Kavastu sild!

[Kriku]

Mina ei ole soovinud kedagi solvata, aga kui püüan siin tekitada mingit arutelu ja koguda informatsiooni ning keegi järjepidevalt torpeteerib ja lagastab seda teemat vaatamata korduvatele palvetele loobuda, siis mis oleks edasine foorumikasutaja tegevus (küsimus administraatorile)?

Ma pole küll administraator, aga minu vastus on selline, et kuigi võib-olla kellelegi tüütu, on akf retti jäänud foorumi reeglite piiridesse. Palun tungivalt säilitada rahu.

[alax]

Möödunud laupäeval käisin Kavastus. Esimene visuaalne mulje oli, et selline sild oleks suht fantastiline. Raskel sõjaajal selline kogus puitmaterjali+pikad naelad jms. Pool silda veel kuival maal. Mingit visuaalset tõestust peale mõne posti pole.
Kuna tuleb ka tunnistajate juttu aktsepteerida, siis tuleb uskuda. Kui sild pidi olema pidevas kasutuses ja samas ka laevaliiklus säilima, siis tuligi kõrge sild ehitada.
Uskumatu on see, et 76a hiljem see sillateema jutuks tuleb. Ehk saab mingeid allikaid juurde.

[blueant]

Kui siin foorumis suuremahulist asjatundmatut vastutegevust poleks, siis jääks ruttu vaikseks

Aga mõtlesin siin kellegi porikommentaarile. Kas äkki polnud silla mõte tagada ülesõit ka kõrge veetaseme või jäämineku ajal, kui pontoonsillaga hakkama ei saaks?

Panin skeemile Emajõe veetaseme 2.5m kõrgemal Maa-ameti kõrgusinfost.

[retti]

Kui siin foorumis suuremahulist asjatundmatut vastutegevust poleks, siis jääks ruttu vaikseks

Aga mõtlesin siin kellegi porikommentaarile. Kas äkki polnud silla mõte tagada ülesõit ka kõrge veetaseme või jäämineku ajal, kui pontoonsillaga hakkama ei saaks?

Panin skeemile Emajõe veetaseme 2.5m kõrgemal Maa-ameti kõrgusinfost.

Aitäh vaeva nägemast aga meie eest on see töö detailselt maaametis ära tehtud.
S.t näha on maksimum mis olla saab.

[retti]

Arvan ,et olulisemaks kui hooned A ja B hakkab kujunema hoone C.
Akf Kriku ja Illike juba liikusid selles suunas aga jäid poole peale pidama.

[lamjak]

Kui siin foorumis suuremahulist asjatundmatut vastutegevust poleks, siis jääks ruttu vaikseks

Aga mõtlesin siin kellegi porikommentaarile. Kas äkki polnud silla mõte tagada ülesõit ka kõrge veetaseme või jäämineku ajal, kui pontoonsillaga hakkama ei saaks?

Panin skeemile Emajõe veetaseme 2.5m kõrgemal Maa-ameti kõrgusinfost.

Mida põhjana kasutad - lidarit, 1m või 5m kõrgusmudelit?

[mart69x]

Hooneid saab loetud sekunditega olematuks muuta ja uusi hooneid loetud päevadega üles ehitada. Täna on maja, homme ei ole maja, ülehomme on kaks maja ja nädala pärast on teine maja teises kohas. Siiani pole suutnud teemast leida aksf retti analüüsi puude võrade kohta, mis on palju kindlam kui majad kuna maha raiutud 70 aastast puud ei istuta tagasi nädalaga. Seda näeb ju iga loll, et isegi peale mõisa maatasa tegemist on puuderinne sama, mis enne lahinguid. Troll või mitte kuid askf retti poolt pole tulnud ühtegi analüüsi puuderinde kohta vaid jahub oma hoonetest.

[Ghostship]

Tahtsin midagi sarnast postitada. Pealegi ei ole need mingid õiged hoonedki. Hoone A või mõisa peahoone oleksid objektid millega erinevate ajastute fotosid võrrelda. Nende peale sõda ehitatud sarade järgi (või mingi putka katusenurga) midagi Kavastu silla kohta järeldamine on uhhuuteadus.

[NGolf]

Nonii, uurisin kohaliku peremehe käest juurde, ja täpsustas järgmist.

Sild oli pigem siiski kauem kui paar kuud püsti, lähemale poolele aastale, ehk kas 1943 lõpus või 1944 alguses ehitatud. Arvatavasti kasutati selleks Kastre või Lääniste kandist hangitud puitmaterjali, mis silla lähedale toodud mobiilses saekaatris sobivaks materjaliks lõigati. Silla ava oli keskelt ca 12 m lai, võimaldades laevadel läbipääsu. Silla olulisemad detailid olid need jõkke rammitud võimsad, ca 60-70 cm läbimõõduga vaiad, mis püsisid ka pärast õhkimist pea kümmekond aastat seal püsti, hoolimata jääminekutest. Kindlasti olid nad veel püsti 1952. aastal, aga varsti pärast seda koristati puksiiride abil need minema, olid ikka ohtlikud, oma paar meetrit üle veepinna. Maa peal kasutati väiksemaid vaiasid, nagu ka praegu meierei kõrval pildistatud on siin teemas.

