Padrunid paistavad jah tulle jäänud olevat, kuna plahvatuse suund on olnud seest väljapoole. Kontaktlaenguga hävitamisel litsub väline plahvatus kestad kokku. Paistab, et padrunid on olnud tihedalt pakituna, kuna kõigil kestad lõhki. Lihtsalt tulle visates lööb kuulid eest ära ja kest deformeerub vähem. Muidugi "kiire" püssirohu puhul, nagu näiteks 5,45x39 paukpadrunites, lööb kesta ikka lõhki, kuigi kuulil suurt inertsi pole.Martin Herem kirjutas:
Vabandan võõras teemas parasiteerimise pärast, kuid ma kasutan juhust ja küsin ühe asja mida ammu olen tahtnud küsida.
Kas fotol olevad hülsid on padrunina tules lõhkenud?
Lugu ise on selline, et julgeolek konfiskeeris pärast lahingut 200 padrunit. Ehk siis midagi poleks tohtinud punkrisse jääda. Need hülsid on aga punkrist.
TT kestasid on vaid paar sellist.
Minu teooria on selline, et kui meestel sai otsa automaadi ja ehk ka püstoli moon, siis jäi tulejõud nii lahjaks, et julgeolek sai ligi ja ... granaadid või lasud lähedalt. Osa vindi moona oli siiski peidetud ja jäi tulle. Need on tegelikult enamuses tõenäolise akna juurest.
Granaadi link on fotole lisatud veidi naljaka loo pärast. Kaevamise alguses rääkisin mina kõigile, et karta pole siin midagi. Kõik mis väärtuslik, selle võttis julgeolek kaasa. Mõne aja pärast tuli üks link. Siis teine. Ikka niimoodi ots/külg ees ja meie sikutame maast lahti - no pole siin granaate ju! Siis hakkas tulema neid kesti ... siis muudki põlemata staffi ... laskmata padruneid pole leidnud aga väike hirm on, et äkki jäi ka mõni granaat peitu
Kuna kaevajad on haritud/kogenenud vanad kalad ja granaadi tööst ma midagi ikka jagan, siis väga suurt hirmu muidugi pole. Pealegi arvan ma, et metsavennad selles punkris, kasutasid hoopis "... kaigast". Ei tea kas EOD tunneks sellegi killud ära? Mingid imelikud fragmendid on punkrist väljastpoolt leitud.
Link on RG-42 oma, kuid sobib ka F-1 "sidrunile". Vastupidi ei sobi kui linki mitte painutada.
RG-42 ja "pudrunuia" lõhkepead on küll sarnased, kuid siiski selgelt eristatavad. Sakslasel on lõhkelaengu ja korpuse vahel papist vöö, RG-42 korpuse sees aga vahvlimustriga terasplekist killuvöö.
Sütikud on täiesti erinevad, sakslasel jääb viskekoha lähedusse portselanrõngas, mis ei idane ega mädane, venelasel aga sütiku link.
Plahvatuskohast mõnekümne meetri raadiuses võib leida iseloomulikke detaile - sütiku või "pudrunuia" varre kinnituse keermestatud osi, viiteelemente...