Kliimamuutustest

[Kriku]

Seega on CO heide võibolla edasi lükanud jääaega.

Praeguste mudelite järgi on järjekordse jääaja ära hoidnud inimtegevus neoliitikumist alates, kusjuures umbes pool emissioonidest toimus enne 19. sajandi algust ning viimase paarisaja aasta jooksul siis teine pool. St jääaja ärahoidmise teooria on õige küll, kuid selleks vajalik emissioon on suurusjärkudes väiksem kui see, mida tööstuslik ühiskond tekitab.

[Tapper]

parem üle kui puudu

Muideks käisin Kiltsis kiirendusvõistlustel. Tesla elektrikas pani asja kinni mees mehe vastu sõidus. Kust otsast elektrilise kiirendusauto ehitamine keskkonnasõbralik on jääb küll tiba segaseks

[Veiko Palm]

https://heureka.postimees.ee/6738256/ma ... 1557558695

[kaugeltuuriv]

Kümmekond aastat tagasi juhtusin nägema ühte artiklit,kus räägiti millised julgeolekulised ohud tekivad temperatuuri tõusuga.
Aafrikas tekivad väga pikad põuaperioodid,mis paneb massid liikuma sinna suunas,kus on vett.Vesi on asi,mida sealkandis peetakse majanduse aluseks.Eelkõige puudutab see Sahara ja sellega piirnevaid alasid.Hoiatati konfliktide eest,mis võib puhkeda Niiluse vee pärast ja ka Sahara edasise laienemise eest.
Nüüdseks on saanud konflikt Niiluse pärast reaalsuseks,Etioopia,Sudaani ja Egiptuse vahel käib kraaklemine tammide pärast.Iga riik proovib kuidagi veetaset endale hoida vajalikus koguses aga vaat seda vett ei kippuvat enam Niiluses jaguma.
Lähis-Idas aga hoiatati eelkõige Süüria veeprobleemde eest,isegi pakuti võimalust,et see võib viia sisemiste rahutusteni.Aastal 2011 see ka juhtus ning nii mõnigi vaatleja on toonitanud,et üheks põhjuseks oli veepuudusest tekkinud probleemid maapiirkondades.
Teisalt aga pidavat sagenema üleujutused Indias ja Pakistanis,kelle veeallikad asuvad Himaalajas,lihtsalt tõusev temperatuur hakkab jääd edukamalt sulatama,mis tõstab jõgede taset ning samas soojenev meri tekitab olulisemalt rohkem sademeid.
Sama kehtivat ka Kagu-Aasia mandriosa kohta.
Kui hakkasin selle jutu peale nüüd mõtlema,siis kümmne aastaga on asju ka sealt täppi läinud.
Egipuse ähvardused naabrite suunas on järjest valjemaks hakanud minema,seoses teiste juures ehitatavate tammidega.Juba pruugitakse ka sõna sellest,et veealaste huvide kaitseks ei välistata sõda.
Võimalik,et veepuudus maapiirkondades oli üheks katalüsaatoriks Süüria jamas.
Nägin dokumentaali,kus lahati Raudse Leedi ja Reagani osa osooniaugu küsimuse lahendamisel.
Muideks Reagan oli väga käredameelselt vastu igasuguste piirangute osas,mis puudutas osooni peamist lõhkujat freooni.Kunagise GE reklaaminäona pressis see korporatsioon jätkuvalt freooni kasutamise peale aga Raudne Leedi olevat olnud see,kes mehes muudatuse tegi.
Huvitav,kes oleks see maailma tipppoliitikutest nüüd see,kes kliimaskeptiku Trumpi ümber muudab.

[Kriku]

https://heureka.postimees.ee/6738256/ma ... 1557558695

https://www.bbc.com/news/science-environment-49086783

[mart2]

Graafik on huvitav, eriti selle viimane osa.
Konstrueeritud elik tuletatud kõikumine on päris ebausaldatav, mida näitab ka ligi sajandi tagune kõrvalekalle, kui hakati tegelikult mõõtma.
Enamik temperatuuride mõõtmistest on toimunud põhja poolkeral ja isegi teadlased tunnistavad, et protsessid kahel pool ekvaatorit on väga erinevad.

PS. Olen jätkuvalt seda meelt, et muutused küll toimuvad, kuid ei ole veendunud, et inimesed on kogu kurja juur ning mõjutavad rohkem kui astronoomilised ja geoloogilised tegurid.

[Kriku]

Ma ei saanud nüüd aru, mis kõrvalekalle näitab rekonstruktsioonide vähest usaldatavust?

[mart2]

Ma ei saanud nüüd aru, mis kõrvalekalle näitab rekonstruktsioonide vähest usaldatavust?

Suurenda pilti. Vaata aastaid ~1900 ja väiksem vahe on ka 1990-ndatel. Kui esimene vahe on nii suur, pool tavalisest 50-aastasest tsüklist, siis on see ikka tugevasti üle loogiliste seletuste. Mudeli järgi jahtumine oli kuni keskmiseni, kuid tegelikud mõõtmised viisid temperatuurid märgatavalt alla keskmist!
90-ndate väiksem erinevus on ka kummaline.
Mulle isiklikult on antud graafiku argument selle tõttu väga küsitav.

[Kriku]

Sa mõtled selle saki kitsust?

kliima2000_1.jpg (66.08 KiB) Vaadatud 3176 korda

17. sajandil on ju kitsamaidki sakke ning peale selle, IMHO võikski olla osa soojenemise tulemusest, et jahtumisfaas kestab vähem.

