Frantzuse nurgake

[Peeter]

Siia veel lisaks ääremärkus, et lisaks siseriiklikule vedurite NZ-le, oli (vb ka on?) venkudel pikalt kas Lvovi ja/või Užgorodi all platsid, kus olid NZ-s 1435 mõõduga koosseisud. Need siis olid rekvireeritud ja säilitatud ja-mida-iganes ja valmis sõitma Euroopa standardiga raudteedel. Ka TehnikaMaailma mingis numbris oli sellest juttu seoses auruveduritest artikliga.

[frantzus]

eks selle kribamisega on see jama et mis sülg suhu toob siis kohe kirjutama, ja samas jäävad eelmised teemad lõpetamata sest hüppad kohe järgmisesse üle sujuvalt! lugesin just eelmise posti läbi ja avastasin et üks teema jäi nagu lahti seletamata; et kuidas frantzus ikke nendele leitnantidele koha kätte näitas kes "sekretnõi tcasti" tütarlapse ümber keerutama hakkasid! asi iseenesest lihtne-loogiline, eks kohalik vastuluure (osobistid) hoidsid ju silma ka peal neil salajaste paberite käitlejatel, ja eks jäi silma et frantzus teeb taksot, mitte küll omaalgatuslikult vaid käsu korras aga siiski mitte vastu tahtmist, aga nemad ju seda ei teadnud ja asi oli väärt ikka uurimist! ja uuriti ka frantzusi "juhuslikul" vestlusel oma väeosas, osobist vajus ligi kui willises istusin staabi ees, viskas viis pihku ja hakkas oma mesimagusat juttu ajama frantzusist ja tema teenistusest, teadis ka mu päris nime ja uuris et miks mind ikka frantzusiks kutsutakse, põhutas siis maast-ilmast ja Eestimaast, et kuda ma teenistusega rahul olen, et ega keegi mulle liiga ei tee ega solva, et kuidas oma komandöriga rahul oled, jne suht libeda keerutava jutuga; ja see oligi frantzusi esimene tõsisem kokkupuude osobistiga, eelmine oli olnud aasta tagasi kui veel duhh olin ja vene keeltki ei osanud , ja sujuvalt jõudis ta oma jutuga ka sinnani et frantzusi olla nähtud suht tihti toda tütarlast sõidutamas, noh et kas mingid romantilised suhted teie vahel mis olevat ju täitsa inimlik sest frantzus olevat kena välismaalane ja tütarlaps veel kenam jne. noh olin ikka vana tsekist juba et sellist möla kuulata, ikkagi veits üle aasta teeninud ja ühtkomateist juba jagasin ka neist osobistidest, ütlesin et frantzus on aus sõdalane kes teeb seda mida vaja ja ainult käsu korras mis vastab ustaavile; ja frantzusi moraalne pale on ka ok kuna isegi komsomol pole! seda ta muidugi juba teadis ja jäi lõpuks vait; igatahes soovis head teenistust ja läks vist järgmist ohvrit otsima! astusin siis kohe staapi, korrapidaja ütles et pealik peaks nagu üksi hetkel olema oma kabinetis, ja astusin ikke sirge seljaga pealiku kabinetti, muidugi eelnevalt koputades! kandsin ausalt ette et sm Müller üritab miskit infot välja meelitada ja mis teemal, et too tola loob ikka täitsa meelevaldseid seoseid . et frantzusil pole selle tütarlapsega ju mingeid isiklikke suhteid; ja et Müller ei tea isegi seda et frantzus ju tegelikult pereinime sest sellel teemal oleks saanud ju kohe veits zantazeerima hakata; et kui su elukaaslane sellest teada saab et sa miskit staabitibinat pidevalt sõidutad jne. ja ütlesin pealikule ausalt et ma võin teatud mõttes sitas positsioonis olla kui too starlei veits teravam pliiats on! pealik ei saanud esimese matsuga pihta et kellest frantzus jahub; sain oma veast aru ja selgitasin et Termezi gestapost herr Mjuller, et mina tema ristinime ei tea, ja ta ei tutvustanud ka ennast; no lõpuks sai pihta kellest jutt, veits mõtles, ja ütles et kui too tola hakkab küsima mis on otseselt seotud sinu teenistusega et keda ja kuhu ja millal sõidutad siis ei vasta midagi, et küsige komandöri käest kes mulle käske jagab; ja kui uurib isiklikust elust siis pead ise aru saama mida kannatab rääkida, et frantzus ei ole ju esimest päeva armees ja tema teada padapanemises siin väeosas frantzusile vastast ei ole, desinformatsioon on parim info mida osobistidele jagada, las närivad seda! igatahes tänasin pealikku sõbraliku toetuse eest, olin ju sel hetkel vast paar kuud tema autojuht alles olnud, ja õppisin neid armee kirjutamata reegleid, ja polnud veel täit pilti kes on kes... . viskasin siis kulpi ja palusin luba lahkuda mis ka lahkelt anti! ja kuni kabineti ukseni sest siis pealik kamandas frantzusi tagasi ja käskis lausa istuda staabiülema kohale! võttis oma prillid eest ära ja lausus vaid kaks lauset: et tegin vist õige valiku sind palgates, aga ära mind alt vea! ja muigel sui veel pobises "herr Mjuller"! võid minna! loivan siis willisesse ja mõtlen oma elu üle, et kuradi keeruline on ikka komandöri autojuht olla, oli mul seda sissekukkumist vaja; aga pealiku jutu järgi poleks ju vahet olnud sest ta oli mulle ju silma peale pannud; eelnev elu Kamazi juhina näis