istorik kirjutas:Tsiteerin akf Ghostship: Selline puidust monstrum eeldas kindlasti ka mingit inseneriväeosa lähedal ehitamise ajal.
42.(Eesti) politsei pioneeripataljon toodi 1943.a Eestisse tagasi ja rakendati julgestuseks Mehikoormas. Pataljoni kasutati mitmesuguste kindlustustööde, ehituste ja parandustööde tegemiseks saksa sõjaväele kuid ka julgestusüksusena. Tartu lahingute ajal 1944.a augustis paiknes pataljon Emajõe rindel, Alevi külast kuni Emajõe Suursooni.
Lisan veel, et kaartide järgi pannakse Pol.Pi.42 seda rindelõiku pidama 26.08, enne seda oli seal II/5.
Veel tekib päris augusti viimastel päevadel Luunja ja Kavastu vahele rindelõiku hoidma L.Pi.772.
Sõjalaevade liiklus Tartu ja Peipsi vahel seega toimus.Pildil näha,et ülemine osa mastist on alla lastud.Aga laev pidi sel juhul ka Kavastu "fantoomsilla " alt läbi mahtuma. Kavastu sild pidi seega olema enamvähem sama kõrge.
Foto K.Hintzer
P.s Saksa väejuhatus andis korralduse 25. augustil õhkida kõik Emajõe sillad.
Manused
Baltenland Luunja silla all.jpg (43.71 KiB) Vaadatud 2016 korda
retti kirjutas:Sõjalaevade liiklus Tartu ja Peipsi vahel seega toimus.Pildil näha,et ülemine osa mastist on alla lastud.Aga laev pidi sel juhul ka Kavastu "fantoomsilla " alt läbi mahtuma. Kavastu sild pidi seega olema enamvähem sama kõrge.
Foto K.Hintzer
P.s Saksa väejuhatus andis korralduse 25. augustil õhkida kõik Emajõe sillad.
Kas retti tõesti ei suuda oma Luunja silla piltidega kuidagi rahuneda ja lõpetada selle teema solkimise? Küll tulevad ka Kavastu sillast pildid, läheb veel aega.
retti kirjutas:Sõjalaevade liiklus Tartu ja Peipsi vahel seega toimus.Pildil näha,et ülemine osa mastist on alla lastud.Aga laev pidi sel juhul ka Kavastu "fantoomsilla " alt läbi mahtuma. Kavastu sild pidi seega olema enamvähem sama kõrge.
Foto K.Hintzer
P.s Saksa väejuhatus andis korralduse 25. augustil õhkida kõik Emajõe sillad.
Kas retti tõesti ei suuda oma Luunja silla piltidega kuidagi rahuneda ja lõpetada selle teema solkimise? Küll tulevad ka Kavastu sillast pildid, läheb veel aega.
Minul ei ole rahuneda vaja ma niigi rahulik.
Ma võin ju lubada et ma enam sõna ei võta niikaua kui pildid sillast olemas.
Aga mis saab siis kui pilte ei tule ?
retti kirjutas:Sõjalaevade liiklus Tartu ja Peipsi vahel seega toimus.Pildil näha,et ülemine osa mastist on alla lastud.Aga laev pidi sel juhul ka Kavastu "fantoomsilla " alt läbi mahtuma. Kavastu sild pidi seega olema enamvähem sama kõrge.
Foto K.Hintzer
P.s Saksa väejuhatus andis korralduse 25. augustil õhkida kõik Emajõe sillad.
Kas retti tõesti ei suuda oma Luunja silla piltidega kuidagi rahuneda ja lõpetada selle teema solkimise? Küll tulevad ka Kavastu sillast pildid, läheb veel aega.
mina ei tea kas see nn "Kavastu sild" oli olemas või mitte, aga diskuteerimine sel teemal on huvitav; ja akf "retti" ei ole kohe mitte troll. oponeriib ikka väga asjalikult sellele väitele; ja väitja asi on vastupidist tõestada mitte vastaspoolt trolliks tembeldada. viimane foto väga asjakohane, annab aimu milline oleks pidanud gabariitidelt-sildeava kõrguselt otsitav sild olema, ja see ei ole mingi jalakäiate purre üle kohaliku oja; foto dateering ei teeks muidugi paha! lugesin kogu teema läbi ja sain aru et mingi "fähre" on seal olnud kaardi järgi, aga see peaks tähendama nn "ületuskohta", ja see ei ole ju "Brücke"? NSR ei ole pädev argument.
