Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[mäger]

See on poeetiliselt üks väga kehv luuletus. Igasugu pahna kirjutatakse ja see et uued uudised v keegi veel sellele tähelepanu pöörab, ei tee seda kuidagi kirjanduslikult söödavaks. See on see Lauri Vahtre Sädeinimese fenomeni üks näide.

[Kriku]

Kehva luuletaja avaldused tunduvad mulle isiklikult rohkem klassivihast kui rahvusküsimusest tõukuvaina. Tüüpiline kärarikas "progressiiv".

Et äkki lõpetaks temaga siin teemas?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Et äkki lõpetaks temaga siin teemas?

..mina olen ammu lõpetand - selle teemalk alguses leiad konkreetsed kaks aliast, kes siia foorumisse otse lõputult poliitkätši // "klassiviha" ekspordivad

Ja milliseid aliasi ma (miskipärast ) kunagi foorumi häbipostis näinud ei ole.................

[Z03]

Ausalt öeldes ma ei mõista, miks selle teema lõpetama peaks? On ju otseselt seotud venekeelsete ja integratsiooniga ning annab aimu venekeelse elanikkonna meelsusest.

Aga hea küll, kui ei tohi, siis ei tohi.

[Kriku]

Aga hea küll, kui ei tohi, siis ei tohi.

Ma otseselt ei öelnud, et ei tohi. Tegin ettepaneku. Kui akf-idele tundub, et sellesinatse persooni tegevuse arutamine on jätkuvalt hädavajalik, mis siis ikka, lastagu edasi. Puutuvus integratsiooniga ju päriselt ei puudu ka

[AMvA]

Milleks rääkida muulaste integratsioonis, kui ühe nn. "rahvusliku" partei täielisel heakskiidul toimub pealinnas sisuliselt Venemaa enklaavi loomine
https://www.delfi.ee/news/valeinfo/palj ... P9Kifit1Ok

[parkija]

Tervist !

Kui jälgida , kuidas venelased järjekindlalt võimu teostama ja valitsema pääsevad , kas see on näide integratsioonist ?
Omades kokkupuudet ka eesti kodakondsust omavate venelastega , siis sisemuses on nad suurvenešovinistid , ei ole eesti kodakondsus neid muutnud , neile meeldivad meie ravikindlustus ning sotsiaaltoetused ja see et haiglates on ravimid olemas / erinevalt venemaast / , meil on ju hea elada , aga elavad nad ikka omas maailmas , eesti seadusi täidavad valikuliselt jne . Kummaline et seda näiteks toodud Linnamäe gümnaasiumi direktorit keegi paika ei pane , seadused on , aga neid jõustada ei suudeta või ei taheta - topeltstandartid .

[Roamless]

Asjad on nii ja naa, kui rääkida 40+ venekeelsetest kodanikest, siis on suure kodumaa poole heldimusega vaatajate protsent ca 80 protsenti, mida nooremad on venekeelsed, seda integreeritumad nad on, näiteks 20-ndates aktsendivaba eesti keelt rääkivate vene rahvusest meie kodanike seas on eelmainitud protsent praktiliselt juba vastupidine. See, et sellised "shovinistijurakad" meil kooli ikka edasi tüürivad, on puhtalt ühe erakonna poliitika tulemus, kui linnapeaks on naaberriigi saadikult sisuliselt juhtnööre saav isik, siis oleks naiivne loota, et mingit nõukanostalgiat ihalev umbkeelne dire siin riigis kinga saaks. Dire puhul tegu ju sama tegelasega, kes ENSV pannoo taustal klassipilte käis tegemas. Idanaabri suur mure ongi mõjuvõimu vähenemini tulevikus seos põlvkondade vahetusega, kui vanem telekapilti vaatav põlvkond arvab suisa paradiisi idapiiri taga laiutavat (kuhu nad mingil põhjusel samas elama ei taha minna ), siis noorem keelt oskav ja rohkem sotsiaalmeedias istuv seltskond teab tänu erinevatele infoallikatele, et ega see elu nii muretu "suurel kodumaal" ei olegi, sest jälgitakse ka Navalnõi-d ja teisi nö teisitimõtlejaid lisaks Eesti ja Lääne kanalitele. Mina küsiks siin pigem teise poliitilise küsimuse, et kui kesikla suund on mingis osas koguaeg idatuulest mõjutatud olnud, siis kuidas meie uued "rahvuskonservatiivid" nii leigelt antud teemasse suhtuvad ja eelistavad võidelda reaalsete probleemide asemel imporditud kunstlike probleemidega ala samasooliste abielu, abordid jne, kuid ollakse vait, kui kuldid rukkis, koalisatsioonikaaslaste jätkuva Kremlile kasulikust hariduspoliitikast rääkimisel. Oleks ammu aeg Läti eeskujul kogu haridus muuta eestikeelseks ja alustada lasteaiast, nagu palju venelastest vanemad juba ise vabatahtlikult teevad.

