Jõelaevad Emajõel

[retti]

Kogu Emajõgi pildilt https://drive.google.com/open?id=1H-tC1 ... VX2hYFP7i- (u 350 mb)

Pilt on aastast 1966.

[smr]

tänan märkamast.

tegelikult isegi aastast 1965

[retti]

Jah, ma ise ei julgenud 1965 pakkuda.Pildil on Pikk t 52 maja juba olemas aga kas valmis või mitte ei olnud võimalik ütelda.Maja hakati ehitama 1965 aasta varakevadel.Vana-Ihaste aianduskooperatiive pole pildil veel ühtegi neid hakati ehitama 1966-1967

[aurik]

Reisijate arvust. 60-d ongi sovetiaja tipp. Muidugi kuuma suvega rohkem, jahedaga vähem.
1963.a. olla Tartu jõesadama laevad vedanud kokku 237 tuh. reisijat.(ajaleht Edasi mingi sügisnumber) Arvata, et ca 200000 siis kahel ülesvoolu linna(lähi)liinil.
1968 veeti 204,8 tuh reisijat (vana ENE II kd)
1969 sõitis 195 tuh. reisijat (Tartu ajalugu 1980.a.) Sel aastal muide ei sõitnud enam Turist/Uku, väiksed raketad ja vist ka Lauristin. Praaga liini ka enam polnud. Nii et algas väike kokkutõmbamine.

Täpsustusid 60-te esimese poole reisijateveo näitajad
1961- 211 000, neist linnasise- ja lähiliinidel 174 000
1962- 210 000
1963- 251 800 (kuidas mul see ligi 15 tuhhi võrra väiksem arve meelde jäi, ei suuda hetkel ära seletada)
-----
Ehkki „Turist” alustas turismilaevana sõite 1961.a, seati ta 25 magamiskohaga kajutivariandiks ümber alles 1965.a. navigatsiooniks
------
Tuli välja, et 50-tel aastatel puudus päris mitmel hooajal laevapeatus ujula juures. Mingi teema oli randumissilla jaoks sobiva koha leidmisega. Jõetramm sõitis kesklinnast ilma peatuseta otse Rannapaviljonini. 1959.a. on seda liini sõitnud „Koidula” väljumisega iga poole tunni tagant. Nii 15-16 reisi päevas.
Millalgi on katsetatud ka liini Kesklinn- Rannapaviljon- Ranna, aga see jäi ilmselt lühiajaliseks. Segadust laeval piletite müümisega kui palju.

02. oktoober 1965 USA luuresatelliidi pilt Tartumaast. Pildil Emajõgi Tartust lõunas. Puksiir vedamas kolme parve. Kas on võimalik järeldada puksiiri nimi?

Kokku lugesin Emajõel 8 alust

Kogu Emajõgi pildilt https://drive.google.com/open?id=1H-tC1 ... VX2hYFP7i- (u 350 mb)

Muud USA luuresati fotod Eestist https://drive.google.com/open?id=0B3opZ ... UlIYzJucU0

Vaatasin viidet, langeb kokku lk 51 olevate ksf Zoigi poolt riputatuga
Puksiiri nime ei tõmba välja ühegi valemiga. Kuna paistab olema pikem alus, siis ehk „Tartu” või mootorlaevaks ümber ehitatud vana „Omedu”. Ei välista, et ka „Tormilind” (ex-Komsomol) töötas sel ajal puksiirina.
Aprilli algul 1965 anti „Edasi” lehes teada, et Kabinast hakatakse tooma täitepinnast. Samas need aerofotod kõnelevad, et tulevase karjääri kohal pole miskit toimunud. Aga sel juhul reaalne, et laagri kohale samal aastal otselõigu rajamisel väljatoodud soga veetigi vähemalt osaliselt Tartusse! Igal juhul on uue kanali linnapoolse otsa lähedal kaht alust, millest üks meenutab praami, selgesti näha.
-----

