Relvaseadus

[LupusII]

Kui iga kolmas või neljas eestlane antidepressante sööb siis ei ole neil asja relvade juurde . Antidepressandi söömine vitab ju depresioonile ja depresioonis inimene ei ole ehk kõige adekvaatsem otsustaja kriitilisel hetkel.

[2korda2]

Ei usu, et eksisteeriks menetlus juhiloa peatamiseks näiteks käeluumurru puhul.

Seda ma ka ei usu. Käeluumurd on niivõrd ajutine nähtus. Aga kui diagnoositakse epilepsia või mõni muu haigus, mis otseselt muudab selle juhi ohtlikuks, siis ei tohiks see inimene tagasi rooli jõuda.

Peatada pole vaja mitte juhtimisõigust vaid seda lubava arstitõendi kehtivus (sest just see on sisuliselt õige). Viimane omakorda automaatselt lõpetab juhtimisõiguse. Kas automaatika on tegelikult ka arendatud ja kuidas seda päriselt tehakse, ei tea.

[LoneRider]

Kui iga kolmas või neljas eestlane antidepressante sööb siis ei ole neil asja relvade juurde . Antidepressandi söömine vitab ju depresioonile ja depresioonis inimene ei ole ehk kõige adekvaatsem otsustaja kriitilisel hetkel.

Ei nõustu selle väitega. Ma pole küll psühhiaater, kuid olen selle teema kohta kunagi ühe uurimustöö koostanud ja seetõttu tean võib-olla rohkem kui keskmine kodanik. Antidepressnadid pole rahustid ega uimastavad ained, need mõjutavad aju keemiat ja tihti on nende mõju olemasolu küsitav ja kasu toob hoopis platseeboefekt.

Antidepressantide tarbijate hulgas on ka sõjaväelaseid, politseinikke ja muid tegelasi, kes igapäevaselt relvadega kokku puutuvad. Näiteks ka bussijuhte, kes oma tööd tehes suudaks vaat et rohkem kahjugi teha kui seda suutis Lihula tulistaja.

Antiderepssante võidakse kirjutada ka inimesele, kes kannatab näiteks suhteliselt leebe kroonilise väsimuse või mõne väga leebe häire all, mille põhjust pole võimalik tuvastada ja siis lihtsalt proovitakse kas antidepressnadid võiks aidata. See on reaalsus ning nende tarbimine aina kasvab.

Väita, et ainuüksi antidepresantide tarbimine kellegi ebaadekvaatseks muudab, ei päde kuidagi. See võib olla ohu märk ja tuleks täpsustada, et miks ta neid tarbib ja kas on ka suuri probleeme, kuid kui pole, siis pole ka suurt probleemi.

[maksipoiss]

]
..õnneks ei ole "populismi" käilakujudeks sõimat TRUMPilt ja EKRElt relvade keelustamist tsiviilkäibes siiski karta

Päris ära ei keelata jah https://www.postimees.ee/6991947/minist ... -tingimusi

[pan]

Üks mõte kuidas relvaloa taotlejat kontrollida ja see oleks katseaeg.Kunagi Kaitseliiduga liitudes tuli mul läbida poole aastane katseaeg.Tegelikult venis katseaeg palju pikemaks,sest kaitseliitlaseks sain alles peale sõdurikursuse lõpetamist...See aeg oli ilmselt piisav,et minust ülevaadet saada.
Relvaloa taotlemiseks peaks teatud juhtudel olema ooteaeg. Suitsetasid noorelt kanepit ja selle kohta on kuskil poltseiarhiivis märge.
Oota alates taotluse esitamisest näiteks kolm aastat...Sama peaks kehtima ka kiiruseületajate kohta.Relvaloa taotleja peab tõestama,et ta on seaduskuulekas kodanik.

[maksipoiss]

a.Relvaloa taotleja peab tõestama,et ta on seaduskuulekas kodanik.