[Sho]

Ukraina blogerid said kätte veel ühe meie "kaasmaalase".

https://www.youtube.com/watch?v=ChxmFZ-wITA

[Lemet]

Sedasorti tohmuskeid on meil siin palju...

https://youtu.be/cDTaQUScfEQ

[Lemet]

Teagi, kas nutta või naerda...integreerunud kaasmaalane ja tema teadmised Eestist...

да красивый город столько разных зданий по архитектуре . , Начиная с тех времён когда сюда пришли Датчане и основали город когда ледник отошел. 200 лет здесь строили здания город . потом пришли Немцы и 400 лет здесь строили здания дома потом 200-лет здесь сроили и были Шведы, Пётр Первый купил эти земли у шведского короля за 730 000 золотых монет и стал заселять эту землю привезёными из Сибири Финно- Унгорами . - заселили тереторию купленной Шведции Финнами . и територию Прибалтики Эстонцами . Долее пришли Россияне и стали заселять эту тереторию Русскоязычными жителями . Теперь нынче пришла сюда Европа и строят здесь дома современные и заселяют здесь Эстонию Арабами . Турками . Индусами . и Африканцами.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..kahh "integraatsija"

Vene-ukraina konflikt lõppes Narva-Tallinna bussis massikaklusega

Vennalik viinavõtmine kasvas bussireisi jooksul üle täiemööduliseks rusikavõitluseks, kus pihta said ka juhuslikud juuresolijad. Bussijuht ei pidanud vajalikuks sekkuda.

MATTHIAS KALEV


„Ega te juhuslikult poole üheksase Tallinna bussi kohta miskit tea?“ pärin ainsalt kõrvalseisjalt kohaliku bussijaama katuse all. Kell on 20.30 ja bussist, mis peaks selsamal minutil peatusest juba lahkuma, pole haisugi.

Viis minutit hiljem Narvast teekonda alustanud transport siiski saabub. Bussi uste avanedes täitub peatus venekeelse sumina ja piiritusevinaga. Enam-vähem täis bussist valgub välja grupp ilmselgelt joobes mehi, kes on otsustanud pisikest sõidupausi sisustada sigarettide tossutamisega.

Suitsumeeste istekohad on bussi esimeses pooles, paremas ääres. Aiman halba, ent vabade kohtade puuduses lepin olukorraga ja istun samuti bussi esiossa, aga vasakusse äärde, vahekäigupoolsele istmele. Algab seiklusrikas sõit pealinna.

„Alguses tundus nagu napsutanud inimeste jauramine ikka,“ meenutab samuti Rakverest bussile istunud EKRE Riigikogu fraktsiooni liige Anti Poolamets. „Ei saanudki täpselt aru algsest põhjusest, kus see algas. Aga nagu öeldakse: in vino veritas. Kui võeti ikka päritolu ette ja hakkasin kuulma rahvuslikke solvanguid Ukraina pihta, siis mõistsin, et siin võib kõike juhtuda.“

Esimesed kilomeetrid pärast Rakveret mööduvad ootuspäraselt. Bussis valitseb joviaalne lärm. Üksteisega lahkesti lahjemat alkoholi jagavad härrased – üks ukrainlane ja ülejäänud venelased – pajatavad vene keeles valjusti kõiksugustel teemadel. Ukrainast pärit meesterahvas teeb lähenemiskatseid eespool istuvale naisterahvale. Vastust pole kuulda, kuid see paneb joogisemud imestunult sõna rassistõ korrutama.

Kahel kangemal tülitsejal tekib keskne teema: kummal on rohkem põhjust Eestis olla? Seda püütakse lahendada teineteiselt võidu Kto tõ takoi? küsimisega.

Sestpeale hakkabki seltskonna meeleolu langema. Mööduvad mõned minutid, kui ukrainlane ja eestivenelane satuvad valju konflikti. Pealiskaudsel kuulmisel tundub teema puudutavat Ukraina ja Venemaa suhteid. Ukrainlane paistab muu hulgas väitvat, et just venelaste kallaletungi tõttu tuleb tal oma perele elatist teenida Eestis.

