kaevamine
"poliitiline korrektsus"
Teema, mille üle eelpool arutleti, ongi see nn.poliitiline korrektsus! Ehk pugemine selle ees, kellel jõud ja sõnaõigus. Venemaad ei juleta ärritada, kui punaveteranid pronkssõduri ümber tantsivad ja viina joovad, ning sellega keset päeva avalikku korda jalge alla tallavad. Euroopa Liitu ei juleta ärritada, püstitamaks Eestisse Saksa poolel sõdinud veteranide ausambaid. Pange tähele, varsti kirjutatakse ajalooõpikud ka ümber "poliitiliselt korrektse ja Euroopa Liidu poolt aksepteeritava" materjali õpetamiseks. Meie riigijuhtidel tuleks eeskuju võtta kasvõi Soomest, kus igas pisemaski asulas on kohalike sõjaveteranide tuba või koguni kogu maja, meenutamaks kohalike inimeste kangelaslikku võitlust punasissetungijatega. Ja ka Lätis on asjad selle koha pealt rohkem paigas, leegionimeeste kokkutulekutest on osa võtnud ka valitsuse esindajaid.
-
UnterKroon
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
kaevamisest
Tere!
Tore on tõdeda, et algne teema - kaevamine - on sujuvalt üle läinud veelgi räpasemasse valdkonda - poliitikasse...
Eespool kõnelenud noored vihased mehed näevad meie rahva II Maailmasõjaga seotud probleemide tekitajana vaid Venemaad, unustades, et peamiseks dikteerijaks on ikkagi rahvusvaheline sionism ja ameerika imperialism...
... ja see nn demokraatlik maailm... polegi senikogetust oluliselt erinev idülliline paradiis...
ProPatria
Tore on tõdeda, et algne teema - kaevamine - on sujuvalt üle läinud veelgi räpasemasse valdkonda - poliitikasse...
Eespool kõnelenud noored vihased mehed näevad meie rahva II Maailmasõjaga seotud probleemide tekitajana vaid Venemaad, unustades, et peamiseks dikteerijaks on ikkagi rahvusvaheline sionism ja ameerika imperialism...
... ja see nn demokraatlik maailm... polegi senikogetust oluliselt erinev idülliline paradiis...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
UnterKroon
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
kaevamine
Tere!
Algne teema oli ikkagi kaevamine.
Siinjuures siis pisut värskemat pildimaterjali oletatavasti kuskilt Virumaa kandist...
Tegemist punkriga.
1. Näiliselt tavaline vett täis auk looduslikult kaunis kohas...
2. Metalliotsija näitab anomaaliat... ega midagi... pumbaga vesi välja...
3. YES! ...
ProPatria
Algne teema oli ikkagi kaevamine.
Siinjuures siis pisut värskemat pildimaterjali oletatavasti kuskilt Virumaa kandist...
Tegemist punkriga.
1. Näiliselt tavaline vett täis auk looduslikult kaunis kohas...
2. Metalliotsija näitab anomaaliat... ega midagi... pumbaga vesi välja...
3. YES! ...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
UnterKroon
- Liige
- Postitusi: 220
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 21:15
- Asukoht: Dorpat/Estland
- Kontakt:
Ei käinud ma kuskil - vaid panin mõned pildid vaatamiseks. Kiiver on pealtnäha ilus, ise ma seda pole näinud. Pidevalt vee all seisnud asjad on tavaliselt kõik kenad, kuigi vee keemiline reaktsioon võib jätta mingi jälje värvile... Antud pildilt nähtub, et ka värv pole pleekinud. Esialgu tunduvad kõik märjast tulnud esemed kenamad, kui hiljem peale kuivamist.
ProPatria
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
kes teisele auku kaevab...
Tere!
See, et osa kaevajaid on välismaalaste "palgal", on teada juba palju aastaid.
Nüüd on ka realiseerunud "äriprojekt", kus meil organiseeritakse huvilistele välismaa turistidele nn. "nänniotsimise retki" - maksujõuline klientuur saab tõelise šokiturismi elamuse ja äri õitseb täiega...
ProPatria
See, et osa kaevajaid on välismaalaste "palgal", on teada juba palju aastaid.
Nüüd on ka realiseerunud "äriprojekt", kus meil organiseeritakse huvilistele välismaa turistidele nn. "nänniotsimise retki" - maksujõuline klientuur saab tõelise šokiturismi elamuse ja äri õitseb täiega...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
kaevamisest
Tere!
