Uued relvasüsteemid EKV-le

[2korda2]

Konteinereid võid oma silmaga näha kas sadamates või Via-Baltikal.
Võrumaa metsade vahel või mujal külavaheteedel paiknevaid/liikuvaid konteinereid võib vast 100% tõenäosusega ikka kamouflaaziks/peidetud relvasks pidada.

Mul konkreetseid andmeid pole aga tunnetuslikult pakun, et Jõhvi-Narva tee ääres seistes ajavahemikul 8-18 möödub igas pooltunnis mõni konteiner. Sillamäe sadamas võib neid rivide kaupa olla. Sealt aga ulatub maanteele laskma küll.
Kagu-Eestis on liiklus küll hõredam aga konteinereid liigub sealgi. Selliseid seisab nii tööstuste õuedel kui kasvõi raudteevagunitel.
Ülekaaluka vastase luure koormamine suure hulga vale-positiivsetega võib olla äärmiselt kuluefektiivne vahend. Kasvõi näiteks ATV-ga paar, kes kimab mööda kraavipervesid/metsaradu ja loobib 100m vahega maha 24h püsivat soojusjälge tekitavaid pakikesi. Isegi venelastel ei jätku STV moona kogu maa pahupidi pööramiseks.

[Kapten Trumm]

Nii ongi.
Kui vastane on ülekaaluka luure võimega, siis on 3 võimalust (neist viimane on nn asümmeetriline vahend).
-üritada selle luurega võidelda (nt tulistada droone kallite Mistral rakettidega - ja proovida, kumma varu lõpeb enne).
-üritada sellega tehnoloogias võidujooksu teha (kasutada peitmise ja segamise vahendeid)
-koormata lihtsalt see võime igasugu väheväärtusliku jamaga üle

Jugoslaavia õhuoperatsiooni ajal kasutasid serblased edukalt viimast - neid külatöökodade ehitatud puidust "hävitajaid" ja "tanke", mida NATO täppisrelvadega (mille hind on 100 korda suurem kui maketil) kohusetundlikult hävitas. Õhuvõimuga võitlemine prooviti ka ära (saadi tappa) ja tehnoloogia võidujooks ei õnnestunud.



Kaudtulerelvastuse puhul on muidugi probleem, et selle kasutamist saab kontrollida trajektooriradarite abil, selle ühildamine drooniluurega on muidugi tegemine, aga tehtav.

[gooligan]

Jugoslaavia õhuoperatsiooni ajal kasutasid serblased edukalt viimast - neid külatöökodade ehitatud puidust "hävitajaid" ja "tanke", mida NATO täppisrelvadega (mille hind on 100 korda suurem kui maketil) kohusetundlikult hävitas. Õhuvõimuga võitlemine prooviti ka ära (saadi tappa) ja tehnoloogia võidujooks ei õnnestunud.

No ma ei teadnudki, et Eesti NATO täppisrelvade rünnakut tõrjuma valmistub. Meie senine vaenlane on ju pigem silma paistnud vaippommitamisega, kus ei hoita tagasi ei koolimajade ega haiglate ega punase poolkuu ees. Kasutades selleks kõige primitiivsemaid ja letaalsemaid relvi, mille täpsusühikuks on ruutkilomeeter.

Iga haigla ja koolimaja küljes olev konteinerkatlamaja, andmesidekeskus, konteinerelamud, garaazhid jms muutub meie vaenlasele (ja tema propagandamasinale) automaatselt legitiimseks sihtmärgiks. Samuti on lihtne korraldada mereblokaadi ning nõuda iga "kahtlase" konteineri avamist ja kontrollimist. Nii võime ka humanitaarabist suu puhtaks pühkida.

[Kasutajanimi]

Aga just GLONASS abil juhitavaid pomme on venelased demonstreerinud süürias.

http://nationalinterest.org/feature/did ... bomb-15484
http://www.janes.com/article/58828/russ ... n-campaign

Muidugi tasub taolisi väiteid võtta terakese soolaga, aga mingisuguse võimekuse olemasolu ei saa enam välistada.

[Roamless]

Konteiner-AMOSt on hea lihtne laeva ja rekkaga kohale tuua ja siis kottida ümbruskonda. Samas maksab hea süsteem vedukplatvormi võrra vähem. On ilmselge, et Eesti tingimustes taolist staatilist situatsiooni vaevalt väga palju tekib. Kui siis kusagil linnalahingus.

