Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[herman30]

Härrad, palun! Mina tahaksin lugeda Eesti poliitelust mitte majandusest.

[alari]

Ega pole aimu palju viimase 15 aasta jooksul eestlasi sinna kehva majanduse ja karjuvalt ebaõiglase ning keerulise maksusüsteemiga Soome emigreerunud on?

Ei tea, aga mis see minu kirjutatusse puutub?
Maksusüsteemi keerukus ei ole ole lisandväärtuse looja

Teie kirjutatu ilmestab hästi minu kirjutatus väljatoodud kehva majandust ja karjuvalt ebaõiglast ning keerulist maksusüsteemi. Vabandan, kui ei oleks tohtinud tsiteerida ja kustutan tsiteeritu kohe kui nõuate.

Mis sa öelda tahad? Et kuna minu tuttavad soomlased ütlevad, et soome maksusüsteem on keeruline ja maksud on väga kõrged on väga hea?

[Galileo]

Alarile.

Ei. Ei mõelnud päris nii. Ma tegelikult hoiduksin Soome maksusüsteemile hinnanguid andmast ja seda puhtalt selle pärast, et ma ei tea sellest piisavalt. Lihtsalt minu arvates on kummaline, et samal ajal kui Soome maksusüsteemi meil siin kirutakse, on suur hulk eestlasi valinud Soome oma uueks kodumaaks. Sellele soovisin "läbi lillede" vihjata.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt minu arvates on kummaline, et samal ajal kui Soome maksusüsteemi meil siin kirutakse, on suur hulk eestlasi valinud Soome oma uueks kodumaaks

Kirjutasin sellest pikalt, aga sa vist ei viitsinud lugeda ja ajad oma joru edasi.
Soome maksusüsteemil ja eestlaste majandusemigratsioonil ei ole mingit erilist seost. Eestlane ei puutu üldjuhul selle pahupoolega kokku.
Kui emigrantide põhimassi moodustaksid 7000 eurose palgaga tippspetsid, kes maksavad palgapäeval pool palgast riigile, siis küllap arvataks ka asjast teisiti.
Teine teema on see, et rikkamatelt kogutavate suuremate maksudega (nende ümberjagamisega) lihtsalt tagatakse inimväärne elu vaesematele, ka siis kui tööd pole. Selleks pole Eestis lihtsalt rahalisi võimalusi. Kuna põhimass on esimesele, suht madalate maksudega palgaastmele jäävad lihttöölised, kelle maksukoormus on natuke suurem kui siin, siis väike ime, et mitte kõige kirkam maksusüsteem ja suur immigratsioon käsikäes on. Need 2000 eurose palgaga töölised elavad tihtipeale seal nagu sead sulus (10 meest ühes väikses korteris), tassivad Eestist nädala söögikraami kaasa - see ongi antud töömudeli edukuse saladus. Kui elada Helsinki piirkonnas perega, taolise suurusega eluasemel nagu Eestis, sõita autoga ja maksta kõik maksud, siis arvan, et lihttöölisel pole väga mõtet sinna minna. Rääkimata igasugu tööjõurendi jne skeemidest, millega hiilitakse kohalikest maksudest kõrvale.

Mulle rääkis üks väike ehitusettevõtja, kes kolis oma firma Soome, et elu hakkas ülesmäge minema.
Sest kultuur ehitusel, sh riigihangetel on diametraalselt teistpidine. Kui Eestis läheb kogu aur selle peale, kuidas lasta tarnijaid ja alltöövõtjaid üle (kuna pakutakse alla omahinna ja keegi peab lihtsalt kaotama), siis Soomes ei pruugi odavaim võita ning peatöövõtja pidi hoolitsema tõsiselt selle eest, et alltöövõtja töö ladusalt toimiks (nt seal on tavaline alltöövõtt peatöövõtja materjalidest). Sina pead ainult hoolitsema selle eest, et su töö oleks tähtaegne ja kvaliteetne.
Mismoodi ta oma makse lahendas, tegelikult ma ei uurinud, katsun uurida kui näen.

Kolmandaks tuleb silmas pidada ka Soome ja Eesti inimeste erinevat arusaama eetikast. Kui soomlane saab 8000 eurot kuus, siis ta sülitab, kuid maksab oma 4000 riigile, eestlane tema asemel deklareerib miiniumumi ja skeemitab ülejäänu läbi OÜ Minu Palk. Seepärast toimub Soomes kõrgepalgalistele ebasoodne maksusüsteem kindlasti paremini kui see Eestis eales toimiks. Soomes tõmbab kohalik maksuamet käsikäes ametühinguga sind konkreetselt häbiposti sellise asja eest, Eestis kiidetakse takka, et vaat kui nutikas "ärimees".