Põhimõtteliselt ju kogu su relvaloa taotlemisele eelnenud elu ongi katseaeg? Või pidasid mingeid eraldi spetsiaalseid katseid silmas

[nolem]

Mul relvaluba puudub ja ma eriti ei tunne, et mind miskit moodi diskrimineeritakse. Muidugi saaksin selle loa vast esimese korraga aga kui üritan möödunud elule tagasi vaadata, siis pole ühtki korda kui tunduks, et vajaksin relva. Ainus põhjus oleks lasketiirus paugutamas käia, see meeldiks küll.
Mis põhiõigustesse puutub - mu õetütar üritab juba 5 aastat juhilube saada, juba kümneid kordi sõidueksamil käinud ja ikka ei saa lube, ju siis tundub ohtlik.

kui nüüd, peale toimunud sündmusi, loa väljastajast politseiametnik sinu milneti avatari näeb, siis võid kindel olla et luba sa ei saa...

[nolem]

Kui iga kolmas või neljas eestlane antidepressante sööb siis ei ole neil asja relvade juurde . Antidepressandi söömine vitab ju depresioonile ja depresioonis inimene ei ole ehk kõige adekvaatsem otsustaja kriitilisel hetkel.

ahah, et jefreitorist sai nüüd doktor!? erilised ajad toodavad erilisi inimesi, kõiksugu jupijumalad on kivide alt välja ilmunud...

[jannor]

Ei usu, et eksisteeriks menetlus juhiloa peatamiseks näiteks käeluumurru puhul.

Seda ma ka ei usu. Käeluumurd on niivõrd ajutine nähtus. Aga kui diagnoositakse epilepsia või mõni muu haigus, mis otseselt muudab selle juhi ohtlikuks, siis ei tohiks see inimene tagasi rooli jõuda.

Epilepsia diagnoosi korral peatatakse juhtimisõigus, perearstil on kohustus teavitada sellest politseid.
Ainuke jama on see, kui inimene lihtsalt ei lähe arsti juurde ja keegi ei saa enne õnnetust teada, et antud kodanikul on epilepsia.

[gorilla]

Kle kodanikud, võtke nüüd oma ärakeelamistuhinas paar pööret vähemaks.

Igast ´arvamusliidrid´ Delfis ja mujal kukuvad arvamust avaldama teemades milles pole endal kokkupuudet kõigevähemat.

Epilepsiaga näiteks on üks-ühele sümptomid sarnased hormonaalse kõikumisega. I`m not shitting, selline diagnoos on päriselt olemas.
Tavalisel perearstil läheb umbes-täpselt 2 aastat kindlaks tegemaks kummaga tegu on.

[Runkel]

Mõne Napoleoni peilib tohter ehk musketi kasutusloa taotlemisel välja, aga millises infotaristus riik omale koostööpartnereid selekteerib, on küsimus. Medvenna käitis oli ju vanglatele õendusteenuse pakkuja, koosöö olevat õitsele löönud just hiljuti. Mingi lühis tõepoolest.

[Kriku]

Eile õhtul tutvustasidki Helme ja Vaher kavandatavaid muudatusi, mis peaksid hoidma relvad ohtlike inimeste kätest eemal. Helme sõnul on kavas mitu muudatust. Kõigepealt on vaja anda pikem nimekiri tingimusi, mille korral on relvaloa andmine täielikult välistatud. Praegu on seal auke, muu hulgas see, et kantud karistuse korral saab relvaluba uuesti taotleda. Helme tõi näiteks, et 12 aastat tagasi mõisteti Tarraste süüdi tulirelva ja lõhkeainega seotud kuriteos, aga ta karistus kustus ja ta sai uuesti relvaluba taotleda. Seda on kavas muuta.

