Baskerville'ide koer (ja muud agressiivsed lojused)

[mannlicher]

Svejki kunagine koeramüügi tegevus lisab teemale väärtust. Oma kogemustest, kutsikal võtad kondi käest ja annad tagasi, nii kaua, kui enam ei urise, sest ta teab, et saab selle tagasi aga tulevikus ei ole probleemi ükskõik mida koera lõugade vahelt kätte saada. Sveiki B on on koerakasvatuse kullafondist, mina ennem ust ei avanud, kui laikad olid meeter maad selja taga.

[Kapten Trumm]

Mulle jäävad ka need koerafoobiad pisut segaseks. Paar koera on minu käest peksa ka saanud. Relvaga vehkima - no arvan, et ma olen relvade ja relva-asjandusega keskmisest foorumlasest paremini kursis, aga ma poleks kindel, et nt püstol asja lahendaks. Selle kättesaamine varjatud kohast (avalikult ju ei kanta) võtab aega, vinnastamine võtab aega, (ärge nüüd rääkige, kuidas kõik kõvad rangerid padrun rauas ringi käivad - see on keelatud, ka mahavinnastamist võimaldava relvaga), äksi täis olukord pole päris tiirulaskmine (ka tule tabavuse mõttes).

Selle aja soovitaks kulutada käte ja jalgade koordineeritud liigutamisele, palju kiirem ja ilma juriidiliste müstikata. Võibolla on asi selles, et kui oled endas kindel ja õhkad seda ka välja, siis penid kallale ei kipu. Juhtunud on kokku ca 2 korda ja seoses oma koeraga, mõlemal juhul sai ründaja sõdurisaabast mekkida ja pidas paremaks eemalduda. Üks neist oli saksa lambakoera laadne, üks mingi vähe pisem terjer.

Teiseks pole kindel, kuidas koer hoiatuslasule reageerib. Osa paneb kindlasti plehku. Osa aga võib minna tigedamaks, milleks olukorda eskaleerida ise?

Üks nüanss veel. Kui olete oma koeraga väljas ja teid ründab võõras peni, siis on sinu kui karjajuhi moraalne kohustus võõrale penile peksa anda (mitte loota oma koerale). Koer võib sellisel juhul muidu taibata, et te polegi alfa, vaid tema hoopis on.

[nimetu]

Üks nüanss veel. Kui olete oma koeraga väljas ja teid ründab võõras peni, siis on sinu kui karjajuhi moraalne kohustus võõrale penile peksa anda (mitte loota oma koerale). Koer võib sellisel juhul muidu taibata, et te polegi alfa, vaid tema hoopis on.

Ma arvan, et sellel hetkel on sul hoopis suuremad mured kui karjas "alfa" olemine...

[Illike]

A) Söö koera nähes enne teda ja soovitavalt tema toidukausist. Sellega demonstreerid oma privileegi esimesena ligipääsu toidu juurde

B) Ära lase penil enne sind läbi ukseava lipsata, sest sina oled karja juht ja tead, kuhu ja milleks minnakse, mitte peni.
Vastavasisulisi harjutusi tuleb jätkata seni, kuni näiteks jalutama minnes ei ole peni enam "rihmapinguti" ehk omanikust mitu meetrit ees, vaid kõrval või pool sammu taga.

Sellele jääb ainult alla kirjutada.
Kas just kausist sööma peab, kuid enne kui koer sööma hakkab, peab ta nägema, et sina võtad kas või ühe suutäie midagi muud. Koer peab sööma alati peale sind. Kui koer kausi juurest ära tuleb, tuleb söök eest ära võtta. Söök ei tohi olla pidevalt ees. Söögiaeg ei tohi olla kellaajaline, pigem ebaregulaarselt kõikumisega +2 tundi. Süüa on soovitav anda peale jalutuskäiku, st oli jaht ja peale jahti saab süüa.
Hommikul koer ei tohi Sind üles ajada. Seda on algul üsna raske harjutada, Sa pead voodis olema üsna arrogantne ja talle selja keerama. Sina kui karja juht tõused ja siis lõpeb puhkeaeg. Koer kannatab pissihäda üsna pikalt.
Koera koht ei ole voodis, diivani peal vms kohas. See võib olla preemiaks, kuid ta peab teadma, et seal ei tohi olla ilma peremehe loata.
Sinu soov on alati esmane.
Mul on koer üsna dominantne ja ilma selle raamatuta https://www.vanaraamat.ee/Jan_Fennell_K ... 267-86.htm ei oleks ma mitte midagi saavutanud.

