Sellel pensionitõus vs kaitse-eelarve vastandamisel väga suurt mõtet pole, kuna veidral kombel oleme olukorras, kus teatud piirides jaguks raha kõigeks. Või vähemalt ei tohiks olla ületamatu probleem see riigikaitse 50 miljonit kui kogu eelarve lastakse üle miljardi miinusesse ja üldisemalt kärpeid ei plaanita. Küsimus on ainult selles, et paari ministri ja erukoloneli arvates tuleks see 50 miljonit kaminalt ära võtta, sest nad ei ole siiamaani raha otstarbekalt kasutanud vms. Eks näis, milliseks siis valitsuse üldine seisukoht kujuneb.
Rahandusminister märkis, et eelarves kärbete tegemine pole tõenäoline ega mõistlik, kuna see aeglustaks majanduse taastumist.
"Mulle tundub, et see kärpimine on antud hetkel ülefetišeeritud teema. Kui me vaatame kui suur on tegelik eelarvemiinus, räägime suurusjärgust üle miljardi lähiaastatel. Kui me korraks mõtleme, et mida peaks kärpima selle jaoks, et kasvõi poolt miljardit kokku hoida, siis on ilmne, et koolituskulud või lähetuskulud või MTÜ-de toetamised seda numbrit ligilähedalt kokku ei anna," sõnas Helme.
tommy kirjutas:Huvitav, kui võimul oleks parasjagu reformarid ja kaitserahade vähendamist propageeriks nende rahandusminister, kas siis kah...."noojah, mis teha, SKP väheneb, kaitseeelarve niisamuti"...
Tõesti huvitav..
..elu peabki huvitav olema, hea tommy
alari kirjutas:Alles Borja nõudis 3ndat brigaadi, aga nüüd ütleb, et andke raha pigem pensionitõusuks.
..Issanda teed ongi keerulised ja äraarvamata meile, lihtsatele surelikkudele, hea alari
P.S. sest HEREM raha 3ndale brigaadile nagunii ei anna
Siin tuleb välja tüüpiline Andrese ja Pearu kiskumine. Endal ja kõigil ümbritsevatel võib elu sitemaks minna oluline,et Borja puhul Heremil raskem oleks ja Helmed tahavad iga hinnaga Luigele koos Isamaaga keerata.
Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi võivad selle sita keeramise tuhinas allavett minna see pole enam oluline "suur siht" on silme ees kus iga vahend sobib.
Kapten Trumm kirjutas:100 lapsametnikku, kellele maksta (üle) iga kuu 2000 eurot bruto, maksavad aastas 3 216 000 eurot.
Kui keegi arvab, et see 50M saab kokku veits personali kärpides, siis vahe on terve suurusjärk.
Taoline sääst (50M aastas) saab olla vaid mingite võimearenduste lõpetamise või SA struktuuri vähendamise hinnaga.
Päris kahju, kui ministritasemel taolist 30 sekundi matemaatikat ei suudeta teha.
Mingid majandusaasta aruanded on saadaval.
KAMIN 2014 kohta tundub olevat viimane, mis avalikult saadav ja RKK oma on 2018 kohta (Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus)
Borja - ära häma ja ära reosta tarbetult seda foorumit. Kuulasin ka ise asjast rääkimise saate riigikaitse jupi ära. Õigemini osaliselt.
Faktid on lihtsad - kaks valitsuspartei juhtfiguuri on (järjekordselt) sõjalise riigikaitse kohta valeväiteid esitanud ja segadust külvanud. Kas meelega või puhtast teadmatusest, seda ma ei tea, aga seal ei saa olla kaksipidi arusaamist. Selle asemel, et siin mingit jama ajada, võiksid Sa saates kõlanud valeväited ümber lükata (alates kahe pataljoni suurusest kaitseväest ja lõpetades plaanide ja kavade puudumisega) ja selgitada, kuidas erakonnas, kus väidetavalt on meeletu sõjaline kompetents, ei mõisteta, mis moodi käib Eesti sõjalise kaitse ettevalmistamine. Või miks taolist segaduse külvamist üleüldse vaja on.
