F-35 olevikust ja tulevikust

[Gideonic]

Lennnuki poolt tehtav raketitõrjemanööver aga pole raketi üle manööverdamine (rakett on siin alati parem), vaid lennuki seadmine raketi jaoks ebasoodsale kursile, kus lennuk lipsab raketi "silma" eest läbi suurema nurkkiirusega, kui rakett jälgida jõuab.

Trummi jutuga nõus. Kahjuks ei leia ilusaid graafikuid, mis näitasid vastavaid manöövreid liugleva raketi vastu visuaalselt väga arusaadavalt. Nendega kaasneb nendega muidugi oluline kineetilise energia kadu, mis võib samamoodi saada surmavaks lahingus.

Siiski lisaks niipalju, et see jutt järelveetavate peibutiste kohta kehtib 1-1 lahingus. Rohkemate lennukitega on võimalus kahepoolse datalingi kaudu raketti siiski sihtmärgile suunata (segaja ei suuda segada igale poole ja kõike). Miks ka läänes selliste lahendustega tegeletakse (AIM-120D täiesti uus datalink näiteks, ja testid nii raketi üleandmisel kui ka suunamisel radarita).

EDIT: Tundub et halb päev. Samuti ei suuda leida pilte F-35 vastumeetmete pesadest, mis reetsid, et neil on samuti peal (AN/ALE-55'le väga sarnased) järelveetavad peibutised.

[nimetu]

Pildi muudab veelgi keerulisemaks igasugune pettemoon, nagu näiteks MALD. Kui selliseid suuremas koguses vaenlase õhuruumi saata, siis on segadus suur. Mulle meeldib kuidas üks õhuväelane neid Red Flag 2017 arvutisimulatsioonis kasutas:
https://www.youtube.com/watch?v=Jo0SAtNOB-Q

[Kapten Trumm]

F-16 sägad on tõdenud, et pisike paremus manööverdusvõime näitajates lähilahingus pole eriti kriitiline, sest kui üks osapooltest on juba kaitsvas positsioonis (defensive positsioon), siis sellest ennast ründavasse positsiooni manööverdamine eeldab ikka päris mäekõrgust ülekaalu, sest ründaja järgib (ja püüab ennetada) kõiki sihtmärgi liikumisi ja harva läheb asi rämedaks 9G viraažiks, kus siis minuti jooksul võimaldab 1-2 kraadi paremust end venitada laskepositsioonile.

Diametraalne erinevus on näiteks minna F-16ga A-4 vastu. Või F-4-ga Su-27 vastu. Seal on tõesti vahe nii suur, et hiljemalt mõne sekundiga on võimalik pooled vahetada. Kõik on kindlasti näinud filmi Top Gun, kus noored ja ilusad aviaatorid võitlesid instruktorite A-4 vastu kohmaka F-14ga. Üks F-16 piloot (kes oli osalenud analoogsel Navy-USAF ühiskursusel), et A-4 polnud F-16A-le eriline vastane, lihtsalt F-16 energia ülejääk on nii tohutult suurem, et piltlikult öeldes tuli oodata, kuni A-4 manööverdas ennast energiast tühjaks ja siis, kui ühel hetkel on ta sunnitud asja katkestama ning pikeerima alla energia taastamiseks ja jääb hetkeks paigale, vajutada kahuri päästikule ("gun his brains out").

Ühesõnaga, see juuksekarva peenestamine nurkkiiruse kraadidega ei ole tõsine (kõigi foorumite lemmiktegevus) asi - vahed pole nii suured sama põlvkonna/klassi masinatel, et lähilahingus kiiresti rolle vahetada. Kui olukorrateadlikkuses või taktikas on viga sisse tehtud ja vastane on laskepositsioonile pääsenud, siis on suhteliselt keeruline nende paarikraadiste vahedega olukorda muuta. Meenutame kasvõi seda, kuidas tulid F-4'd Vietnamis toime MiG-idega (kes armastasid horisontaalseid viraaže teha). Sest vastane ei kopeeri täpselt sinu manöövreid, vaid üritab neid ennetada ja suunata oma lennuki nina sinust ettepoole.