ikke täitsa muretu maailmana . mõlgutad omi mõtteid mida mõlgutad aga lõpuks lendab ikka staabi käskjalg kohale ja palub frantzusil jälle pealiku juurde ilmuda! need kuradi käskjalad ka ei õpi, pidin nendega hiljem ikka kurja vaeva nägema et asjadele pihta saaksid! staabi uksest frantzusini linnulennult ca 4m, aga need tolad jooksevad ca 30m et frantzusini jõuda sest meil oli väeosas rangelt keelatud muru peal kõndida; ja muru oli meil ainult staabi ees mida vist 4-5 korda päevas kasteti!!! oleks piisanud staabiukselt hõiskamisest et frantzus oleks kuulnud aga vist ei olnud hea komme staabi uksel karjuda; ja sel ajal polnud frantzus ka veel jõudnud omi reegleid staabis kehtestada kuna elas alles olukorda sisse! no mis siis pealikul jälle mureks? muresid tal polnud, käskis jälle staabitibinale takso olla, aga see ei olevat veel kõik, et tibin peale ja siis kohalikku voentorgi poodi sest seal on täna värske liha päev ja poemüüja on temale kõige parema lihakäntsaka kõrvale pannud, võtad lihakäntsaka ja poemüüja ka küüti ja viskad tibid linna ära, siis viskad lihakäntsaka tema abikaasa kätte ja ise tuhat-nelja väeossa tagasi, ja andis täpselt väljamõõdetud raha ka pihku mille eest sai frantzus endale paki filtriga suitsu osta ! voentorgi poe tööaeg oli kella viieni, ja müüja kasutas meie väeosa tööliste bussi nii hommikul kui õhtul, aga frantzusi küüdis sai ikka tund aega varem linna, ja kuna pealik hoidis poemüüjaga häid suhteid siis suht tihti tegin ka müüjale taksot! pood oli kohe meie väeosa aia taga, ca 300m linnulennult staabi eest aga tagumine värav oli ainult jalakäiatele siis willisega tuli pool km ära! seekord tibina ukse taga ei pidanudki kraapima, ootas juba koridoris ja frantzus pidi ainult kaabut kergitama! jalutasime siis parklasse, ja viisakalt avasin tibinale autoukse nagu frantzusile kombeks kui tegu õrnema sooga! no poes ma muidugi tseremoonitsema ei hakanud kuigi kõik võtsid viimast sest kell oli juba palju, kohe-kohe viis; mingi 5-6 sõdurit oli seal järjekorras, nii meilt kui naaberväeosast; kuna ka naaberväeosa sõdalased oli suht teadlikud kes willisega hetkel poe ukse ette sõitis siis tehti ikka kohe vaba koridor kuni müüjani! tibin tuli ka koos frantzusiga poodi, tal oli ka oma tellitud lihakärakas vaja kätte saada; kahjuks frantzus ei julenud tibinat käevangu võtta vaid tegin talle poe ukse lahti ja juhatasin letini; lady`s first! lihakärakad käes, ja poemüüja hõikab üle poe et poisid nüüd kiire lõppmäng, ei mingit lettide imetlemist sest temal takso uksetaga ootel, kas võtate või jätate, 2minutit aega!minutiga oli pood tühi ja müüja willises! vot selle lihaga oligi omaette teema, osa rahvast ehk mäletab milline tühjus haigutas poelettidel A.D. 1986 eesti poodides? kui meil polnud suurt midagi siis sealses perifeerias polnud sedagi; lihakraami said ainult turult, tundmatu kvaliteediga ja juba tunde päikese käes letil päevitanud! aga nõukogude armee hoolitses omade eest, liha said läbi voentorgi poodide, aga seda ka ette tellides mingite kvootide järgi! ja mitte iga nädal vaid kas kord kahe nädala jooksul või oli hoopis kord kuus, no ei mäleta enam, aga põhimõtteliselt toimis armees nn talongimajandus; vanemohvitseridele suurem pajok ja leitnantidele väiksem. ja sealiha ma seal voentorgi poes ei näinud kordagi, ainult "govjadina", ja see suht kindel sest liha järgi poes käis ainult frantzus pealiku rahadega ja alati oli ka väike kate frantzusi esmaste vajaduste tarbeks, igatahes tagastusraha pealik kunagi ei küsinud . ja see frantzusi laiamine "portselanipoes" lihapäeval jõudis muidugi ka pealiku kõrvu, sest frantzusil oli täitsa savi kes seal liha järjekorras hetkel oli, kas prappor-leitnant-või kapten, igatahes kui frantzus poodi astus siis said kõik aru et tegu jumala saadikuga ja poemüüjal olid ka prioriteedid paigas; aegajalt mingit kobisemist oli järjekorras ootajate seas ja eks frantzus viskas ka vahest mõne mõttetera poes; igatahes info jõudis pealikuni ja ta palus frantzusil ikka mingitki subordinatsiooni viisakuse piires pidada kui kaebuseid rohkem tuli sest see pood teenindas ka naaberväeosa!!!
aga jah, viskasin tüdrukud Termezi ära, kes kuhu tahtis, ja siis pealiku proua juurde! andsin viisakalt uksekella, ja pealiku proua kohe vastas, ise hommikumantlis vastu õhtut . aga noh ikka kõige palavam aastaaeg oli kah, poleks imestanud kui proua puhta paljas oleks olnud . kergitasin kaabut ja ulatasin lihakäntsaka, ja andsin edasi pealiku tagasihoidliku soovi õhtusöögi menüü suhtes; et pealik soovis õhtusöögiks "strooganovi"! proua tänas ja lubas frantzusil minna teenistust jätkama.

