Relvaseadus

[Medusa]

Karistus eluaegseks? Siinse üksikjuhtumi valguses ja emotsionaalselt võttes nagu jah. Kuid kui üritada emotsioonid kõrvale jätta, siis ei. Ei ole õigus. Kui inimene tegi 12 aastat tagasi kuriteo, sai karistada ja karistus on kantud, siis ongi kantud ja karistuse kustumine õige.

Sellega ei ole ma põhimõtteliselt nõus. See on puhtalt ideoloogiline küsimus. Minu arvates on tegusid, mille puhul inimene kaotab osa oma usaldusväärusest elu lõpuni. Sinu ja sinu mõttekaaslaste arvates selliseid tegusid ei ole - ja loomulikult on teil täielik õigus niimoodi arvata. Ainult et palun lahkesti vastupidist seisukohta mitte "emotsionaalseks" sildistada.

Jah, on küll ideoloogiline küsimus. Ja selles osas oleme samal arvamusel sinuga, on tegusid mis muudavad usaldusväärust olematuks või väiksemaks. Jah, ongi. Niet palun mind imelikuks mitte ka päris pidada. Piirangud peavad olema kuradi hästi kaalutletud, seda tahan öelda.

See aknasse paugutamine oleks pidanud panema ametniku tähelepanelikumalt suhtuma inimesele loa andmise juures JAH/EI otsuse tegemisse. Hoiatuskellana. Et kas see oli nooruse lollus ja seejärel on inimene muutunud ja pole põhjust enam miskit taolist oodata. Või ongi natuur selline et võib ka edaspidi tulla ette? Eriti kui nagu aru saan, oli konkreetse tegelase käitumine piisav, et teda Kaitseliidus omade seas pidada kergesti ärrituvaks ja agressiivseks.

kas siin peaks mõtlema sellele, et kui näiteks loa taotleja on KL liige samal ajal, või lähiajal olnud, küsida sealt iseloomustust? Aga see peaks siis objektiivne olema ka...

[Kriku]

Ok, siis meil ei ole ideoloogilisi vastuolusid

See aknasse paugutamine oleks pidanud panema ametniku tähelepanelikumalt suhtuma inimesele loa andmise juures JAH/EI otsuse tegemisse. Hoiatuskellana.

Küsimus on, et mida ametnik selle hoiatuskellaga peale hakkab. Selleks, et see oleks funktsionaalne, peaks see otsustusprotsessile midagi lisama. Kas see paneb talle kohustuse mingit lisainfot koguda? Kas üldse on võimalik lisainfot koguda, mis otsustamist kuidagi lihtsamaks teeks? Iseloomustus KL-ist on hea mõte, aga taotleja ei pea ju olema KL liige.

Kui niimoodi formuleerida, et ametnik võib relvaloa andmisest keelduda (kuid ei pea seda tegema) juhul, kui taotleja on relvakuriteo eest karistatud, aga karistatus on kustunud, siis praktika kujuneb selliesek, et valdava enamuse juhtude puhul nii tehaksegi. St. funktsionaalselt, tulemuse mõttes, on see variant identne Sildami soovitusega.

[Medusa]

Kui niimoodi formuleerida, et ametnik võib relvaloa andmisest keelduda (kuid ei pea seda tegema) juhul, kui taotleja on relvakuriteo eest karistatud, aga karistatus on kustunud, siis praktika kujuneb selliesek, et valdava enamuse juhtude puhul nii tehaksegi. St. funktsionaalselt, tulemuse mõttes, on see identne Sildami soovitusega.

Siin on see suur oht, et teol ja teol ei tehta enam vahet ja saavad kõik ühe puuga. Samasse patta saab aknasse laskmine või õppuselt mõne automaadipadruni taskusse jäämine? Selle ühe puuga lajatamise vastu ma nii hirmsasti vaidlengi. Ei ole igaühele kaigast vaja. Ei tähenda et üldse pole vaja, aga mitte igaühele.

Iseloomustus KL-ist on hea mõte, aga taotleja ei pea ju olema KL liige.

Ei pea tõesti, kuid kui juhtub kuuluma, oleks ehk hea? Esmataotlejal samas naabrite juures käiakse, kas tööandja juures ka? Et ju küsitakse ka teiste käest, et mida arvatakse inimesest kui sellisest.

[Kriku]

Samasse patta saab aknasse laskmine või õppuselt mõne automaadipadruni taskusse jäämine?

Üks padrun taskus ei ole kriminaalkorras karistatav. Vt. KarS § 418 lg. 1:

välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine

Leiad sa mõne parema näite? Jutt on siis tahtlikest kuritegudest.

