Standardkõnepruuk vene sõjaväes

[sinivarrukas]

http://www.youtube.com/watch?v=A5sr8AHT ... re=related
on alati venelasele vastumeelne tegelane fašist, olgu ta venelane või eestlane...

[veepeli]

Isa kui läks 1974 aega teenima siis olevat tal olnud väiksed vuntsid. Esimesel rivi ülevaatusel olla prapor käratanud: "Što za pizda u tebja pod nosom?". Ehk siis, mis v...sul nina all on.

[Sektor gazovoi ataki]

Tõeliselt ehe ja värskendav lugemine!

Kirjutan veidi vene keele kohta taustaks. Vene keelt hakati seitsmekümnendate algul õpetama teises klassis, hiljem kui mingi väiksem venestamise laine peale tuli, ka esimeses klassis. Õpikud olid koostanud akadeemikud nagu Venemaal kombeks. Olid jube igavad. Igasugu klassikute tekstid ja luuletused. Palju oli mingit luulelist keelt, mida tavaelus üldse ei kasutatud. Õpetajad olid enamasti venelannad. Lisaks oli juba vanematelt edasi antud vastikus vene värgi vastu. Seega oli vene keel viimane aine mida õppida. Sõjaväes oli siis seda keelt tihti alles esimest korda päriselt vaja kasutada. Kui sõna tähendust ei teadnud pidid ise välja mõtlema mida tähendada võiks. Näiteks mind pani imestama, et miks venkud üksteisele enne sööki "head pimesoolepõletikku soovivad", tegelikult sooviti ikka "head isu". Utšebkas oli veel nii palju eestlasi koos, et ikka ei saanud see keel päris ladusalt selgeks. Ustaav kästi lausa mõnes osas pähe õppida karauuli saamiseks, aga see jäigi tegemata, kuna lollusel on ikka mingi piir ka. Eriti ma ei saanud aru väeosa rivilaulust, seda karjuti hommikuti sööma minnes, aga juu need sõnad mingist kangelassurma minemisest rääkisid. Eestlasi pandi lahingväeosadesse tavaliselt paarikaupa või ka päris ühekaupa. Meil siis paarikaupa, nii et vene keel muutus alles siis ladusaks, kui teine eestlane vahepeal kuhugi totška peale saadeti. Päris ladusalt hakkasin tegelikult rääkima ja lugema hoopis peale sõjaväest tulekut. Kehv toit, närvipinge, keskmäestik ja hoopis teine kliima kindlasti ei soodustanud õppimist.

Vene keel oli tollel ajal rahvaste vaheliseks suhtlemise keeleks. See mõjus ka keelele ja keel muutus vastavalt. Vead anti lihtsamini andeks ja ka pärisvenelased ei tarvitanud keelt päris õigesti. Olenes ka milline "klass" seda keelt rääkis. Selles mõttes võis vigast keelt rääkida küll. Kui öelda "zaljot", siis oli ju viga arusaadav. Kui sõna oli lihtsalt tähenduseta viga, siis polnud midagi. Antud juhul aga oli teatav kontekst ja samuti ebausk ehk sinna juurde, kuna tüüp kellele öeldi tahtis aukõrgendust.

[kalleb]

Igasugu kalabuurid olid sel ajal moes

Nagu näiteks ljotsik-zaljotsik

Enamuse võis ära öelda lihtsa sõnaga hui

Igasugu omadussõnad nagu ohuitelnoi, ohuennoi , huioovoi jne olid sõjaväelase igapäevases sõnavaras

Ühesõnaga räägiti zargoonis ja kasutatu hulganisti matte

Ise mingi eriline matimees polnud aga eks ikka ühtteist ju külge jääb kui 2 aastat korrutatakse

Pärast sõjaväge viisaks kohas vene keeles eriti rääkida ei tahtnud sest ikka mõni matt ju hüppas sisse , harjumusest

[Illike]

Stoit huina, na nevo huina. Huiak-huiak i nihuja. Što eto?

[Walter2]

Enamuse võis ära öelda lihtsa sõnaga hui

terve raamat ühe sõna kohta
https://elu.ohtuleht.ee/454598/vene-tei ... si-uurinud

[VMO]

Üks killuke keelelisest praktikast.
Mõni kuu teeninud dnevalnõi po parku (estonets ja lisaks student prakljatõi) esitas dežurnõilt po parku saadud korraldusele lihtsa, selge ja üheselt mõistetava küsimuse - Nahuja dohuja. Mispeale praporist dežurnõi oleks äärpealt koos tooliga pikali käinud...

