Läti ja Leedu kaitsejõud

[Lemet]

Mmmm...vast Sa ikka Agustat mõtlesid...

[Roamless]

No UH-60 on millegipärast tehtud pisikese veoruumiga, Mi-8 "salong" on palju suurem (ja sinna saab panna ka suuremaid veoseid). Tõstejõud on neil umbes sama (ca 4 tonni), sellest ka nende "medium" klass. ...
Ameeriklased on praktiliselt kogu oma helikopterite ajastu planeerinud masinad transportima veost rippuvalt, väljaspool keret.

Trummi jutust võib jääda mulje, et vaestel ameeriklastel midagi Mi-8 plaanis kopterile vastu panna polegi. Tegelikult ikka on, nende põhi Mi-8 rollis transpordiloomaks on CH-47 ehk Chinhook mitte UH-60, ruumi ja võimu rohkemgi, kui Mi-8-s, kuid lennutund kallim. Teeb ära kõik transpordirollid, omab taga sisenemisluuki, suudab ka mõningaid haubitsamarke tarida jne.

Aga teemast rääkides, olles uudistanud meilgi vedelevaid vanu Piirivalve MI-8-d tekkis küsimus, et milline see leedukate renoveerimine cockpiti osas oleks olnud, kas oleks tulnud uued digiekraanid jne. Samuti lisaks mootorile ja varuosadele hakkab ju ka kere pikema aja jooksul väsima, kas kõige selle taastamine ei lähe kallimaks, kui mõne kasutatud MI-8 kopteri ostmine?

[Kapten Trumm]

CH-47 ei ole keskmine, vaid raske transpordikopter.
Venelastel kuuluvad samasse klassi Mi-6 ja Mi-26, mis analoogselt Mi-8 ja UH-60 suhtega on tunduvalt mahukamad kui ameeriklaste omad.
Tänu suuremale mahutavusele täidavad Mi-8'd rolle, mida ameeriklastel tuleb CH-47-ga täita, sellest tulenevalt on venelaste raske kopteripark jällegi väiksem.
Kogu see Kaug-Põhja ja Siber elu-olu oleks Mi-8 taolise masinata päris keeruline (tihti on see ainus transpordivahend seal).
Kere all on küll lahe kaupa vedada, aga kuidas see toimiks kuskil Schmitdi neeme piirkonnas (tuul, jäätumine jne)?

Tulles tagasi selle Mi-8 vs anything teema juurde, siis ärme unusta, et Eestis plekkis nende Augustade hinnast enamiku kinni Schengen.
Ilma selle rahata käiks piirivalve ka täna kuskil Kasashtanis Mi-8't remontimas (nii nagu nad lendavad endiselt Saksa kingitud L-410 lennukiga).
Kui hakatakse kilohindasid rehkendama, ma poleks nii kindel midagi, et moodsad ja digitaalsed võidaksid.

[toomas tyrk]

Tulles tagasi selle Mi-8 vs anything teema juurde, siis ärme unusta, et Eestis plekkis nende Augustade hinnast enamiku kinni Schengen.
Ilma selle rahata käiks piirivalve ka täna kuskil Kasashtanis Mi-8't remontimas (nii nagu nad lendavad endiselt Saksa kingitud L-410 lennukiga).
Kui hakatakse kilohindasid rehkendama, ma poleks nii kindel midagi, et moodsad ja digitaalsed võidaksid.

Eesti Agustadest osteti esimene Schengen Facility toega, teine puhtalt Eesti riigieelarve rahadest ning kolmanda eest tasuti osaliselt Euroopa Liidu Välispiirifondi rahadega. Millised seal need protsendid täpselt olid - ei viitsi otsima hakata.

Eesti Mi-8 kopteritel sai täis kereressurss (30 aastat ehitamisest). Eks targemad mehed võivad seletada, kas seda üldse oleks saanud pikendada, ja kui jah - kui palju see maksma oleks võinud minna...