Nendega kaasneb nendega muidugi oluline kineetilise energia kadu, mis võib samamoodi saada surmavaks lahingus.

Nõuka taktika keskmaal oli saata teele kaks raketti väikse vahega (ripple fire), seejuures võisid raketid olla eri juhtimissüsteemiga. Selle eesmärk oligi tekitada olukord, kus esimese raketi vältimiseks
manööverdas vastane end energiast tühjaks ja seepeale tuli kohe teine, kes tabas kesk taevast hõljuvat märki, mis enam manööverdada ei suutnud. Eriti küüniline võte oli lasta kõigepealt lendu radarjuhitav ja mõne sekundi pärast soojustundlik. Radari lukustamise peale asub sihtmärk ägedalt manööverdama, manööverdab oma energia madalaks ja kui ta siis järelpõleti abil seda kähku taastama asub, tababki soojustundlik. Sel põhjus olid nõuka hävitajatel raketid kahte tüüpi ja neid paigutati lennukile pooleks.

[ruger]

Austraalias häkiti kohaliku kaitsetööstuse alltöövõtja arvutitesse ja suur hulk F-35 ja teisi tuleviku lennundusdokumentatsiooni saadi sealt kätte.

Sensitive information about Australia's defence programmes has been stolen in an "extensive" cyber hack.

About 30GB of data was compromised in the hack on a government contractor, including details about new fighter planes and navy vessels.

The data was commercially sensitive but not classified, the government said. It did not know if a state was involved.

Australian cyber security officials dubbed the mystery hacker "Alf", after a character on TV soap Home and Away.

The breach began in July last year, but the Australian Signals Directorate (ASD) was not alerted until November. The hacker's identity is not known.

"It could be one of a number of different actors," Defence Industry Minister Christopher Pyne told the Australian Broadcasting Corp on Thursday.

"It could be a state actor, [or] a non-state actor. It could be someone who was working for another company."

Mr Pyne said he had been assured the theft was not a risk to national security.
Weaknesses exploited

The hack was described as "extensive and extreme" by ASD incident response manager Mitchell Clarke.

It included information about Australia's new A$17bn (£10bn; $13bn) F-35 Joint Strike Fighter programme, C130 transport plane and P-8 Poseidon surveillance aircraft, as well as "a few" naval vessels, he said.

Mr Clarke told a Sydney security conference that the hacker had exploited a weakness in software being used by the government contractor. The software had not been updated for 12 months.

The aerospace engineering firm was also using default passwords, he said.

ASD officials began repairing the system in December.

A report by ZDNet said officials referred to the months before ASD intervention as "Alf's mystery happy fun time".

"For those visitors overseas to Australia, Alf is Alf Stewart from an horrific Australia soap opera called Home and Away. It's just a thing we do," Mr Clarke told his audience, according to BuzzFeed.
'Salutary reminder'

The government distanced itself from the Adelaide-based firm, saying it had most likely been employed by another contractor.

"I don't think you can try and sheet blame for a small enterprise having lax cyber security back to the federal government. That is a stretch," Mr Pyne said.

"Fortunately, the data that was taken was commercial data, not military data, but it is still very serious and we will get to the bottom of it."

However, he said "we don't necessarily let the public know" about the identities of hackers, because such investigations often involve confidential information.

The incident was a "salutary reminder" about cyber security, he added.

Last year, Australia announced a surge in defence spending, a move that reflects concern over military expansion in the region.

Military spending would grow by A$29.9bn over 10 years, including plans to buy 72 Joint Strike Fighters, the 2016 Defence White Paper outlined.

http://www.bbc.com/news/world-australia-41590614

[Kilo Tango]

...

Mr Clarke told a Sydney security conference that the hacker had exploited a weakness in software being used by the government contractor. The software had not been updated for 12 months.

The aerospace engineering firm was also using default passwords, he said.

Ja sellise idiootsuse pärast saab vbl. kunagi keegi surma. Vangi tuleks panna sellise kuritegeliku lohakuse pärast. Mis mõttes töötab mingi defence contractor nii, et firma itsec magab aasta otsa hambad laiali?