[Illike]

Teiseks pole kindel, kuidas koer hoiatuslasule reageerib. Osa paneb kindlasti plehku. Osa aga võib minna tigedamaks, milleks olukorda eskaleerida ise?

Paljud koerad on läbinud paugukatse. Seega lihtsalt paugutamine neid ei hirmuta.

[paadikapten]

Korduvalt sai nähtud vaatepilti, kus mingi purjus vend oli kahe-kolme eluka poolt ümber piiratud, röökis, vehkis saapaga, koerad haukusid ja tiirutasid.. Eks elukad veetsid lõbusalt aega.

Mul on olnud juhus, kus umbes 10-pealine kari piiras mind ja ainus heli nende poolt oli urin. Enamus olid suured tegelsed, paar pisemat oli ka. Tuiasid mu ümber ja proovisid ligi tulla. Õnneks mitte korraga. Kord üks, kord teine proovis urisedes mulle läheneda, kuid taandus mu pilku nähes. Jätkasin vaikselt edasiliikumist. Võtsin seljakoti ühte kätte kilbiks, rahulikult pöörasin pead ja jälgisin karja nii palju, kui võimalik. Mingi maa nad jõlkusid mul kannul, siis läksid oma teed. Kuid jah, nende mõtteid ei saa lugeda ja rünnaku korral oleks kõik olnud ettearvamatu. Ilmselt mingi hulkuv kari, sest ma kohtasin neid üsna Tartu kesklinna külje all ja ei olnud varem seda karja näinud.
Kunagi üks sarnane kari tappis Tartus lapse. Olid ühe seniilse muti penid. Neid ma teadsin ja nende sealelamise ajal ei läinud ma kunagi nende kodutanumale. Kuid seal asunud aiamaalappide pidajad said karja kihvu vahel tunda.

Käskluste andmist võõrale koerale olen proovinud. Ei ole kunagi toiminud. Aitas vaid pilgu hoidmine koera suunas ja vaikne edasiliikumine, seljakott igaks juhuks ühes käes ja teises siis kas mingi kivi või toigas. Või siis hoidsin oma jalgratast alati koera pool.
Olen märganud, et mõni koer teeb häälel vahet. Madalat, bassist häält pelgab. Kuid ignoreerib häält, milles piisav bass puudub.

Saba asend ei ole alati näitaja. Mõnel elukal sihib see kogu aeg taevast, aga ikka ei tule saba omanik julgelt peale, vaid luurab ja üritab iga hinna eest pääseda seljataha. Üks eriti kaval nähv möödus minust väga tuima näoga, nagu oleks ma tema jaoks õhk. Ja siis äkki üritas mulle tagant säärde karata. Õnneks ta urises seda üritades, seetõttu jõudsin reageerida.

Huvitav oleks teada, kust hakkas levima soovitus lähenevat koera ninast näpistada. Kunagi kuskilt sattusin lugema. Olen näinud, kuidas neiu näpistas koera, kes oli koos omanikuga ja lihtsalt tahtis nuuskida. Ei tea, kuidas oleks asi kujunenud, kui koer oleks lähenenud agressiivselt? Siis vist ikka ei näpista ja kui täpne löök ei õnnestu, tuleb valusa kaotusega leppida?

[Kriku]

Kunagi üks sarnane kari tappis Tartus lapse. Olid ühe seniilse muti penid. Neid ma teadsin ja nende sealelamise ajal ei läinud ma kunagi nende kodutanumale. Kuid seal asunud aiamaalappide pidajad said karja kihvu vahel tunda.

Jevgenia Romanova penid. Lapse sõid 2001 ja 2008 oli probleem veel akuutne:
https://www.koer.ee/Tartu_linn_ei_suuda ... arjas.html
https://www.koer.ee/Tartu_koerakari_vahenes_veidi.html

2011 tegutsesid Hiinalinnas juba teised murdjad: https://tartu.postimees.ee/391565/neiu- ... ade-vahele

[Kapten Trumm]

Ühte asja oleks tahtnud öelda - just neile, kes siin rebivad särki ründava koera silma pilgutamata tapmise teemal.
Olen elus ühe ründava koera maha löönud ja täiesti paljakäsi. Sellest on üle 10a möödas muidugi, aga see vaevab mind siiani.
Kui oleks kuidagi võimalik vältida, siis oleks parem vältinud.