[oliver]

Kustunud kuriteol ja kustunud kuriteol on ikka vaks vahet, olles 12 aastat tagasi illegaalse relvaga inimeste aknaid sisse lasknud siis võiks isegi tuhmimal ametnikul pirn süttida ja kasvõi oma otsese ülemuse käest nõu küsida - mis me sellise taotlejaga teeme...

[blueant]

Kellel üldse kaalutlusõigus on? Ametnik võib olla tuhm või ere nagu päike, aga kui nõuded on täidetud, siis pole mingit alust keelduda. Psühhiaater saab "ei" öelda ka siis, kui taotleja maailmapilt rahutu tundub?

[Some]

Mul relvaluba puudub ja ma eriti ei tunne, et mind miskit moodi diskrimineeritakse. Muidugi saaksin selle loa vast esimese korraga aga kui üritan möödunud elule tagasi vaadata, siis pole ühtki korda kui tunduks, et vajaksin relva. Ainus põhjus oleks lasketiirus paugutamas käia, see meeldiks küll.
Mis põhiõigustesse puutub - mu õetütar üritab juba 5 aastat juhilube saada, juba kümneid kordi sõidueksamil käinud ja ikka ei saa lube, ju siis tundub ohtlik.

[LoneRider]

Millest see haige arusaam, et relva omamise õigus on privileeg, mitte põhiõigus? Põhiseaduses olev punkt, mis sätestab õiguse enda eest seista ja end kaitsta on ka lisatingimustega, et kui massale sobib? Südamest kahju et meil pole põhiseaduses nn Second Amendment'i

Kas keegi neist, kes räägivad relva omamise õigusest kui põhiõigusest ja enese kaitsmise õigusest relvaga, suudavad meenutada kasvõi ühte Eestis toimunud enesekaitsejuhtu tulirelavaga, kus ei ületatud hädakaitse piire? Mul ei tule hetkel küll ühtegi meelde, samas neid juhtumeid on ikka päris palju, kus seadusliku relvaga on kas tapetud või ohuolukordi tekitatud.

Relvade kohta on kahjulikkuse-kasulikkuse statistikat väga keeruline teha. Ühiskonnas võiks olla soositud kõik mis toob rohkem kasu kui kahju. See, et rahval on võimalik legaalset relva omada, loob võimaluse end vajadusel kaitsta. Loomulikult juhtub ka õnnetusi, nii nagu ka veekeetjaga, mille laps endale peale tõmbab jne.

Aga kui nüüd relvade juurde tagasi tuua, siis teada saadakse enamasti just negatiivsetest juhtudest. Andmeid pole kahjuks kusagilt võtta, aga me võime olla täiesti kindlad, et igal aastal esineb rohkem kui 0 juhtumit, kus relv lahendab olukorra ilma pauku tegemata või tehakse hoiatuslask. Siit edasi mõeldes on teoreetiliselt olemas suhe, näiteks relvaga läbi hukkunud vs relva läbi päästetud elud (tõkestatud kuritööd).

Ja mis Lihula juhtumi juures oluline, see pole pigem mitte niivõrd relvakuritegu vaid ametialase lohakuse või puuduliku seadusandluse probleem, et selline mees omale üldse relvaloa sai.

Ja veel, ühes artiklis oli juttu, et Lihula tulistaja kasutas ka metsa peidetud relvi. Kas need olid legaalsed või mitte?
Illegaalsete relvade omamine ja kasutamine ei sõltu otseselt seadusest ega psühhiaatri tõendist. Kes tahavad relvade kättesaadavust vähendada, korjaku siis need kõigepealt kokku. Aga ei saa, lihtsam on legaalseid piirata ja reguleerida, mis võib-olla illegaalsetele veel suuremat rõhku paneb.

Mul relvaluba puudub ja ma eriti ei tunne, et mind miskit moodi diskrimineeritakse. Muidugi saaksin selle loa vast esimese korraga aga kui üritan möödunud elule tagasi vaadata, siis pole ühtki korda kui tunduks, et vajaksin relva. Ainus põhjus oleks lasketiirus paugutamas käia, see meeldiks küll.

Kommentaariks sellele mõtteavaldusele ütleksin, et relv on justkui kriisitagavara, mida ei lähegi praegustel headel aegadel tarvis. Küll aga võib juhtuda nii, et kui teda päriselt tarvis läheb, puuduvad kiired legaalsed võimalused relva soetamiseks ja selle kasutamise õppimiseks. Hea näide oli praegune pandeemia, mille tõttu relvaeksamite võtmine ajutiselt peatati. Juhul kui see pandeemia oleks edasi arenenud mingiks "kataklüsmiks" ja marodööritsemiseks, oleksid soovijad (näiteks vastutustundlikud pereisad, kes tahaks oma lähedaste kaitseks valmis olla) relvituks jäänud. Nagu öeldakse, rege rauta suvel, vankrit talvel.