[erick]

Järgneb kuulub küll pigem kategooriasse "elu peale F-35" aga huvitav ikkagi, eriti arvestades uudiseid, et USA on alustanud tööd 6nda põlvkonna hävitaja ehk F-22 järglase kallal: https://en.wikipedia.org/wiki/Sixth-gen ... et_fighter

Tegu on siis loenguga, mida peab endine piloot ja praegune RAND korporatsiooni analüütik John Stillion, teemaks "Trendid õhk-õhk sõjategevuses - mida tähendab õhuülekaal tulevikus": https://www.youtube.com/watch?time_cont ... mGRn7GirS0

Lühidalt, autor spekuleerib, et seoses stealthi prevalentsusega lähevad tulevikus air superiority fighterid mõõtudelt märksa suuremaks - võidab see, kellel on suurem radar, suuremad-paremad-rohkem sensoreid, rohkem rakette kere sees ja rohkem kütust. Hävitajad on senini liikunud üha väiksemate mõõtude suunas, kuna WVR (within visual range) lahingutes on oluline, et sihitav-tabatav lennuki pindala oleks võimalikult väike. Räägib, et alates 1980ndatest on tubli 70%+ killidest BVR (beyond visual range). Kui stealth on piisavalt hea, siis pole enam vahet, kui suur on lennuki kere, aga see annab suuremale lennukile palju väga kriitilise tähtsusega eeliseid just kaugdistantsilt.

[Kapten Trumm]

Mulle arusaadavalt on F-35 väiksuse idee (võrreldes F-22ga) ikkagi ajendatud eelkõige soovist muuta lennukit odavamaks, sest suurem lennuk on ka kallim osta ja üleval pidada (võrdle nt F-16 ja F-15 lennutunni kulusid - mootorid on lennukil samad ja mõlemad on ühekohalised).

Kerge ja massilise odava ühekohalise hävitaja kontseptsioon pärineb tõepoolest aga Vietnami sõjast, kus kommunistide MiG-21'd osutusid suuremaks probleemiks kui arvati ning nendega võitlemiseks tuli teha palju ad hoc muudatusi kehtivasse taktikasse. F-16 teke ongi "fighter mafia" läbi surutud katse ehitada MiG-21 Ameerika kombe kohaselt.

Lisaks tingis taolise, kahe erineva kaaluklassiga lennuki vajaduse arusaam lennuväe rollist - kui "kerged" hävitajad (venes MiG-21, MiG-29) pidid põristama rindejoone kohal ja vajadusel andma hagu ka maapealsete sihtmärkide vastu, siis "rasked" hävitajad (F-4, F-15, Su-27) pidid võitlema õhuülemvõimu nimel (ja selle kehtestamise vastu) alal, mis algas enda operatiivtagalast ja lõppes vastase operatiivtagalas. Ehk viimaste tegevusala oli palju suurem ja see nõudis ka suurema lennuulatusega lennukeid.

[Gideonic]

Siin küsiti mingi aeg tagasi uue kattevärvi kohta. Kahjuks pole veel ühtegi pilti lendavast lennukist netiavarustest silma hakanud, kuid mõned parema kvaliteediga pildid angaarist siiski:

[nimetu]

Ei tea kas siit on läbi käinud?
Mõnus lugemine norrakate perspektiivist F-35 teemal.
https://nettsteder.regjeringen.no/kampf ... y/english/

[nimetu]

Üllatus-üllatus. Sakslased piiluvad F-35 poole. Mõeldud siis asendama Tornado hävitajaid.
http://www.janes.com/article/75511/germ ... ce-tornado
Ehk siis F-35st saab ilmselt de facto NATO standard hävitajaks.

[Gideonic]

“The timeframe suggests we need to start introducing successor in about 2025 to cover the Tornado retirement in 2030 – we need a five-year transition phase. That is only seven years away, and so it is very unlikely that industry could develop and introduce an entirely new aircraft type that fulfils the functionalities that we require. History show that the Eurofighter took 25 years before the first aircraft was introduced.”

See on esialgu ainult õhujõudude eelistus (ehk poliitiliselt võidakse valida ka midagi muud).