Uut pilti on võimalik hästi suurendada ja ma ei kahtle üldse, et kai ääres olevast valgest aurikust aretati "Tasuja" Aga tema varasem elulugu on endiselt suur küsimärk
-----

Mina kahtlen et sellest tuli "Tasuja".Liiga erinevad on laevade vöörid.Ja tekk veeliinist

Minu versioon ongi hüpotees, mingit kindlat faktilist alust tal ei ole.
Aga ma jääksin enda arvamuse juurde ja päris mitmel põhjusel
1) Olen näinud siiski 50-te aastate alguse aluseid (ja mitte vähe) nii fotodel kui filmiklipis. Ühtegi sobivat ette pole sattunud, see on ainuke, kusjuures korralik tagasalong praktiliselt välistab mõne puksiiri ümberehituse
2) Info artiklist „Sisemere lainekündjad”. Allikaks laevandusloolane Peedu Sammalsoo.
Lk 3 ,pilt 4
Reisilaev Tasuja toodi Tartusse pärast II MS.Tegemist oli endise aurulaevaga,mis
kunagi tõenäoliselt kandis AGNESE nime. Maha kantud ja vanarauaks lõigatud 1970
3) Selleaegne ajakirjandus ei anna ühtegi viidet uue sõitva aurulaeva kasutamisest. Mainitakse vaid teisi niiehknii tuntud laevu, järelikult plaanitigi kohe ümberehitust.
4) Vaataks üle fotod lk 35, kus juttu „Narva” ja „Lauristini” ümberehitusest Tartu sadamas.
Esimene on absoluutne teisenemine kahekorruseliset laevast vähemapoolseks jõetrammiks, püstine vöörtääv asendatakse viltusega. Teine jälle metamorfoos järvepuksiirist jõelaevaks, kusjuures aru saada, et laeva kaalu vähendamine teeb süvise väiksemaks, veeliin läheb allapoole ja püstisest vöörtäävist saab allosas asuva kaarega. Ka „Tasuja” puhul võib ilmsesti sama variandiga arvestada.
Lisan foorumi jaoks uue foto 1953.aastast. See on asjakohasem kui 60-te aastate pilt

tasuja53.jpg (94.82 KiB) Vaadatud 7431 korda

[aurik]

Aastaid tagasi riputati üles selline pilt, vahepeal oli aeg ta meilt ära kustutanud

Manus trt56.jpg ei ole enam saadaval

Mis asi seal peal on? Ühes Tartu näoraamatus andis keegi asja hästi tundev proua mõni aasta tagasi vastuse ära. Lisan otseviite projektile http://russrivership.ru/public/files/doc1037.pdf
Tegu oli siis küllalt uue laevaga. Veepaiskuriga ja seetõttu väga madala süvisega puksiiralus sai kenasti liikuda Tartust ülesvoolu. Üldiselt on teada, et veel 50-tel mingit kaupa sealtpoolt Tartusse toodi, Ulila turvast kohe kindlasti.
Projekti omapäraks on see, et vajadusel võib olla ka reisilaev 25-30 inimese jaoks. Kas ta Tartus seda funktsiooni täitis, on muidugi küsimärk.
Kuhu suht uus laev kadus, ei tea mitte. Võib-olla pärast seda, kui suur Jõetranspordi Valitsus organisatsiooniliselt laiali löödi, läks Narva jõe ülemjooksule.

Pilt siis uuesti

trt56.jpg (99.31 KiB) Vaadatud 7272 korda

Puksiirlaev "Trud"
Oli tõepoolest kohakaasluse alusel kasutusel ka reisilaevana. 1956.a. juuli lõpus hakati temaga sõitma Tartu -Suislepa reisiliini.
Puksiirina on jätnud ajakirjandusse märgi maha sellega, et vedas Ulilast Narva sama aasta sügisel turbapraame. Rohkem pole temast midagi nina alla sattunud.
Turbavedu toimus 50-te II poolel päris hoogsalt, kusjuures Ulilas käis muuhulgas isegi see 40 m pikkune iseliikuv kolakas "Sovetskaja Estonia". (temast varem pilte ja juttu olnud küll) Kuidas ta küll neid käände välja võttis... aga eks mõne koha pealt peab ka ajakirjandust uskuma.
Kas Suislepa liini ka järgmiseks aastaks jagus, pole õnnestunud välja kaevata. Küll aga muutus see peagi jõetrammide ekskursioonisihiks. Sattusin peale 60-te algusest pärit puhkepäevasõidu kuulutusele, kus kirjas, et laev väljub Tartust kl 7.00 ja jõuab tagasi kl 24.00