see selleks, aga frantzus sai nende "õnneküttidega" kes üritasid tibinale keelt kõrva ajada ikka suht lihtsalt hakkama! nimelt kui panin tähele et mingi noorem ohvitser hakkab liigselt tähelepanu pöörama tibinale ( ja frantzus nägi seda mida ta tahtis näha) või mainis hoopis pealik kellegi haiglaslikust tähelepanust tibina vastu sest frantzusi silmad ka igale poole ei ulatanud; et frantzus peab nüüd miskit ette võtma kodurahu huvides! asi lihtne, pugesin objektile sujuvalt külje alla kasutades osobistide võtteid, ja muu lobisemise käigus viisin teema sujuvalt ka naiste peale mis poissmeestele oli muidugi meeltmööda; ja naistest rääkides tõin sisse ka meie staabi tibina, et see on ikka tõeline bitch! et tihti pean teda koju vedama vastavalt pealiku käsule, aga suht tihti ta koju ei lähegi sest ta laseb frantzusil sõita Termezi eriosakonna ukse ette ja sealt tuleb mingi kapten ka küüti kes talle alati musi annab auto ukse vahelt; ja siis kallutab frantzus nad maha hoopis teises mikrorajoonis . no muidugi täielik väljamõeldis frantzusi poolt, aga asi toimis , ja mingil hetkel viisin ka pealiku kurssi oma alatute võtete arsenaliga!

P.S. ja sellel teemal oli ka korralik püänt! frantzus juba dembel ja sõidutab järjekordselt tibinat koju Termezi, kergelt me ikka lobisesime autos üldpopulaarsetel teemadel; näiteks pidas ta lugu frantzusi diskoteegi pleilistist! ja siis küsib et millal frantzus ka koju saab? hell teema, ütlesin ausalt et enne juuni kuud pole lootustki, pealiku jutu järgi. ruleerisin tibina ühiselamu ette ja tänas mind nagu tavaliselt, vastasin nagu alati et "pole tänu väärt" ja tormasin willise ust avama! aga vot tibin välja ei roni, jutustab edasi! et tema ikka tänab frantzusi, et Oleg Eduardovitch(pealik) on rääkinud talle mis alatuid trikke on frantzus kasutanud et soovimatuid ümmardajaid temast eemale hoida! et ta on abielus juba ligi seitse aastat, aga sõrmust ei saa kanda kuna mingi allergia tekib, ja tiris oma dekolteest välja keti mille otsas sõrmus oli, ja ligitikkujatega on pikem probleem olnud ja ta oli kurtnud seda ka pealikule, et äkki saab tema miskit oma positsioonilt ette võtta! ja viimane aasta olla ikka väga rahulik olnud; ja selle eest ta tahabki frantzusi tänada! ta on
abielus lenduriga kes teenis Nilki lennubaasis, ja kaks aastat tagasi oleks pidanud roteeruma kuskile mujale aga siis mees lõi käed kaheks aastaks afgaanis teenimiseks ja tema ei tahtnud ka niisama kodus istuda, ja Nilki baasis ta ka ei tahtnud olla kuigi juba seal oli ta prapporina teenistuses olnud, sest see ikka paras pärapõrgu, põhimõtteliselt oled sõjaväelinnaku vang! ja nii ta leidiski meie väeosas töökoha, ja sai ka ühetoalise korteri kuna abielus inimene! vot selline lugu seekord...

[vanahalb]

Kui sekretnõi tsasti tibin oli sama väeosa nimekirjas siis oleks saanud ta tausta aegsasti strojevoi tsastist välja uurida Meil ja minu pilgu järgi mujalgi töötasid strojevoi tsastis niisugused tegelased keda ei hüütud ammu enam leedideks ega läädideks vaid andsid igati grazdanka mõõdu välja. Komandöri uazikuga neid ka koju ei viidud... ködistasid ise liinibussiga, võrk õhtusöögi produktidega käe otsas. Võib-olla oleks kannatanud vorstivõileivaga ära osta.