Helme lisas, et regulatsiooni on vaja täpsustada ja täiendada, juhuks kui taotlejal pole varasemast karistust, aga ta on alkoholi või narkootikumide regulaarne tarvitaja, tal on psüühikahäireid või esineb muid asjaolusid, mis välistavad relvaloa andmist. Samuti on Helme sõnul probleem vaimse tervise kontrolliga. Psühhiaatritõendite saamise kord on praegu sisuliselt formaalne. Praegu saab taotleja valida psühhiaatrit, kellelt luba saada. Plaan on teha nimekiri psühhiaatritest, kellelt oleks võimalik tõendit saada.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar tõi esile, et näiteks kakelnud noortel vihastel meestel oleks edaspidi relvaloa saamine välistatud. Samuti oleks keelatud anda relvaluba inimesele, kelle käitumine on ühiskonnaohtlik, näiteks kui on esinenud lähisuhtevägivalda või satutud mitu korda kainestusmajja.

https://epl.delfi.ee/uudised/lihula-opp ... d=90111355

See, millest Kommusaar räägib, on minu jaoks ka juba kaugelt üle võlli, kui piirang on eluaegne. Kui aga näiteks 1 aasta, siis mitte.

[Kriku]

Karmen Joller: arstidel praktiliselt puudub võimalus peatada relva- või juhiloa tervisetõendit.

Perearst Karmen Jolleri sõnul on vähemalt kümme aastat perearstid rääkinud, et tervisetõendite süsteem tuleb korda teha ning vähesed teavad, et arstidel peaaegu polegi võimalik peatada relva- või juhiloa tervisetõendi kehtivust, kui inimesel ilmneb raske tervisehäire.

«Vähemalt kümme aastat on perearstid rääkinud sellest, et tervisetõendite süsteem tuleb korda teha,» kirjutas Karmen Joller. Ta kirjeldas, et liigagi sageli mõtleb keegi kabinetivaikuses välja, mida ja kuidas peab arst tõendama, seejuures tõendi küsija isegi ei mõtle, kas soovitud sisuga tõend oma eesmärki täidab.

«Eesti Kõige rumalama tervisetõendi tiitli annan Kaitseliidu tervisetõendile. Näiteks soovib Kaitseliit perearstilt teada, kas inimesel on kummalgi pool kaks terviklikku jäset. Lisaks eeldab Kaitseliit, et sinna astuv inimene peaaegu kuuleb ja pisut ehk isegi näeb,» selgitas Joller. Temas tekib kaitseliidu tervisetõendit täites alati kaks küsimust. «Esiteks: kas tõesti on vaja õppida aastaid ülikoolis selleks, et oma pitsati ja allkirjaga kinnitada midagi, mida ka kolmeaastane laps oskaks kirjeldada?» küsib perearst. «Ja teiseks: nägemis- ja kuulmispuue pole just suuremaks takistuseks (!), kuid miks diskrimineerib Kaitseliit liikumispuudega inimesi, ja näiteks ühe sõrme kaotanud inimene on tõendi tingimuste kohaselt Kaitseliidu jaoks sobimatu,» tõi ta teisena välja.

Karmen Joller meenutab, et joobes autojuhtide tegevuse tulemusena hukkub Eestis palju rohkem inimesi kui joobes relvakasutajate käe läbi. «Meid kõiki vapustanud õnnetuses mängis rolli mitu tegurit: kurjategija juhtis autot ja kasutas relva, olles nii alkoholi- kui narkojoobes,» selgitas ta. «Paljud ei aimagi, et arstidel praktiliselt puudub võimalus peatada relvaloa/autojuhiloa tervisetõendi kehtivust raske tervisehäire ilmnemisel,» märkis Joller, lisades, et sellele on perearstid korduvalt tähelepanu juhtinud.

Veel märgib Joller, et joobes juhtimise ja/või relvakasutamise taga ei pruugi tingimata olla diagnoos. «Enamasti on see «pelgalt» räige hoolimatus. Kahjuks ei suuda hoolimatust ravida, paraku isegi mitte diagnoosida ainumaski arst,» selgitab Joller.