Neljandaks, ei maksa unustada, et meist natuke lõuna pool on suht nõrga haldussuutlikkusega Läti, kes vaid rõõmustab selle üle, kui Eesti töötajate Palga OÜ-d kolitakse Riiga ning mingi rahake hakkab hoopis Lätti laekuma. Meie läbimõtlemata aktsiisidest nad praegu juba teenivad.

Kogu selle pika ja sita jutu kokkuvõttes arvan, et see kõrgepalgaliste ahistamine kõrgemate maksudega meid Soomeks ei muuda, maksude suurem laekumine sihgrupilt on vähetõenäoline. Nii nagu ei laekunud lisaraha firmaautode seaduspaketist. Meie keskkonnas (madal eetikatase, Läti lähedus jne) toob see kaasa lihtsalt plahvatusliku skeemitamise ja pidurdab täiendavalt nende ihaldatud kõrge lisaväärtusega töökohtade tekitamist. Tänases majandusruumis on maksud juba suht "punases", mida näitavad korduvad juhtumid, kus maksumäära tõus lisaraha tegelikult ei too. Tegeleda tuleb rohkem teenimisega ja kõik need astmelise tulumaksu ja 500 eurose tulumaksuvaba miinimumi jutud on mõeldud Keskerakonna stammvalijale.

[Galileo]

No küll nüüd antakse igast suunast - tankid, jalavägi ja kaartulerelvad.
Ma sellest hoolimata siiski vastaks Kapten Trummile.
Ma ei vaidle, aga kas on mingeid vettpidavaid andmeid selle kohta, et emigrantide põhimassi moodustavad madalama haridusega pendelehitajad? Sadamas näha on neid kindlasti kõige rohkem. Ja seda miks nemad probleem ei ole minu arvates, kirjeldasin ma eelmisel lehel. Ega Te ka vist väga põhjalikult minu kirjutistesse ei süvenenud?
Viimase 10 aasta jooksul on mul olnud peaaegu pidevalt vähemalt 1 jõusolev tööpakkumine Soome. Kirjeldatavad tingimused on aastatega oluliselt paranenud. Julgen väita, et 10 meest samas väikeses korteris on täna siiski erand. Juba naabrid ei tolereeriks sellist olukorda väga pikalt. Ja need, kes seal kümnekesi elavad, on samad, kes jeli-jeli suudavad laeva poe avamise ära oodata. Ja kujundavad seejärel värvika käitumise ja valjuhäälse jutuga üldmulje emigreerunud eestlasest.

[Kapten Trumm]

Matemaatika on ikkagi muutumatu

Töölisele 1000-1500 eurot miinus 20% Eestis teeb oluliselt vähem kätte kui 2000+ eurot miinus mingi 25% Soomes.
Spetsile 3000 Eestis miinus 20% teeb vähem kätte kui Soomes 6000 miinus 45% (kuid ikkagi rohkem).
See ongi kogu loogika, maksusüsteemiga seos kui selline puudub.

Kui Soomes pakutaks analoogseid palgatasemeid kui Eestis, siis tänasest emigratsioonist oleks 95% olemata.
Kui aga vaadata, palju Soome riik maksab ühe koolimaja ehituse eest Soomes ja palju Eesti riik meil, siis siin pole ka midagi võrrelda.
Või kui sa vaatad, palju maksab uus auto Soomes ja palju meil.
Või kui palju maksab 2-toaline korter Helsinki äärelinnas ja palju Tallinnas.

Enda tutvusringkonnas uurides (mind ka asi huvitab), võiks reastada põhjused pingeritta
1. tunduvalt suurem sissetulek
2. Soome rikkalikud sotsiaaltagatised (kus Eestil pole midagi vastu panna)
3. mõistlikum ja inimlikum töö/elukorraldus (seda muidugi öeldi suht vähe).

[Galileo]

Olen ETV "Foorumit" vaadates täheldanud, et mida kaugemale küsimusest oskab poliitik vastuse sättida, seda suurem on tõenäosus valitud saada. Mina tõstan Kapten Trummi ees käed üles ja lähen koos Partsi ja Paloga nurka häbenema.

[vanahalb]

[ Kogu Ida-Euroopa tantsis tollal vähem või rohkem Maailmapanga taktikepi järgi ja võitjatena tulid välja need kes seda vabaturu värki niiväga tõsiselt ei võtnud. Poolat mõtlen siinjuures. Kuigi nojah, Poola on ka tunduvalt suurem riik ja saab omale ülbitsemist lubada.