Así oli selles, et lisaks isiklikule toimikule (mida kaugeltki mitte igaühele lugeda ei antud) oli staabis paks raamat juhtiva koosseisu isikuandmetega ja see ürik alaliselt kinni pitseeritud ei olnud. Uudismaapataljoni staabis täitsin ma ise selle ära sest niisugune hingekiri lihtsalt pidi määrustiku järgi olemas olema. Seal olid nimi, auaste, sünniaeg, parteilisus, perekonnaseis, kodune aadress jms mis kõik tänapäeval eriti delikaatsete isikuandmete hulka liigitatakse. Minumeelest vist isegi abikaasa nimi sel põhimõttel et kui midagi siis "minu surmas palun süüdistada Klava K-d"

Statsionaarses väeosas olid need andmed loodetavasti ikka tõesed. Kui ma uudismaal seda raamatut tühjalt lehelt täitma hakkasin siis kombat ja muud jämedamad võllid olid vägagi koostööaltid ning andsid meelsasti tunnistusi. Mida madalamale hierarhias jõudsin seda tõrksamaks muututi. Suvaline leitnandinahk hakkas irisema, et mis on ühel reamehel asja tema naise nimega:) Nimekirja tühjaks ei saanud ka jätta ja nende eluloo kirjutasin lambist. Kust garnisonist see oli teada ja aadressiks siis tavaliselt Lenini, Esimese mai, suuremas linnas Kosmonautide vms tänav ja mingi korter sest igas linnas on selline olemas. Pilk näkku ja ei sellist küll parteisse ei võeta - järelikult parteitu. Ja nii edasi sest nagunii keegi sellesse süüvima ei hakka ja kui hakkab siis kõik on ohvitseri enda sõnade järgi kirja pandud. Kust ma nende hingeelu tean.

Siis oli veel seal seltskonnas ladude ülemaks määratud kapten kes avaldas enda rahvuseks juut. Ma arvasin esteks valesti kuulvat ja küsisin üle, et juut?, kommunist?. Vana tunnistas puhtsüdamlikult üles nagu Bresti kindluses vangi langenud komissar Fomin, et jah, juut olen. Ma maalisin püüdlikult raamatusse "jev-rei" ja siis kargas hirmsa kisaga turja, et kas ma kirjutasin sinna tõesti juut. Venelane, venelane olen!!! Ma selgitasin et see on nii püha manuskript et siin küll midagi enam maha kriipsutada või parandada ei tohi. Pealegi ei kesta uudismaa igavesti - kannata ära need kaks kuud juudina ja siis lähed arhiivi.

Akf frantzusi rindelähedases väeosas vast selliseid anomaaliaid ei esinenud et sekretnõi tsasti tibin on 69-aastase Isamaasõja veteranina hingekirjas ja muud taolist. . Siis oleks olnud lootust omade kanalite kaudu tõesed andmed teada saada ja kuniks tibin oma sõnade kinnituseks dekolteest laulatussõrmust otsib saanuks akf kõiketeadvalt peaga nokutada, et pole vaja otsida, mul on niigi pilt selge. Kui ta aga selles Termezi gestaapos leival ja seebil oli siis oleks isegi staabikirjutaja käed lühikeseks jäänud:)

[frantzus]

frantzus poleks frantzus kui poleks riviosakonna kirjutajate käest mingit infot välja pressinud; aga sein tuli ette kuna tegu salajase info käitlejatega

[frantzus]