Veel pisut kaevamise teemast - seekord läbi ametkondade õudusunenägude...
* * *
Must arheoloogia toob seadustest üle astudes Ida-Virumaa metsadest igal aastal antikvariaadiärisse kümnete tuhandete kroonide väärtuses sõjatrofeesid, mis rändavad althõlma kollektsionääride kogudesse.
Muinsuskaitseseadusest ja sõjahaudade puutumatust reguleerivatest Genfi konventsiooni punktidest mööda hiilides tegutsevad entusiastid toovad igal aastal päevavalgele hulganisti kollektsionääride seas tuhandetesse kroonidesse hinnatud trofeesid. Harjumaal kaks korda aastas toimuval täikal võib näiteks mõne rariteetsema SS-väeosa žetooni eest küsida mõnesajast kuni mõne tuhande kroonini. Roostes kiiver maksab sada krooni.
Mustal turul maksab korralikult taastatud ilmasõjaaegne tulenui kuni paar tuhat krooni, tulistamiskõlbliku PPŠ automaadi saab kätte 400 krooniga.
Politsei konfiskeerib inimestelt igal aastal kümneid metsast ja soodest leitud vanu automaate, vintpüsse ja nende kärbikuid.
Kõrvuti ametlike sõja-ajaloo klubidega tegutseb Narva jõest kuni Konjuni laiuvatel vanadel lahingutandritel sadu sõjaaegsete esemete otsijaid, kelle peamiseks saagiks on sõjakraami hulgas leiduv värviline metall. Suur osa nende leitud relvadest läheb mustale turule, ilma et võimud seda relvaäri kontrollida suudaksid.
PPŠ-d ja kärbikud
Narva politseiprefekt Arthur Pärnoja nimetab neid Sinimäe kandi metsades tegutsevaid relvaotsijaid mustadeks arheoloogideks. "Politseil pole selle kohta midagi öelda, et nad sealt suveniiriks märke ja kiivreid otsivad. Kuid leitud relvadest nad paraku enamasti politseid ei teavita ja relvi ise ära ei anna," ütles Pärnoja.
Läinud aastal tabas Narva politsei kolm narkokuritegudega seotud kurjategijate gruppi. Pärast nende vahistamist leiti nende kodus läbi viidud läbiotsimiste käigus kolm ilmselt Sinimäe metsadest pärit Nõukogude automaati PPŠ. "Restaureeritud ja töökorras," kirjeldas Pärnoja. Enamikule sõjaaegsetest relvadest on võimalik laskemoona leida.
Narva politsei on püüdnud mustade arheoloogidega võidelda, kontrollides pisteliselt Sinimäe metsades liikuvaid jalakäijaid ja jalgrattureid. Suurimaks saagiks peab Narva prefekt kahe aasta eest tabatud poisikesi, kes tahtsid linna viia kümneid väikesi miinipilduja miine. "Nad olid leidnud terve lao. Pärast nad näitasid meile," rääkis ta.
Politseil pole täit pilti
Suur osa mustade arheoloogide käest läbi käinud relvi on pikale maa sees veedetud ajale vaatamata töökorras või võimaldab nende seisukord neid laskekõlblikeks restaureerida. Narva politsei on püüdnud mitmel moel Narva linna sattunud ja töökorras relvi kokku koguda. "Lubame inimestel kampaaniate korras vabatahtlikult relvad loovutada. Enamasti on meile toodud vintpüsse. Nii Saksa kui Vene omi. Ja palju on neist sõjaaegsetest vintpüssidest tehtud kärbikuid," kirjeldas Pärnoja.
Pole kahtlustki, et relvaloovutamiskampaaniate ning pistelise kontrolliga ei saa võimud täit pilti metsadest ja soodest leitavate tulirelvade kogusest. Ainult ametlike ajalooklubide liikmed käivad oma leitud relvi kollektsiooni paigutamiseks politseis ette näitamas ja nende laskekõlbmatust tunnistamas.
"Seaduse järgi peab relva leidja sellest kohe politseid teavitama. Ise on parem seda relva mitte puutuda. Tabamise korral ähvardab ebaseaduslikku relvaomanikku vabadusekaotus," tuletas Päroja meelde seadusi.
Märgist tankini
Enamasti täidavad seadust vaid ametlikult registreeritud sõja-ajaloo klubid, kellel lisaks otsimishobile on olemas ka eksponeerimiskõlblikud kollektsioonid, milles väljapandu küündib pisikestest medalitest-märkidest kuni suurte sõjamasinateni.