Lugupeetav mõtleb ilmselt ikka IMFi, mitte Maailmapanka. Aga kuidas kommenteerib akf neid arve arvestades, et Laari valitud majanduspoliitiline joon jätkus ikka praktiliselt kuni Rõivase-sotside valitsuseni või isegi praeguseni, kui vaadata meie fiskaalpoliitikat?

http://www.tradingeconomics.com/poland/gdp-per-capita

Kusjuures läbi selle pika aja ei ole väga ühest vastust. Ja poolakaid on teistes EL maades võõrtööjõuna ikka väga palju. Poola töötajad ilmselt ongi Brexiti peamisi põhjustajaid.

IMF või Maailmapank - ühed juudid kõik

Kas lugupeetav nüüd mõtleb "neid arve" silmas pidades, "gdp per capita" ehk "toodang per kärss" ja et Poolal on see väiksem kui Eestil? Ega ei oskagi muudmoodi kommenteerida kui et Eesti rahvaarv on Poolaga võrreldes oluliselt väiksem ja Poola majanduslik võimsus lahustub suures potis ära.
Selles tabelis on muuhulgas ühel pulgal Hiina ja Valgevene ning India ja Paapua-Uus-Guinea. Kusjuures vähemalt mina pean Hiinat ja Indiat tugevamateks tööstusriikideks kui neile sattunud , tabeli järgi küll võrdväärseid, paarilisi.
Samuti on Poola numbririda läinud jätkuvalt ülespoole, ka 2008-2010 aastal kui end lõhkilaenanud Eesti majandus kokku kukkus. Näiteks ehitustehnika, mille liisingfirmad Eestist võlgnikelt tagasi korjasid, müüdi suuremas osas Poolasse, kus sellal oli mälu järgi 1,5 % majanduskasv. Vähemalt selline number on meelde jäänud "ülemaailmsest hävingust ja kaosest".

Julgeks ka arvata, et ega Laaril suurt midagi valida ei olnudki: etteseatud tingimused olid, et turg vabaks ja võõrkapitalile vabad käed. Raha tilkus riigikassasse siis kui sai midagi edukalt erastada. Mõned asjad osteti välisinvestorite poolt ainult selleks, et nad kohe kinni panna ja potensiaalsest konkurendist lahti saada. Väiksematest ettevõtetest näiteks tubakavabrik "Leek" (pole teile seda vaja, me toome oma tehasest niipalju kui kulub), suurematest Eesti Merelaevandus, mis läks kõige kaduva teed. Ei tulegi nüüd silma ette, et kas ÜLDSE on mõni ettevõte, mis erastati otse välisfirmale ja et see seda Eestis arendama asus? Ei mõtle siin nüüd riigiosalusega ettevõtteid, igasugused rahvaaktsiaseltse ja kolhoosiesimeestele läinud värkstubasid. Neid hakati edasi müüma pigem 1997-98 kui järjekordne panganduskriis kõri nööris.

Kuskil 2000-ndate alguseks oli ilmselge, et ilma euroliiduta on varsti s...t leivakotis ja ükskõik mis hinnaga tuleb sinna tuleb jalg ukse vahele saada. Küsimus oli jällegi sealt saadavas rahas - unelmad toetustest, meetmetest ja sealt voolavatest rahajõgedest, mida keegi ainuüksi mahu tõttu enam isegi varastada ei suuda täitsid mõnikord ka päevalehtede esikülgi. Ükskõik mis hinnaga tähendaski et tingimustel, mida euroliit suvatses pakkuda. Poola seevastu, suurriigina, võttis pigem positsiooni, et euroliidul on neid tarvis, mitte neil euroliitu. Kasvõi needki piskud põllumajandustoetused, mis eesti põllumehed praegult saavad kauples selles paketis välja hoopis Poola.
Selles plaanis oli poolakate positsioon õige - ületootmise käes ägaval euroliidul on vaja turgu kuhu müüa. Samamoodi on vaja Ukraina turgu - samuti Poolaga võrreldav riik. Ja Venemaa oma. Sellepärast kostavadki üha valjemini hääled, et nahh see Krimm, sanktsioone on vaja leevendada.

Rahajõgi hakkas tõesti voolama ja voolab tänapäevani ning mis fiskaalpoliitikast siin mõelda. Vaja ainult kotisuu lahti hoida. Ma olen oma silmaga Tallinna Ülikoolis kirjutatud kollektiivset kursusetööd lugenud (tänapäeval saab vist mitmekesi kirjutada) kus oli äriplaan mingi sots-porno teemal ja SWOT analüüsis suurima ohuna ära märgitud, et võib-olla ei saa Euroopast raha Niisugune üllitis oli hinnatud A-ga, mis on maksimumhinne Ma arvasin oma tasasel moel, et see sürr ei hakka teil eluilmas tööle...
Ükskord trammis sõites (tuleb ette) istusid kõrvalpingil 14-15 aastased poisid , varustuse järgi trennist tulnud. Arutasid tulevikuplaane ja sportlasteed. Üks seletas, et kui ikka ei hakka hästi minema või tervis ei luba, läheb tema teedeehitusse projektijuhiks või millekski. Ühe tuttava isal läbikäidud tee - et oli enne mingi tavaline ehitusettevõtja, ei idanenud ega mädanenud seal vallas kuid siis sai teedeehitusse käpa sisse ja raha on nüüd nagu raba. Euroopa Liit annab.
Selline tunne oli, et olen kunagises "Pravdas " kirjeldatud "tulevikuta ühiskonna dzunglitesse" sattunud. Terve see põlvkond vist arvab, et keegi lihtsalt annab raha....