tahaks nagu ikka õige teemaga jälle jätkata sest viimased postitused on ikka väga kaugele aia taha õppuste teemast läinud aga nagu juba eelnevalt olen hoiatanud et ega frantzusi kirjatükkides miskit ajalist loogikat ei ole sest kui miskit meenub siis pean kohe kirjutama sest pärast jälle asi asi ununenud! palka või endale toimetaja . igatahes selle postitusega viin selle tibinasaaga õnneliku lõpuni sest muidu jääks see kirjutamata, õnneks lühike jutt!
jaanikuu käes, demblit koju ei lasta, ja ega eriti tööd ka polnud; no ega dembel ju kunagi tööd kartnud,aga võis ka rahulikult selle kellegile teisele delegeerida! sama ka frantzusiga! mul oli ju õpilane-järgija, väike Rostovi armeenlane, ja kuna olin teda ikka väga hästi koolitanud siis mingil ajal mai lõpus arvas ka pealik et frantzusi koormust võiks vähendada ja standart-sõitudel ta kasutab armeeni teenuseid, ja et samas saab ka teda oma käe järgi töödelda-voolida! sain aru et frantzus on armeeni vales suunas voolinud ja küsisin otse et kas frantzusi õppe-metoodikal mingi viga sees vä? ei-ei, frantzus on ikka kenasti kõik põhitõed selgeks õpetanud, et kui tema teha oleks siis ta soovitaks frantzusi kindralstaabi akadeemiasse willisejuhtide kateedrisse prohvessoriks, kui sihuke teaduskond seal oleks ! tema tahab just armeeni hinge tundma õppida, inimesena, et mida temast oodata-loota, reageerimine erinevates situatsioonides, elementaarne viisakus ja mu selline poliittehnoloogiline värk! ja lisas et kui ta oleks ette teadnud kui ettearvamatu frantzusi käitumine on siis tõenäoliselt poleks frantzusi endale autojuhiks palganud, aga õnneks ta seda ette ei teadnud ja ei pettunud valikus sest vastavalt olukorrale oskas frantzus ikka uskumatult ümber kehastuda just selleks kelleks vaja . et väike armeen sõidab nüüd tavasõidud; st et tuleb hommikul järgi ja lõunale sõit, aga ka frantzus peab terve päeva kaine olema sest õhtused tripid(mis väljusid teenistuse raamidest) tuleb ikka frantzusil teha, pluss nädalavahetuse vabaaja veetmised pere ja sõpradega! ja need teemad annab frantzusile kas armeen või ta isiklikult teada kui vaja rooli minna! no mis mul selle vastu sai olla, koju ei lasta ja tööd pole ka vaja eriti teha, ja pealiku kabineti külmkapile oli juurdepääs endiselt olemas sest võti frantzusi taskus! no millele siis frantzus oma kvaliteetaega kulutas? no ikka aitasin neid kellel polnud ka mittemidagi teha! kolm demblit meid oligi veel alles, kõik profesionaalsed autojuhid ja sellepärast meid koju ei lastudki! okrugi staabi autoteenistusest olla tulnud mingi ringkiri et spetsialistid saavad koju alles juunis, igatahes nii mulle pealik ja ka staabiülem ütles kui huvi tundsin et Eestis hakkab rannahooaeg juba läbi saama . ja okrugi autoteenistuse ülemaks oli muidugi frantzusi vana sõber värske kindral Raganov . igatahes kaevata polnud kellegile . ja nii me vedelesimegi päevast-päeva kõrbes autopargi nurgas, sinna oli meil kena nurk ehitatud ja maskeerimisvõrguga kaetud et päika liiga ei teeks, ja seal me siis istusime, tagusime kaarte, praadisime kartuleid; nagu vabakäigu vangid, täielikud platnoid, ja sööklas käisime ka siis kui tahtsime või ei käinud üldse! kolm demblit, nendest kaks eestlast ja üks tatarlane, ja juttu jätkus! kollegidel oli ikka täitsa muretu elu, nendel polnud üldse tööd, ootasid ainult kojuminekut! aga eelnevalt olid nad muidugi ausalt kodumaad teeninud sest nad kimasid ainult afgaani vahet Kamazi poolhaagistega; ja kuna nad olid oma businessiga ikka korraliku rasva kogunud siis arvas nende prappor et las noored ka saavad raha teenida! piiriülene äri käiski ju läbi prappori, too oli nn ristiisa; ja eks vanemad tegijad nõudsid aina suuremat osalust sellest ärist ja kui uus põlvkond peale tuli siis vanad saadeti pensioni ootele! noh nendega siis frantzus seal päevast-päeva tiksuski, ainuke vahe oli see et neil polnud mingeid kohustusi aga frantzusil võisid tulla ootamatud kohustused et vaja miski tripp willisega teha! no suht tavaline oli et armeen otsib õhtul üheksa aeg frantzusi üles ja kannab ette et pealik soovib frantzusi willisega hommikul kell viis korteri ukse ette . riietus oli muidugi demblile vastav! hommikul ärgates lõid "tapotsckad" jala otsa nii toimetasidki kogu päeva, ka sööklas käies, ja platsi peale üldse nägu ei näidanud ei hommikul ega õhtul! ja ega dembel oma tavavormiga kooserdanud, ikka kaltsudes-roobades, aga tavavorm oli valmisolekus nr.1 koos valge kraega sest kunagi ju ei teadnud mis hetkel sind staapi kutsutakse ja demobiliseerimise papreid koos rongi piletiga pakutakse, ja saapadki olid ootel korralikult viksituna, et pühi ainult tolm maha ja oledki jälle eeskujulik sõdur valmis!
ja siis ühel kenal päikesepaistelisel päeval( ja sealkandis olid terve suve päikeselised päevad) jaanikuu alguses istuvad demblid omas kohas nagu alati autopargi nurgas oma liivases pesas maskeerimisvõrgu all ja praevad alumiiniumpotis kardulaid lõkke peal koos liha, sibula ja rohke võiga, ja kardulaid ja liha just selle pärast et väeosa lõunamenüüs oligi teiseks roaks kardula pudru liha kastmes! eks me komandeerisime esimese käepärase sõjasulase kööki kardulat-liha-võid-ja sibulaid hankima, et me valmistame ise a`la carte, ja demblite varustusliin toimis tõrgeteta kuigi peakokk oli esimene dembel kes koju läks, mingi nädal peale prikaazi, aga oma jüngrid oli ta ikka korralikult välja koolitanud!