Üks suuremaid erakätes olevaid sõja-ajaloo kollektsioone, mille on kümne tegutsemisaasta jooksul kogunud klubi Otsing, asub piirivalve Punamäe kordonis. Lisaks mitmekümnele leitud käsirelvale on klubil restaureerimisel kahe aasta eest Kurtna Konnjärvest välja tõmmatud tank ning kolme lennuki IL-2 rusudest kokku ehitamisel saadud eksponaat. Kõik, mis Punamäel väljas, on leitud metsadest ja soodest.
Klubi juht, piirivalveohvitser Igor Sedunov tunnistab, et praegu on selle paikkonna metsades järel veel hulk relvi ja lõhkekehi, mis ligi 60 aasta pikkusest maasvedelemisest hoolimata on riknemata. "Leitavad tulirelvad on enamasti laskekõlbmatuks muutunud, kuid neid on võimalik restaureerida," teab Sedunov. Lõhkekehi on ta aga leidnud väga palju. Ja alati demineerijaid leiust teavitanud.
Töötute sissetulek - vask ja trofeed
Sageli on Sedunov ja ta kaaslased kohanud metsas kolavaid väikese sissetulekuga või tööta inimesi, kes on endale elatusallikaks teinud vasest mürsuhülsside otsimise ja nende metallivarumispunkti viimise. Just selline kontingent jätab ilmselt juhuslikult leitud relvast võimud teavitamata. Mustal turul maksab sõjaaegne tuletukk sõltuvalt seisukorrast kuni paar tuhat krooni.
Teine musta arheoloogiaga seotud probleem on sõjas langenute matmiskohtade rüvetamine. "Lähed mööda metsa ja näed, et kondid vedelevad," kirjeldas Sedunov. Suveniirijaht ajab musti arheolooge maetud langenuid välja kaevama ja nendega kaasas olevat kraami kokku korjama. Eriti väärtuslikuks võib osutuda näiteks mõne SS-väeosas võidelnud langenu isikut tõendav žetoon. Kollektsionäärid võivad rariteetsema metallist isikutunnistuse eest välja käia sama palju kui vana püssiloksu eest.
Sedunov näeb lahendusena võimalust inimeste liikumist lahingupiirkondades piirata. "Enamik relvi ja lõhkekehi hävitati pärast sõda ära, kuid ikka on mõni relv näiteks pommiplahvatuses mulla alla maetuna metsa jäänud. Sama on granaatide ja mürskudega. Osa neist lõhkekehadest on juba riknenud, kuid mõned on siiani töökorras," teab Sedunov.
Narvas paikneva organisatsiooni Eesti Sõjamemoriaal juht Andres Valme arvab, et riik võiks organiseerida programmi selle piirkonna metsadest sõjaaegse relvastuse kokkukogumiseks ja piirata seni neis piirkondades liikumist.
"Need on ikka ohtlikud asjad," põhjendas Valme. "On olnud juhtumeid, kus sõjaaegse lõhkekeha leidnud inimesed on nende asjade läbi kannatada saanud." Valme arvates peaks musta arheoloogiaga võitlema ja praegu tegutsevad ametlikud klubid peaksid enda hulka võtma entusiasmist metsas trofeejahil käivad noored. "Praegu valitseb küll anarhia. Ainuüksi Narvas on musti arheolooge umbes nelisada inimest," tunnistas ta. "See on paljudele nagu kalalkäik - hasart."
Omavoli koos seaduse mittetundmisega
Vaivara vallas muinsuskaitsega tegeleva Ivika Maidre sõnul tegutsevad paljud sõja-ajaloo klubid vastuolus Eestis kehtivate seadustega. "Kui Venemaal võib kaevata ja riik toetab seda, siis Eesti seadused keelavad sellise omaalgatusliku arheoloogia. Klubid on aga Venemaa seadustega kursis ja arvavad, et siin võib samamoodi tegutseda," ütles ta.
Maidre selgitas, et Eesti seaduste järgi peab iga arheoloogilise leiu puhul kohe kaevetööd katkestama ja leiust teada andma. Esemelise leiu kõrval tuleb samamoodi käituda ka sõjas hukkunud inimese luustiku avastamise korral.