[ribikardin]

Kui ma nüüd google tõlkega leedu keelest õigesti aru saan, siis peavad leedukad ka MRLSide üle läbirääkimisi:
http://www.delfi.lt/news/daily/medijos- ... d=73086746

[nimetu]

Ei usu eriti, et see kuhugi jõuab, sest nende süsteemide kulukus võtab rikkamatelgi riikidel silma märjaks. Ja arvestades, et nad läksid NASAMSiga eriti säästuvariandi peale, siis on raske võtta seda juttu päris tõsiselt. Neil on tõsisemaidki auke mida lappida.
Võib-olla oleks RM-70 veel käeulatuses, kuid kokkuvõttes paneb asjad paika moona hind ja saavutatav efekt. Paari salvotäiega pole leedukatel midagi peale hakata.

[gooligan]

Leedukate merevägi sai täiendust. Taanist soetati 6,5m EURi eest patrull-laev P-15, mis varustatud allveelaevu avatavate sonaritega.
Laev on täienduseks 3le analoogsele sõsarlaevale, mis leedukatel juba kasutusel.
See peaks välja vahetama igivana Norra patrulllaeva.

http://www.naval-technology.com/news/ne ... rk-5682331

[aj1972]

Meie panustame 30 miljonit Miinijahtijate uuendusse,et miinide leidmine oleks ikka maailma kõige vingem, millest ma küll absoluuselt aru ei saa aga leedukad ostavad 6,5 miljoniga laeva millega avastab allveelaevu...

[Lohetapja]

Meie panustame 30 miljonit Miinijahtijate uuendusse,et miinide leidmine oleks ikka maailma kõige vingem, millest ma küll absoluuselt aru ei saa aga leedukad ostavad 6,5 miljoniga laeva millega avastab allveelaevu...

Leedulastel on kõige rohkem tasakaalustatud võimetega ehk mitmekesiste ülesannete ja ohtudega toimetulev merevägi Balti riikide seas. Neil on olemas nii miinijahtijad kui ka sõjapidamiseks mõeldud laevad. See ei ole aga midagi muud kui aastatepikkuse sihipärase arendamise ja investeerimise tulemus, mida on soovinud nii poliitikud kui sõjaväelased.

Huvitav on see, et riikide rannajoone pikkus ei ole üldsegi määrav selliste arengute juures. Leedul on seda vähem kui 100 km, Eesti oma kogupikkus on 3793 km. Erinevalt meist, on Leedu riik teadlik merelise keskkonna olulisusest koos sealt lähtuvate võimaluste ja ohtudega. Eesti ei ole mitte mereriik vaid mereäärne riik, kellel puuduvad merelised huvid, mille kaitsmiseks traditsiooniliselt sõjalaevastikud üldse ellu kutsuti. Eesti kohta võib julgelt kasutada väljendit "merepime". See tähendab, et nii nagu värvipime ei ole suuteline värve eristama, ei ole merepime ühiskond suuteline mõistma merendusega kaasnevaid võimalusi. Kuigi värvipime värve ei näe, ei tähenda see, et neid ei ole olemas. Sama on ka merepimedusega - kuigi ühiskond ei pea merendust ega oma merelist geograafiat oluliseks, ei tähenda see, et teised seda ei mõista või ei kasuta oma huvides. Selline on paraku meie reaalsus.

Sarkastiliseks minnes - meil on aga vähemalt riigikaitse osas lihtne - vaenlane tuleb alati kas idast üle Narva või Võru kaudu kaugust ja punkt. Merel tegelevad vaenlasega liitlased, meie sinna oma raha raiskama ei hakka. Linnukese saamise pärast hoiame endal ühte meresõjalist nišivõimet ja saame tõsiseltvõetava merekaitse arendamise arvelt kokku hoitud vahendid suunata selle ühe ja ainuma "päris väeliigi" arendamisse. Tsiteerides klassikut - strateegia on lihtne nagu labakinnas.

[gooligan]

Viimane Leedu ostetud laev on ehitatud 1975.a. Ei tea, kas sonarid ka samast ajast pärit... Niiet nende efektiivsuse kohta ülevaade puudub.
Analoogiat tuues, Regula eest maksis kah Eesti riik ca 4m EUR, ehitatud kuskil samal ajajärgul.