Andes au sinu ponnistustele konteinermiinipildujat siin teemas hoida, olen siiski sunnitud tõdema, et peale maastikutaktika ilmse mittetundmise on ka sinu arusaamad linnalahingust (pehmelt öeldes) olematud

Ohjah.
Väga huvitav oleks teada, et millistele maastiku- ja ka linnataktika punktide vastu siin siis eksiti?
..enam-vähem kõigi
Taktika sõltub alati konkreetsest situatsioonist ja lahendatavast ülesandest.
..ainus õige järeldus sinu poolt

Aga täpsustan siis oma eelnevat postitust.
Kui minna kusagile soojale maale compoundi passima, siis on konteiner-AMOS omal kohal.
..et kuidas see Eesti kaitsega seostub // mitmes prioriteet (tagantpoolt) see oleks teemapealkirja alusel
Vaenlasel on kaudtule võime nõrk ja endal tuleavamiskiirus hea. Eestis konteineriga sellise konteinerga askeldada on minu arvates parasjagu riskantne, aga nagu siin mõned tublid "kogenenumad" foorumlased arvavad, siis mingitel tingimustel täitsa tehtav.
..jahh, paremal juhul saab iga selline konteiner ühe tulelöögi kuskilt maastikult ehk teha
Samas arvan, et kui üldse tekib võimalus linnalahingus konteiner-AMOSt kasutada, siis kusagilt hästivarjatud positsioonilt ja seda ilmselt mitte kauaks.
..väga õige, mitte kauaks - mis mõte oleks siis hankimisel (üldse sellel arutelul)
Majad võibolla varjavad vastase suurtükivastase radari eest mõnda aega positsiooni, kuid lõpuks peilitakse see ikka välja. Parim nõrgema poole taktika on alati shoot-and-scoop.
..sul ikka endale jõuab pärale, et ka sinu siinne arutlus näitab sellise konteinermiinipilduja absoluutset kasutust Eesti kontekstis - tahad lihtsalt extra moderaatoriga suhelda vä

(sinisega Borja)

Täiendatud peale Borja kommentaare

Ja lõpuks jõudsid sellele järelduseni, mida ju korduvalt olen välja öelnud, Borja. Konteiner-AMOS ei sobi Eesti tingimustesse, vaid mõeldud mujal kasutamiseks. Samas kui väga tahta, siis saab taolisi konteinereid maastikul ringi vedada ja nt Päästeametil on taoline tehnika ka olemas.
Kui veel tagasi vaadata, siis mina pole konteiner-AMOSe teemat algatanud ega seda ka taga kiitnud.
Pole ka mingit erilist tahtmist moderaatoriga ekstra suhelda, kuid kui omistatakse teisi mõtteid, siis peab ju ka suhtlema.

[Chupacabra]

Uus kaitsehankekeskus tahaks Eestile suuri torusid osta soomlaste ja rootslastega koos

Liikursuurtükid ja ka pikamaa tankitõrjerelvad võib riik kaitseväele osta koostöös Soome ja Rootsiga.
Aasta algul alustas ametlikult tööd riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), mis koondab enda alla kõik riigikaitsehanked ja kaitseväe taristut puudutava. Seni olid need laiali kaitseväe ja kaitseministeeriumi vahel, nüüd on aastas ligi 500 hanget ühe asutuse korraldada.

Kõige märkimisväärsemad hanked on lähiaastatel nn suured torud: liikursuurtükid ja pikamaa tankitõrjerelvad. Kui seni on enamasti räägitud sellest, et liikursuurtükid võidakse osta koos Soomega, siis sama mudeli peale mõeldakse ka pikamaa tankitõrjerelvade puhul, ostes need koos Rootsiga.

Pikamaa tankitõrjerelvad on võimelised tuvastama ja tabama sihtmärke vähemalt nelja kilomeetri kauguselt. Võrdluseks: hiljuti ostetud tankitõrjerelvad Javelin on võimelised tabama sihtmärki 2,5 kilomeetri kauguselt. Pikamaa tankitõrjerelvad lähevad nii 1. kui ka 2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniide käsutusse.

