Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Suht loll võrdlus...teisele kaalukausile tuleks panna keskmine palk 120 rubla elik 0,78 eurot (s.t et märkimisväärne osa elanikkonnast sai 70-80 rubla) ja siis võrrelda...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Seoses ühe rublase kupüüriga tuli meelde küsimus, millega sai nii mõnigi kord kann ölut teenitud. Nimelt vedasid mõne lauanaabriga kannu ölle peale kihla, et sellel tuli leida ühe rublase pealt koht kus oleks justkui kujutatud kahte šampuse pudelit. See toimis 70-te lõpus ja 80-te alguses Tallinnas, Pärnu öllekas, samas ka nn Vaksalis ning Karja keldris, ühesõnaga tolleaegsetes nooblimates õllekates, mida vaesel tudengil vahest õnnestus külastada.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
paadikapten kirjutas:Mille alla liigitub kool? Ei olnud mul seal võimalik valida. Üritasin ja sain vaid hunniku vaenlasi. Mu täielik huvipuudus suitsetamise suhtes oli üks põhjus. Ei saanud ma abi koolist ega kodustelt. Rahu saabus alles peale seda, kui mõned hullemad retsid linnas toime pandud raske kuriteo tõttu kinni kukkusid. Tõsi küll, see läks veidi teemast välja - sündmused toimusid 90-ndatel, kui mu kooli miskipärast kari mingeid vängemaid retarde pandi.Cosmos kirjutas:Kui on võimalik valida endale meeldivat seltskonda harjumuste, üh.vaadete ja kasvõi pea kuju järgi, on tegu demokraatiaga. Vastasel juhul, sõltumata kasutatavast leksikast, on tegu mänguga.
Seilatud, nähtud.
Tuleb õppida seltskonnaga kohanema. Vaja on osata valetada.
Pole raske teeselda, et olid kõva suitsetaja aga jätsid
maha. Las imetlevad Sinu kõva tahtejõudu. Sama jutt joomise
kohta. Oi kuidas vanasti võtsin! Liitri viina. panin korrafa hinge alla, Praegu on kahjuks maks perses ja enam ei saa pitsigi võtta. Tehtud mees teatud seltskonnas ja keegi ei kahtle selles jutus kui isiklikult ei tunne.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kas need shampusepudelid rublase raha peal mitte maakera kahelt poolt pűsti ei hoia?bodom kirjutas:Seoses ühe rublase kupüüriga tuli meelde küsimus, millega sai nii mõnigi kord kann ölut teenitud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
[quote="vanahalb"
Kas need shampusepudelid rublase raha peal mitte maakera kahelt poolt pűsti ei hoia?[/quote]
Just, nii see oli.
Nüüd vist kannu ölut sees.
Kas need shampusepudelid rublase raha peal mitte maakera kahelt poolt pűsti ei hoia?[/quote]
Just, nii see oli.
Nüüd vist kannu ölut sees.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Märkus. Kuidas Sveik Venemaal sõjavangisAndresTy kirjutas:See et avaldati Švejki raamat oli omalaadne ime. Kui palju selle kohta saab muidugi öelda, et see oleks mingi sovjeedikorrast enesest lähtuv "hea".
Mis puudutab aga suitsetamist igal pool kus võimalik ja kui riigikord seda võimaldab - siis seda serveerida hea asjana - nomaeitea?
oli, seda ei avaldatud.
"Hea" ja "halb" sõltub hindajast. Küsime, et kellel oli NLiidus parem elada kui "vabas maailmas" ? Oli ju selliseid inimesi.
Näiteks mingi lihtsa joodikust kingsepa poeg keda Staliniks kutsuti elas kindlasti paremini ja suuremate vabadustega kui ta mõnes teises riigis oleks saanud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
bodom kirjutas:[quote="vanahalb"
Kas need shampusepudelid rublase raha peal mitte maakera kahelt poolt pűsti ei hoia?
Just, nii see oli.
Nüüd vist kannu ölut sees. [/quote]
No mingeid kõveraid šampusepudeleid seal ju hea fantaasia korral aimata võib. Lähen ja panen nüüd oma tuttuue üherublase ja mikroskoobi kappi tagasi.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kõverad shampusepudelid Kaks pilgeni täis pudelit Sovetskoe Igristojet on seal millede peal püsib kogu töörahva võim ehk sirbi ja haamriga maakera. AkF ärgu solvaku omaaegsete kunstnike loomingut
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
On see 120 ikka kindel jutt?Lemet kirjutas:Suht loll võrdlus...teisele kaalukausile tuleks panna keskmine palk 120 rubla elik 0,78 eurot (s.t et märkimisväärne osa elanikkonnast sai 70-80 rubla) ja siis võrrelda...
Minu ja minu vanemate palgad tulid kõik põllumajandussektorist, võibolla on see anomaalne, aga olles mitte väga kõva töörügaja, kolhoolsipõllul malevas oli minu viimane teenistus 72 rubla kätte kuu aja eest 4-tunniste tööpäevadega (alaealistele rohkem ei lubatud). NSVL lõpuaastatel, ehituse abitöölisena olid mu palgad vahemikus 120-180 rubla.
On meeles seetõttu, et koolis oli vajalik nn "teaduslik taskukalkulaator" MK-51, mis kohaliku kaubamaja koolikaupade osakonnas maksis 70 rubla ja selle 72-se palga eest ma selle endale sain. See muide, on mul kuskil kodus tänaseni alles ja küllap ka töötab, kui uus patarei panna.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Alles neil päevil sai näpuga rida aetud- 1971 oli siin põllumajanduses keskmine 121 rubla, aastal 1979 ENSVs vabariigi keskmine 176 rubla.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Väite vastu ei vaidle, kõlab tõenäoliselt, aga mis allikate põhjal sa selle kindlaks tegid?
LISATUD kiire otsingu tulemused: Samalt lehelt, kust eelmise lk rublase kild vist pärineb:
1972. aasta kohta:
1979. aasta kohta:
Akf Lemeti andmed on vist ka siit pärit?
1985. asta kohta:
LISATUD kiire otsingu tulemused: Samalt lehelt, kust eelmise lk rublase kild vist pärineb:
http://maaja.ee/sellised-olid-hinnad-eesti-nsv-s/Keskmised palgad
töölised 140–200
kolhoosnikud 154 (kolhoosniku pension oli 1974. aastal 12 rbl kuus)
kindrali pension 400 rbl
insenerid 120–140
arstid 120–150 (kirurgid teenisid rohkem)
medõde 90 rbl
raamatukoguhoidja 80–100
kojamehed, koristajad, valvurid 70 rbl
Kõrgtrükkija teenis (tükitöö) 1976. aastal trükikojas Ühiselu ühtekokku täpselt 1736 rbl (neto) ehk kuu keskmine oli 144 rbl. Personaalpalgaga teenekad trükkijad teenisid 280 rbl, ja seda ka siis, kui nad plaani ei täitnud, mis oli noorte trükkijate suhtes eriti diskrimineeriv. Normid olid kõrged ja materjalid (eriti paber) väga halvad.
Pension 60 rbl kuus. Kes teenis mõned aastad enne pensionile jäämist korralikku palka sai pensioniks 120 rbl kuus, millega võis päris kenasti ära elada.
1972. aasta kohta:
http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltim ... print.htmlNii oli kolhoosnikute keskmine kuupalk 1970. aastal 121 rubla, 1971. aastal 122,6 rubla. Kui juurde arvestada kolhoosipere majapidamisest saadud tulu, siis ületab nende üldtulu tööliste ja teenistujate keskmise sissetuleku.
E. Tõnurist. ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.
25 aastat esimeste kolhooside loomisest. - Nõukogude Naine. 1972. Nr. 8. Lk. 1-2.
1979. aasta kohta:
http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltim ... print.htmlTööliste ja teenistujate töötasu 176,2, Kolhoosnike töötasu oli 1978. a. 193,3 rbl
V. Klauson. 40 aastat sotsialismi teel. Kalender 1980, Eesti Raamat. Tallinn, 1979, Lk. 47.
Akf Lemeti andmed on vist ka siit pärit?
1985. asta kohta:
https://ekspress.delfi.ee/kuum/elu-eest ... d=689905151985. aasta palganumber pärineb kogumikust "Eesti NSV rahvamajandus 1985. aastal", väljaandja Eesti NSV Statistika Keskvalitsus. Kas 214 rubla ja 30 kopika suurune keskmine palk on ikka usaldusväärne suurus, arvestades Nõukogude majanduse statistika ebatäpsust, poliitilist moonutatust ning vohavat varimajandust?
"See on ainus number, mis meil selle aja kohta on," ütleb tänase statistkaameti pressiesindaja Anu Ots. Niisiis tuleb sellega leppida.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mina mäletan ka 80ndate keskpaigast selliseid 200 rubla suuruseid palku keskmisel kontoritööl. Selles kontekstis põllutöölise 60-90 rubla on ka loogiline.
Aga kuna siis algas juba NSVL majanduslik allakäik, võib palganumbrite tõus olla tollasest rubla hiilivast lahjenemisest (toodete hiiliv hinnatõus).
Tollal 80ndate keskel maksis siis päts musta vormileiba 16 kopikat ja kilo keeduvorsti 2 rubla 10 kopikat. Pooleliitrine pudel viina 3,62.
Pooleliitrine pudel limonaadi 35 kopikat ja 0,3 liitrine pudel pepsit 45 kopikat.
Rublaga sai sööklas kõhu kenasti täis ja malevlast üldiselt söötis kolhoos oma sööklas tasuta - söö palju sisse mahub.
Kolhoosi personal sõi muidugi raha eest - "rublane lõuna" või kuda seda kutsuti.
Korralikud mehhanisaatorid teenisid muidugi hästi - olen kuulnud ka 300 rublast. Selliseid oli vähe, sest viinaprobleem oli suur. Pidi olema karske ja korrektne (suur tootlikkus sõltus enamasti sellest, kuidas su tehnika vastu pidas). Ja hooajal muidugi oli töö räme - nt viljakoristus algas hommikul kohe, kui kaste kadus ja kestis põhimõtteliselt õhtul 22-ni, kui õhtune kaste maha tuli. Mingist 8 tunnist polnud mõtet unistada.
Kolhoosnikute palga viisid alla ilmselt lüpsjad, talitajad ja muu taoline, väiksema palgaline, põhiliselt naispersonal.
Toit oli piisavalt odav - odav maksavorst (ei mäletagi, palju kilo maksis) oli tuntud nime all "koera rõõm" - arvake miks.
Ja odavamad, poest kokkukorjatud tähtaja ületanud leiva ümbertöötamise ja taignasse segamise teel saadud "uus" leib, mis maksis 12 kopikat päts, oli tuntud nime all "lehma keeks" - kasutati seda lehmale jõusööda rollis söötmiseks, ise sõime ikka seda 16 kopikalist.
Aga kuna siis algas juba NSVL majanduslik allakäik, võib palganumbrite tõus olla tollasest rubla hiilivast lahjenemisest (toodete hiiliv hinnatõus).
Tollal 80ndate keskel maksis siis päts musta vormileiba 16 kopikat ja kilo keeduvorsti 2 rubla 10 kopikat. Pooleliitrine pudel viina 3,62.
Pooleliitrine pudel limonaadi 35 kopikat ja 0,3 liitrine pudel pepsit 45 kopikat.
Rublaga sai sööklas kõhu kenasti täis ja malevlast üldiselt söötis kolhoos oma sööklas tasuta - söö palju sisse mahub.
Kolhoosi personal sõi muidugi raha eest - "rublane lõuna" või kuda seda kutsuti.
Korralikud mehhanisaatorid teenisid muidugi hästi - olen kuulnud ka 300 rublast. Selliseid oli vähe, sest viinaprobleem oli suur. Pidi olema karske ja korrektne (suur tootlikkus sõltus enamasti sellest, kuidas su tehnika vastu pidas). Ja hooajal muidugi oli töö räme - nt viljakoristus algas hommikul kohe, kui kaste kadus ja kestis põhimõtteliselt õhtul 22-ni, kui õhtune kaste maha tuli. Mingist 8 tunnist polnud mõtet unistada.
Kolhoosnikute palga viisid alla ilmselt lüpsjad, talitajad ja muu taoline, väiksema palgaline, põhiliselt naispersonal.
Toit oli piisavalt odav - odav maksavorst (ei mäletagi, palju kilo maksis) oli tuntud nime all "koera rõõm" - arvake miks.
Ja odavamad, poest kokkukorjatud tähtaja ületanud leiva ümbertöötamise ja taignasse segamise teel saadud "uus" leib, mis maksis 12 kopikat päts, oli tuntud nime all "lehma keeks" - kasutati seda lehmale jõusööda rollis söötmiseks, ise sõime ikka seda 16 kopikalist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kahjuks kõik elanud maal ja lisa majapidamist ka ei olnud. Tuli leppida selle keskmisega või alla selle. Kolhoosides oli üldse teine "arvestus", sest palju asju sai omahinnaga ning traktorist lasi ka mustalt. Kui oleks pidanud maksma kogu paketi eest - kütus, amortisatsioon, töötund jne. - siis oleks ilmselt ka abimajandus ära langenud.
