhastavad rada läbi miinivälja või tõkete, ehitavad silda üle veekogude ja lohistavad vigastatud MBTd remonti. Seni on need masinad kõik olemas, kuid ilmselt ehitatakse juurde ja uuematele alustele.
Ei ole korrektne väide. Mitte midagi sellist ei ole varem olemas olnud. Õigemini - kohe Leode ostu algetapis otsustai, et osad masinad ehitatakse erimasinateks (sild, recovery, pioneer), sest enne olid nõuka tehnika alusel ainult sillatankid olemas. Ja needki sellised poolpidused. Pioneeritankiks ei saa kutsuda T-55, millel rullid ees.
Soomel on raha alati napilt käes olnud ja soomusüksuste puhul on alati kokku hoitud toetavate masinate pealt. Nõrgendades (viies olematuks?) sellega soomusüksuste võitlusvõimet. Tasub vaadata ümberehituse hinnalipikut.
Ja Trummi kommentaarist soomlaste BMP-2 moderniseerimise kohta aru. Et mis intriigi siin püüda on? Soomlased otsustasid, ju siis neile sobib. Ega see otsus millestki muust tingitud pole, kui rahapuudusest. Olen nõus ükskõik mille peale kihla vedama, et soomlased oleksid nõus päevapealt oma bemarid CV-de vastu välja vahetama.
Kas sellest peaks nüüd järeldama, et ka meie peaksime hankima kuskilt BMP-2 ja selle ära moderniseerima? Kindlasti mitte. Soomlaste moderniseerimine ei ole tunnustus selle masina võimele, vaid sunnitud valik.
Minu tähelepanekuid mööda on soomlaste sõjaline mõte seni käinud meist ees nii aastat 15.
Mis viib mu mõtte sinna, et järsku polegi nad idioodid ja soomuse ostmise prioriteedid on seepärast nii, et nende arust on vajadused sellised.
Ma oma rumala peaga mõtlen, et selline tüüpne soome metsavahemaastik (Soome maastikul on kitsaste teekoridoride probleem veel suurem kui Eestis) ei lase neil jalaväe lahingumasinail eriti tantsule pääseda, sest teed mööda veninud kolonnide kohtumisel tekib kontakt kolonni peas tankide vahel (mistõttu on tankid võtmetähtsusega) ja kui kontakt tekib jalaväega kolonni tiival, siis vastase jalaväe tulistamiseks kärab 30 mm kahuri ja soojuskaameraga BMP küll. Karjala jäägribrigaadis aga kasutatakse antud masinat (CV9030) sootuks teises rollis.
Paralleeli võiks tõmmata selle aasta sept toimunud Põhjakonnal, kus jänkidel tuligi läbi Ida-Viru rünnata teede peal, tankid kõige ees ja Bradely'd seal sabas. Teeäärne maastik oli seal enamasti soomuse läbimatu, kas lihtsalt mets või oli seal nii märg, et ükski tervemõistuslik soomukijuht sinna ei roni.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
käib mingi peitusemäng, sest 8 "brigade-level" üksust soome kontekstis on max 30 000 meest, aga struktuur on 200 000 kandis. Ehk siis kui fantaseerida selle brigaditaseme teemal, siis oleks relvi vaja suht natuke (8x24+natuke varuks).