[Troll]

Vabandust, ma pole asjaga kursis, aga seoses selle varasema kuriteo registrist kustutamisega, kas relvaluba väljastav ametnik seda aegunud ja registrist kustutatud karistust üldse näeb või on taotleja üldse tema silmis puhas poiss?

[LupusII]

Tulevikus peaksid kaks asutust kellel on relvaregistrid infot vahetama . Ehk kui tegelane on KL välja visatud ja läheb politseisse relvaluba taotlema siis lähevad tulukesed vilkuma .
Kui kirjutatakse välja rahustid peatub relvaluba ja relvad viiakse politseisse hojule . Sunniviisiliselt . Jah tööd tuleb juurde aga hulludega muud moodi ei saa.

[vtl]

Enesekaitseks piisaks täiesti ühest relvast.

Siin teemas on juba piisavalt heietatud selle üle, aga kordame siis üle.

Igaks olukorraks on erinevad vahendid. Kui üks asi kõlbab kõigeks, siis ta ei kõlba mitte millekski.

* Selleks, et suvisel ajal seda (ReS nõuetele vastavalt varjatult) kanda, on vaja pisikest kompaktset väikesekaliibrilist relva. Nt üherealise salvega .380 kaliibri püstol.
* Kui soovid ennast kaitsta metslooma ründe eest, siis räägime hoopis teistsugusest kaliibrist. .45ACP näiteks
* Ja kui soovid relvaga käia ka tiirus harjutamas (mis iseenesest on relvaomanikule väga mõistlik ja igati soovitatav tegevus), siis on mõlema eelnevaga seda ebamugav (ja kallis) teha ning pigem võiks mõelda odava moonaga (9x19) normaalsuuruses püstoli peale.

[Kriku]

Kui kirjutatakse välja rahustid peatub relvaluba ja relvad viiakse politseisse hojule . Sunniviisiliselt .

Et kui juba rahustid välja kirjutatud, siis ohtlik hull?

Rahustit ehk trankvilisaatorit vajab inimene siis, kui tal on järsku tekkinud unetus ja ärevus mingi ajutise iseloomuga sündmuse tõttu ja on loota, et ta saab peagi oma asjad korda. Samuti kirjutavad arstid rahusteid välja hirmu või foobia korral. Näiteks kui lennuhirmu käes vaevlev inimene on siiski sunnitud vahel lennukiga reisima ja tal ei ole võimalik kasutada oma foobia allasurumiseks mingit spetsiifilist psühholoogilist meetodit, siis on mõistlik talle üheks korraks rahusti välja kirjutada.

https://tervis.elu24.ee/2831527/rahusti ... -ajutiselt

[LoneRider]

Nii ei saa tõesti öelda, et kui korra on rahusteid või antidepressante kirjutatud, siis kohe ohtlik inimene ja ei tohi relva anda.
Neid võidaks tarbida ka väga leebetel juhtudel, mis kuidagi ei mõjuta inimese adekvaatsust. Ma ei imestaks kui igal kolmas või neljas eestlane antidepressante sööb või on seda viimastel aastatel teinud.

Siiski võivad olla mingid ravimid või haigusepisoodid, mis võivad olla ohu märgiks, need vääriks eraldi tähelepanu ja kohest sekkumist. Siin aga mängivad rolli ka andmekaitse ja terviseandmete privaatsus.

Kuidas näiteks siis on kui perearsti juures käies selgub, et inimene on sellises olukorras, et ta enam autot juhtida ei tohiks? Teab keegi? Kas on mingi protseduur, mille järgi siis arst tema juhtimisõiguse peatada saab, sõltumata sellest, et arstitõend veel kehtib? Teab keegi?

[Kriku]

Ei usu, et eksisteeriks menetlus juhiloa peatamiseks näiteks käeluumurru puhul.

[LoneRider]

Ei usu, et eksisteeriks menetlus juhiloa peatamiseks näiteks käeluumurru puhul.

Seda ma ka ei usu. Käeluumurd on niivõrd ajutine nähtus. Aga kui diagnoositakse epilepsia või mõni muu haigus, mis otseselt muudab selle juhi ohtlikuks, siis ei tohiks see inimene tagasi rooli jõuda.