[Kapten Trumm]

Huvitav on see, et riikide rannajoone pikkus ei ole üldsegi määrav selliste arengute juures. Leedul on seda vähem kui 100 km, Eesti oma kogupikkus on 3793 km. Erinevalt meist, on Leedu riik teadlik merelise keskkonna olulisusest koos sealt lähtuvate võimaluste ja ohtudega. Eesti ei ole mitte mereriik vaid mereäärne riik, kellel puuduvad merelised huvid, mille kaitsmiseks traditsiooniliselt sõjalaevastikud üldse ellu kutsuti. Eesti kohta võib julgelt kasutada väljendit "merepime". See tähendab, et nii nagu värvipime ei ole suuteline värve eristama, ei ole merepime ühiskond suuteline mõistma merendusega kaasnevaid võimalusi. Kuigi värvipime värve ei näe, ei tähenda see, et neid ei ole olemas. Sama on ka merepimedusega - kuigi ühiskond ei pea merendust ega oma merelist geograafiat oluliseks, ei tähenda see, et teised seda ei mõista või ei kasuta oma huvides. Selline on paraku meie reaalsus.

Õiendaks selle võrdluse osas.
Eesti rannajoone taoline kogupikkus tuleneb tohutust lahtede, abajate ja saarte arvust ning see 3800 km ei anna meile sõjalises mõttes kuigi palju tarkust. Sinna hulka kuulub näiteks Matsalu lahe rand (kuhu laevad ei pääse väikse sügavuse tõttu) kui ka Kräsuli saare (saar Viimsi ps ja Aegna saare vahel) rannajoon. Leeduga võrreldavat merepiiri, mida tuleks kaitsta, on meil suurusjärgus 600 km. Piltlikult öeldes Ruhnu juurest üks sirgjoon põhja ja Soome lahel itta. 300 km üks ja 300 km teine. Suurema osa Eesti rannajoonest moodustab kehvalt laevatatav Väinameri oma lõputute lahesoppide ja väikesaartega, mis on sõjaliselt väärtusetud.
On piisav öelda, et Leedu peab kaitsma 100 km laiust mereala ja meie 600 km laiust.

Mina nt pole nõus nende mereväe promojuttudega Sõduris ja Kaitse kodus, kuidas esmavajalik probleem on merelahingu võimelised pealvee sõjalaevad.
Soome poolt peetud lahingutegevus Soome lahel WWII ajal näitas, et merelahingute pidamisest (Soome rannakaitse soomuslaevad ei osalenud ainsaski pealveelaevade merelahingus) oli märksa olulisem rannakaitse ning kaldaoperatsioonide võime. Need võimed osutusid kaalukeeleks rohkem kui kord lahingutes Kannase pärast. Nii 1941 kui ka 1944. Soome suured sõjalaevad seal märkimisväärset rolli ei mänginudki. Küll aga mängisid seal rolli väikealused, kaldal paiknevad kahurisüsteemid ning ka lennuvägi. Loomulikult ka miinid. Niipalju kui mina tean, Soome suured sõjalaevad tegelesid põhiliselt vene lennuväe tülitamise tõrjumisega ning aktiivses tegevuses osalesid vähe. Ilmarinen läkski põhja 1941 sügisel miini otsas, venelaste pihta pauku tegemata ning Väinamöinen varjas end aastaid edukalt venelaste õhurünnakute eest, sest venelased keskendasid sellisele sihtmärgile suuri jõupingutusi.

Soome meresõja võimete kõige hiilgavamateks tulemusteks võib pidada 1941 Kannase vabastamisel toimunud diviisi meredessanti venelaste tagalasse ja 1944 vastassuunalise venelaste dessandiürituse nurjamist (mis võimaldas efektiivselt peatada Punaarmee pealetungi).

[Xender]

Ilmselgelt üritab Leedu tekitada linnukese igasse kasti - mis ei pruugigi olla täiesti vale. Mingeid suuremaid õhuründeoperatsioone ei hakkata tegema enne kui need paar patareid on rivist välja löödud.