EDIT: "Trud" on siiski ringi toimetanud kindlasti ka 1958.aastal. Nost. Tartus on üks vanahärra mõned aastad tagasi nimetanud seda alust hoopis "Udarnikuks" . See pole siiski õige. "Trudi" kohta mainitakse, et ta on vaid 45 cm süvisega alus, mida võimalik kasutada ka madalikel ja see praktiliselt klapib viites toodud tüübi näitajaga. "Udarnik" pole mulle pildis ette sattunud, aga pidi olema väiksem jõe-, mitte järvepuksiir. Vedas põhiliselt palgiparvesid Tartusse. Tööjaotus oli selline, et mõni suurem tõi järve mööda parved Praagani ja andis väiksematele üle. Ma ei ole päris kindel, millal palgiparvede vedu Tartusse lõppes, aga ajakirjandusest annab välja lugeda, et kindlasti 1962 a. seda enam ei toimunud. 1960. a. kohta võiks öelda, et vist jah, järgmise kohta, et vist mitte. Pole nagu selget sõnumit.

[skulmars]

„Aino“

https://www.muis.ee/museaalview/545121

[Rügaja]

Ma ei ole päris kindel, millal palgiparvede vedu Tartusse lõppes, aga ajakirjandusest annab välja lugeda, et kindlasti 1962 a. seda enam ei toimunud.

Brosüüris "Emajõgi" mainiti vist aastat 1958.

See "Trud" oleks praegusele madalveelisele Emajõele imehea laev. Poolemeetrise süvisega saaks teha sõite näiteks Võrtsjärvele vabalt ka suve teisel poolel.
Kas neid "Trudi"-tüüpi laevu võiks kusagil Venemaal või Valgevenes - kus ka ju madalad jõed - veel sõitval kujul alles olla? Turbiin küll tähendab suuremat kütusekulu, aga avaramad sõiduvõimalused võiksid selle ehk korvata...

Tartu laevanduse madalseis on lisaks Pihkva-liini kaotamisele tekkinud ka seetõttu, et Emajõe vesikond on tegelikult sobiv sõitmiseks selliste laevadega, mida ehitati Venemaal. Seal on madalad jõed ja sadamarajatised algelised. Laevadki tehti madala süvisega ja võimelised vööriga kaldasse sõites inimesi peale võtma.
Skandinaavia ja Soome, kust meile on viimasel paarikümnel aastal laevu üritatud tuua, on paraku sügavate vete ja heade sadamatega ning sealsed laevad on kavandatud sealsete tingimuste jaoks. Süvis on suurem ning ahtrilaine paiskab madala jõe segi. Tartu sõudjad räägivad, et on suur vahe, kas neist möödub Venemaal tehtud "Pegasus" või Soomes tehtud "Alfa". "Pegasuse" ahtrilaine on minimaalne ja jõgi on pärast laeva möödumist peatselt rahulik. Seevastu "Alfa" möödumise järel pidi võimsast ahtrilainest jões tekkima põhjalaine, mis pidi paate raputama isegi veel veerand tunni pärast. Tõsi, oma osa võib siin olla laevade erineval pikkusel - "Pegasus" on 27 meetrit, "Alfa" 14,5. Ent olulisem on ahtri ehituse erinevus: "Pegasusel" on see sujuvalt kõrgenev ja lainet summutav, "Alfal" järsult lõigatud.
Ka eespool viidatud "Trud" on just hästi sujuva ahtriga laev, et ta puksiirina ei tekitaks lainetust.

