Mida tegid sina 20 augustil

[Tapper]

No tere
Pean ütlema, et olin siis 13 aastat vana.
Ja ei teinud väikses lõuna eesti linnas suuri tegusid.
Aga ehk on kellegil siin midagi huvitavamat pajatada...

Eelkõige huvitaks mind kaitseliidu kodukaitse ja ka nende meeste tegemised.

Veel mind isiklikult huvitab kuidas organiseeriti Tallinna suuri veokeid barrikaadideks ja kust toodi need kivid ja kes tõi ja kes selle peale tuli...
Tean, näiteks et Viljandi Teedevalitsus saatis oma rasketehnikat Tallinna ja paljud teised aga kes või kuidas pole kuskilt lugenud ega kuulnud

[de Armani]

Ma olin ka siis 13 aastat vana ja eriti suuri tegusid ei teinud Istusin ida virumaa ühes väikelinnas kodus vaatasin pool päeva AK uudiseid ja teise poole tagusin sõpradega vutti ja kui koju tulin oli ema rõõmus, kes teatas, et Eesti Vabariik on välja kuulutatud

[Sollmann]

Valvasin tol päeval üht üsnagi tähtsat riiklikku objekti, kummalisel kombel ihuüksi, relvastuseks vööl rippuv PM ja taskusse pistetud pisargaas.
Kõik oli ilus ja tore kuni ühel hääl momendil sõitis valvatava territooriumi värava ette nõuka-dessantnikke kubinal täis veoauto Ural-Kamaz .
Istusid, täpilised masuurikud, autokastis, jõllitasid pikisilmi tobeülbelt üle kastiääre ja klõbistasid häälekalt automaate.
Pükstes asus tegutsema jänes, tegin aga nii rahuliku näo ette kui suutsin, läitsin sigareti, astusin aeglaselt autole lähemale & osutasin vapratele asjameestele lahtist pakki: ' budjet kto?'.
Ei mingit vastust, näod aga endistviisi ülbelt irvakil.
'Nuh, kak hatjite', tulin sama rahulikult lonkides valveputkasse tagasi, panin raadio kõvemini mängima, laskusin tugitooli ning ei teinud kallitest külalistest enam väljagi.
Mingi aja pärast sõitis Ural-Kamaz minema.
Hüppasin kohemaid püsti ja telefoneerisin juhtimiskeskusesse, kandsin ette juhtunust, endal aga käed-jalad värisesid nii et tel-i toru oleks äärepealt peost välja hüpanud....

[stilett]

Mida tegin? Peitsime prefektuuri relvad ja osa dokumentatsiooni, et need valedesse kätesse ei satuks.20-21.08.91.a olin vabatahtlikult prefektuuri korrapidaja. Kuna kodumaakonnas ei juhtunud midagi olulist, siis pigem raadiot kuulates, elasime teistele kaasa. Kuigi, mis rääkida, olukord oli pinev, sest sisse tuli nii palju erinevat ja eksitavat informatsiooni. Siis veel, peaaegu uskumatuna näiv Iseseisvuse väljakuulutamine! Inimesed teatasid igast vähegi kahtlasest sõjaväeautost. Aga muidu, need olid kolm meeldejäävat päeva.....

[Peeter144]

Olin ema kõhus ja ootasin sündimist

[Dan]

Ma ei mäleta, kas ma olin samal päeval raadiomaja juures, koos vanemate inimestega. Muidugi kupatati mind kui tookord 10-aastast klutti enne päikseloojangut koju.

Aga kartulikastiga kohale lohistatud loopimiseks sobivad paekivitükid ei lähe mul vist surmani meelest. Ja inimeste näod.

[oleeg]

Ei teagi, et oleks neil päevil tegelnud millegi erilisega. Käisin Tallinnas, nägin raadiomaja ja hulka samasuguseid kui ma isegi.