ja siis mingil hetkel lendab armeen frantzusi willisega meie pesa juurde ja kannab frantzusile ette et pealik käskis frantzusil staapi tema kabinetti ilmuda! noh ega dembel oma jalgu eriti kiirelt ka kõhu alt liikuma saa, et milles asi, et kas sõda lahti vä? et tema ei tea aga staabi käskjalg andis talle käsu frantzus üles otsida ja staapi saata! krt, väikesel armeenil ikka arenguruumi küllalt, ja pidin talle muidugi loengu pidama tegelikust elust-teenistusest; et kui käskjalale anti käsk frantzus üles otsida siis las otsib, ja tema ei delegeeri sinule mingeid ülesandeid, pole lihtsalt sinu asi, ja kui sa iga jupijumala jutupeale jooksma hakkad siis jäädki jooksma demblini! ja natukese taplesin veel edasi; et olen ju rääkinud et willisega liiva peale ei roni, keerutab ju selle peenikese liivatolmu igast praost tuppa, ja et kui sa tahtsidki patriooti mängida ja frantzusi üles leida siis selle 200m oleks võinud ka jala siia visata! kriitika oli konstruktiivne, armeen ei solvunud sest ta oli ikka päris intelligentne kutt ja sai aru et frantzus jagab talle ainult oma PAREMAID oskuseid! igatahes saatsin ta staabi juurde tagasi, et öelgu käskjalale et frantzus üles leitud ja kohe-kohe laekub staapi, aga ise võtku nüüd tolmulapp kätte ja willisele kõrgläige peale; sest arvatavasti nüüd frantzusile mingi eri-ülesanne soolas! kooserdasin siis kasarmusse et endale kõrgläige peale lüüa, samas jäi suu vett jooksma et praekardulas oli just-just valmimas, aga mis teha, pole ju ise saanud ametit valida! sain ennast kuidagi triksi-traksi aetud ja sammud staapi! esimese satre sain muidugi väeosa korrapidaja käest kätte kes kukkus epistlit lugema et pealik juba pool päeva ootab oma kabinetis frantzusi noh eks ta ikka moe pärast tegi veits kõvemat häält, teiste hirmuks; too starlei oli juba vana semu ja teadis täpselt mis puu all kannatab haukuda! no pealiku kabineti ukse taga sättisin ennast ka veits, rihm veits pingumale ja juuksed üritasin ka panama alla ära peita aga ega see muidugi õnnestunud, soeng oli nagu Rod Stewartil hiilgeaegadel ! koputasin siis pealiku kabineti uksele, vaikselt muidugi sest ei tahtnud teda ehmatada; aga oli vist juba millegi-kellegi ootel ja karjus et sisse astuda! ettevaatlikult serviti sisenes siis frantzus ka uksevahelt kabinetti, olles valmis kohe taganema kui millegagi pilduma hakatakse aga ei miskit . frantzus oma arust täitsa kaine aga näen kabinetis kahte majorit!? pealik oma laua taga aga staabiülema toolil seljaga frantzusi poole teine major, "maputo vormis"? kandsin siis määrustiku järgi et reamees frantzus saabus vastavalt käsule, ja tahtsin küsida kohe et kas on mingeid korraldusi edasiseks teenistuseks aga ei jõudnud . pealik hoopis pistis lõugama et kus sa razbizdjai nii kaua hulkusid, et nemad juba pool päeva oodanud???? vastus oli muidugi väga dembellik frantzusi poolt, ja põdeda polnud ju ka enam miskit! et frantzus pole juba kolm viimast päeva kirsat jalga ajanud ja need olid kuumaga ikka veits kokku tõmbunud ja läks kahjuks veits rohkem aega enne kui need jalga mahtusid, aga kui vaja siis võib frantzus ka kirsadega magada et rohkem selliseid jamasid ei tekiks! ja pealik ei hakanud isegi karjuma, vaid pöördus teise majori poole ja ütles et see ongi too sama frantzus, kusjuures mitte mu ristinime järgi vaid nimelt "frantzus" . too teine major viskas siis ka ennast püsti ja lähenes frantzusile käsi pikalt ees, tutvustas ennast ja surus kätt et meeldiv tutvuda! aimasin halba, et nüüd on mind koos saba ja sarvedega lennuväele maha müüdud sest selle majori lõkmetel olid lennuväe märgid! frantzusil oli neid zaljote ja poljote piisavalt et oleks lennuväekõlbulik, aga dembel frantzusiga selline värbamise teema kohe mitte läbi ei lähe, igatahes sellised mõtted olid frantzusi peas kui lennuväe major kätt surus! potsatas siis see major jälle toolile, pealik rabas endal prillid eest ja seletab siis lendurile et see ongi too frantzus kellest ennist jutt oli, ja nimetas mind ikka "aliase" järgi; et tema on juba terve aasta seda klouni pidanud kannatama, ja ise muigab! frantzus muidugi segaduses, no ei saa aru mis teemast üldse jutt no lõpuks sai pealik ka aru et inimest ei tohi piinata ja selgitas olukorda; et too lennuväe major on ju meie Julia abikaasa kelle vooruse eest on frantzus nii ennastohverdavalt võidelnud! mnjah, ja kui aus olla siis Julia perekonnanime ma ju ei teadnudki; aga reageerisin hetkega ja soovisiv sm lennuväemajorile õnne et tal nii kena ja ustav abikaasa on, ja frantzusile teeb ainult au et on suutnud abiks olla kui vaja! nujah, mõlemid jälle irvitavad selle jutu peale, aga noh pidin ju oma stiilile kindlaks jääma!
pealiku päevakäsk oli siis selline et tänase õhtu on frantzus lennuväemajori ja proua Julia käsutuses, et tema läheb tööliste bussiga koju; aga hommikul peab frantzus ikka pealiku tööle tooma ja siis uuesti Julia käsutusse sest nad lendavad homme puhkusele ja Frantzus peab hoolitsema selle eest et nad ikke õigel ajal lennujaama jõuaks! mnjah, kirjutasin küll lühidalt aga lõpuni ikka ei jõudnud...