Ehituslikult häid omadusi paistab sel "Trudil" veelgi - mootoriruum ei ole roolikambri all, vaid selle taga. Seetõttu on laev madalam ja mahub ka kevadise kõrgveega sildade alt läbi. Sellise paigutusega on ka müra oluliselt vähem nii roolikambris kui reisijatesalongis.
544-tüüpi Moskva-laevadel (nagu "Pegasus") on mootoriruumi müra üheks häirivaks teguriks nii ahtri- kui vöörisalongis ning ka kaptenisillal (rooliruumis), kuna see asetseb otse mootori peal.

Järgmisel Moskva-tüüpi laeval on see viga parandatud ja mootor viidud ahtrisse, roolikamber aga nihutatud vööri poole. Kauaaegne Tartu laevamees ja praegune merekooli õppejõud Lembit Põld rääkis, et ka Tartusse taheti selline uuem laev tuua, ent kuna vanemad, needsamad 544-tüüpi laevad olid olemas, siis ei jõutudki plaanidest kaugemale, ehkki Moskva tehas olnuvat meile laeva eraldamisega päri

[aurik]

Ma ei ole päris kindel, millal palgiparvede vedu Tartusse lõppes, aga ajakirjandusest annab välja lugeda, et kindlasti 1962 a. seda enam ei toimunud.

Brosüüris "Emajõgi" mainiti vist aastat 1958.

Järgmisel Moskva-tüüpi laeval on see viga parandatud ja mootor viidud ahtrisse, roolikamber aga nihutatud vööri poole. Kauaaegne Tartu laevamees ja praegune merekooli õppejõud Lembit Põld rääkis, et ka Tartusse taheti selline uuem laev tuua, ent kuna vanemad, needsamad 544-tüüpi laevad olid olemas, siis ei jõutudki plaanidest kaugemale, ehkki Moskva tehas olnuvat meile laeva eraldamisega päri

Õnnekombel sattus silma alla üks Edasi- lehe 1960.a. kevadnumber. Seal siiski märgiti, et järjest kasvava liiva-kruusa kõrval on veel mets ja Ulila turvas sees. Aga jääb mulje, et viimast aastat. Eks ma ükskord täiendan kaubavedude oopust, üht-teist teavet on lisandunud.
EDIT: Sattusin ühe sama aasta täpsustuse peale- metsa veeti, aga turvas oli viimasel hetkel välja lennanud.
-----
Info Moskva- tüüpi jõetrammi toomisest tundub kuidagi kahtlasevõitu... ta on Emajõe jaoks ikka paras mürakas.http://fleetphoto.ru/projects/6/ http://russrivership.ru/public/files/doc512.pdf Samuti polnud tema jaoks kusagilt vastavaid reisijatevoogusid võtta. Küll aga olen lugenud kindlast kavast tuua kusagil 80-tel kaks Fontanka tüüpi laeva. http://fleetphoto.ru/projects/38/ http://russrivership.ru/public/files/doc521.pdf Tõenäoline, et vastav inf jooksis läbi mõnest 80-te I poole Edasi juuli alguse lehest- juuli I pühapäev oli mere-ja jõelaevanduse töötajate päev ja lehes oli alati Tartu sadama asjadest pikem jutt.

Vaatasin veel „Trudi” ja tema analoogide kohta. Tartusse oli toodud 1954.a. Paistab, et seeria polnud väga suurearvuline ja mahakandmisele hakkasid ridamisi minema juba 60-te keskelt, viimased püsisid 70-te keskpaigani. Mul siiski nüüd tunne, et „Trud” oli alles veel 1967.a. Lk 58 üks sadamavaade, kus sarnane alus peal. Otseviide siit https://www.muis.ee/museaalview/3201289

02. oktoober 1965 USA luuresatelliidi pilt Tartumaast. Pildil Emajõgi Tartust lõunas. Puksiir vedamas kolme parve. Kas on võimalik järeldada puksiiri nimi?