Järjekordne mats käib ära 2020 või natuke hiljem kui 15 aastat voolanud rahajõed kokku hakkavad kuivama ja kui Euroliit mingeid muid meetmeid "värsketele liikmesriikidele" välja ei mõtle. Muide, kõrvalteemas "Ministri lollus", mis Urve Palole on pühendatud, võtsin ennustada, et need praamid ei sa oktoobriks valmis

[vanahalb]

Need 2000 eurose palgaga töölised elavad tihtipeale seal nagu sead sulus (10 meest ühes väikses korteris), tassivad Eestist nädala söögikraami kaasa - see ongi antud töömudeli edukuse saladus. Kui elada Helsinki piirkonnas perega, taolise suurusega eluasemel nagu Eestis, sõita autoga ja maksta kõik maksud, siis arvan, et lihttöölisel pole väga mõtet sinna minna. Rääkimata igasugu tööjõurendi jne skeemidest, millega hiilitakse kohalikest maksudest kõrvale.

Püha taevas, kapten Trumm, mida sa teed 7000 EUR palgaga?? Või kui sul see raha on, siis miks sa seda palgana tahad?
Ma elan ise Soomes ja 2000 EUR on umbes sama kui Eestis 1500, ehk Soome elu on ca 25 % kallim.

Kui siin varem sõna võtnud autoriteete parafraseerida, siis on kapten Trumm oma traktaadis eksinud mitmete põhipostulaatide suhtes.
Kõigepealt - erinevalt eesti peavoolumeedias esitletavast , ei ole oü-tamine midagi taunimisväärset. Ühemehefirmad on täiesti tavapärane majandamisvorm ja maksuseadustes lubatud erisuste kasutamine tulu saamiseks bro. USA maksuseadustik on Soome omast veel keerulisem - väidetavalt soovitatakse seal mitte hakata ise tuludekratsiooni valmis susserdama vaid parem oleks läbi astuda mõnest spetsialiseerunud advokaadibüroost kus see mõõduka tasu eest ja mis peamine, õigesti kokku pannakse. Niisuguses riigis võttis Steve Jobs kuuldavasti aastaid 1-eurost palka, sest seadus lubab niimoodi ettevõtte kulul elada. Ka lubas praegune president Trump oma presidendipalga koerte varjupaigale annetada, sest tal polevat seda vajagi.
Eestis oleks tegu räige erisoodustusega ja värske majanduskurjategija saaks enda süü sügavusest õhtalehest lugeda.

Riikidel ongi erinevad maksusüsteemid ja pole hoomanud, et keerulise variandiga USA oma edukuselt teistel sabas sörgib või see kuidagi inimeste mõttelendu ja lisaväärtuse loomist piiraks. Pigem vastupidi.
Soomes on oü-tajad urakotsijad ehk urakamehed. Meie ettevõttes on umbes pooled oma töölised ja pooled urakamehed kuigi tehtav töö on sama.

Ma olen siin teemas varem ka kirjutanud, et palgafondi suhtes pole erilist vahet, kas Soome ettevõte maksab inimesele 600 EUR Eestis või 1600 EUR Soomes sama töö eest. Eestis on maksud suuremad ja sellepärast saab inimene vähem kätte. See, et kõikvõimalikku alltöövõttu Eestisse või Bangladeshi sokutatakse on rohkem sotsiaalsete tagatistega seotud. Kui Soome ettevõttesse inimene tööle võetakse, siis ega lahti temast enam ei saa. Võib saata sundpuhkusele kuid poole aasta pärast on jälle tagasi ja küsib tööd. Ainuke lootus on, et kui palka mitte tõsta, läheb võib-olla ise minema. Eestis seevastu võib saata SMS-i et homme pole vaja tulla ja ongi kõik. Sellepärast lasevad kahtlasema või ebakindlama taustaga ettevõtted teha tööd Eestis, aga igasugustel 100-aastase ajalooga hästi kapitaliseeritud perefirmadel on täpselt samasugused õmblustsehhid ka Soomes ja tunduvalt suurema palgaga Eestis. Lihtsalt tõenäosus, et töö otsa saab on väiksem.