[ElrikThunderson]

tahaks nagu ikka õige teemaga jälle jätkata sest viimased postitused on ikka väga kaugele aia taha õppuste teemast läinud aga nagu juba eelnevalt olen hoiatanud et ega frantzusi kirjatükkides miskit ajalist loogikat ei ole sest kui miskit meenub siis pean kohe kirjutama sest pärast jälle asi asi ununenud!

Akf Frantzus võtku selles võtmes täitsa rahulikult, arvan et teistelgi lugejatel ei ole tema lüüriliste kõrvalepõigete vastu midagi. Peaasi et kõik saaks kenasti ära räägitud nagu päriselt oli või siis vähemalt nii nagu meeles on. Küll me üle küsime kui mingi huvitav teemasaba täiesti ripakile jääb

[frantzus]

tahaks nagu ikka õige teemaga jälle jätkata sest viimased postitused on ikka väga kaugele aia taha õppuste teemast läinud aga nagu juba eelnevalt olen hoiatanud et ega frantzusi kirjatükkides miskit ajalist loogikat ei ole sest kui miskit meenub siis pean kohe kirjutama sest pärast jälle asi asi ununenud!

Akf Frantzus võtku selles võtmes täitsa rahulikult, arvan et teistelgi lugejatel ei ole tema lüüriliste kõrvalepõigete vastu midagi. Peaasi et kõik saaks kenasti ära räägitud nagu päriselt oli või siis vähemalt nii nagu meeles on. Küll me üle küsime kui mingi huvitav teemasaba täiesti ripakile jääb

ei olnud see frantzus ka mingi supersõdalane nagu kirjatükkidest võiks järeldada(macho man); ikka oma sentimentaalne-lüüriline külg oli olemas nagu kõigil normaalsetel inimestel, mitmekihiline nagu sibul! eks seda lüürikat on ju enamuses sõjafilmides ka olnud, va ehk "Das Boot", ja selle filmi soundtrack oli frantzusil ka kassetil olemas, kodust saadetud! ja film Soome TV-st nähtud, ja kui tuju kehv siis kuulasin seda täie volüümiga; isegi pealik teadis kui selle loo kuulamisega talle vahele jäin et frantzusil mingi sitt ventilaatoris ja nõrkuse hetk, nokkima ei hakanud ja andis hingamisruumi! eks neid lüürilisi hetki jooksis teenistuse ajal paljudel läbi, kellel rohkem kellel vähem; ja nii mõnigi mees leidis sealt endale tulevase; ka üks hea tuttav kes elab siiani õnnelikult oma armeest leitud kaasaga koos! ja oli ka juhuseid kus mingi poole aasta pärast peale vapra sõdalase demobiliseerumist maandus ühel päeval Balti jaama perroonil Moskva rongilt õnnetu tütarlaps koos oma ülekaalulise emmega ja hakkasid raudtee komandatuurist nõutama delikaatseid isikuandmeid sõdalase kohta kes olevat pärit eestist ja olla lubanud tema tütre naiseks võtta, aga mingi hetk olla kadunud nelja tuule poole ja kohalikust sõjaväeosast saadi parimal juhul infot et too Don Juan on pärit ENSV-st!
frantzus oli põhimõtteliselt juba naisemees ja isa, ja mingeid ambitsioone ei olnud, ja pealik oli ka sellega kursis! seega suhtusin õrnemasse poolde oma rikutuse tasemelt, ka pealiku prouasse; ja ikka täieliku väikekodanlasena, püüdsin käituda härrasmehena; kaabut kergitades ja ust avades; lady`s first ! ja oma kirjatükkide epiloogi julgen kirjutada sama moodi nagu holliwoodi filmide lõputiitrites aga ühe väikse vahega, nimelt :" lugu põhineb tõesti toimunud sündmustel ja nimesid-asukohti ei ole muudetud, lisatud on vaid väike ilukirjanduslik mõõde sest ega frantzus mingi Liivimaa Henrik ole!" ja oleks frantzus mingi "suur isemõtleja" siis oleks juba ammu Nobeli kirjanduspreemia taskus! Nobeli rahupreemiast jäin ilma oma arguse tõttu, aga sellest ei ole veel kirjutanud, vist...