Puksiiri nime ei tõmba välja ühegi valemiga. Kuna paistab olema pikem alus, siis ehk „Tartu” või mootorlaevaks ümber ehitatud vana „Omedu”. Ei välista, et ka „Tormilind” (ex-Komsomol) töötas sel ajal puksiirina.

Pidasin „Tartu” all silmas Kostromitš tüüpi töölaeva, kuid nüüd olen kindel, et teda sel aastal veel olemas polnud. Sama nime all tegutses siis üks vähe vanem ja väiksem puksiir.
Üldse on puksiiride ajaloole raske pihta saada. Tundub, et enamus aurupuksiire saadeti 50-te I poolel hingusele, suurtest vaid „Omedu” sai 1956.a. mootori ja „Lauristin” (mis oli „Bolševik/”Uku” kõrval teine kõige kauem sõidus olnud tossutaja), sai hiljem mootorjõetrammiks.
50-te jooksul käivad mootorpuksiiride-teenistuslaevade hingekirjast lisaks „Trudile”, „Tartule” „Komsomol/Tormilinnule” läbi sellised nimed- „ Putejets”, „Stahhanovets”, „Udarnik” „Vodnik”, „Vimpel”(kindlasti oli mõni veel, kasvõi hilisem Konsa-vennakeste laev, mis ka millalgi katla asemel diisli sai). „Stahhanovets” ja „Tartu” on mõnel 1965.a. pildil täitsa tuvastatavad.
Aga paistab, et uute tugevate Kostromitšite „Tartu” ja „Ahti” ning märgipanijaks sokutatud „Kajaka” (viimase kahe ehitusaasta 1968) tulekuga lõpebki tolle ajani säilinud vanade jõepuksiiride eksistents. "Tormilinnu" elu siiski jätkus ja üks pisem elas koguni sovetiaja üle ja kandis veel 90-te algul nime „Ost”. Ehitatud oli laev 1954.a. Ei oska täpselt öelda, missugune neist, aga kahtlustan, et „Vimpel”. Viimane oli nö veeteede majandi laev ja tegutses Peipsi loodeosas. „Osti” tööpiirkond oli 70-te I poolel sealsamas.
Veel juurde, et Tartus sinnatoodud juppidest kokku pandud puksiir „Baikal” alustas sõite 1960.a. Ja leidsin, et see jõesadama omaaegne suurepärane slipp valmis 1956.a. suvel
Panen siia „Stahhanovetsi” viimsepäeva. Allikas eksib dateerimisel ca 10 aastaga

stahh.jpg (257.54 KiB) Vaadatud 7051 korda

https://www.muis.ee/museaalview/2726591

„Aino“

Manus Screenshot 2018-10-06 at 20.45.20.png ei ole enam saadaval

https://www.muis.ee/museaalview/545121

„Aino” sama foto lk 58 täitsa olemas. Aga ilmsesti seisab kusagil Vabaduse pst ääres.

[Rügaja]

Info Moskva- tüüpi jõetrammi toomisest tundub kuidagi kahtlasevõitu... ta on Emajõe jaoks ikka paras mürakas.http://fleetphoto.ru/projects/6/ http://russrivership.ru/public/files/doc512.pdf Samuti polnud tema jaoks kusagilt vastavaid reisijatevoogusid võtta

Ta on tõesti suurem, kui 544-tüüpi laevad, samas Tartus lausa toodeti tollal liivaveopraame, mille mõõtmed (pikkus 34,3, laius 7,7 meetrit) olid samalaadsed kui uuemal Moskva jõetrammil. (Praeguseks on neist ainsana alles praam "Koit" Ropka sadamas, mis oli enne Koidulat ühendusepidajaks Piirissaare-Laaksaare vahel.) Nii et kava sellise laeva omandamiseks ei pruukinud olla põhimõtteliselt võimatu.
Mis puudutab reisijatevoogu, siis kindlasti ei pruugitud arvestada maksimaalse täituvusega - mugava reisimise pakub see laev tõenäoliselt umbes sajakonnale reisijale (nagu praegu "Pegasus" umbes 50 reisija jaoks) ning kasumlikuks peaks ta muutuma juba 40-50 reisija puhul.