Urakameestel seevastu on ettevõtete vahelised lepingud ja nemad saavad kogu palgafondi oma kätte. Ise vaatavad kuidas ära elavad, kuipalju omale palka maksavad ja kas üldse maksavad ja millise graafikuga tööl käivad. Erinevalt töötajatest ei pea neile tööd kindlustama ja tavaliselt ei pea urakamees ka tööle tulema kui mingi parem projekt soolas või muidu ilus ilm. Ametlikult-mitteametlikult on vähemalt meil seisukoht, et p....sse, enam ei võta ühtegi töölist, las urakamehed teevad. Sest nendega on lihtsam - kuu lõpus viskavad arve ja kogu lugu. Töölistel seevastu kukub instrument käest kohe koos kella kukkumisega, siis jäävad nad haigeks ja firma peab maksma ja komistavad kuhugi ja ajavad ettevõtte õnnetusjuhtumikindlustuse kõrgeks ja muud sada häda.

Ma olen ka selles firmas urakamees ja näiteks auto on parem kui ettevõtte juhil (palgatööline) Aga see ongi tasu riski eest mitte oü-tamine. Ja mina ei leia mingit põhjust,
miks peaksin endale 5000 EUR palka maksma kuigi surmahädas võib-olla isegi mingit aega saaksin seda teha. Nii palju pole vaja, 2000 on OK.
Palk on lihtsalt kõige mugavam , aga samas ka kõige kallim variant raha võtta. Ma ei tea , kes 8000 EUR palkasid saavad. Võib-olla lendurid... või mõned arstid , kellel pole oma kliinikut ... või "rikkad pärijad". Need on vanade perefirmade juhtivad asjapulgad kuid nende puhul pole vaja karta, et nad tulumaksu makstes hambaid kiristaksid. Firmasse jääb veel palju alles ja ega meri sellest vähene kui härg äärest rüüpab.

Ükskord oli kontorisse ajaleht toodud., seal oli kas Soome või meie piirkonna (ei mäleta täpselt) keskmiseks palgaks märgitud kuskil 3500 EUR. Mitmedki ahmisid õhku, et nii hullusti kõrge palk, meil ei saa sellist keegi. Ma ütlesin, et see on statistika - teie saate kümnekesi 2000 EUR, üks hokimängija võtab kümneka ja ongi keskmine 3200.

Üldpoliitikasse tulles - mäletatavasti pole Eesti ratifitseerinud Euroopa Sotsiaalharta mõnesid olulisi punkte - muuhulgas ka seda, et töö eest tuleb õiglast tasu.
Õiglane tasu ongi selline, millega saab enam-vähem OK ära elada ja see sõltub elukallidusest riigis. Eesti peab selle numbri ka alamklassi jaoks 1500 kanti saama, mismoodi, pole otseselt töötajate probleem. Selle jaoks on rahvasaadikud palgal. Suurendagu ettevõtja makse, soodustatagu oü-tamist või mõelgu midagi muud välja. Lihtsalt tarbekaupade aktsiise tõstes läheb püütav number suuremaks, see on surnud ring ja töötegijad lähevad jätkuvalt sinna kus tasu on õiglane.

[Kapten Trumm]

Eestis on maksud suuremad ja sellepärast saab inimene vähem kätte.

Faktid on sul kontrollimata.
Eestiga võrreldavad üksikisiku maksud on Soomes ainult kõige madalamal maksuastmel, kus töötab lõviosa eestlasi. Seepärast seal käijad räägivadki heast elust - vähe makse ja rohkelt hüvesid. Suurem osa neist lihtsalt pole kogenud, mis tunne on pool ära anda. Eraldi teema on veel Soome töölised, kes armastavad Eestis targutada, kuidas elu siin käima peab. Soome keskmise palga juures (3500) on üksikisiku tulumaks juba 42% ja suurepalgaliste astmel 6000+ eurot 52% ringis (see arvutus on keerukas).
https://en.wikipedia.org/wiki/Taxation_ ... come_Taxes
Lisaks on seal igasugu muid "põnevaid" makse veelgi nagu kinnisvaramaks, automaksud (vt palju uus auto maksab), mis lähevad samuti maksja taskust.

Ettevõtete osas võib olla teistmoodi - pole uurinud. Võib-olla on kuidagi parem.
Soome ettevõtted, kes Eestis asjatavad, väga selle omamaise maksutamise peale pole käsi plaksutanud (vähemalt pole märganud).

Kokkuvõte on, et katse luua Eestisse samasugune (Keskerakonna soovunelm) tulumaksusüsteem nagu Soomes lükkab seda tänast arengufaasi veel pikemaks - elagu miinimumpalgalised töökohad ja odav allhange (ning üldine arenguseisak). 70-80% kandis oleva töökoha maksukoormuse juures jäävadki need suurkorporatsioonide peakorterid ja tehased siin kaugeks unistuseks.