Esmalt tuleb otsustada, mil viisil need Eesti kaitseväelastele hangitakse. RKIK-i direktor kolonel Rauno Sirk kinnitas, et ühishangete tegemisest ollakse huvitatud. „Näiteks soomlased ostavad liikursuurtükke, rootslased pikamaa tankitõrjesüsteeme. Kui saame nendega koos hankida, saame ühiseid lahendusi hoolduseks ja remondiks, mis tähendab olulist kokkuhoidu,” märkis ta. „Eraldi hankides on nii soodsate tingimuste saamine vähetõenäoline.”

Põhjus on lihtne: väikesel riigil, kus hankemahud on väiksemad, on hiigelsuurte globaalsete relvatootjatega läbi rääkides märgatavalt kehvem positsioon.

Ühishanke korraldamiseks on veel aega
RKIK-i hangete osakonna juhataja Priit Parktali sõnul ei ole veel selge, kas ühishanked naaberriikidega ikka korraldatakse. „Mõlema relvasüsteemi hankimine algab 2018. aastal, selleks ajaks peame olema võimalikud alternatiivid läbi kaalunud,” lisas ta.

Liikursuurtükkide pataljon hakkab kuuluma 1. jalaväebrigaadi koosseisu ning on koos jalaväe lahingumasinate ja soomustransportööridega osa brigaadi väljaarendamisest löögijõuliseks raskeks jalaväebrigaadiks.

Juba sel aastal algab aga suur relvahange, millega kaitseväelastele ostetakse uued käsitulirelvad. Eeldatavasti ostetakse ligikaudu 10 000 uut automaati. Hankega loodetakse ühele poole saada 2019. aastaks.

Eesti Päevaleht on korduvalt kirjutanud kaitsehangetest, mis on tekitanud küsimusi või läinud eri põhjustel untsu. Kaitseväest ja -ministeeriumist eraldatud RKIK-is loodetakse, et probleemid lahenevad.

Kui näiteks kaitseväest saabub RKIK-i millegi hankimiseks tehniline kirjeldus, mis viitab kindla firma tootele, peaks RKIK-i projektijuht selle läbi nägema ja sellele reageerima.


- ÄÄREJUTT -
Rikkumisi hakkab uurima kapo

Keskust luues tuli veidi muuta ka politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei vahelist uurimisalluvust. Nimelt on RKIK-i juhtkonnal õigus otsustada riigi kaitse-eelarve raha kasutamise üle ja kui seda õigust kasutatakse ebaseaduslikult, võib sellega kaasneda oht Eesti julgeolekule. Seetõttu antakse RKIK-i vara ja õiguste käsutamise, järelevalve tegemise, ametiseisundi kasutamise, riigihangete teostamise ning toimingupiirangutega seotud süüteod kapo uurimisalluvusse.

Esmalt hakkab RKIK korraldama peaaegu kõiki kaitseministeeriumi ja kaitseväe riigihankeid eeldatava maksumusega alates 10 000 eurost. Hiljemalt 1. jaanuariks 2019 peaks RKIK tegutsema juba keskse hankijana kõikides kaitsehangetes alates lihthanke piirmäärast.

- PISITEKST -
● Juba sel aastal algab suur relvahange, millega kaitseväelastele ostetakse uued käsitulirelvad. Eeldatavasti ostetakse ligikaudu 10 000 uut automaati.

[gorilla]

Carthago delenda est - norra keredele mingi medivaci ja recce lahenduste aretamine on sulaselge lollus.
Selliseid kärusid saab osta gediminaste kombel (M577) saksast tonnide kaupa. Ainsad olulised ''võimekused''
mida sellisele võimekale platvormile arendada on AMOS ja Spike NLOS.

[Kapten Trumm]

Katse hakata ehitama nendest Norra sõitvatest keredest mingeid high-tech lahingumasinaid (sh ka tavalisi IFV-sid) toob lihtsalt kaasa selle, et muud raskeüksuse hädavajaliku(ma)d
komponendid nihkuvad veel kaugemasse tulevikku. Ma omas naiivsuses arvan, et meditsiini- või juhtimismasina sisustamisega ehk saadakse ka Eestis hakkama ja see ei maksa palju, pildil nähtud kama toimub aga seitsme maa ja mere taga seitsme nulliga rahanumbri eest (per masin). Sama jutt käib ka igasugu automaatmiinipildujate ja asjade kohta.