[aurik]

Info Moskva- tüüpi jõetrammi toomisest tundub kuidagi kahtlasevõitu... ta on Emajõe jaoks ikka paras mürakas.http://fleetphoto.ru/projects/6/ http://russrivership.ru/public/files/doc512.pdf Samuti polnud tema jaoks kusagilt vastavaid reisijatevoogusid võtta

Ta on tõesti suurem, kui 544-tüüpi laevad, samas Tartus lausa toodeti tollal liivaveopraame, mille mõõtmed (pikkus 34,3, laius 7,7 meetrit) olid samalaadsed kui uuemal Moskva jõetrammil. Nii et kava sellise laeva omandamiseks ei pruukinud olla põhimõtteliselt võimatu.
Mis puudutab reisijatevoogu, siis kindlasti ei pruugitud arvestada maksimaalse täituvusega - mugava reisimise pakub see laev tõenäoliselt umbes sajakonnale reisijale (nagu praegu "Pegasus" umbes 50 reisija jaoks) ning kasumlikuks peaks ta muutuma juba 40-50 reisija puhul.

Hea Rügaja, Sa ei suuda mind veenda...

Üks kena pilt jäi ette, huvitav, mis kuu sees Moskva tüüpi laev Võidu ja kaarsilla alt üldse läbi mahuks? Sellel fotol oleva Moskvitši roolikambri katus on muide kõrgem kui „Pegasusel”.
38 meetri pikkune laev ikka igal pool Emajõel end ümber ei keera. Kui oleks tahetud madalamat varianti, siis oleks silmas peetud seda http://fleetphoto.ru/projects/8/
ja kui 34 meetrist, siis seda http://fleetphoto.ru/projects/4059/
Tõsi, lätlased paigutasid millalgi tõesti ühe oma Moskva-laeva rooliruumi ümber http://fleetphoto.ru/photo/39742/?vid=2004
Reisijateveo probleemidest 70-tel -80-tel on mul päris kena ülevaade olemas. Pea iga põhjalikum jõesadama asjadest kirjutanud artikkel (alates 70-te teisest poolest pärast Ranna liini lõplikku sulgemist) lõppes tõdemusega, et pontoonsild takistab Rannaga ühendusepidamist. See olnuks ainus väljasõidukoht, kuhu suur laev saanuks arvestatava reisijatehulga kokku, tavapäevadel oli Ihaste vahel muidu sõitmas ühel reisil paari-kolmekümne reisija ümber ja sedagi vaid siis, kui ilm oli normaalselt soe, jaheda ja tatise ilmaga inimesi lihtsalt ei tulnud. Allavoolu kuni Luunjani polnud võimalik korralikku puhkekohta rajada, sest Emajões oli kuni Luunja sillani ujumine keelatud, kaugemale aga... no polnud sellist, kuhu saaks igapäevaselt masse meelitada. Pealegi tekkinuks kesklinnas küsimus, kuskohast laev saaks väljuda. Kõige sobivam koht oli Pihkva Raketade all kuni lõunani kinni, „Lermontovi” ette ehk mahutanuks küll midagi, aga nii pikal laeval olnuks siiski ümberpööramisega teiste aluste vahel tegu.
Fontankade plaan oligi justkui seotud Ranna-liini taastamisvõimalusega, nemad läinuks selle 70-80-te aastate madala pontoonsilla alt ludinal läbi.

(Praeguseks on neist ainsana alles praam "Koit" Ropka sadamas, mis oli enne Koidulat ühendusepidajaks Piirissaare-Laaksaare vahel.)