[kalleb]

Nahuja dohuja on eestikeeles viisakalt väljenduses miks niipalju

Vene zhargoonis muidugi väheke kangemalt öeldud , otsest tõlget ei hakka tegema sest kisub ropuks minema

[Walter2]

''Eeh, hui, nahuja dohuja nahujaril?''
tõlge: ''Kuule, lollpea, miks sa nii palju kirsasaapaid hunnikusse kokku ajasid?''

[kalleb]

''Eeh, hui, nahuja dohuja nahujaril?''
tõlge: ''Kuule, lollpea, miks sa nii palju kirsasaapaid hunnikusse kokku ajasid?''

Korralik ütlus oleks ikka
'Eeeeeeeh,sjuda idi , hui, nahuja dohuja nahujaril, ohujel stolili ?

Ja nii edasi samas vaimus...

[Fucs]

Stoit huina, na nevo huina. Huiak-huiak i nihuja. Što eto?

Helikopter.

[vanahalb]

Kirjutan veidi vene keele kohta taustaks. Vene keelt hakati seitsmekümnendate algul õpetama teises klassis, hiljem kui mingi väiksem venestamise laine peale tuli, ka esimeses klassis. Õpikud olid koostanud akadeemikud nagu Venemaal kombeks. Olid jube igavad. Igasugu klassikute tekstid ja luuletused. Palju oli mingit luulelist keelt, mida tavaelus üldse ei kasutatud.

Tänu nendele luuletustele ma üldse lõputunnistusele vene keele hindeks 4 sain ja võin tänagi peast Jesseninit lugeda . Ilma nendeta, puhtalt sõnavara ja grammatika põhjal oleks hädine kolm olnud kui mitte hullem.
See on küll õige, et tavaelus oli mingi teine keel käibel. Isegi kui ropendamist sinna hulka mitte arvata. Millalgi noorteajal andis korrapidaja ülesande "na ulitshe" (tänaval) puulehed kokku pühkida. Asutasin end siis linna peale minema kui kargas hirmsa kisaga turja et kuhu nüüd. Ma ütlesin, et tänavale lehti pühkima, näe uulits läheb siit meie väeosa aia tagant ja kuni kesklinna välja. Hakkas seletama, et "na ulitshe" tähendab et õues, siin kasarmu ja staabi ees platsil. Ma vaidlesin, et see on "na dvore" mitte "na ulitshe". Siis teadis rääkida, et "dvor" on müüride ja aedade ja seintega piiratud plats ja kasarmu esine on "na ulitshe": Ma seevastu teadsin valgustada et müüride ja aedadega piiratud koht on "sad" mitte "dvor". Läks joppimise peale üle et " v sadu" kasvavad sul kurgid mida ma pareerisin, et kurgid kasvavad siiski "v ogorode"
Vanal jooksis juhe kokku ja arvas, et ega neid lehti niiväga pühkida pole vajagi. Kasarmu sees olla samuti tegemist.

Pärast ja üleüldist kõnepruuki kuulates tundus, et tal oli vist tegelikult õigus ja mind õpetati koolis valesti

[Raubritter]

"Dai etu huinju s katorim mõ etu huijnu ahujarim"

Nii küsis isa haamrit tavaliselt. Õpetasid ilmselt Nõukogude Liidu strateegilised raketiväed, Arhangelsk, 1982.

[huvitun]

Lummas mind kuidas paari sõna peal internatsionaalne sild kandis.

Mäletan iga tegevuse kohta, olgu pitsi tõstmine või naela seina lõõmine : jobnim!

[mart2]

Anekdoot, mille rääkis pataljoni sideülem (intelligentne mees!).
Ohvitser kirjutab oma keeleoskuse kohta nii: Valdan kolme keelt - matom, po offitserski ja russkii so slovarjom.
Tõlkida raske - oOhvitser valdab kolme keel - mattidega (ropendades), ohvitseride keelt ja vene keelt sõnaraamatu abil.

Kui küsisin, et mis on esimese ja teise keele erinevus, siis vastas naerdes, et ega tema ise ka ei tea.