[trafomees]

Loogiliselt oleks tähtsuse järjekorras vaja luua süsteemne lähenemine ehk alustada tuleks:

1) Rannakaitseraketisüsteemidest (raketid autodel)

2) Keskmaa õhutõrjesüsteem

3) Iseliikuvad suurtükid

4) Pikamaa TT

5) Mereväele kaks patrull-laeva

6) Tankid

...

[Mercurius]

Gediminaste M577 lahingtoetuse ja M113+MP masinate suhtes on küll kerge kadedusenoot hinges.
Eriti kui arvestada tänast 2.JVBr seisu.

[gorilla]

Mis asja seal nii jubedalt ehitama peab? Nii AMOS/NEMO kui ka Spike NLOS peaks olema ''drop in''
süsteemid. Pikamaa tankitõrje on isegi arengukavas sees..

[Fucs]

Loogiliselt oleks tähtsuse järjekorras vaja luua süsteemne lähenemine ehk alustada tuleks:

1) Rannakaitseraketisüsteemidest (raketid autodel)
2) Keskmaa õhutõrjesüsteem
3) Iseliikuvad suurtükid
4) Pikamaa TT
5) Mereväele kaks patrull-laeva
6) Tankid

...

..jah, aga lihtsatest (või "lihtsatest") asjadest rääkides... ma ootan praegu esimese asjana pikisilmi, kunas see CV kerede ümberehituse hange välja kuulutatakse, võitja välja valitakse ja miskit selles suunas reaalselt kiiremas korras liikuma hakkab...
..siis ma ootan samal ajal veel, et KÕIK need ostetud CV-d ka siia jõuaks võimalikult kiirelt.
Ja IMHO võiks meil siiski olla ka suurhangete vahepalaks kiire mineerimisvõimekus (miiniväljade rajamine n.ö. "lennult" ja lühikese ajaga), ning pioneeridel miskised pädevad kiired ja võimekad kaevikumasinad...paar tükki.

[nimetu]

ning pioneeridel miskised pädevad kiired ja võimekad kaevikumasinad...paar tükki.

Ära unusta ujuvsildasid ja miinirullikuid!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mis asja seal nii jubedalt ehitama peab? Nii AMOS/NEMO kui ka Spike NLOS peaks olema ''drop in''süsteemid..

.."drop-in" süsteemid küll aga kuhu/kellele/millesse/millepeale?

Suht probleemivaba oleks selline "ehitus" ehk ainult siis, kui sinu mainit "drop-in"-süsteemid oleksidki extra disainitud "dropinnimiseks" selle CV mudeli tarvis, millised Norrast meie õuele toodi.. mistap kardangi, et meie CV-kerede "projekt" läeb (tõenäoliselt) hoopis järgmist tüüpskeemi pidi:
1.faas - suur juubeldamine (+ hull meediakära)
2.faas - pohmell ja segadus (+ meediakära vaibumine)
3.faas - kaheldavad tegevused (+ kõva hämamine)
4.faas - projekti lõpetamine (+ absoluutne meediavaikus)

[Kapten Trumm]

Antud abimasinate projekt on ju omalaadne proovikivi - kas suudetakse need ülesanded mõistliku hinnasildi eest lahendada.
Kui see ebaõnnestub, siis võib resümeerida, et odavam igas mõttes olnuks võtta vajalikud abimasinad USA M113 platsidelt ja keskenduda lihtsalt soomusmasina korda tegemisele ja väiksele täiendamisele (nt raadiod) - antud tegevus on lihtsam ja riskivabam, kuna pakkujaid on sellele väga palju (M113 on maailmas enim toodetud soomuk) ja ega selle külma sõja lollikindlaks mõeldud masina ehituses midagi kosmilist ka pole.

Suurimaid probleeme haistan just MP soomukite tegemisel, sest seal on lahendamist vajavaid tehnilisi väljakutseid enim. Kuna valmistaja ajas masina tootmisel taga võimalikult kõvat kaitset võimalikult väikeste kilodega, siis analoogse loomiskäiguga masinad on läbi aegade kannatanud nt korpuse pragunemise all (kui sinna pannakse lisaks suure tagasilöögiga relv).

Meditsiin, juhtimine jne - on pigem valmisjuppide montaaži küsimus.