Ma saan aru, et Sa mõtled Eesti poole laevu, aga... taasesitlen „Vambolat” Niipalju, kui aru olen saanud, pole isegi tema nime ära muudetud

vambkol.jpg (190.92 KiB) Vaadatud 6913 korda

Siin temast veel pildiseeria. Ma ei usu, et ta viimase kahe aasta jooksul ära hukatud on, mingi 3-4 aastat tagasi oli põhjalikku remonti saanud http://24naville.blogspot.com/2016/07/blog-post.html

[Rügaja]

Väga toredad pildid kunagisest Eesti Vabariigi saarest Kolpinist, aitüma kamraad Aurikule. Tundub, et selle saare eluvõime on isegi rohkem alles kui Piirissaarel. Ja "Vambola", kui ta nüüd veel seda nime kannab, näeb igapidi hoolitsetum välja kui "Koit"
Mis puutub uude jõetrammi, siis: ilmselt mõeldi 34-meetrist varianti, see on sama pikk kui liivapraam, kusjuures praamist kitsam. Kuna neil on 2 mootorit ja 2 sõukruvi, siis on ka manööverdusvõime oluliselt parem kui 544-tüüpi ühe kruviga laevadel.
Kui tõsine see plaan tookord oli või milliseid konkreetseid samme astuti ja millised astumata jäeti, on praegu tõesti raske öelda. Võimalik, et oli ainult paar telefonikõnet ja sinnapaika asi jäigi. Kas me oleksime sellist laeva 90-ndate röövkapitalismis omale hoida suutnud, on ka küsitav.
Fontanka-tüüpi laevadest ilma jäämine on küll negatiivse mõjuga siiani.

[Rügaja]

Toon nüüd laevade jutulõime pisut militarismusele lähemale.
Nimelt need Tartus toodetud liivapraamid peaksid olema algupärased Saksa mereväe suurtükipraamid (Marine-Artillerie-Leichter, lühendiga MAL).
Relvastatud olid need kahe 75 mm või 88 mm suurtükiga ja kuni kuue 20 mm õhutõrjekahuriga, lisaks ka vähemalt ühe 37 mm kuulipildujaga.
Mõõtmed siis vastavalt:
pikkus 34,3
laius 7,7
süvis 0,83
kiirus 8 sõlme
Meeskonda kogunes lisaks kaptenile, tüürimeestele ja madrustele ka sihtureid, laadijaid ja muid ligi 30 meest.
1944 kevadel toodi neid praame raudteel Tartusse koguni 24 tükki (tekitab küsimusi, kuidas 7,7 m laiust objekti sai tollasel raudteel vedada nii, et semafore ja muid poste-maste maha ei niitnud, aga ju pole mul piisavalt kujutlusvõimet).
Juuniks olid alused mere- ehk siis järvekorras ja alustasid Peipsil patrullimist. Muuhulgas tulistati mitmel öösel ka Oudova linna.
Hiljem muutus punakotkaste ülemvõim Peipsi taevas nii valdavaks, et vastaskalda tulistamine ei tulnud enam kõne alla.
Ja siis, põhiliselt augustis, pommitati need aeglased märklauad üksteise järel põhja, välja arvatud MAL 22, mis sõitis Praaga lähedal kaldasse.
Mis pommitamisest terveks jäid, need uputati oma meeskondade poolt.

Mõniteist aastat hiljem, kui Tartus asuti tootma kohalike vete tarbeks veolaeva moodi sõiduriistu, võeti kavandiks just seesama sakslaste MAL. Tollased töömehed ei pruukinud teadagi, mille järgi nad laevu ehitavad - ja kui mõni teadiski, siis rääkis ainult sõpradele.
Igatahes veeti läbi helge nõukaaja nendesamade MALide Tartus tehtud koopiatega liiva ja nii mõnigi Tartu linnaosa on sõjapraami järglaste abiga rajatud.
Praeguseks on neist Eestis järel väsinud "Koit", kunagine Laaksaare-Piirissaare ühendusepidaja, Ropka sadama kai ääres. Kas ta talve vastu peab, on kahtlane, kuna mitu aastat pole laeva eest hoolitsetud.
Viimane töökorras Tartus tehtud MAL veab vast veel nüüdki rahvast ja autosid Kolpino saarele. Kunagine Eesti praam kunagisel Eestimaal, aga Vene lipu all... Huvitav, kas nad teavad, et va paha Hitleri sõjatehnika koopia neid teenindab?