Sama asi on MLRS seadmetega - mingeid suuremaid kogunemisi ei tule enne kui kõik seadmed on neutraliseeritud.

Ühesõnaga teeb see sõjalise rünnaku planeerimise oluliselt keerukamaks - praegune Venemaa pole siiski Stalini NSVL kus kaotused ei lugenud. Paartuhat matsi ees või taga ...

[Lohetapja]

[Lohetapja]

Viimane Leedu ostetud laev on ehitatud 1975.a. Ei tea, kas sonarid ka samast ajast pärit... Niiet nende efektiivsuse kohta ülevaade puudub.
Analoogiat tuues, Regula eest maksis kah Eesti riik ca 4m EUR, ehitatud kuskil samal ajajärgul.

1975? Taanist ostetud Flyvefiskenid (võeti teenistusse Taanis alates 1989) vahetasid välja Storm klassi, aga need olid ehitatud 1960ndatel.

[ruger]

Läti on hakanud soolotsema Venemaa ja Valgevenega

Vaid päev pärast NATO välisministrite kohtumist Brüsselis istusid Riias neljapäeval laua taha Venemaa ja Läti kaitseministeeriumi esindajad, et arutada pingeid piirialadel.

Läti kaitseministeeriumi teatel räägiti usalduse ja julgeoleku suurendamise meetmetest. Venemaa kaitseministeeriumi teatel kavatsetakse dialoogi edaspidi jätkata.

Venemaa avaldas soovi kahepoolseks kohtumiseks juba tänavu augustis. Neljapäevasel kohtumisel tegi Läti ettepaneku korraldada vastastikuse avatuse ja usalduse suurendamiseks rohkem relvastuskontrollivisiite ja inspektsioone piirialadel lisaks julgeolekumeetmetele, mida näeb ette Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokument.

Läti pool kutsus Venemaad üles suurendama sõjalise tegevuse läbipaistvust, seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Pooled vahetasid arvamusi piiriala julgeolekuolukorra üle. Läti pool ütles, et Vene sõjaväe tegevus, sealhulgas suured manöövrid, sõjataristu arendamine ja uute üksuste moodustamine tekitavad kahtlusi Venemaa kavatsustes.

Läti esindaja märkis ka, et suurem osa Venemaa sõjalise võimsuse suurendamisest piirialadel ja õppustest on ründe-, mitte kaitseiseloomuga.

Kui sellele lisada Venemaa ebasõbralik ja mõnikord lausa vaenulik retoorika Läti suunas, peab Läti vajalikuks leida täiendavaid julgeolekutagatisi ning laiendada koostööd liitlastega, öeldi kaitseministeeriumist.

Läti parandab oma kaitsevõimet ja tõhustab koostööd liitlastega, mille hulgas on ka liitlaste kohalolu piirkonnas, lisati avalduses.

Läti esindaja päris Venemaa viimaste aastate sõjalise võimsuse suurendamise põhjendust ja esitas ettepanekud pingete leevendamiseks kahepoolsetes suhetes.

Läti huvides on konstruktiivne dialoog Venemaaga sõjalist koostööd jätkamata, ütles kaitseministeerium.

"Et kahe riigi eksperdid omavahel suhtlevad, on minu arvates samm õiges suunas. Loodetavasti need ookeanitagused tuuled, mis hakkasid puhuma pärast härra Trumpi valimist USA presidendiks, aitavad kaasa positiivsele arengule nii Lätis, Prantsusmaal kui ka teistes Euroopa riikides. Ma väga loodan, et see positiivne trend, minna vastasseisust üle koostööle, laieneb 2017. aastal veelgi," kommenteeris Venemaa suursaadik Lätis Aleksandr Vešnjakov.

Koostöölepe Valgevenega

Sel nädalal oli Lätis mitmepäevasel visiidil Valgevene kaitseminister kindralleitnant Andrei Ravkov, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koos Läti kaitseministri Raimonds Bergmanisega sõlmiti kahe riigi kaitsekoostöö lepe, mis hõlmab paljusid valdkondi julgeolekust ja relvastuskontrollist kultuuri ja spordini.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/1b8b5d ... lgeolekust