Väike matemaatika kah: kui keskmine brutopalk on Soomes 3500 euro ringis, siis keskmine netopalk on seal 2500. Seega maksukoormus, mida töötaja maksab, on kuimitu %?
Arvuta, saad teada.

Kokkuvõte selle jutu juurde on, et mul isiklikult puudub usk, et Soome maksustamist Eestisse tuues sellest Eesti Soomeks muutuks. Ei muutu.

Urakameestel seevastu on ettevõtete vahelised lepingud ja nemad saavad kogu palgafondi oma kätte. Ise vaatavad kuidas ära elavad, kuipalju omale palka maksavad ja kas üldse maksavad ja millise graafikuga tööl käivad. Erinevalt töötajatest ei pea neile tööd kindlustama ja tavaliselt ei pea urakamees ka tööle tulema kui mingi parem projekt soolas või muidu ilus ilm. Ametlikult-mitteametlikult on vähemalt meil seisukoht, et p....sse, enam ei võta ühtegi töölist, las urakamehed teevad. Sest nendega on lihtsam - kuu lõpus viskavad arve ja kogu lugu. Töölistel seevastu kukub instrument käest kohe koos kella kukkumisega, siis jäävad nad haigeks ja firma peab maksma ja komistavad kuhugi ja ajavad ettevõtte õnnetusjuhtumikindlustuse kõrgeks ja muud sada häda

Ja seda tehakse mis põhjusel tegelikult.....?
Selline "uraka" tegemine on kõige ehedam maksupettus, mitte "heakskiidetud ettevõtlus".
Muidugi on soomlasel odavam, jääb ära kogu maksu, ametühingu jne jura - lollid eestlased riskigu ise, kui vigaseks jäävad, siis pole meie probleem.
Samuti maksuametile vahele jäämine on eestlase probleem. Soomlane laiutab käsi - tema tellis teenust.
Samas olen kindel, et need "urakamehed" ei võta oma OÜ-st raha välja palgana ega maksa makse, vaid skeemitavad ja seetõttu ollakse ilma ravikindlustuseta, pensioni ei koguta jne jne. Eesti maksuamet peaks selle värgi lihtsalt koos soomlastega luubi alla võtma ja jällegi - on vähem põhjust Soome purjetada.

[Jaanus2]

Soome maksude juures tuleb arvestada ka seda, et makstav maks ei kao kuskile mutiauku, vaid selle eest saab soomlane tagasi täiesti viisakaid tagatisi, teenuseid ja elukeskkonda. Kui maksaks vähem, saaks ka kõike nagu Eestis ja seda ta ei taha. Sellepärast polegi seal moes kõrgete maksude pärast nuriseda. Lisaks - seisus kohustab. Kel läheb paremini, peab ka rohkem ühiskonda panustama ja tunneb seda ise ka niimoodi, mitte et "miks mind raha äravõtmisega karistatakse". Keegi luksusauto ostjatest ei mõtle, et auto hind on ebaõiglaselt kõrge, karistus lausa edukuse eest. Lisaks on inimeste tarbimisel piirid. Ülirikastele on lisanduvad miljonid vaid edukuse indikaator, mille järgi nad saavad aru, et on endiselt edukad. Kui Eesti maksusüsteem oleks midagi erilist, peaks kiiret arengut juba nende aastakümnetega märgata olema. Ometi toimub "kestlik kahanemine" ja liikumine maadesse, kus justkui Eestiga võrreldes valesti maksustatakse. Tahetakse meile tuua välistööjõudu - Euroliidus on teatavasti tööjõu vaba liikumine ja Rumeenias-Bulgaarias peaks igati konkurentsivõimeline palgatase olema ja rahvast ka valida, kõik ei ole mustlased. Nemad meile ei sobi, ikka veel vähem tahaks maksta. Midagi ka positiivset - plaanitav ettevõtluskonto peaks olema maksustatud Soome-sarnase (madala) maksumääraga ja on lisaks bürokraatiavaba. Kui see ikka selliselt realiseerub, nagu esialgu räägitud.

[Kapten Trumm]

Kui me maksaks keskmiselt palgalt 42% tulumaksu pluss veel igasugu huvitavad ja meil seni puudunud maksud, siis tõenäoliselt saaks see keskmine inimene ka hüvesid rohkem.
Probleem on arusaam, justkui valitsuses või ettevõtetes on mingi must auk, kuhu vaeste tööliste vere ja auga teenitud raha kaob - lahendus on vaid see auk leida ja augu tekitaja üles puua. Taoliselt 1917 sügisel ka tehti, ent rikkus jäigi tulemata. Ehe kommunistide retoorika. Ainuke "must auk" on veel ülepaisutatud riigiaparaat - kuid selle kärpimisega kaasnevad ka probleemid nagu päästjad ja politsei, mida kõik teavad.