Millegipärast ei paista sõjapraamidest korralikke fotosid. Ju oli keelatud neid pildistada ja hiljem polnudki enam, mida pildistada.
Üks viide: https://www.german-navy.de/kriegsmarine ... index.html


Natuke on neist juttu ka siin:
https://pohjarannik.ee/peipsi-jarv-peid ... d-aardeid/

[aurik]

Ametlikult oli liivapraamide projekti autoriks sadama insener R.Tamjärv. Täiesti reaalne, et tal saksa praamid eeskujuna silma ees olid. Olen igaks juhuks vaadanud, kas Venemaalt midagi väga sarnast näidiseks võinuks olla, aga paistab, et mitte.
MAL-ide teemat on käiatud muidu eraldi teemas Peipsi laevastik. http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=266
Mõned mehed on seal ikka vinge töö ära teinud... kavatsus olnud tõesti tuua 24, aga kohale jõudis 12.
lk 39-40 olen pannud kolme postitusse nopped nendest Tartus tehtud 150- tonnistest. Ega sinna mul midagi väga enam lisada poleks- ainult ehk see, et kolm järelveetavat paistavad olema kõik 1965.aastaks valmis.

EDIT: vist kiirustasin Rudolf Tamjärve autorsuse kindla fikseerimisega. Praamide puhul siiski projektile ajakirjanduses konkreetset autorid ei näidata, aga Tamjärv on mh fikseeritud kui süvendajate projekteerija. Teine mees, keda uute asjade tegemisega seoses mainitakse, on Eduard Troll. Tema peaks aga olema vähe noorem mees ja vaevalt, et tal saksa praamidest eriti elav mälestus oli jäänud. Ehk olid praamid siis kollektiivne looming?
Tartu sadamas käis ikka alates 50-te teisest poolest nii kümnekonna aasta jooksul kõva laevaehitus- hunnik praame ja puksiire jm teenistuslaevu, pihkvalaste kalatranspordilaevad, isegi hiidlaste jaoks traalpaat jne. 60-te teises pooles hakkas see vaibuma. 1977.a. valmis saanud "Linda" jäi viimaseks (kui mitte arvestada u tosin aastat hiljem kohale veetud juppidest kokku keevitatud tõugatavat praami)

[Manurhin]

1944 kevadel toodi neid praame raudteel Tartusse koguni 24 tükki (tekitab küsimusi, kuidas 7,7 m laiust objekti sai tollasel raudteel vedada nii, et semafore ja muid poste-maste maha ei niitnud, aga ju pole mul piisavalt kujutlusvõimet).

Ju tehti praamid Saksamaal tehases muus osas valmis, aga raudteel veeti siia sobivates suurustes moodulitena ja kokku keevitati-monteeriti siin. Muud varianti nagu ei näe - vähe sellest, et nii laiale koormale oleks kõiksugu postid-mastid-semaforid ette jäänud, see poleks ka raudteesildadest ja -tunnelitest läbi mahtunud. Võimalik, et siia jäid ka mingid praamide joonised või montaažijuhendid maha ja edasi oli liivapraami loomine suurelt jaolt lihtsalt vormistamise küsimus, kus kõikvõimalikele Saksa vidinatele (alustades mootorist ja lõpetades ukselingiga) vaid Nõukogude analoog leida oli tarvis. Või saadi äkki midagi isegi Saksamaalt peale sõda reparatsioonide käigus?

[retti]

EW aegsetest on pildina puudu vähemalt kolm reisualust. „Eha“ sai juba nimetatud. „Lindasid“ oli sõitmas tegelikult mitu. Üks oli kindlalt reisilaev, arvatavasti mõnest tsaariaegsest aurupaadist aretatud. Tõsi, ta oli lõpuks ümber ehitatud mootorpaadiks ja sellisel kujul on ta nime all „Linda II“ ühel slaidil olemas.

Nostalgilises Tartus ujus välja viide aurikule Linda