Konflikt eskaleerub kiiresti, sekkuvad teisedki napsusõbrad. Vaheldumisi karjudes ja häält tõstes on sellesse segatud – umbes pool tundi pärast starti Rakverest – kuus venekeelset meest.

Ühel hetkel ilmub bussi eesotsa turske venekeelne proua. Tungival toonil manitseb ta napsumehi vaiksemaks võtma. Mõneks minutiks keerataksegi vaidluse detsibelle madalamaks. Seejärel leiab napsupundi kõhetuim, blondi tukaga tegelane, et bussis valitseb talumatu vaikus ja asub oma mobiiltelefonist ette mängima valju venekeelset, araabiapärase hõnguga muusikat.

Nagu korralik biit ikka, tõmbab see rahva käima. Ukrainlane soojendab üles mõneks minutiks raugenud konflikti venelasega. Peagi saab selle keskseks teemaks küsimus, kes on õigem mees Eestis olema. Mõlemad osapooled püüavad küsimuse tuumani jõuda teineteist üha uuesti ja uuesti fraasiga kto tõ takoi? rünnates.

Mingil hetkel hakkavad aga välja kooruma ka sügavamad mõttekäigud. Ukrainlane räägib, et maksab Eestis tohutult makse ja ehitab tähtsaid objekte. Kuus teenivat ta 1000 eurot kätte, millest 800 saadab Ukrainasse, kus tal olevat kuus last. Venelane riigi edusse panustamisega eputada eriti ei saa. Tema peamiseks argumendiks Eestis viibimise kohta on fakt, et ta sündis siin. Mõlemad heidavad teineteisele ette sedagi, et teine eesti keelt ei oska. Venelane proovib küll tõestada, et oskab, ent saab pursitud vaid mõne üksiku segase sõna. Tema sõber, teine venelane, päästab kamraadi häbist ja toob kuuldavale lausa paar eestikeelset lauset.

Kusagilt bussi teisest otsast kõlab vali eestikeelne ettepanek: bussijuht võiks mehed välja visata. Too ei tee kuulmagi ja keeruline on teda mitte mõista. Samuti räägitakse bussis politsei kutsumisest. Konflikt aga kerib üha edasi.

Veidi enne Tallinna jõudmist hakkab ukrainlane selgitama, et plaanib venelastele oma tuttavad avtoritetõ bussijaama vastu organiseerida. Põhiline venelasest tülitseja jaurab miskit oma avtoritetõ kohta ka, ent tema keel on nii pehme, et selget juttu sealt enam ei tule. Ülemvõimu tunnetav ukrainlane hakkab talt üha uuesti ja uuesti valjusti pärima, „kas soovid elada?“. Asjasse sekkuvad teisedki venelased. Lõpuks lepitakse kokku, et kui tuleb ostanovka, hakatakse esimesel nurgal meeste kombel arveid klaarima.

Ukrainlane demonstreerib, et on kõigeks valmis ning räuskab midagi oma kahe kaotatud sõrme kohta.

Kell kolmveerand kümme õhtul peatub buss Mustakivi keskuse juures ja kolm-neli venelast – kes lubasid ukrainlasele, et klaarivad arved bussijaamas meeste moodi – püüavad väljuda. Ukrainlasele see ei sobi. Ta tõuseb püsti ja vahekäigus läheb lahti täismõõdus kaklus umbes kuue mehe vahel, kus hoope jagatakse igas suunas.

„Mulle jäi mulje, et kaklust alustasid venelased. Teadsid, et lähevad maha ja mõtlesid vist, et panevad vopsu ära,“ kirjeldab Poolamets oma mälupilti. „Päris kõhetud tüübid olid nad tegelikult. Ukrainlane paistis ikka palju tugevam. Aga eks viin teeb julgeks. Mul endal oli täielik valmisolek. Võtsin turvarihma lahti ja olin vajadusel valmis lahutama minema.“

Venelased peksavad ukrainlast ja teisi venelasi, ukrainlane tümitab kõiki. Tõenäoliselt kõige tugevamini (kolm-neli-viis tugevat lõuahaaki) saab pihta konflikti rahustada püüdev mees, kelle vene keel on küll sorav, ent väikese eesti aktsendiga. Obadusi jagub mitmele teiselegi bussi esiotsas viibijale. Ainuke, kes paistab puutumata jäävat, on konflikti vene osapoole keskne esindaja, kes istub rahulikult oma kohal, vaatab aknast välja ja kaineneb.

Sarved ristatud, lahkubki enamik vene napsumehi bussist. Sinna jäävad vaid põhilised tülitsejad – üks venelane, teine ukrainlane.