Probleem on jätkuvalt selles, et meil pole, mida ümber jagada. Natuke pigistaks veel maksutõusuga lisaks ja sealt edasi algab massiline skeemitamine ja ära kolimine. Täna juba tuleb hinge kinni hoida, et mõni hea töötaja kuskilt paremat pakkumist ei saa. Töötegijad on hulga julgust juurde saanud, tajudes, et neid ei ähvarda midagi (kui lahti lastakse, siis saab töötukassa kulul natuke jalga puhata ja kohe uuesti tööle). Tööandjad käristavad veel 15% palgatõusu ja ongi kõik - edasi tuleb uksed sulgeda. Soomet ikka ei teki.
Tänased valitsuse pakutud "euroopalikud maksud" ei too seda "midagit" ka juurde.

Mul ajavad ka natuke karva turri jutud, et "probleem on juhtimises", et vapra töölise päevatoodang ei toogi sisse samapalju kui Soomes. Taevas appi, Soomel on olnud 90 aastat aega oma äri sisse süüa, meil 26. Kui küsida töötajate koosolekul, et maksan pool lisakasumist sellele, kelle ettepanek/idee suurendab kasumit 50%, siis tavaliselt valitseb saalis vaikus. Kuskil selja taga on kõik kanged mehed rääkima "nõrgast juhtimisest" ja "puudulikust strateegiast" - räägitakse asjadest, millest mõmmigi ei jagata.

Ometi toimub "kestlik kahanemine" ja liikumine maadesse, kus justkui Eestiga võrreldes valesti maksustatakse

Ei ole. Toimub liikumine maadesse, kus palgatase analoogse töö eest on tunduvalt kõrgem. Seejuures enamik kolijatest jääb täielikult või osaliselt kõrvale sihtriigi maksustamise "kogu ilust", sest töötatakse madalapalgalistel töökohtadel (mida seal maksud soosivad) ja Eestis tihendalt käies tassitakse elatusvahendeid siit. Analoogne liikumine toimub (ja toimuks piirangute puudumisel rohkem) ka Eestisse (nt Venemaalt ja Ukrainast). Samasugune liikumine toimub ka riigi siseselt igapäev - liigutakse töökohtadele, kus makstakse rohkem ja piirkondadesse, kus makstakse rohkem (ääremaad tühjenevad). Samuti sinna, kus elu on mugavam (maalt linna).

[Kapten Trumm]

Tutvuge vahelduseks väikse maksureaalsusega: selline rahvalik auto nagu Skoda Octavia Combi - kui palju maksab autoostja riigile
http://web.skoda.fi/lataukset/octavia/o ... 1481275313
Sõltuvalt auto CO2 näidust 3400 kuni 9600 eurot.
Sellise pursuide masina nagu Volvo XC60 puhul on see maks juba 9000 kuni 20 000 eurot.

Kui keskmiselt palgalt makstaks 42% tulumaksu, käibemaksu 24% ja taolisi ülaltoodud maksukesi, siis usun, et meil poleks ehk probleem ka poole suuremat pensioni või neli korda suuremat töötu abiraha maksta. Olete valmis maksma?

[Jaanus2]

Trumm, aga mis oleks ettepanek? Sama moodi (Reformierakondlikult) jätkata ja ükskord saabub õnn õuele, enne kui viimane tule kustutab? 20 prots. pidavat ära jooma 80 prots. õllest. Sama moodi jagunevad ebaühtlaselt ka muud asjad, ka tulu. Maksuraha saab koguda ikka sealt, kus seda on. 2000 eurost 20 prots. maha ja jääb järele 1600 (jätame maksuvaba raha arvestamata, et oleks lihtsam). 10 miljonit - 8 miljonit jääb alles. Oleks justkui igati aus, maksab ka 20 prots. ja tervelt 2 miljonit maksu, mis on ju ka hoopis rohkem. Äkki oleks miljonär valmis ka rohkem maksma, eriti kui talle seda ka ilusti selgitada? Miljonäriväärseks eluks ei ole talle tingimata 8 miljonit vaja, ta saab sellest ise ka aru, kui natuke järele mõtleb. Keegi võiks proovida läbi arvutada meie riigieelarve laekumised Soome maksumääradest lähtuvalt. Lähtudes Soome palga-astmetest, mitte meie omadest. Kas tuleb puudu ja kui palju? Seda isegi ei üritata, selle asemel hirmutatakse inimesi astmelise tulumaksuga ja ka madalapalgalised valivad üha uuesti Reformierakonda, sest ükskord saame me nii rikkaks nagunii ja jõuame Soomele järele. Tehke rokem tööd - on ka demagoogia. Kõik ei ole andekad ühtemoodi, mõnedel on olnud parem stardipositsioon, muud tingimused samad. Kõik ei tahagi teha suurt äri, kusagil ei taha. Ka lihtsa töö tegija tahab tunda end väärikalt ja saada väärikat palka meie kliimavöötmes, kus kulub rohkem riiet, majamaterjali ja kütet. Ikka jõuame sinna, et seisus kohustab ja raha saab koguda ikka ainult sealt, kus seda on. Sai küll ebapopulaarselt sotsialistlik jutt, aga ma rohkem ei tee ka .