Juhtus see meie maja trepikojas, läksin oma koeraga õue, minul oli peni rihmas ja suukorvis. Trepika fuajees tuli vastu üks tädi, selline suur must terjer selle isekeriva rihma otsas. Ilmselt oli olukord ootamatu, kui uksest sisse astusin ja antud terjer tuli rihma vurinal järgi vedades lõrinal minu penile kõrri. Õnneks hüppas minu koer nõksu tagasi ja haardesse sattus ainult koera kaela alune pehme nahk. Kuna olukord paistis ohtlik, siis ma lõin seda terjerit jalaga - ainult kaks korda. Teise korra järel lasi lahti. Õhtul tuli omanik (koera jalutas keegi tuttav) mulle ukse taha, et koer on surnud. Tegemist oli üksiku naisterahva (mees oli hiljuti surnud) ainsa sõbraga, lihtsalt terjer on selline agressiivne teiste koerte suhtes ja oskamatu jalutaja ei osanud või ei suutnud seda isekerivat rihma õigel ajal lukustada. Lahti keriv rihm aga ei hoidnud koera tagasi.

Kuna elame samas trepikojas, siis kohtan seda naist tihti. Täna soovin, et see olnuks olemata.
Sestap - olen selle ise läbi teinud ja ei soovita seda teha. Kui võimalik, siis katsuge muudmoodi.

[Some]

Jalgpallur Pele jalalöök olevat olnud 3 tonni, ehk siis ca 30kN. Trummi jalalöögi tugevust ei tea aga igatahes ei sooviks kaitsetus/liikumatus asendis ribidesse või pähe saada. Koera luud vast nõrgemad kui inimesel. Löök jalaga oli vast reflektoorne? Õhku tõstmine ja eemale viskamine oleks terjeri puhul vast ka asjad paika pannud, koertele ei meeldi kui jalad maad ei puuduta. Mingi risk on muidugi hammustada saada.

[Z03]

Jumal küll, Kapten Trumm, Sa lõid üksiku lesknaise koera jalaga surnuks?!

[Illike]

Minule õpetati, koera ründe korral (ehk ka kui koer armastab üles hüpata) on kõige efektiivsem mitte jalaga lüüa, vaid lihtsalt põlv üles tõsta nii, et sinu põlv tabaks koera rindmikku. Reeglina pole koerad peale seda teist korda enam üles hüpanud. Mõned loomasõbrad on mind selle eest kritiseerinud üsna kõvasti: "Minu koer jalutab ja tahab mängida, kuid Sina lööd teda jalaga." Seda siis teemas kui ma hoian oma nunnut enda selja taga ja püüan mitte lasta tal kontakteeruda teiste tüüpidega. Seda selleks, et ta kogemata mõnda liiga aktiivset tüüpi pooleks ei hammustaks.

[Kapten Trumm]

Jumal küll, Kapten Trumm, Sa lõid üksiku lesknaise koera jalaga surnuks?!

Nagu ehk aru said, pole see asi, mille üle ma uhkust tunneksin, pigem sügavat piinlikkust. Mõtlesin tükk aega, enne kui kirjutasin - kirjutasin just sellise laiema mõttega, äkki aitab see kellelgi taolisest tapmismõttest hoiduda, sest vähemalt jutu järgi tõmbaks kõik kiirelt relva välja. Kogu olukorra lahendamiseks on ehk 1-2 sekundit, kui oleks seal hakanud relvaga pusima, ei kujuta ette, lisaks kiviseintega ruum, rikoshett võib lennata kuhu iganes.

Õhku tõstmine ja eemale viskamine oleks terjeri puhul vast ka asjad paika pannud, koertele ei meeldi kui jalad maad ei puuduta. Mingi risk on muidugi hammustada saada.

Ma ise lohutasin end teadmisega (õigemini õigustasin), et aega oli vähe ja tuli kiiresti tegutseda, mõtlesin, et selle kahe tou peale ei juhtu ründajaga ehk midagi. Aga näe juhtus.

[Kriku]

vähemalt jutu järgi tõmbaks kõik kiirelt relva välja. Kogu olukorra lahendamiseks on ehk 1-2 sekundit, kui oleks seal hakanud relvaga pusima, ei kujuta ette, lisaks kiviseintega ruum, rikoshett võib lennata kuhu iganes.

Vaevalt küll keegi siin kirjutanutest sellises olukorras relva välja võtnuks.

