Miks ei ole? 60 000 külastajat aastas (nii on kirjas viidatud artiklis) Tallinna pärapõrgus (mida Viimsi ju on ), nii et keskmine välisturist pole suuteline seda ilma giidita üles leidma -- minu meelest on see küllaltki kõva sõna. See on ainult 5x vähem kui praegune Eesti kõige-kõige suurem (veel viimaseid aastaid?) muuseum KuMu. Mille asukoht on võib-olla 10x parem kui SõM-il. Ja millel on võib-olla 10x parem PR-indus kui SõM-il. Küllap kõvasti üle 10x suurem personal jne. Aga küllap ka kõvasti üle 10x väiksem eksponaatide (ja potentsiaalsete eksponaatide -- mis praegu paraku iga päev rändavad prügimäele või hävivad mõnel muul viisil) arv ...oleeg kirjutas: Üks muuseum justkui oleks aga tõmbenumbrit pole sellest saanud. o
Täiesti loogiline asukoht sõjamuuseumile (muide, kui mina saaksin, teeksin sinna ka rahumuuseumi, mis eksponeeriks erinevate väeosade rahuaegset seisu ja tegemisi), kuna seal kõrval juba on mereväemuuseum. Kui muuseum saaks enda käsutusse kogu nn "Patarei vangla" kompleksi, siis selles on paarkümmend eri funktsioonide ja kvaliteediga hoonet. Ega seal polnud üksnes vangikongid. NL aja lõpul olid selles kompleksis lisaks Eeluurimisisolaatorile nr 1 (Asutus IS-1) veel Tallinna Ravi- ja Tööprofülaktoorium ja Kinnipidamisasutuste Keskhaigla (Asutus JuM-422/9) -- igaüks oma territooriumil. Igal olid oma administratiiv- ja abikorpused. Kindlasti poleks vaja kõiki Patareid ümbritsevaid hooneid maha lammutada.
Mis kliimasse puutub -- kui Filmiarhiivil kõlbab olla komandantuurihoones, siis miks ei kõlbaks SõRM-il olla Patarei hoonetes? Ka kütte probleem on lahendatav, näiteks on tehniliselt võimalik panna maaküttetorustik merepõhja, nagu pannakse kaablit. Aastaks 2020 on ka need lahendused kindlasti taskukohasemad kui praegu (sh ka päikesepaneelid). Minu arvates on kõige tähtsam, et ei peaks hakkama seda objekti ükskord mõistuse pähe tulles erakapitalilt tagasi ostma, nagu Likvideerimisel AS Eesti Vabariik sageli on teinud.