gorilla kirjutas:...AGA tänasel päeval lendab B-2 väga ilusti.. Vaja oli lihtsalt uue
konstruktsiooni puhul servojuhtimist ja pardakompuutrit..
Niisiis, milleks on vaja ühel assault rifle klassi kuuluval asjal kaba? Et raskem kanda oleks? Et kokkupandav kaba saaks hingedest lagunema
hakata, ergo saaks hoolduslepinguid pakkuda?
...
See on nii vigane argumentatsioon, et tekib küsimus, kas endal imelik ei olnud seda kokku kirjutada:
1. Esimesed lendavad sabata lennukid ehitati juba 1910. Samal aastal patenteeris Junkers vaidtiiva.
2. Vaidtiiva lendamisel ei ole probleem selles, et inimene ei suuda seda juhtida. Suudab küll - seda on tõestatud juba üle 100 aasta. Probleemid on mujal, millesse süvenemiseks ei ole see sobilik teema
3. Vajadus B-2 aerodünaamiliselt ebastabiilse massijaotuse järele tuleneb pigem soovist suurendada aerodünaamilist väärtust ja lennuki manööverdusvõimet. Kui viia B-2 massitasakaal ettepoole tõstejõu fookusest, siis peaks see olema ka ilma arvuti abita juhitav. Iseasi on, et pikistabiilsus on praktiliselt olematu, kuid see muudab juhtimise väsitavaks, aga mitte võimatuks.
4. Vaidtiivad ei ole kaugeltki mitte Nõukogude lennuinseneride leiutis. Enne venelasi tegelesid selle teemaga peaaegu kõikide teiste suurte lennukiehitusmaade insenerid (sakslased, inglased, ameeriklased).
5. Probleem, mida vaidtiivaga üritati lahendada, ei ole mitte liigne mass, vaid parasiittakistus
6. Mis pistmist on vaidtiibadel rynnäkökivääri-dega (miks kasutada inglisekeelset võõrsõna, kui võib kasutada soomekeelset) jääb minule segaseks. Või kuidas kavatseb kodanik relva kaba asendada arvutijuhtimisega?