Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[Kapten Trumm]

Mulle hakkab tasapisi tulema mulje, et mõnel isikul on midagi snaiprieriala vastu nimelt selle eest, et see eriala on efektiivne, odav ja väga vajalik Eesti Vabariigi kaitsmiseks imperialistliku paariariigi Venemaa oodatava kallaletungi eest.

Arvan, et kellelgi pole otseselt vastu - vähemalt keegi seda ei tunnistaks. Küsimus on selles, et teema kaob kuhugi "ridade vahele" - ilmselt piisavalt mõjukate eestkostjate puudusel. Võib-olla ka seepärast, et ei taibata antud teema tähtsust - erinevalt venelastest (vene SN teema arendamine on otsene lessons learned Tsetseenia sõdade kogemustest). Mis näiteks mereväe miinijahtimise puhul on tänaseni olemas.

Norra püssid (ilma milleta poleks meil reservil üldse snaiperrelvi) tulid ikkagi juhuslikult - kuna saada olnud relvanoosis olid nad võtta.

[Kriku]

Kui palju praegu tsiviilis (K-Komandos, veel kuskil?) täpsuslaskureid on ja kas seal tegeletakse selle erialaga süsteemsemalt?

[Larry]

No mingid konkreetsed numbrid ei ole ju avalik info, või mis... Mida sa üldse selle "tsiviili" all silmas pead - ametkondi? Meil relvastatud ametkondi ju väga palju ei ole, ilmselt SN kontekstis tulevadki kõne alla ainult PPA ja KAPO ja kindlasti on neil pikapüssimehed olemas. Kindlasti tehakse seal (ka laske-)trenni, taktika pool on militaarist aga üsna erinev, kuna olukorrad ja keskkond on erinevad. Ükskõik mis see täpne number ka oleks, suures (militaar)pildis on see ikkagi marginaalne number.

SN- teema on meil Eestis nutuses seisus, tuleb paraku nõustuda.

[Kriku]

Muidugi ma küsin ainult suurusjärgu tasamel. Küsimuse ajendas see, et ülal räägiti 100 snaiperist - osa neist peaks ju tsiviilstruktuurides olemas olema ja harjutama. Kas neil on SA ametikoht?

[Larry]

Politseinike jt. kriisi ajal kriitiliselt vajalikke ametnikke ei panda sõjaaja ametikohale, nende ülesanded relvakonflikti ajal ei kao kuhugile (avaliku korra/ julgeoleku tagamine). Sellistel aegadel aktiviseeruvad igasugused kasulikud idioodid ja diversandid- sabotöörid, tööpuudust politsei eriüksuslastel karta ei ole.

[ruger]

PPA ja teiste jõustruktuuride erialainimeste arv on ca 10-15 inimest max. Neid üldjuhul lahinguväljale ei viida. Neil oma töö teha. Jõustruktuuride ja militaarstruktuuride SN erinevus peaks olema eelnevalt juba lahti kirjutatud.

[Juhani Putkinen]

Soomes on ühes tava jalaväejaos kaks PKM-kuulipildujat. Ma imestan kes jõuab tassita nii palju padruneid kui need pritsid kulutavad.

Snaiprieriala on ka selles mõttes hea, et padruneid kulub suurusjärgus 1 per tapetud vaenlane.

[Piiluja]

Soomes on SA korral ka tõenäoliselt toimiv tagalatoetus ja moon on laiali jaotatud peidikutesse, mitte ei piisa neljast ennetavast iskanderist, et mobiliseeritud läheksid võssa malakat valima.

Kui sitema stsenaariumi korral peaks Eestist üle sõidetama - lastakse vaenlase poolt ennetavalt õhku moonalaod, või tehakse seda ise, kartuses, et relvad vaenlase kätte sattuvad, siis on tõesti väga suur vahe, kas lastakse tuima mahasuruvat tuld või nopitakse ebamugavast kaugusest ükshaaval. Iga pika püssi all sõdiv võitleja suudab paar- kuni mõnisada täpsusmoona padrunit kaasas tassida, siis sellega võib nädalaid vaenlast kollitada ja hirmu all hoida. Ja olgu see KSP või MG3 tulejõud kui suur tahes...snaipritulega annab ka need torud vaikima panna.

[Juhani Putkinen]

Sellest ma ei saa kuidagi aru, et kodus hoitavate padrunite kogus on Eestis piiratud väga väikseks.

1990 alguses oli normaalne, et kaitseliitlasel oli kodus täis tsink (umbes 700) - nüüd ei tohiks ollagi.

Mul endal on tuhandete viisi ja vahepeal palju rohkem.

[Larry]

Kui mälu ei peta, siis põhjendati seda tuleohutusega. Või käis jutt padrunikomponendist püssirohust, ei mäleta. No ja muidugi uus nuhtlus terrorismioht lubab kraane veelgi koomale keerata. Nagu saaks 100 padruniga vähe inimesi tappa. Ega sellest asjaga kokkupuutuvad inimesed aru ei saagi, paraku sellised ei tee seadusi.

[Kriku]

Ja nagu soovi korral oleks keeruline täiesti legaalselt mitusada varuda... Täiesti mõttetu norm.

[nimetu]

Need, kes ise laevad, saaksid täiesti vabalt oluliselt rohkem kokku varuda. Vajalik kraam on ju lihtsalt saadaval.

Snaiprieriala on ka selles mõttes hea, et padruneid kulub suurusjärgus 1 per tapetud vaenlane.

Päris nii lihtne ka ei ole. Snaiprid peavad ikka korralikku vaeva nägema, et oma oskusi ja pädevust säilitada. Kui mees ei harjuta, siis pole tast lahinguväljal küll rohkemat kasu kui PKM kandjast. Aga harjutamiseks peavad õiged tingimused jällegi olema. Eks nende uute lasketiirudega üritatakse seda olukorda mõnevõrra parandada.

[Chupacabra]

The sniper is an incredibly efficient fighter, compared to the typical infantryman. Consider that in World War II, American infantry units fired 25,000 rounds to kill just one enemy soldier. By the Korean War, that figure jumped to 50,000 rounds, and the select-fire M14 and M16 infantry rifles of the Vietnam War only seem to have produced more misses, requiring the expenditure of 200,000 rounds to kill one enemy combatant. Nowadays, it’s a quarter million rounds of spraying and praying to kill a single Taliban. By comparison, on average, a sniper requires only 1.3 bullets to kill an enemy. During the Vietnam War, it was noted on many occasions that a handful of snipers accounted for more enemy killed than the entire infantry battalion (and sometimes even regiment) they were assigned to.

http://americanshootingjournal.com/history-sniper/

Kui ma mäletan õigesti, siis US Marine snaiper laseb karjääri jooksul ca 250 000 padrunit.

[chipy]

Kui ma mäletan õigesti, siis US Marine snaiper laseb karjääri jooksul ca 250 000 padrunit.

Üks null läks vist liiga paljuks. Karjäär 20 aastat, 250 000 padrunit teeb üle tuhande lasu kuus. Ebareaalne...

[Chupacabra]

Kui ma mäletan õigesti, siis US Marine snaiper laseb karjääri jooksul ca 250 000 padrunit.

Üks null läks vist liiga paljuks. Karjäär 20 aastat, 250 000 padrunit teeb üle tuhande lasu kuus. Ebareaalne...

Pigem mitte. 100 padrunit kuus trenni teha on selgelt liiga vähe.