Toonaste sündmuste kirjeldusi lugedes vangutan enemasti pead - eks tagantjärgi ole kõik kangelased ...
Ka need, kellel oli kiire lahkumisega ja eriti need, keda tegelikult kohal polnud.

Arvan, et mälestuste kirjutamise aeg seisab veel ees.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kuradi hasti maletan:

...kui iseseisvusteadet labi megafonide lasti, vedelesin Raadiomaja ees muruplatsil, jalg yle polve, vaatasin hamarduma kippuvas taevas pilvi ja motlesin, et naed sa, ongi yhel pool.
Isegi tousta ei viitsinud - mitu oopaeva jalul oldud. Oises rahavapeos ka enam ei osalenud - laksin lihtsalt koju valja magama.

Vabandan tappide puudumise yle (siin maailma nurgas, kus praegu olen, neid ei tunta).

[sturmkommando]

Teletorni väravate juures kõõlusin, seal lasti teistpooltväravaid olevatele
vene ajateenijatele mingit moskva pleenumit "Ookean" raadiost, teel seisid BMP'd või mis nad seal olid ja soomukite meeskondale pakuti võileibu. Ilm oli ilus.

[valdo]

Olin eelmisel õhtul Soome sõitnud, et teatud lühiperioodi Helsingi Tehnikaülikooli juures külalisteadurina praktiseerida. Hommikul peale ärkamist tervitas esimene vastutulev inimene mind lausega "Tietotko, että Neuvostoliitossa on jo poikeustila? (tlk: "kas Sa tead, et Nõukogude Liidus on eriolukord?")

Esimese päeva musteimad mõtted olid seotud sellega, et halvemal juhul pean nüüd kaua-kaua aega kodumaast ja lähedastest eemal olema (vrd - 1944 põgenenud lahkusid sõja eest ju ka ajutiseks)...

[Sasha]

Olin Tallinnas ja siin ei toiminud eriti midagi huvitavat. Moskvast uudised ja telepilt olid mitmekordselt huvitavamad. Pealegi mul oli 19-dal välja ostetud tuusik puhkekodusse Mustamerel ning mind äärmiselt huvitas küsimus kas kogu see tsirkus lõppeb enne ärasõitmist Odessasse või see ikkagi mõjub mind kuidagi

Tegelikult oli millegipärast kohe arusaadav, et see on mingi komöödiavärk ja kui läheb konfliktiks siis ainult kohalike provokaatoorite või "kuumade peade" pärast (üks idiootlikuse näide on näiteks väikeste kivide toomine sõduritesse loopimiseks -- kuigi ma pole ise seda näinud, võib-olla see on hilisem linnalegend; aga äärmiselt rumal ja ohtlik). Õnneks targaid inimesi oli "eesti poolel" rohkem. Arvan, et Savisaar ja tema tolajane meeskond olid olukorra kõrgusel. Isamaaliitšikutest ajaloo ümberkirjutajatele (a la skazotšnik Vahtre) kadeduseks

Vist tuleb ütelda, et kodukaitse reamehed käitusid enamasti väga targalt. Ja vaatamata sellele, et mõnedel tuli natuke närvitseda (hea lugu, Hr.Sollmann ) ikka kõik lõppes külmaveriliselt ja rahulikult.

Ah jaa, see legend Dudajevist, kes takistas dessantnikutele teed Tallinnasse

P.S. J. Kaplinski päevikutes on huvitavad märkused nendest päevadest: http://jaan.kaplinski.com/opinions/mmmsuvi.html , lehekülje allpool.

[hugo1]

Ah jaa, see legend Dudajevist, kes takistas dessantnikutele teed Tallinnasse

Tuleb välja, et oli jah legend, Laaneots nädalavahetuse õhtulehes väitis sedasama.
Dudajev oli selleks ajaks juba Eestist lahkunud.
tsiteerin Laaneotsa

Kõigepealt tahan kummutada Eesti ajakirjanduses leviva müüdi kindral Džohar Dudajevi erilisest rollist putšipäevadel Tartus.