[gooligan]

teemaks küll Eesti poliitelu, aga minu 2 senti siia lõime kah.
Kahtlemata on Soome sotsiaalsüsteem eeskujuks mitte ainult Eestile, vaid ka paljudele teistelegi riikidele. Soome on maailmas rikkuselt 14s riik (ehk siis kuulub ca 5% maailma rikkaimate hulka). Asju mis toimivad seal, ei ole võimalik 3x vaesemasse riiki üle kopeerida.
Kui Eestil on huvi neile järgi jõuda, peamegi me tegutsema neist paremini ja kiiremini. Muud võimalust ei ole. Kui me paneme töötajatele samasuguse maksukoorma, nagu see on Soomes välja kujunenud väga pika aja jooksul, samasugused aktsiisid alkole ja autodele, toimub väljaränne Eestist seda kiiremini ning majanduskasvule see ju teps mitte kaasa ei aita. Meil lihtsalt ei ole niipalju akumuleeritud rikkust, kui põhjanaabritel. Jagada saab siiski vaid seda, mis meil on olemas. Ka ei ole Eesti ükskik saareke - uute investeeringute pärast konkureerime nii põhja- kui ka lõunanaabritega (Läti, Leedu, Poola). Kõrged maksud ei ole kindlasti positiivne lisaaargument, miks oma ettevõtet siia tuua (niigi meil on konkurentsitult väikseim siseturg).
Rikkaks pole end veel ükski riik maksustanud.

Teiseks peame kindlasti kopeerimistuhinas vaatama, mis on Soomel läinud hästi ja mis halvasti ning võimalusel nende tehtud vigu vältima. Täna tuuakse näiteid, et vot kui tore ja töötajasõbralik maksusüsteem neil on, samas on nende konkurentsivõime pikalt pärsitud olnud - uued investeeringud lähevad teistesse riikidesse, tehaseid kolitakse mujale jne. Majandusergutusprogrammid, kuhu on loobitud kümneid ja sadu miljardeid ei ole majandusele suurt kasu andnud - aastatepikkune majanduslangus on ju tõsiasi. Tööturureformist on räägitud aastaid/aastakümneid, et praegune kommunism lõpeks (kuna see ei ole jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline), kuid tegudeni pole praktiliselt jõutud. Kallis tööjõud on viinud tervete majandussektorite hääbumiseni (eriti tööjõumahukad valdkonnad).
Riigi laenulimiit on lõhki, kuid kuna fikseeritud kulutustelt kokkuhoid võimatu või üliraske (ametiühingud jms), siis lahendusi ka sellel suunal ei ole.

Kolmandaks. Kui me täna laseme oma fiskaalpoliitika lõdvemaks, siis tähendab see allakäigu spiraali käivitamist ja seda gini pudelisse tagasi enam ei topi. Juba tehtud soodustusi (a'la tasuta ühistransport või 500EUR maksuvaba miinimum) ei võeta enam kunagi tagasi ühegi valitsuse poolt. Kuid igakord enne valimisi antakse uusi ja kallimaid lubadusi, millelele mõistlikud katteallikad puuduvad.
See kõik aga viibki selleni nagu nt Soomes, kus on arulagedalt kõrge ja sõge automaks. Ka Eestis läheb tõenäoliselt samamoodi - kui pretsedent on juba olemas, siis on seda väga lihtne ja mugav tõsta, et järjekordseid heaolu pakette välja lubada.
Vaadates praegu toimuvat, puudub ju ka Eesti valitsusel mingigi realistlik vaade sellele, et kuidas vajalikud tulud ikka oma sotsiaalprogrammi jaoks kokku kogutakse. Kõrgem gaasiaktsiis viib gaasimahukate tehaste sulgemiseni Eestis (ja nad maksavad enamiku aktsiisist), kõrgem alkohind viib alkosõbrad Lätti napsu ostma jne. Ehk astume täpselt sama reha otsa, kus soomlased juba on ning sealt aktiivselt väljapääsu otsivad.