Pangasaladus on seadus (loe Krediidiasutuste seadus par 88). Isegi pank peab täitma seadust. Muu hulgas tähendab pangasaladus ka seda, et kui te lähete oma äriideega panka laenu küsima, aga teile laenu ei anta, siis ei võta pank või sellega seotud isikud su ideed üle ja ei vii ise ellu. Kui pangasaladused lekivad kõige kõrgemal tasemel ja korraldusel, siis kus on garantii, et sellist asja ei toimu?2korda2 kirjutas:Ülalviidatud raamatu väljavõte on pehmelt öeldes lihtrahva lollitamine. Kui panga "hapnenud varade allettevõte" (edaspidi HVA) avalike oksjonite kaudu vara ära ostis, siis tähendab see lihtsalt seda, et see HVA oli valmis rohkem riskima kui keegi teie. Kas siinne sootsium oleks selles olukorras eelistanud oma vara (laenutagatised) veelgi odavamalt (hinnaga, millega teised investorid nõus olid) ära jagamist?
Kogu selles loos on tõesti 1 võimalik rikkumine: info jagamine panga ja HVA vahel. Kui aga samas HVA kõik(!) varad ise kokku ostis, siis viitab see lihtsalt teiste investorite suuremale ahnusele - nad polnud nõus vara ostma hinnaga, mille HVA oli valmis välja käima.
Vabas maailmas laenu relva ähvardusel (jõuga) pähe ei määritud. Ikka laenuvõtja enda otsus ja tahe. Kuniks muusika mängis oli elu lill.
Ma ei ole ise neid pabereid nüüd näinud, aga mulle on mu kliendid kurtnud, et ei liikunud need varad sinna HVA-sse mitte kõik avaliku oksjoni kaudu, vaid panga poolt sunnitud "kokkuleppel". Ja see oli olukord, kus riik ja tarbijakaitse oleks pidanud kaitsma oma kodanikke.