"Saksamaaga on Eestil Genfi konventsiooni järgi sõlmitud sõjahaudade hooldamise leping. Venemaaga on see leping sõlmimata ja näiteks Vene sõdurite matmispaikades võib kaevata vaid diplomaatilise taotluse rahuldamise korral," selgitas Maidre. "Paraku tegutsevad paljud klubidki nendest seadustest üle astudes, mustadest arheoloogidest rääkimata."
ARGO SOOLEP
Reede, 21.03.2003
Põhjarannik
Veel pisut kaevamise teemast - seekord läbi ametkondade õudusunenägude...
* * *
Must arheoloogia toob seadustest üle astudes Ida-Virumaa metsadest igal aastal antikvariaadiärisse kümnete tuhandete kroonide väärtuses sõjatrofeesid, mis rändavad althõlma kollektsionääride kogudesse.
Muinsuskaitseseadusest ja sõjahaudade puutumatust reguleerivatest Genfi konventsiooni punktidest mööda hiilides tegutsevad entusiastid toovad igal aastal päevavalgele hulganisti kollektsionääride seas tuhandetesse kroonidesse hinnatud trofeesid. Harjumaal kaks korda aastas toimuval täikal võib näiteks mõne rariteetsema SS-väeosa žetooni eest küsida mõnesajast kuni mõne tuhande kroonini. Roostes kiiver maksab sada krooni.
Mustal turul maksab korralikult taastatud ilmasõjaaegne tulenui kuni paar tuhat krooni, tulistamiskõlbliku PPŠ automaadi saab kätte 400 krooniga.
Politsei konfiskeerib inimestelt igal aastal kümneid metsast ja soodest leitud vanu automaate, vintpüsse ja nende kärbikuid.
Kõrvuti ametlike sõja-ajaloo klubidega tegutseb Narva jõest kuni Konjuni laiuvatel vanadel lahingutandritel sadu sõjaaegsete esemete otsijaid, kelle peamiseks saagiks on sõjakraami hulgas leiduv värviline metall. Suur osa nende leitud relvadest läheb mustale turule, ilma et võimud seda relvaäri kontrollida suudaksid.
PPŠ-d ja kärbikud
Narva politseiprefekt Arthur Pärnoja nimetab neid Sinimäe kandi metsades tegutsevaid relvaotsijaid mustadeks arheoloogideks. "Politseil pole selle kohta midagi öelda, et nad sealt suveniiriks märke ja kiivreid otsivad. Kuid leitud relvadest nad paraku enamasti politseid ei teavita ja relvi ise ära ei anna," ütles Pärnoja.
Läinud aastal tabas Narva politsei kolm narkokuritegudega seotud kurjategijate gruppi. Pärast nende vahistamist leiti nende kodus läbi viidud läbiotsimiste käigus kolm ilmselt Sinimäe metsadest pärit Nõukogude automaati PPŠ. "Restaureeritud ja töökorras," kirjeldas Pärnoja. Enamikule sõjaaegsetest relvadest on võimalik laskemoona leida.
Narva politsei on püüdnud mustade arheoloogidega võidelda, kontrollides pisteliselt Sinimäe metsades liikuvaid jalakäijaid ja jalgrattureid. Suurimaks saagiks peab Narva prefekt kahe aasta eest tabatud poisikesi, kes tahtsid linna viia kümneid väikesi miinipilduja miine. "Nad olid leidnud terve lao. Pärast nad näitasid meile," rääkis ta.
Politseil pole täit pilti
Suur osa mustade arheoloogide käest läbi käinud relvi on pikale maa sees veedetud ajale vaatamata töökorras või võimaldab nende seisukord neid laskekõlblikeks restaureerida. Narva politsei on püüdnud mitmel moel Narva linna sattunud ja töökorras relvi kokku koguda. "Lubame inimestel kampaaniate korras vabatahtlikult relvad loovutada. Enamasti on meile toodud vintpüsse. Nii Saksa kui Vene omi. Ja palju on neist sõjaaegsetest vintpüssidest tehtud kärbikuid," kirjeldas Pärnoja.
Pole kahtlustki, et relvaloovutamiskampaaniate ning pistelise kontrolliga ei saa võimud täit pilti metsadest ja soodest leitavate tulirelvade kogusest. Ainult ametlike ajalooklubide liikmed käivad oma leitud relvi kollektsiooni paigutamiseks politseis ette näitamas ja nende laskekõlbmatust tunnistamas.