[Kapten Trumm]

No kui nt akf mongol oleks seda öelnud, et püstoli kasutamine on OK, siis ma poleks seda repliiki teinud. Kuna aga relva kasutamisest koera vastu hakkasid rääkima tavainimesed relvaloaga või muidumehed, kelle laskepraktika ja relvaoskus on enamikel juhtudel ikka nadivõitu, siis sellist asja soovitada küll ei julgeks

Motiveeritud peni jookseb ikka suht kiiresti, kui 10 m kauguselt saate aru, et ründab, siis pakun, et siin teemas kasutajatest 10-st 9 ei suuda selle ajaga isegi relva peidetud kabuurist kätte saada (avalikus kohas tuleb kanda peidetult), rääkimata siis selle ohutust tarvitamisest. Peni on teil enne tagumendis kinni. Õpetatud koer hakkab kinni paremasse kätte, kuidas püstoliga opereerite? Või lasete vasaku käega sama hästi? Oskate ühe käega (adrekast värisedes) püstolit vinnastada? Paljud on Bundeswehri püsti laskeoskustesti kunagi teinud? Liikuvat sihtmärki lasknud?

Küsisin need küsimused endalt, sh selle, kas oleksin valmis koera tapma (vt eespool kirjutis) ja jõudsin kokkuvõttele, et kui mul püstol oleks, jätaksin selle pigem kasutamata.

[devro]

Minul oli SLK(rahulikku talle) , tööliini koer kelle omanikuks sain pm vastu tahtmist. Tulin koju ja ees ootas elukaaslase nn üllatus. Ignoreerisin 3 kuu vanust üllatust mõned päevad aga loodus on suutnud loomalapsed teha sellisteks ,et ka minu jääst süda sulas. Lisaargumendiks oli ,et meil oli ühel päeval sünnipäev. Peamiseks väljakutseks oli koera koolitamine kohalikke olusid arvestades ehk peame siiamaani ka sellist puhkekeskuse moodi asja tiheasustusalal ja aiad mulle ei meeldi. Koerast pidi saama neid olusid arvestav elukas. Kui Eva(koera nimi) oli 6-7 kuu vanune sain kontakti reservpäästerühma otsingukoerte vastuvõtukatsete kohta. Katsed seisnesid tol hetkel selles ,et koer pidi olema mänguhimuline, võrdlemisi inimlemb(selles vanuses nad on), oli ka paugukatse makarovi püstoliga. Otsingukoeri on on mitut tüüpi - treeningud keskendusid meil sellele ,et koer pidi elusa inimese lõhnajälje saama õhust ,mitte maast(jalajälg) ja seda siis koerajuhi(minu) abil suutma viia otsitavani. Kolm aastat treeninguid ja koer oli elu lõpuni selline ,et meil on täna püsiklientide hulgas nüüd juba täiskasvanud "lapsi" kes käivad meil iseseisvalt aga meenutavad härdusega koera kellega võis teha midaiganes kuid koer ei vastanud kunagi agressiivsusega. Meie 6 ha territooriumilt läks koer ilma loata välja ainult kahel juhul - kliendid läksid randa ja koer läks(ilma loata) kaasa (hullas laste ja nende vanematega seal ja naases koos nendega) ja külakassid kes olid vastupandamatud sest nad lasid ennast taga ajada ja enda peale haukuda ise susisedes. Koeral oli seetõttu vahest nina verine aga ühelegi kassile ta liiga ei teinud. Ka oli teda lihtne leida metsast, sest haukumine kassiga puu all kostis kaugele. Päästekoera treeningu mõte oli enamjaolt mäng võhivõõra inimesega ,mis pidi stimuleerima koera ,et leida inimest, kes siis alati temaga mängis. Sellest kujunes koeral arusaam ,et inimesed on alati head, mida siis reaalsetel otsingutel ära kasutati. Miks ma seda kirjutan - igasuguse looma pidamine on vastutus (ka ilma seaduse jõuta). Mina vormisin koera ,kellest saigi see mida ma ootasin. Kas teeksin seda veel - jah aga teades nüüd seda vaeva ja aega mis selleks kulub siis kunagi hiljem. Sedasorti koerte arv meil kasvab , kuid neid ei saa eristada. On riike kus näiteks kollane kaelarihm on märgiks ,et tegemist ei ole relvaga vaid sotsialiseeritud koeraga.
P.S. Päästekoeraks kõlbab enamus koeri, ei pea olema tõukoer - lihtsalt vaeva on vaja näha.