Kui ma nüüd su mõttest ülepea õigesti aru sain

[mart2]

Sa mõtled selle saki kitsust?
…
Kui ma nüüd su mõttest ülepea õigesti aru sain

Ei.
Silmas pean seda, et mudel näitab jahenemist, mis jäi keskmisest ("nullist") kõrgemaks, kuid mõõdetud tulemus langes hoopis märgatavalt alla keskmise.
Hiljem on ka mudeli ja mõõdetu vahe märgatav.
Suurendamine näitab, et ei ole juhuslik trükiviga.

[Kriku]

Ma ei oska seda kommenteerida. Mainin vaid, et eri aegade rekonstruktsioonid on tehtud erinevate andmeallikate põhjal või on need erinevas vahekorras:

https://www.nature.com/articles/s41586- ... ww.bbc.com

[Tux]

Kliima teema on muidugi huvitav ja oluline teema, aga niipea kui poliitikud sinna sekkuvad kipub see asi käest ära minema... Kurja juur on muidugi "pisiasjades".
Kui ma veaksin kellegagi siinsetest lugejatest kihla, et homme on temperatuur õues -30 kraadi, siis kõik arvaksid, et ma olen surmkindlalt juba ette kaotanud. Paraku on füüsikaliste mõõtmistega selline lugu, et igal mõõtmisel on mõõtemääramatus (vanasti öeldi mõõteviga) ja kui ma lisan oma ennustusele juurde, et minu ennustuse mõõtemääramatus on +-80 kraadi, siis olen ma kindlalt selle kihlveo võitnud!
Ehk kliima soojenemisega on sama probleem - millise täpsusega me suudame mõõta ja ennustada! Kui me ei anna mõõtemääramatuse analüüsi sinna juurde, siis on see prognoos määramatu. Ajalehtede kaudu levitatavatel katastroofi stsenaariumitel on see probleem, et nad üritavad väita, et näete temperatuur on 2 kraadi muutunud jne. Kui aga mõõtemääramatus on näiteks 5 kraadi, siis on see prognoos lihtsalt soovmõtlemine! Mina näiteks ei usu, et kasutades 100 ja 200 aasta vanuseid temperatuuri andmeid oleks kuidagi võimalik nii väikest täpsust saada. Alla ühe kraadi on juba üldse päris raske ka labori tingimustes täpselt mõõta (ma saan palka selle eest, et aeg-ajalt mõõdan 0,1 kraadi täpsusega ja veelgi täpsemalt vahel). Huvitav on see, et mõõtemääramatuse analüüsi pole aga kusagilt võimalik leida (ma olen proovinud otsida kusjuures)! Samasugune analüüs peaks olema tehtud ka arvutimudelitel tehtud tuleviku prognooside kohta, mida ka kusagilt leida pole... Leida on vaid kriitikat, millele ei vastata argumenteeritult.
Kui vaadata ajalugu, siis see kliimasoojendamise jutt algas peale paarkümmend aastat tagasi ja tänaseks päevaks oleks pidanud enamik rannikuäärseid linnu juba vee all olema, aga prognoose muudkui "täpsustatakse" ja apokalüpsis liigub veidi edasi...
Muide praktilised ilmaennustuse mudelid suudavad meie ilma vast nädalakese ette näha, see peaks andma ettekujutuse pikemaajaliste prognooside täpsusest.
Probleem on muidugi ka selles, et kliimamudelites pole Päikese mudelit, mis määrab pea 100% ära meie homse ilma.
Ühesõnaga mina kahtlen tugevalt mõõtemääramatuse rehkenduses (mis on igale ülikooli esmakursuslasele kohustuslik laboratoorsete tööde vormistamisel) ja ma arvan, et sellest tulenevalt me tegelikult ei tea kas ja kui kiiresti me soojeneme või jahtume!
Muide nende määramatustega kiputakse reaalses elus tihti mööda panema. Tuletame meelde näiteks Fukushima katastroofi, kus tsunami vastane kaitsetamm osutus liiga madalaks, sest sellist lainet mis tegelikult tuli, peeti mitte tõenäoliseks.

[Kriku]

Huvitav on see, et mõõtemääramatuse analüüsi pole aga kusagilt võimalik leida (ma olen proovinud otsida kusjuures)!

Seda on mul raske uskuda: https://www.google.com/search?q=surface ... ment+error

[Manurhin]

Kui vaadata ajalugu, siis see kliimasoojendamise jutt algas peale paarkümmend aastat tagasi ja tänaseks päevaks oleks pidanud enamik rannikuäärseid linnu juba vee all olema, aga prognoose muudkui "täpsustatakse" ja apokalüpsis liigub veidi edasi...

Lisaksin omalt poolt veel seda, et alles nii 30 aastat tagasi räägiti täiesti tõsimeeli võimaliku uue jääaja peatsest saabumisest.

[Kapten Trumm]

Hiljuti jooksis läbi meediast, et miski valitsustevaheline kliimapaneel võttis vastu järjekordse 1000 lk aruande, mis keskendus seekord maakasutusest tulevale CO2 probleemile.

Eks ta muidugi tõsi ole (et veisekasvatus toodab kõvasti kasvuhoonegaase), aga kujutan ette, milline peavoolu toidutööstuse promokampaania algab peagi, taimsete rasvade ja rafineeritud süsivesikute kiituseks. Eelmine kord, kui seda tehti "südame-veresoonkonna nimel" olid tagajärjed inimtervisele katastroofilised (2. liigi diabeet jne).