"Seaduse järgi peab relva leidja sellest kohe politseid teavitama. Ise on parem seda relva mitte puutuda. Tabamise korral ähvardab ebaseaduslikku relvaomanikku vabadusekaotus," tuletas Päroja meelde seadusi.
Märgist tankini
Enamasti täidavad seadust vaid ametlikult registreeritud sõja-ajaloo klubid, kellel lisaks otsimishobile on olemas ka eksponeerimiskõlblikud kollektsioonid, milles väljapandu küündib pisikestest medalitest-märkidest kuni suurte sõjamasinateni.
Üks suuremaid erakätes olevaid sõja-ajaloo kollektsioone, mille on kümne tegutsemisaasta jooksul kogunud klubi Otsing, asub piirivalve Punamäe kordonis. Lisaks mitmekümnele leitud käsirelvale on klubil restaureerimisel kahe aasta eest Kurtna Konnjärvest välja tõmmatud tank ning kolme lennuki IL-2 rusudest kokku ehitamisel saadud eksponaat. Kõik, mis Punamäel väljas, on leitud metsadest ja soodest.
Klubi juht, piirivalveohvitser Igor Sedunov tunnistab, et praegu on selle paikkonna metsades järel veel hulk relvi ja lõhkekehi, mis ligi 60 aasta pikkusest maasvedelemisest hoolimata on riknemata. "Leitavad tulirelvad on enamasti laskekõlbmatuks muutunud, kuid neid on võimalik restaureerida," teab Sedunov. Lõhkekehi on ta aga leidnud väga palju. Ja alati demineerijaid leiust teavitanud.
Töötute sissetulek - vask ja trofeed
Sageli on Sedunov ja ta kaaslased kohanud metsas kolavaid väikese sissetulekuga või tööta inimesi, kes on endale elatusallikaks teinud vasest mürsuhülsside otsimise ja nende metallivarumispunkti viimise. Just selline kontingent jätab ilmselt juhuslikult leitud relvast võimud teavitamata. Mustal turul maksab sõjaaegne tuletukk sõltuvalt seisukorrast kuni paar tuhat krooni.
Teine musta arheoloogiaga seotud probleem on sõjas langenute matmiskohtade rüvetamine. "Lähed mööda metsa ja näed, et kondid vedelevad," kirjeldas Sedunov. Suveniirijaht ajab musti arheolooge maetud langenuid välja kaevama ja nendega kaasas olevat kraami kokku korjama. Eriti väärtuslikuks võib osutuda näiteks mõne SS-väeosas võidelnud langenu isikut tõendav žetoon. Kollektsionäärid võivad rariteetsema metallist isikutunnistuse eest välja käia sama palju kui vana püssiloksu eest.
Sedunov näeb lahendusena võimalust inimeste liikumist lahingupiirkondades piirata. "Enamik relvi ja lõhkekehi hävitati pärast sõda ära, kuid ikka on mõni relv näiteks pommiplahvatuses mulla alla maetuna metsa jäänud. Sama on granaatide ja mürskudega. Osa neist lõhkekehadest on juba riknenud, kuid mõned on siiani töökorras," teab Sedunov.
Narvas paikneva organisatsiooni Eesti Sõjamemoriaal juht Andres Valme arvab, et riik võiks organiseerida programmi selle piirkonna metsadest sõjaaegse relvastuse kokkukogumiseks ja piirata seni neis piirkondades liikumist.
"Need on ikka ohtlikud asjad," põhjendas Valme. "On olnud juhtumeid, kus sõjaaegse lõhkekeha leidnud inimesed on nende asjade läbi kannatada saanud." Valme arvates peaks musta arheoloogiaga võitlema ja praegu tegutsevad ametlikud klubid peaksid enda hulka võtma entusiasmist metsas trofeejahil käivad noored. "Praegu valitseb küll anarhia. Ainuüksi Narvas on musti arheolooge umbes nelisada inimest," tunnistas ta. "See on paljudele nagu kalalkäik - hasart."
Omavoli koos seaduse mittetundmisega
Vaivara vallas muinsuskaitsega tegeleva Ivika Maidre sõnul tegutsevad paljud sõja-ajaloo klubid vastuolus Eestis kehtivate seadustega. "Kui Venemaal võib kaevata ja riik toetab seda, siis Eesti seadused keelavad sellise omaalgatusliku arheoloogia. Klubid on aga Venemaa seadustega kursis ja arvavad, et siin võib samamoodi tegutseda," ütles ta.