Vaiade külge kinnitati umbes 30 x 30 cm prussidele kinnitatud kolmekordne plangutis. Plangutis oli igas kihis diagonaalis paigutatud, ehk kiht üks ühtepidi, kiht kaks teistpidi peal ja silla sõiduosa laius oli ca 6-8 m. Plankude paksus oli ca 4 cm, laius 25 cm ja omavahel kinni oli nad neljakandiliste vabrikunaeltega (vist Saksamaalt), mille läbimõõt oli 6-7 mm ja pikkus 12-15 cm. Need naelad tegidki plangutise hilisema kasutamise ehitusmaterjaliks või kütteks raskeks, saagides jäid kogu aeg ette.

Fotosid tollest ajast kellegil teadaolevalt ei olnud, sest fotoaparaate oli väga piiratult. Nimelt oli sel ajal oli kogu küla ainus fotoaparaat kadunud Ärni (Ernst) Loodil, kes elas Tähemaa koolimaja juures (18.4.1934 ja 18.2.1940 Postimehe järgi oli sellenimelisel Kivi 27 Tartus metallitöökoda, kuhu nendel ajalehes mainitud päevadel sisse murti ja seal leidus ka raadioaparaat) . Tema käis pildistamas ka Kavastu koolis ja sel ajal koolis käinutel on tema tehtud klassipilte. Tema vennalapsed elavad sealkandis veel ja hea õnne korral võiks ehk kuskil pööningul ka fotosid leiduda.

[Tempere]

Kas võime nüüd hakata inimesi lahterdama Kavastu silda uskumise või mitteuskumise järgi? Retti pole minumeelest kedagi solvanud, küll aga teemaalgataja ja nüüd uus kaasfoorumlane...
Küll aeg selgust toob aga senikaua võiks ikka soliidseks jääda.

Olgu ära öeldud, et ka mina ei soovi kedagi solvata. Tunnistan, kasutasin ebavajalikku kõnepruuki, samas leian, et igas internetis õhku lastud lauses ei peaks koheselt kellegi solvamist otsima. Retti on kahtlemata andnud suure panuse, et see furoor tekitada antud silla ümber, olgugi et natuke teemat risustades.

Teema juurde: Üsna huvitav, et NGolfi küsitletud kohalik mees nii suurepärase detailsusega kõike mäletab (diagonaalis lauad, naelte pikkused), samal ajal kui teised tunnistajad on piirdunud pigem tagasihoidlike kirjeldustega. Mobiilne saekaater on küll midagi mille peale ilmselt keegi tulnud poleks, kuid kui mõtlema hakata, siis tuleb ju iga detail lõigata ja töödelda kõrge täpsusega, et sild kannataks tehnikat, seega tundub see loogiline. Võib arvata, et saekaatri masinad olid külade pealt kokku toodud, mitte sõjaväe enda omad.

[Ghostship]

See on juba päris korralik detailne kirjeldus
Küsimus, eelkõige Dr.Sci suunas. Kui sügavale need suured vaiad jõepõhjas võisid rammitud olla? Ilmselt olenes see konkreetsest pinnasest, aga no nii umbkaudselt? On see reaalne, et puksiirid suutsid need täiesti eemaldada? Või lõigati mingist sügavusest maha lihtsalt. Väga tahaks ikka kajaloodi või kaameraga seda silla veealust osa ka tuvastada.

[ktamm]

Panther liini hakati ehitama 1943 a, seega võib akf NGolfi poolt edastatud mälestustes olev ehitusaeg tõene olla küll.
Selline lai, 6-8 m sillakate, ja muud asjaolud, mis teemas üles kerkinud (nt kaatrite baas Vana-Kastres), annavad arvata, et seda silda siiski ei ehitatud väliraudtee jaoks, vaid tavatransporti ja alt läbikäivat jõeliiklust silmas pidades.

Devisionile on konkurendid tekkinud, ammu ootasin seda.

[devision]

Devisionile on konkurendid tekkinud, ammu ootasin seda.

Konkurendid??? Pigem lõpuks ometi kompetentsed kaasamõtlejaid, kelle abiga saab teemas edasi liikuda

[NGolf]

Üsna huvitav, et NGolfi küsitletud kohalik mees nii suurepärase detailsusega kõike mäletab (diagonaalis lauad, naelte pikkused), samal ajal kui teised tunnistajad on piirdunud pigem tagasihoidlike kirjeldustega.

Täpsustan, et tema (ja tõenäoliselt ka kõigi teiste praegu eluslolevat tunnistajate) mälestused selle silla konstruktsioonidest põhinevad põhiliselt detailidest/materjalist, mis pärast sõda silla endises asukohas veel aastaid laiali vedelesid. Mitte otseselt silla komplektsuse ajast. Aga nii tugivaiasid, külgprusse kui plangutise detaile leidus sealkandis veel vähemalt 7 aastat pärast silla õhkimist ja neid neljakandilisi naelu leiab usin detektorist kindlasti ka täna sealt kallastelt.

[Kriku]

Tõenäoliselt on majapidamistes ka mõni alles.