P.S. ja kui Frantzus saab omale nüüd lisanime "Troll" siis ei pane pahaks, on mida CV-sse lisada. teema ju huvitav, aga paluks vähem usku ja rohkem fakte. huviga ootan millal akf Andrus sellesse teemasse oma viis senti viskab
P.P.S. minu isa kodukohas oli Jägala jõe koolmekoht saksa kaardil ka tähistatud " Fähre" nime all
Ma omalt poolt ei peaks kedagi trolliks ega ka silla ideed jällegi jamaks. Tüüpiline väitekirja kaitsmise/oponeerimise teema iseenesest, mina kui komisjoni liige jälgin huviga mõlemat poolt - aga kui sillainsener, silla mõte mulle meeldib ja ootan huviga tõestust. Aitaks ka, aga pole sealkandis tuttavaid...
Dr.Sci kirjutas:Ma omalt poolt ei peaks kedagi trolliks ega ka silla ideed jällegi jamaks. Tüüpiline väitekirja kaitsmise/oponeerimise teema iseenesest, mina kui komisjoni liige jälgin huviga mõlemat poolt - aga kui sillainsener, silla mõte mulle meeldib ja ootan huviga tõestust. Aitaks ka, aga pole sealkandis tuttavaid...
+12! sillainseneri pädevus ainult abiks antud kaasuses, jälgin ka huviga. insener-tehniliselt ei oska otseselt sekkuda sillaehitusse, aga igasuguste konstruktsioonide püsimise-tugevusarvutamine on tuttav teema; õppejõu lemmikütlus oli peale töö esitamist " et see kukub ju ümber" . vabandust OT eest...
Siia kogunenud info põhjal tekib selline pilt:
41 aastal tegid edasiliikuvad saksa pioneerid Kavastusse pontoonsilla ja väed liikusid sealt üle. Sobib Devisioni poolt postitatud pilt, suvine ilm, rahulik meeleolu, sild on kerge konstruktsiooniga ja tehnoloogiline. Pärast võeti sild kaasa ja mindi edasi Leningradi peale.
Vahepeal käis jälle parv.
Luunjas õhiti, muu sama.
44 aastal, kui venelane üle Peipsi hakkas kippuma, tegid pioneerid jälle Kavastusse pontoonsilla, et Suursoo ümber korratagamine hõlpsam oleks. Sobib Retti poolt postitatud pilt. Sild on kapitaalsem ja erinevatest pontoonidest, rohkem saematerjali kasutatud.
Luunjas sama.
25.08.44 mõlemad pontoonsillad õhiti ja sildadega hõivatud olnud pioneeriosad pandi rindelõike hoidma.
Kavastu puusilda ma ei usu ja ootan huviga pilte.
Viimati muutis ktamm, 31 Aug, 2020 18:19, muudetud 1 kord kokku.
Ma hetkel sama meelt... ka pontoonsillal ja pontoonsillal on vahe. Vaadates fotosid, on need suht kapitaalsed. Aga jääb õhku üles rippuma küsimus nendes siiani maapinnas olevatest postidest. Pole midagi teha ja seni kuni ilusaid süveilmu (sügis algab ju alles saeptembri lõpus) tuleks teha 1 Emajõe trett. Kavastu+paat kaasa ja õnged...
ktamm kirjutas:Siia kogunenud info põhjal tekib selline pilt:
41 aastal tegid edasiliiguvad saksa pioneerid Kavastusse pontoonsilla ja väed liikusid sealt üle. Sobib Devisioni poolt postitatud pilt, suvine ilm, rahulik meeleolu, sild on kerge konstruktsiooniga ja tehnoloogiline. Pärast võeti sild kaasa ja mindi edasi Leningradi peale.
Vahepeal käis jälle parv.
Luunjas õhiti, muu sama.
44 aastal, kui venelane üle Peipsi hakkas kippuma, tegid pioneerid jälle Kavastusse pontoonsilla, et Suursoo ümber korratagamine hõlpsam oleks. Sobib Retti poolt postitatud pilt. Sild on kapitaalsem ja erinevatest pontoonidest, rohkem saematerjali kasutatud.
Luunjas sama.
25.08.44 mõlemad pontoonsillad õhiti ja sildadega hõivatud olnud pioneeriosad pandi rindelõike hoidma.
Kavastu puusilda ma ei usu ja ootan huviga pilte.
Luunjas oli küll rohkem nn.nahksild
Hintzeri foto
Manused
Luunja parv ja sild 1944 Hintzer 153980.jpg (38.36 KiB) Vaadatud 1769 korda
ktamm kirjutas:Siia kogunenud info põhjal tekib selline pilt:
41 aastal tegid edasiliiguvad saksa pioneerid Kavastusse pontoonsilla ja väed liikusid sealt üle. Sobib Devisioni poolt postitatud pilt, suvine ilm, rahulik meeleolu, sild on kerge konstruktsiooniga ja tehnoloogiline. Pärast võeti sild kaasa ja mindi edasi Leningradi peale.
Vahepeal käis jälle parv.
Luunjas õhiti, muu sama.
44 aastal, kui venelane üle Peipsi hakkas kippuma, tegid pioneerid jälle Kavastusse pontoonsilla, et Suursoo ümber korratagamine hõlpsam oleks. Sobib Retti poolt postitatud pilt. Sild on kapitaalsem ja erinevatest pontoonidest, rohkem saematerjali kasutatud.
Luunjas sama.
25.08.44 mõlemad pontoonsillad õhiti ja sildadega hõivatud olnud pioneeriosad pandi rindelõike hoidma.
Kavastu puusilda ma ei usu ja ootan huviga pilte.
Luunjas oli küll rohkem nn.nahksild
Hintzeri foto
austet kaasfoorumlased ehk kiirustavad oma järeldustega, ootaks äkitselt ka teemaalgataja argumendid ära, ühtkomateist ju lubati presenteerida, kas või Picasso söejoonistus . kuni pole pilti sellisest sõjaaja insenerikunsti sedöövrist maarjamaa palgist siis olen hetkel ka skeptikute poolel, aga puhtalt tehnokraadina; insenerikunsti austajana tahaks ikka pilti näha, sest igal sillal on ka projekt olnud, ei ole ju nii et alustame kuskilt ja siis vaatame mis välja tuleb! " et hakkame mehed silda ehitama...". ...
Ma ei ole nõus uskuma, et selle koha peal sild on olnud. Sellise silla ehitamine nõuab väga palju materjali, väga palju tööjõudu ja jätab selged jäljed maastikule. Kuna sama tulemuse saab väga lihtsalt pontoonide abiga, jäljed maastikul aga puuduvad, siis on minu jaoks selge- mingit silda pole seal olnud. Kui sõjavangid seal midagi ehitasidki, siis võisid need olla pealesõiduteed, varujupid kulunud/katkise katte asendamiseks, rakised pontoonide peale jms. Kui sillakoha lähedusest leitakse postide jäänuseid- need olid vaiad silla kaldasse ankurdamiseks.
Kui pontoonsild õhku lastakse, lendab ka sealt omajagu puitu laiali, mille laialitassimine on täiesti reaalne.
Fantoomsilla mõõtmetega konstruktsioon sisaldab sadu tihumeetreid massiivseid palke, mis plahvatuse järel on üksteise otsas mitmemeetrisees hunnikus, osalt ikka kobade ja lattidega kinni- sellise asja laiali harutamine võtab ka tänapäevaseid seadmeid kasutades aega. On täiesti välistatud, et külamehed kõik jäljed paari nädalaga likvideerida võisid. See oleks väljakutse isegi pioneeri/sapööripataljonile, millistel antud ajal väga selgelt muudki teha oli.
Järeldus väga lihtne- Kavastus ei ole silda kunagi olnud!
See talumeeste poolt silla ära koristamine augusti lõpus/septembri esimesel poolel on kahtlane veel ka muudel põhjustel:
1. Mõlemad vaenupooled puhastasid vist rindeala tsiviilidest ca paarkümne km sügavuselt
2. Oma positsioonide läheduses suvalisi võõraid isikuid ei tolereeritud
3. Isegi kui talumees mõjutas end kuidagi sillariismete juurde laskma, siis teise kaldaga tal ikka kokkulepet ei olnud? Sealt võis kuuli või midagi veel kõvemat saada
Igaks juhuks, see 3 nädalat on küll aeg õhku laskmise ning aerofoto tegemise vahel, kuid aerofotot ennast praegu ei ole keegi postitanud ning on teadmata, kas seal on silla jälgi või mitte. Akf jutust lähtudes peaks siis eeldama, et kui sild oli, peaks aerofotol ka midagi näha olema.