Tuletan Sulle meelde, et Eesti sõjalise kaitse eest vastutab kaitseväe juhataja, mitte keegi muu. Poliitiliselt eraldatakse kaitseväe juhatajale ressursid sõjalise riigikaitse korraldamiseks. Ressursside küsimine toimub läbi riigikaitse arengukava, kaitsetegevuse operatiivkava ja riigieelarve. Kaitseväe juhatajale antakse poliitilised raamid nende plaanide koostamisel koos vajalike täpsustustega. Ehk siis - Valitsus ja Riigikogu. Mitte ühe kindla erakonna juhtfiguurid, kes üleüldse muudes ametites, või nende nõunikud. Sõjalise kaitse eest vastutab kaitseväe juhataja. Niimoodi toimib meie riik. Ma loodan, et Sa seda kõike tead? Seega ei saa olla sellist olukorda, kus mingi muu tegelane käsib kõrvalt, et riigikaitseraha peab kasutama hoopis teistmoodi ja suunistab kaitseväe juhatajat, et pead ostma neid ja neid asju.
Riigikaitse rahastamine on puhtalt poliitiline otsus, seetõttu olen loomulikult väga napisõnaline. Nii sõjalise kaitse eelarve sidumine protsendiga, kui ka sellest lahti sidumine on riigi iseseisvad poliitilised otsused. On selge, et NATO riikide 2% räägib miinimum- ja mitte maksimumtasemest, kuid samahästi on ka selge, et selle sihi seadmisel arvestati ikkagi, et kõikide riikide kaitse-eelarved tõusevad aasta-aastalt. Mitte ei vähene. Riigikaitse on siiani olnud väga õnnelikus seisus - vist ainult kaks aastat on olnud sellised, kus riigikaitse eelarve on väiksem, kui eelmise aasta eelarve. Samas viimase sellise korra tulemid olid väga võimsad - kulus aastaid, enne kui sellest pealtnäha mõneprotsendilise vähendamise august välja tulime.
See, kas meie valitsus otsustab tulevikus riigikaitse eelarvet suurendada, samana hoida või vähendada, on valitsuse otsustada, kuid selgus eelkõige - kui eelarve väheneb, siis eelarve väheneb ning eelarve vähendamist ei ole võimalik kujutada eelarve samal tasemel hoidmisega ning mingi protsendimaagia siin ei toimi. Ja lisaks - NATO mõistes kaitse-eelarve on väga täpselt määratletud. Ning lõpetuseks meeldetuletusena - ei ole võimalik "kirjutada" kaitse-eelarve sisse muid kulusid. Õigemini - on võimalik, aga NATO seda kaitsekulude sisse ei arvesta.
Loen järjest lehekülgi ja mul on tegelikult kahju. Esiteks on mul kahju Eesti rahvast, kes tõrvikupoisid pukki hääletasid. Valgevenes võiks vabandada ennast tagantjärgi välja, aga siin on raske väita, et keegi seljakotiga valimiskomisjoni aknast sedeleid välja loopis. Teiseks on mul kahju foorumi kasutajatest ja kõigist teistest riigikaitsest hoolivatest eestlastest, kes on Helmede lahmimisele läbimõeldult ja argumenteeritud moel vastates oma aega raisanud. Ja kolmandaks on kahju Borjast, kellele kunagi jõuab kohale tõrvikupoiste tegelik sisu.
A4 kirjutas:
Aga vat selles antud juhul huumor seisnebki, et ülejäänud riigieelarvet teps mitte ei vähene. Vastupidi - põhimõtteliselt soovitakse vältida igasuguseid kärpeid riigieelarves ning selle nimel võetakse laenu ning lastakse riigieelarve rahulikult miljardi euroga miinusesse (riigieelarve kogumaht umbes 10 miljardit). Miks selles olukorras peaks kaiitse-eelarve olema ainukene, mis karpimisele läheb, jääb sügavalt arusaamatuks.
Kas Trumpilt selle 1 miljardi küsimine ei olnud edukas?
aj1972 kirjutas:Eesti Vabariik, Eesti Kaitsevägi võivad selle sita keeramise tuhinas allavett minna see pole enam oluline "suur siht" on silme ees kus iga vahend sobib.
..ära nüüd Eesti riiki // tema kaitseväge niihädiseks ka tee, et üks korra kergitas kaabut ja juba läkski kõik "tuhinas allavett"
Hüsteeriat võiks siin palludel (muideks) kohe suurusjärk vähem olla - teil endil ka foorumit pärast lihtsam lugeda
Veiko Palm kirjutas:Borja - ära häma..
..
Riigikaitse on siiani olnud väga õnnelikus seisus - vist ainult kaks aastat on olnud sellised, kus riigikaitse eelarve on väiksem, kui eelmise aasta eelarve. Samas viimase sellise korra tulemid olid väga võimsad - kulus aastaid, enne kui sellest pealtnäha mõneprotsendilise vähendamise august välja tulime.
..õppinud te sellest ilmselgelt küll midagi ei ole - kui ainult "mõneprotsendiline vähendamine" teid oma mugavustsoonist välla vaatama ei õpetanud // "aastateks" põdema pani
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kaitseministeerium avalikustab täna uue veebilehe, mis tutvustab riigikaitse arengut iseseisvuse taastamisest alates, kaitseminister Jüri Luige sõnul on selle aja jooksul kasvanud nii Eesti sõjalised võimed, sh kaitseväe üksuste tulejõud, ning tõusnud kaitsetahe.
Tõlkides ilukirjandusliku väljendi "paariprotsendiline langus" numbritesse on tulemuseks 13,43%.
Kulutused riigikaitsele 2009. aastal olid just selle protsendi võrra väiksemad kui 2008. aastal. See oli üks põhjus mis pani riigikaitse aastateks põdema. 2010. aasta kulutused riigikaitsele olid omakorda veel väiksemad kui 2009. Tõsi, õige vähe väiksemad.
Pika põdemise lisakiht oli tehtud valikud. Põhiline kärbe langes kahte kategooriasse: personalikulud ja hanked. Hangetest spetsiifilisemalt laskemoon.
Täpsemalt NATO riikide kaitsekuludest siit: https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_49198.htm
Pikemas vaates on huvitav nii aasta-kahe pärast vaadata, et kuidas eri riigid on oma valikuid teinud. Kes kärpinud, kes mitte ning kui kärbitud, siis mis kategooriast.
On olnud tore päev!
Esiteks ühinen Palmiga. 2% SKTd on 2%. Kui otsustatakse, et see on nii ülemine kui alumine piir, siis võibki miljonitega eelarve muutuda. Sellise "katku" ajal on kukkumine muidugi kõva. Eks kõigil ole. Ja kui VV otsustab: ainult 2% SKTst, olgu siis pealegi 50 milj vähem kui planeerisite", siis tuleb käsku täita. Kui planeeritud 10st pataljonist on sõjaajaks vaid 2, siis tuleb kahega parim anda. Küll aga ei ole ma nõus viidatud kärpekohtadega. Palgakulu kokkuhoiust ei tuleks suurt midagi. Terve mereväe päeva pealt sulgemine ei annaks vist kolmandikkugi. Võib jätta tehnikat remontimata ... ei ole mõistlik. Jne. Lõpuks jääb üle midagi hankimata jätta. Mitte et see katastroof oleks. Lihtsalt 50 milj aastas ilma investeeringuid kärpimata kokku ei hoia.
Teiseks kohtusin hr Mart Helmega ja küsisin: Mida ma siis nüüd teen? Mina jahvatan pidevalt 6+4+1 JPst + toetuspataljonidest aga nüüd siseminister ütles 2! Mis ma edasi teen? Mis ma inimestele ütlen?
Tuli välja, et ministrile ongi vaid 2 olemas - need mis kohe tunniga võtta on. Kahjuks täpsustada ei jõudnud, kuid küllap siis ScP ja eFP.
Reservpataljone ta ei arvestanud, sest neid pole kohe võtta ja ... kogu mobilisatsiooni võimekus on küsitav.
Nii et sellega on klaar. Ei ole tegemist tühipalja ülbitsemise või lahmimisega, vaid peene joone tõmbamisega "päris" ja "peaaegu päris" vahele.
Selle taustal mõtlesin veel korra TREs räägitud 2-300 milj peale ja ...
a) Kui meil täna on ainult 2 arvestatavat pataljoni ja teised "mitte päris", siis kas soovitud ÕT, rannakaitse ja tankiüksused tulevad elukutselistega või ... on kavas veelgi "mitte päris" üksuseid juurde luua? Kui Borjal on infot või tutvusi, siis võiks ta seda ideed veidi selgitada.
b) Peamine hämming on aga rahandusministri investeeringu üsna resoluutne sihtotstarve, vaatamata KVJ (eks KV ka) teistele prioriteetidele ... praktiliselt ilma KV konsultatsioonita ... Just need asjad on sõjalise riigikaitse seisukohalt esmatähtsad! Mina ei sekku poliitikasse. Aga kas KVJ ja KV planeerijad on siis tõesti nii mõttetud? Minu arvates võiks Borja sedagi seika kommenteerida?
Borja - miks need näpud niivõrd sügelevad, et ei suuda isegi argumenteeritud postitusi lugeda? Palun vaata, mida strateegiline sõdur kirjutab. Ning see meie-teie värk. Minu viidatud ajal olid ka Sina ju tegevväelane, kas palgakärbe Sind ei mõjutanud? Kas varude vähenemist ladudes Sa ei märganud? Õppuste väiksemat hulka? Masendav pealiskaudsus.
Martin Herem kirjutas:On olnud tore päev!
Esiteks ühinen Palmiga. 2% SKTd on 2%. Kui otsustatakse, et see on nii ülemine kui alumine piir, siis võibki miljonitega eelarve muutuda. Sellise "katku" ajal on kukkumine muidugi kõva. Eks kõigil ole. Ja kui VV otsustab: ainult 2% SKTst, olgu siis pealegi 50 milj vähem kui planeerisite", siis tuleb käsku täita. Kui planeeritud 10st pataljonist on sõjaajaks vaid 2, siis tuleb kahega parim anda. Küll aga ei ole ma nõus viidatud kärpekohtadega. Palgakulu kokkuhoiust ei tuleks suurt midagi. Terve mereväe päeva pealt sulgemine ei annaks vist kolmandikkugi. Võib jätta tehnikat remontimata ... ei ole mõistlik. Jne. Lõpuks jääb üle midagi hankimata jätta. Mitte et see katastroof oleks. Lihtsalt 50 milj aastas ilma investeeringuid kärpimata kokku ei hoia.
Teiseks kohtusin hr Mart Helmega ja küsisin: Mida ma siis nüüd teen? Mina jahvatan pidevalt 6+4+1 JPst + toetuspataljonidest aga nüüd siseminister ütles 2! Mis ma edasi teen? Mis ma inimestele ütlen? Tuli välja, et ministrile ongi vaid 2 olemas - need mis kohe tunniga võtta on. Kahjuks täpsustada ei jõudnud, kuid küllap siis ScP ja eFP.
Reservpataljone ta ei arvestanud, sest neid pole kohe võtta ja ... kogu mobilisatsiooni võimekus on küsitav.
Nii et sellega on klaar. Ei ole tegemist tühipalja ülbitsemise või lahmimisega, vaid peene joone tõmbamisega "päris" ja "peaaegu päris" vahele.
Milleks siis Mart Helme seda sisekaitse reservi teeb kui see pole nagu päris ja olemas?
Ma arvan, et ka sellele leiab vastuse TRE saatest: Roheliste mehikeste korral ei saa kaitseväge kohe kasutada, vähemalt mitte alguses, sest ei tea kuidas sellele vaatab rahvusvaheline õigus ... PPA on esimene kes peab löögi vastu võtma ... Umbes nii see kirjeldus oli.
Ma lihtsalt järeldan, et PPA reserv on lihtsamini kasutatav ja vajalikum kui kohmakas KV reserv. Mitte et mina nii arvaks.
Vastus kõigile neile küsimustele on tegelikult väga lihtne, Helmede jaoks on esimene ja esmatähtis raha kulutamisel et saaks ikka omale kõvasti vastu rinda taguda. Mingi "hoidsime kaitsekulud samal tasemel" kõlab lihtsalt liiga pehmolt, sellist asja sa uhkeldades lauale ei lajata. Vaja on konkreetsemaid igale idioodile tajutavaid asju millele saaks siis näpuga näidata "meie tegime!", on see asi siis sisekaitse reserv, neljarealised maanteed, pensionitõus vms on seejuures kolmandajärguline.
Siseministril on asjad kas väga sassis või on ta jõhker populist.
Rohelised mehikesed on vähemalt siin foorumis äraleierdatud teema -- roheliste mehikestega ongi võimelised tegelema Kaitsevägi ja Kaitseliidu tummisemad elemendid, mitte samamoodi vabatahtlikkusel põhinev sisekaitsereserv (mille funktsioonikirjeldust võib avalike allikate põhjal parimal juhul aimata ja mille reageerimiskiirust pole keegi kunagi testinud).
sest ei tea kuidas sellele vaatab rahvusvaheline õigus...
Hämab, pagan võtaks. Kui mingid AK74 kandvad vennad hakkavad lennuvälju hõivama, on ju asi väga selge ja tuleb MG-3'd valla päästa.
Kui just ohuhinnang Eestile ei ole viimase kuu jooksul kardinaalselt muutunud, siis hakata sisekaitseüksusi kuidagi tohutult esiletõstma tundub ikka väga kahtlane. Meenutagem, et Valgevene on üks näide riigist, kus "sisekaitseüksustes" on ligikaudu viis korda rohkem isikkoosseisu kui relvajõududes. Me ei hakka ju sellesse suunda minema.
Eesti Vabariigile on Kaitsejõudude rahastamine elulise tähtsusega, kuna meie peamine (ja minu hinnangul vähemasti täna ainus adekvaatne) oht on ikkagi ainult naaberriigist.
Edit: sõnastus.
Viimati muutis Rabapistrik, 14 Sept, 2020 23:57, muudetud 1 kord kokku.