Dudajev valiti juba 25. novembril 1990 iseseisvumist taotleva tšetšeeni rahva Üldrahvusliku Kongressi täitevkomitee juhiks ning ta lahkus lennuväediviisi ülema ametist 1991. a. veebruaris.

Viimati nägin teda Tartus sama aasta märtsis. Juunis 1991 määrati ta asemele valgevenelasest polkovnik Valeri Janin, kes oli diviisi- ja Tartu garnisoni ülem ka ajaloolisel 19.-20. augustil 1991.

http://www.sloleht.ee/2006/08/19/uudised/203999/

[Sasha]

Ja kui me sellest siin foorumis rääkisime, sa siis ei uskunud, jah?

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... highlight=

[Troll]

Ja kui me sellest siin foorumis rääkisime, sa siis ei uskunud, jah?

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... highlight=

Aga Dudajevi võimalik osa jaanuarisündmustes (1991.a) Eestis? Sel ajal oli ta ju kohal?

[toomas tyrk]

Hm, nojah. juhtus ka Tallinnas ühte ja teist. kui ainult viitsisid asjadest osa võtta

Mina ei olnud sel ajal veel kaitseliidu liige. enne olin käinud kodukaitse liinis paaril korral mingeid turvavärke tegemas, aga seal ma ka mingi liige ei olnud. aga 20. õhtul oli nagu tunne, et kuhugi peaks minema ning midagi tegema. Ning naabripoiss oli siis KL ning kutsus kaasa. Nii ma siis KL-iga esimest korda "missioonil" käisin

Vabariigi väljakuulutamise ajal me istusime S*** kaitseliidu keldris ning mängisime sama naabripoisi ning veel ühe lapsepõlvesõbraga kaarte. Üritati organiseerida transporti ning mehi kokku. Tulemus oli selles mõttes huvitav, et transport oli loomulikult kohal ning toimis, aga meestest oli suur osa teadmata kadunud ning samas oli üsna mitmeid minusuguseid - "partisane". Vabariigi väljakuulutamine selle taustal tundus rohkem nagu nali olevat, mille palju kõik ruumis olijad kõva häälega naersid. Mis aga ei tähendanud, et see toonust tõstvalt poleks mõjunud...

Seal saime kaasa ka oma ainukese varustuse - gaasimaskid. Millega olime raadiomaja ees ikka päris kõvad bossid. Kõik küsisid - kust te saite. Meie saime need samast KL keldrist, mis vanasti oli tsiviilkaitse varjend. Ma hästi ei usu, et Tallinna linnas neid kellelgi kusagilt võtta ei olnud. Tsiviilkaitse keldreid oli nii et tapab...

Teine elav mälestus, mis meelde on jäänud - öösel kui dessantnikud Matrossovi polgust hakkasid teletorni juurde liikuma aeti meid kõik üles ning raadiomaja seina äärde. Et kohe läheb madinaks. "Pealik" ise pidas kõnet. See et Öövel tatsas rivi ees ning käskis valvsalt seista ning oodata. Et pihta ei lasta, kui siis üle pea. Ja kui mehed ligi tulevad, siis tuleb automaat käest ära võtta ning seljataha heita...

No siis ma vaatasin seljataha ning üle pea. Võite minna praegugi ning vaadata. Suurem osa seinast on seal klaasist. Lasku pihta või üle pea - pihta saad ikka. Siis ma tegin ühe oma elus olulise otsuse - nii loll ma enam ei ole, et ennast lihtsalt nii sama tapale lasen vedada. Kui riigil mulle relva kätte pole anda, siis pole mul ka põhjust lolli mängida...

Nojah - see inimeste entusiasmi varal elamine on sellest ja veelgi varasemast ajast sellel riigil juba veres. Aga ma kardan, et kaua sellega enam välja ei vea

KL ma astusin miski umbes 6-7 aastat peale seda sündmust...