Maidre selgitas, et Eesti seaduste järgi peab iga arheoloogilise leiu puhul kohe kaevetööd katkestama ja leiust teada andma. Esemelise leiu kõrval tuleb samamoodi käituda ka sõjas hukkunud inimese luustiku avastamise korral.
"Saksamaaga on Eestil Genfi konventsiooni järgi sõlmitud sõjahaudade hooldamise leping. Venemaaga on see leping sõlmimata ja näiteks Vene sõdurite matmispaikades võib kaevata vaid diplomaatilise taotluse rahuldamise korral," selgitas Maidre. "Paraku tegutsevad paljud klubidki nendest seadustest üle astudes, mustadest arheoloogidest rääkimata."
ARGO SOOLEP
Reede, 21.03.2003
Põhjarannik
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Tere!
Puhake siis silma sellel, mis mujal maailmas maa seest välja ilmub...
http://www.diggers.be/E/activiteiten/bommen/welkom.htm - nänni maa alt
Tervitustega ProPatria
Puhake siis silma sellel, mis mujal maailmas maa seest välja ilmub...
http://www.diggers.be/E/activiteiten/bommen/welkom.htm - nänni maa alt
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
rebasekutsikas
Oma teadmiste piirides võin vastata, et eks ajaloohuvilinegi seisis põllul munadeni vee sees ja sogasest veest pole kunagi head saaki loota...
Veel pole ka muidugi välitööde aeg läbi.
Suuremamõõtmelise ajaloolise tõe (raudse tõe ) otsing käib ju aastaringselt - talvel külmaga näiteks neis kohtades, kuhu soojal ajal ei saa kuiva jalaga ligi ehk siis veekogude jää peal...
Tervitades ProPatria
Veel pole ka muidugi välitööde aeg läbi.
Suuremamõõtmelise ajaloolise tõe (raudse tõe
) otsing käib ju aastaringselt - talvel külmaga näiteks neis kohtades, kuhu soojal ajal ei saa kuiva jalaga ligi ehk siis veekogude jää peal...Tervitades ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Üha hoogustuv liikumine "Eestimaa puhtaks!" on viinud selleni, et ega eriti tasugi seenemetsa ega marjasohu ronida...
Palju leitut rändab lihtsalt vanametalli kokkuostu (hinnakir vt. : http://www.emex.ee/?id=581). Seega tasub seal olla igapäevane külaline või siis kodustada ja dresseerida mõni kohalik töötaja.
(Vahemärkusena mainin seda, et abilisena kasutades asotsiaale-metalliste, tuleb peagi kokku puutuda kriminaalset laadi ebameeldivustega, sest see seltskond peab ennast ülal arengupeetusega ahvidena... )
Vahel võib leida vanametalli kokkuostupunktidest päris huvitavaid esemeid. Neid võimalik ka ajaloo jaoks päästa, see aga seotud mõningase rahalise väljaminekuga, mis oleneb kohapealsetest oludest, kuid kindlasti saab hind olema tunduvalt kallim kokkuostuhinnast.
Edu soovides ProPatria
Palju leitut rändab lihtsalt vanametalli kokkuostu (hinnakir vt. : http://www.emex.ee/?id=581). Seega tasub seal olla igapäevane külaline või siis kodustada ja dresseerida mõni kohalik töötaja.
(Vahemärkusena mainin seda, et abilisena kasutades asotsiaale-metalliste, tuleb peagi kokku puutuda kriminaalset laadi ebameeldivustega, sest see seltskond peab ennast ülal arengupeetusega ahvidena...
)Vahel võib leida vanametalli kokkuostupunktidest päris huvitavaid esemeid. Neid võimalik ka ajaloo jaoks päästa, see aga seotud mõningase rahalise väljaminekuga, mis oleneb kohapealsetest oludest, kuid kindlasti saab hind olema tunduvalt kallim kokkuostuhinnast.
Edu soovides ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
rebasekutsikas
Selline asi on ka Eestis olemas. Loodan peatselt vaatama minna, kuigi ekspositsioon tekitab kadedust, mina tahan ka. http://www.ida-viru.ee/index.php?look=2 ... bjects=258
Hoopis parem info ja pildimatejal Igor Sedunovi kollektsiooni kohta on järgmistel lehtedel:
http://www.illukavv.ee/article.php?sid=39
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=252&sub=255
Enjoy!
Tervitades ProPatria
http://www.illukavv.ee/article.php?sid=39
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=252&sub=255
Enjoy!
Tervitades ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist