Kavastu sild!

[ruger]

Maaameti pärandkultuuri kaardil on info järgmine. Vaadata Kavastu parve kirjeldust. See, et seal selline puitsild võis olla, oli tingitud olukorrast, et tegu oli kõige idapoolseima Emajõe sillaga, millel võis täitsa vajadust olla.

Lina- ja piimatootjate meeleheaks pandi käima 1899. a suvel. Sõja ajal oli siin ka lühikest aega puusild. 1983. a läks parve kett katki ja see kadus allavoolu. 1999. a alustas taas tööd. Hetkel ainulaadne Eestis.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur
Kui vaadata Heereskaart T300 1943-1944 on seal sillamoodi asi peal.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline

[klm]

...Millise täiendava suuna või logistilise võimekuse Kavastu sild oleks sakslastele 1944 juuli/augusti seisuga andud, mida olemasolevate pontoonsildadega lahendada poleks saanud?

Silla pilte vaadates tunduvad kalded ja ehitus viitavat, et tegemist on kitsarööpmelise raudtee sillaga.
Raudtee hüpoteesi toetavad ka maaameti kõrgusandmed, kus on Emajõe suursoos kulgevad trassid kenasti näha ja näha on ka et pööramised on sellised sujuvad, raudteele sobivad.
https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_i ... A=1&LANG=1
Sakslastel oli lennukeid vähe, aga samas tsemendi puudust ei paistnud olevat, samuti oli sõjavange.
Emajõe suursoos mõnel soosaarel asunud õhukaitse torn oleks jõudude vahekorrale sakslaste poolt vaadates soodsalt mõjunud.

[Fucs]

Akf Dr.Sci siia pandud EW 1935-1939 topo on M 1:50 000
Te ikka esitate ülisuuri täpsusnõudeid sellistele kaartidele. Seal on 1mm kaardil 50m looduses.
Isegi M 1:10 000 kaartidel on tihti asjad valetpidi ja/või vales mõõdus peal.
Täpsed kaardid algavad M 1:2000 kuni M 1:500 välja. Vot seal on juba nõuded sellised, et hooned peavad peal olema õigetpidi, õiges kohas ja õiges mõõdus.

Niisama märkuseks: 1:10 000 (ja osadel ka 1:25 000) alates on eluhooned üldjuhul (elumaja) tähistatud seest mustana ja kõrvalhooned seest tühjana. Aga oleneb kelle kaart (EW, EV, NL, Heeresk). Vene kaartidel võivad ka kõik kõrvalhooned olla seest mustad ja juures nt märge сар. (сарай) vms.

Ma kaldun arvama, et enamus seal jõe ääres olevatest ehitistest on pärast sõda uuesti üles ehitatud ja ennesõjaaegseid asju on väga vähe ja üksikuid alles.
Kui seal 1944 selline möll ja ettevalmistav suurtükituli oli, nagu saksa mundris võidelnud meeste mälestustes kirjas, siis künti seal iga meeter mitu korda üles. Ja kui venelased seal "parve/õhku lastud" silla juures üritasid üle jõe minna, siis kaldun arvama, et vastaskaldalt anti ka nende pihta korralikult tõkketuld ja kõik mis seal selle ületuskoha läheduses jõekaldal oli, sellest jäi järele heal juhul ainult auklik juust.

EHR konkreetselt selle maja kohta valmimisaega ei näita aga kohe järgmine naaber idapool (Parveotsa vkt 5) on hooned EHR järgi ehitatud 1945a.
Veel idapoole on järgmine talu (Parveotsa vkt 10), kus EHR-is valmimisaasta olemas, on samuti 1945a
Teiselpool kallast on kohe nt. Parve tee 12 ja seal on hoone valminud 1954a
Teistel naaberehitistel kahjuks EHR-is valmimisaastat pole.

Aga nagu ma Kavastu silla teemas kirjutasin, siis kahjuks ei ole võtta avalikest allikatest piisavas koguses ajaloolist pildi, aerofoto ja kaardimaterjali, mille alusel saaks midagi edasi uurida või kindlalt väita.
Kui keegi need saksa 1944a aerofotod letti lööks, vat siis hakkaks midagi vbl edasi arenema. Praegu on patiseis. Kõik see materjal mis olemas on läbi töötatud ja selle hulgas ei ole mitte midagi sellist, mis hetkel edasi aitaks ja/või mingit uut kvaliteeti järeldustele pakuks. Kõik vähegi minimaalseltki piisava täpsuse ja mingitki arvestatavat üheselt mõistetavat infohulka sisaldav materjal, mis praegu kasutada on, on 10+ aastat peale sõja aegne ja sealt edasi.

Kohapeal saaks/võiks küsitleda sealset rahvast ka näiteks selle kohta, et millal kusagile midagi ehitati (talud ja kõrvalhooned). Vbl saaks mingit infi.
Kohapeal saaks/võiks vaadelda, kas on kusagil veel alles mingeid vanu vundamente või nende jäänuseid.
...ja üleüldse saaks teha ka muid koduloo uurimisi

*

Dr.Sci
Kriku kahtles kas 1948 aasta aerofotol on enne jõge paremat kätt maja.
Mina vastasin et maja on ka sinu lisatud kaardil

Vahemärkusena: Need 1942a koordinaatide süsteemis M 1:10 000 fotoplaanid (o42 seeria) on tehtud erinevatel aegadel 1948-1950 ja osad ka sealt edasi.
Ei pruugi olla 1948a seis.

[ruger]

Maaameti kõrgusandmetes tulevad välja mõlemal pool silda paralleelselt parvega olevad kõrgendused-võimalik silla asukoht.
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

[Kriku]

Akf devisioni skeem selle kohta:



Pildistamise suunda ei saa anda edasi ühe joone, vaid sektorina. See peaks olema niisugune:

Pildistati niisiis teelt. Akf retti postitustega seonduv küsimus on, kas otse teest paremal lõunakaldal on veel üks hoone risti jõge või ei. Kaart on seal piisavalt hägune, nii et ei tea

[retti]

Et pildil oleksid Vaino,Seljamaa ja paremal nähtav kivimüür peab pildistamise koht ja nurk välja nägema selliselt.Igaljuhul peab siis näha olema ka silla teine pool vastaskaldal.

[Longbowman]

Seda küll, ma sakslaste tragiduses infrat ehitada ei kahtlegi, aga kas kusagil on ka mõni märk või vihje, et ühelt või teiselt poolt oli raudteega silla poole tulema ka hakatud?
Muidu tundub pisut kummaline, et visati see jurakas kuu ajaga raksti püsti, aga lähim raudtee oli ikka alles Tartus, Mustvees või Põlvas.
https://forte.delfi.ee/news/ajalugu/int ... d=74586867

...Millise täiendava suuna või logistilise võimekuse Kavastu sild oleks sakslastele 1944 juuli/augusti seisuga andud, mida olemasolevate pontoonsildadega lahendada poleks saanud?

Silla pilte vaadates tunduvad kalded ja ehitus viitavat, et tegemist on kitsarööpmelise raudtee sillaga.
Raudtee hüpoteesi toetavad ka ...
... Sakslastel oli lennukeid vähe, aga samas tsemendi puudust ei paistnud olevat, samuti oli sõjavange ...

[Kriku]

Akf Dr.Sci siia pandud EW 1935-1939 topo on M 1:50 000
Te ikka esitate ülisuuri täpsusnõudeid sellistele kaartidele. Seal on 1mm kaardil 50m looduses.
Isegi M 1:10 000 kaartidel on tihti asjad valetpidi ja/või vales mõõdus peal.
Täpsed kaardid algavad M 1:2000 kuni M 1:500 välja. Vot seal on juba nõuded sellised, et hooned peavad peal olema õigetpidi, õiges kohas ja õiges mõõdus.

See on selgelt kõige adekvaatsem vastus. Seni postitatud kaardid pole hoonestuse kõrvutamiseks piisava täpsusega.

[ktamm]

Juhtusin ühele pildikesele muljetavaldava väliraudteesilla ehitamisest:



Pärit: https://twitter.com/HGWDavie/status/115 ... 69/photo/1

[retti]

...Millise täiendava suuna või logistilise võimekuse Kavastu sild oleks sakslastele 1944 juuli/augusti seisuga andud, mida olemasolevate pontoonsildadega lahendada poleks saanud?

Silla pilte vaadates tunduvad kalded ja ehitus viitavat, et tegemist on kitsarööpmelise raudtee sillaga.
Raudtee hüpoteesi toetavad ka maaameti kõrgusandmed, kus on Emajõe suursoos kulgevad trassid kenasti näha ja näha on ka et pööramised on sellised sujuvad, raudteele sobivad.
https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_i ... A=1&LANG=1
Sakslastel oli lennukeid vähe, aga samas tsemendi puudust ei paistnud olevat, samuti oli sõjavange.
Emajõe suursoos mõnel soosaarel asunud õhukaitse torn oleks jõudude vahekorrale sakslaste poolt vaadates soodsalt mõjunud.

http://pk.rmk.ee/parandkultuur/pdf/Jarvselja_PK_web.pdf
lk.36

[lamjak]

Üks LIDARipõhine udupilt ka Kavastu piirkonnast. Maa-amet teeb seal kõrglendu, nii et väga detailset pilti ei saa.

[klm]

http://pk.rmk.ee/parandkultuur/pdf/Jarvselja_PK_web.pdf
lk.36

Et ongi raudtee trass soos, kuni Järvseljani olemas ja seal vaja varulennuväljast põhilennuväli teha.
Vaja vaid kütuse vedamiseks raudtee ehitada. Kavastust kuni Tartuni sile maa. Sakslased olevat väliraudteed kuni 15 km päevas ehitanud.
Tartus sadamaraudteel, Emajõe ääres oli varem vedelkütuse terminaal (äkki oli juba sõja ajal?) - torud jõe alt läbi ja teisele poole kitsarööpmelise terminaal.

[speedsta]

Juhtusin ühele pildikesele muljetavaldava väliraudteesilla ehitamisest:



Pärit: https://twitter.com/HGWDavie/status/115 ... 69/photo/1

Vaata ka seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=BAq-CSz ... rlHoeffkes

[speedsta]

Ksf devision, palun täpsemat infot Kavastu fotode kohta: fotode suurus(mõõdud cm), kas on täies ulatuses skaneeritud või kusagilt kropitud.
Kuna ühe eelneva postituse põhja on võimalik kindlaks teha vaatevälja ligikaudne laius (~40 kraadi), saaks andmete põhjal tuletada, millisele filmile on pildistatud. 40 kraadine vaatenurk vastab 35mm filmi 50mm standard objektiivile näiteks. Või siis 85mm objektiivile 6x7 keskformaat filmi puhul.

[ktamm]

Tubli töö! Sild ilusti peal. Jälle üks allikas juures.

Ka minu lugupidamine ja tänu kaasamõtlemise eest Rändurile. Samas ma nii valjult veel trummi ei põristaks, sest kohe saabub kaasfoorumlane retti, kes järgmised kümme foorumilehekülge "tõestab", kuidas kaart on nihkes, Rändur on sinna ise midagi peale joonistanud, seda fakti pole Maanteemuuseumis kirjas ja see pole üldse seesama Kavastu. Pange ennast järgmiseks utoopiliseks etteasteks valmis. Vabandust!

Aur irooniale on kulutatud asjata, kuna need akf Ränduri poolt postitatud skeemid tõestavad, et mingit silda Kavastus 1944 ei olnud.
Selges vene keeles on kirjas, et lennukite rünnak toimus ülekäigukohale (po perepravu). Sild on vene keeles "most".
Samamoodi Kavastus, Luunjas ja ka Kabinas.