Bussisõidu lõppfaas kulub mõlemal nurga peale mineku plaani ülekordamiseks. Ukrainlane demonstreerib, et on kõigeks valmis ning räuskab midagi oma kahe kaotatud sõrme kohta. Üht poolikut sõrme demonstreerib ta vaatamiseks ka kogu bussirahvale.
Autorile tundus, justkui oleks mees maininud, et kaotas sõrme sõjas Venemaaga. Aga vist siiski ainult tundus. Poolamets aga mäletab, et mees jauranud midagi hoopis Eesti heade töötingimuste kohta. „Mulle jäi mulje, justkui oleks ta Ukrainas tööd tehes oma sõrmedest ilma jäänud,“ meenutab ta.

Kell 21.55 jõuab buss Tallinna bussijaama. Ühena esimestest väljub sealt abipolitseinik Poolamets, kes lippab infolauda turvamehi kutsuma. Autoril kulub väljumiseks aega, aga bussijaama nurgal paistavad venelane ja ukrainlane – nagu kokku lepitud. Neist esimene on käpukile löödud ja teine röögib midagi.

Jalutan neist mööda Tartu maantee poole. Mulle kihutab vastu siniste vilkuritega politseibuss, kes paistab pööravat bussijaama.

Aitäh Borja, allikas ka: https://ekspress.delfi.ee/elu/vene-ukra ... d=91693879

E.T.

[Vilks]

Venelastest integreerujate esimene küsimus ju ongi: "Tõ menja uvazajes"?
Ja proovi Ida-Virus vastata eitavalt.

[Roamless]

Mul jäi mulje, et see Poolamets ja ajakirjanik värisesid kusagil kahekesi eespingil tüüpiliste eestlastena ja tegid nägusid, et nad midagi ei kuule ega näe. Ühesõnaga mõttetu teema ja eriti naerma ajas see, et kui buss Tallinna jõudis, kuidas siis abipolitseinikust Poolamets märgade pükstega kiirustas valvelauda, et informeerida rahurikkujatest. Toon näite, miks see jutt on minu silmis täiesti mõttetu. Aastat 10-15 tagasi tuli ka ise reedeti bussiga Tartu poole kihutada. Tavaliselt moodustas mingi kärarikka osa bussiseltskonnast Soomest naasvad kalevipojad/kipsihundid, kel juba laevas meri põlvini joodud. Ei hakanud keegi nendega kaklema või tseremoonitsema, bussijuht või reisjad tellisid võmmid kohale mõnikord juba Tallinna piiril, keegi ei asunud vapralt Tartuni kannatama ja juhtus seda rohkem kui üks kord.
Aga asjast rääkides, olen ise näinud tunduvalt tõsisemat konflikti meie ehitussektoris, kus töötab laialdaselt ukrainlasi ja venelasi. Sarikapeol tarbiti ohtralt alkoholi ja lõid välja ka rahvuslikud tunded, kes seal keda võitis on tagantjärgi segane, kuid kohal käisid mitu politseibussi ja kiirabi. Kui ei olnud veel ukrainlasi, siis toimus sarnane intsident ühe ehitusfirma jõulupeol Eesti töölised vs Vene töölised jne jne. Tean, et ka turvafrimades vähemal 2000 toimus vägagi veriseid alkoholiga seotud sisekonflikte, kus tüli algas rahvuslikult pinnalt, aga kuna eestlased said kiirelt tappa, siis jätkus venelastel asi omavahel, kuni sekkusid kõrgemad ülemused, vabad patrullid ja politsei , ei midagi uut siin päikse all.

[Väino]

...jätkus venelastel asi omavahel...

Kõnnib eestlane tänaval. Vastu tuleb 4 venelast. Venelased: “Suitsu on?
“Eestlane: “Ei ,ei suitseta.”
Venelased: “Peksa tahad?”
Eestlane: “Ei, ebaaus ju, teie olete neljakesi, mina olen üksinda!”
Dima (venelaste nn pealik) ütleb Vasjale: “Davai, sina, Vasja, mine eestlase poolele!”
Vasja lähebki.
Eestlane ikka: “Ikka on ebaaus, meie oleme kahekesi, teie olete kolmekesi!”
Dima ütleb Aleksandrile: “Davai, sina, Aleksander, mine eestlase poolele!”
Aleksander lähebki.
Eestlane ikka veel: “Ikka on ebaaus, meie oleme kolmekesi, teie olete kahekesi!”
Dima aga seepeale: ” Sina, eestlane, mine minema, meie lahendame selle asja ise ära!!”