Metsamajandis ütles direktor küsimise peale otse välja - metsavahile pole suuremat palka vaja, sest nagunii kasvatab pulle ja varastab metsa!
Oli muidugi valdkondi, kus raha "aeti kühvliga", kuid seda ei jagunud kõigile ja ajas keskmise ilusamaks. Võta võrdluseks kaluri 350-600 hooajal ja tavalise töötaja palk.
1983 läks naine tööle kõrgharidusega proviisorina - 90 rubla oli hea palk!
Metsamajandis ütles direktor küsimise peale otse välja - metsavahile pole suuremat palka vaja, sest nagunii kasvatab pulle ja varastab metsa!
Oli muidugi valdkondi, kus raha "aeti kühvliga", kuid seda ei jagunud kõigile ja ajas keskmise ilusamaks. Võta võrdluseks kaluri 350-600 hooajal ja tavalise töötaja palk.
1983 läks naine tööle kõrgharidusega proviisorina - 90 rubla oli hea palk!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Noh, eks ka tollal kehtisid analoogsed kirjutamata reeglid kui täna - olid elukutsed, kus oli praktiliselt peale kutse/kõrgkooli tagatud normaalne palk+hüved ja elukutsed, kus seda polnud. Muutunud on lihtsalt see, mis erialad need olid (kuigi ehitustööliste überpalgad meenutavad tükati nõuka aega kah).
Lihtsalt valides täna õpetaja või meditsiiniõe ameti, polegi erilist lootust Eestis elades normaalselt ära elada. Selles mõttes polnud ka toona midagi erilisti, ka siis tuli kaks korda mõelda, kus kooli astuda ja mis erialale.
Vahe on lihtsalt selles, et täna kipub see põllumajandus olema vaestemaja rollis, siis tollal maksti seal plaanitäitmise eest küllalt heldelt ja et noored maale tuleks, tuli ka pikema jututa elamispinda pakkuda. Küll aga on täna saamas suurema rahavoo igasugu mullipuhumise erialad nagu maakler, diiler, mainekujundaja jne - tollal maksti head palja üldiselt ikka millegi käekakatsutava ja raske tegemise eest.
Ja noh, töö kalurina (pole ka vahet, kas rannakalur paadiga või kalalaev ookeanil) oli kõike muud kui lihtne raha kühvliga korjamine. Aga ka nt töö kaevurina.
Lihtsalt valides täna õpetaja või meditsiiniõe ameti, polegi erilist lootust Eestis elades normaalselt ära elada. Selles mõttes polnud ka toona midagi erilisti, ka siis tuli kaks korda mõelda, kus kooli astuda ja mis erialale.
Vahe on lihtsalt selles, et täna kipub see põllumajandus olema vaestemaja rollis, siis tollal maksti seal plaanitäitmise eest küllalt heldelt ja et noored maale tuleks, tuli ka pikema jututa elamispinda pakkuda. Küll aga on täna saamas suurema rahavoo igasugu mullipuhumise erialad nagu maakler, diiler, mainekujundaja jne - tollal maksti head palja üldiselt ikka millegi käekakatsutava ja raske tegemise eest.
Ja noh, töö kalurina (pole ka vahet, kas rannakalur paadiga või kalalaev ookeanil) oli kõike muud kui lihtne raha kühvliga korjamine. Aga ka nt töö kaevurina.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kas kohe nii kiire oli vastata, et ei pannud jutumärke tähelegi?Kapten Trumm kirjutas: … Ja noh, töö kalurina (pole ka vahet, kas rannakalur paadiga või kalalaev ookeanil) oli kõike muud kui lihtne raha kühvliga korjamine. Aga ka nt töö kaevurina.
Eks midagi, tuleb edaspidi katsuda irooniat vältida...mart2 kirjutas:… Oli muidugi valdkondi, kus raha "aeti kühvliga", kuid seda ei jagunud kõigile ja ajas keskmise ilusamaks. Võta võrdluseks kaluri 350-600 hooajal ja tavalise töötaja palk...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 20 külalist