Perearsti sõnul on see aeg, kus tõendite süsteem saaks lõpuks Eesti digiühiskonna vääriliseks ning hakkaks täitsa oma tegelikku eesmärki – pakkuma turvatunnet nii palju kui arstiteadus seda tänapäeval võimaldab, tervemõistuslikult. Karmen Joller kutsub PPAd üles edaspidi arutada probleemkohti isekeskis, mitte läbi meedia. «Tõden kahjuks juba mitmendat korda, et PPA eelistab perearstidega suhelda pigem läbi meedia,» lausus Joller. Tema sõnul tõestas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher esmaspäevasel pressikonverentsil, et tal puudub arusaam sellest, mida arstid saavad tõendada ja mida mitte. «Kuna perearstide ja PPA vahel on dialoog praktiliselt puudunud, ei saa teadmatust muidugi ka ette heita,» selgitas Joller.

Perearstidel on aga siseministeeriumiga senini väga hea koostöö. «Usun, et pärast tuhandeni lugemist see hea koostöö jätkub. Mis puutub onupoegadesse, siis nende vaimsetest võimetest on psühhiaatritel palju parem ülevaade kui inimesest, keda psühhiaater esimest korda elus näeb ja kelle jaoks tal on aega maksimaalselt 30 minutit,» selgitas Joller.

«Veelkord minu sügav-sügav kaastunne kõikide hukkunute lähedastele! Soovin südamest jõudsat paranemist kahele väikesele lapsele ja nende vanaisale!» soovib perearst Karmen Joller.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu viis kopikat viimase paari päeva "relvaseaduse karmistamise" mullistusest

-- üksikud valitsustvihkavad politikaanid a la buratiina, katriraik jt välja arvatud, ei kutsu ükski teematjagav arvamusliider midagi "keelama"..

-- "teematjagavateks" sõnavõtnuteks lahterdan ma min-r HELME, PPA bossi VAHERi, exmin-r ANVELTi jt sellised

-- sõelale jääbki vaid lihtne tõde, et kõnealune idikas ei oleks ka täna(-eile) kehtiva(-kehtinud) relvaseaduse alusel pidanud relvaluba saamagi..

-- mis viib järgm lihtsa tõeni, et "süüdi" pole regulatsioon, vaid selle puudulik täitmine..

-- varasemalt raske relvakuriteo sooritanud idikale relvaloa väljastanud ametnik "ei tööta enam PPAs" - seega on ka rööpaseadja juba leitud..

-- nn "karistuste kustumise" juriidiline abrakadabra viitab aga ilmselgelt suuremale probleemile VR seadusandluses - mis ei ole enam ei relvaloa ega relvaseaduse teema..

Lihtne

[Kriku]

sõelale jääbki vaid lihtne tõde, et kõnealune idikas ei oleks ka täna(-eile) kehtiva(-kehtinud) relvaseaduse alusel pidanud relvaluba saamagi..

RS § 36 lg. 4 p. 3 alusel võib-olla küll ("Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest [...] isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama").

Siiski räägivad ka Helme & Vaher täiendavate piirangute vajadusest. Õigusselguse huvides igatahes oleks, kui oleks seaduses kirjas, kui pika aja vältel pärast ülalnimetatud käitumist võib ametnik niimoodi otsustada.

Õiendan eksimuse: ülal väitsin, et Kalev Kurg vaidles edukalt riigikohtuni välja, et relvaluba saada. PM väitel see siiski nii ei olnud:

Mullu kevadel kaotas Kurg kohtulahingu politseiga, kes keeldus talle relvaluba andmast. Halduskohtunik otsustas, et Kurele tulirelva usaldamine oleks tema eluviisi ja kriminaalset minevikku arvestades ohtlik ennekõike mehele endale. Jääb mõistatuseks, kas Kurg jõudnuks üleeile õhtul püstoli haarata, kui tal relv olnuks.

https://www.postimees.ee/1510467/tapetu ... -allilmale