Valiku tegemisel keskenduti juba olemasolevatele platvormidele, mis on täiesti arusaadav, arvestades et Tornadosid tuleb hakata välja vahetama juba 7 aasta pärast. Selleks ajaks ei jõua plaanitud droonlennukite projekte kindlasti lõpuni.

Eelistuses midagi ülemäära ülatavat ei ole. Ei tasu unustada, et kõik teised Tornado kasutajad (Itaalia ja Suurbritannia) vahetavad selle välja just F-35ega umbes samal ajal, või tiba varem. Lisaks on nende kahe lennukite tühikaal, kasulik koorem ja ka lennulatus enamvähem ühest klassist (kuigi Tornado on mõõtmetelt suurem). Ega teisi uusi Strike-Fighter'eid väga ei toodeta ka, mille puhul tasuks ära täiesti uue platvorm relvastusse võtmine. Ainus mõistlik alternatiiv oleks rohkem (täiustatud) Eurofightereid hankida. F-15E on samut juba üsna vana platvorm ja ülejäänud (F-18E ning Rafale) täiesti Eurofighteri klassist.

Alternatiiviga võrreldes (ainult Eurofighter) on F-35 ja Eurofighter kombo kindlasti võimekam ja paindlikum (aga ka kallim), eeldusel et jõutakse osta ja ülal pidada piisavat arvu lennukeid.

Sakslaste esmane soov oli arendada üldse droon koostöös prantslastega (arvatavasti midagi FCAS põhjal, mis on juba käiv koostöö prantslaste ja inglaste vahel). Selle projektiga arvatavasti ka jätkatakse. Aga algusest peale oli selge, et Tornadode väljavahetamiseks oleks sellega pidanud alustama 10+ aastat varem, mitte 2017.

[nimetu]

Jah, Eurofighter on teine võimalus. Kuigi ma kardan, et kui uusi kavatsetakse hankida, siis tüki hind läheb F-35st soolasemaks. Muidugi sakslastel on ka oma tööstus mängus, seega poliitiliselt on jälle sobivam. Kolmas variant oleks olemasolevaid Eurofightereid brittide eeskujul mitmeotstarbelisteks aretada. Vägagi võimalik, et kui raha ei anta uute jaoks, siis nii tehaksegi.
Saksamaa oleks F-35 jaoks tegelikult päris suur võit. Praegu on igatahes väga huvitav asjade käiku jälgida. On selge, et F-35st ikkagi ei saa see läbikukkunud projekt, millest paljud kirevad.

[erick]

F-35 valik sakslaste poolt on mõistlik mitmes mõttes. Esiteks on see meie maailmanurgas selgelt võimeline air superiority kehtestama, mida ei saa kaugelt iga hävituslennuki kohta öelda. Teiseks on hea mõelda, et F-35 on siis küllalt standardiseeritud lahendus NATOs - Taani varuosad, relvastus, kütus sobivad ka Itaalia lennukitele jne.

[Gideonic]

F-35 valik sakslaste poolt on mõistlik mitmes mõttes. Esiteks on see meie maailmanurgas selgelt võimeline air superiority kehtestama, mida ei saa kaugelt iga hävituslennuki kohta öelda. Teiseks on hea mõelda, et F-35 on siis küllalt standardiseeritud lahendus NATOs - Taani varuosad, relvastus, kütus sobivad ka Itaalia lennukitele jne.

Eks näis, see eelistus tuli küll Luftwaffe juhilt aga midagi lukus ei ole. Kaitseministeeriumil on väidetavalt mitmed muud variandid ka kaalumisel. Isegi üks üsna kummaline: Tornado ajutiselt Rafalega asendada kuni uus projekt valmis saab (miks Rafale lisakulu, kui Eurofighter on küllaltki sarnane?).

F-35 üheks eeliseks oleks ka see, et ei peaks midagi täiendavat ette võtma tuumarelva kandja rolli ülevõtmisel Tornadolt. Teistele lennukitele tuleks neid pomme eraldi integreerima hakata. Üldse tundub kummaline 2020ndatel aastatel kanda takitkalisi tuumarelvi mitte-vargsetel platvormidel.

[mart2]

Sakslased ei ole kunagi pidanud tuumarelva kasutamist oma sõjaväe poolt mõeldavaks.
Nii et pole argument.