[frantzus]

natukese jätkan veel lüürilisel lainel sest eile sai tint otsa! nüüd uus tindipott hangitud. lüüriline on jutt sellepärast et kirjutan emakeeles; aga saksa aktsendiga puu-vene keeles oli frantzusi jutt "lüürikast" ikka väga kaugel kuigi frantzus püüdis õigeid sõnu õigesse järjekorda õigesse käändesse ja õigesse hääldesse panna mis üldjuhul läks ikka korralikult metsa poole igas aspektis, igatahes frantzusi sõnaseadmine pakkus rahvale ikka unustamatuid elamusi! ja eks kuulaja pidi ise hindama kas frantzus on hetkel lüüriline või ajab seosusetut möla suust välja, ilu on kuulaja kõrvades!

lõpetasid siis majorid frantzusi piinamise ja pealik käskis kabinetist udu tõmmata, et lähed parklasse oma willist valvama ja kuskile ära kaduda ei tohi, et kui ära kaod siis ei saa enne sügist koju! selliste meeldivate saatesõnade peale ei kandnud frantzus isegi määrustepäraselt ette "just nii" vaid demonstratiivselt tegin pehme kannapöörde üle vasema õla ja hakkasin ukse poole loivama oodates röögatust selja tagant! ei tulnud sealt miskit röögatust, eks pealik sai ise ka aru et dembel frantzus on ikka täitsa lootusetu ja parandamatu juhtum. jäi uksest mingi meeter puudu kui kostis koputus! frantzusil kohe kärtsti pidurid peal! vot "vanake" sõdalane frantzus ei kartnud mitte midagi ega kedagi, aga "dembel" frantzus kartis enne kojusaatmist isegi omaenese varju! asi selles et pealiku kabineti uks avanes sissepoole, ja kui sealt tormab sisse 100 kilone staabiülem siis tõsine muhk frantzusi peas garanteeritud, halvimal juhul pea lõhki ka veel; dembli enesealalhoiuinstinkt on ikka väga kõrgel tasemel! pealik siis hõikas et "sisse"! ja sisse astus.... muidugi proua Julia isiklikult, nagu õitsev roosinupp, ja oleks frantzus ette teadnud kes ukse taga siis oleks isegi ukse oma käega avanud! frantzus oli muidugi kõige kiirema reaktsiooniga, mittemääruste päraselt tervitasin teda nagu frantzusile kombeks et "dobrõi den" ja ikka oma kaabut kergitades! ja peale tema naeratuse nägemist üritasin ennast kiirelt libistada kabineti uksest välja et mitte langeda majorite repressiooni ohvriks teemal "kuidas reamees peab tervitama endast kõrgemal auastmes olevat prapporit" . aga õnneks säilis frantzusi terane mõtlemine ka peale kenade naisolevuste nägemist ja tegin hoopis määrustepärase kannapöörde ja võtsin isegi paar kangemat sammu, ja kätt kõrva äärde visates palusin sm majorilt(pealikult) luba tema poole pöörduda! pealik veits kurja olemisega, et mis veel vaja ! kandsin siis ausalt ette et on vaja veel sõjaväepiletit ja juhiluba mis asetsevad pealiku laua vasemapoolses kolmandas sahtlis! teeb siis pealik sahtli lahti ja tema üllatuseks ongi frantzusi tähtsaimad dokumendid seal! et kuidas need siia said? no mis ma ikka keerutan, ütlesin et frantzus ise oma käega pani; et vähemalt on kindla koha peal! et õigel demblil on oma teenistuse jooksul ka vaenlasi tekkinud kes tahavad talle enne koju minekut käru keerata, et enda pärast füüsiliselt ma ei karda aga äkki pannakse dokumendid pihta, aga kui siit kabinetist dokud ära kaovad siis on ikka suur tsepee! hea et pealiku jahipüss oli kabineti tagakambris, ja laadimata olekus mida frantzus ikka aegajalt kontrollis, muidu ei kirjutaks ma miskit! ikka päris kuri oli, aga pealtvaatajate ees ta püssi järgi ka ei tormanud ja andis dokud viisaka sõimu saatel(daam kabinetis) tagasi ja käskis oma kohta minna, willisesse! igatahes pealtvaatajad olid ka vait, joo saivad aru et hetkel siin titaanide heitlus millesse ei kannata sekkuda! tegelikult polnud see mingi heitlus, pigem "kaks kanget Termezis", aga kõrvalvaatajale mida iganes lubati siis kaduda kabinetist; loivasin siis mööda staabi koridori ja panin tähele et sala-kabineti uks juba pitseeritud, seega pikka pidu ei ole, ei kannata isegi sööklasse minna kuigi kõht korises korralikult, suht kohe liikvele minek! ja see suht kohe oli vähemalt pool tundi, ei tea millest nad seal kolmekesi põhutasid; frantzusi kangelastegudest rääkides oleks muidugi issanda päike ennem looja läinud kui selle registri lõppu saanud, järelikult frantzus teemaks ei olnud . igatahes mingi hetk väljus paarike staabist ja suundus frantzusi tõlla poole! majoril ikka klassikaline tsumadan näpus, noh see ca 20L bensukanistri suurune, kumerate metallist nurkadega ja papist "krokodilli" nahaga kaetud! järelikult pole mees koju veel jõudnudki vaid ikka otse tormanud abikaasa töökohta kontrolli tegema! frantzusil muidugi dilemma et mis ukse avan; üldjuhul istutasin tibina ikka esiistmele enda kõrvale kui kedagi auastmelt vanemat ei pidanud linna sõidutama kes muidugi okupeeris kohe esiistme, aga nüüd oli täitsa huvitav situatsioon! tibin ette ja major taha ei sobi vist majorile, ja major ette ja tibin taha ei sobi jälle frantzusile, ei ole ju viisakas! selle Gordoni sõlme harutasin lihtsalt lahti, võttes eeskuju oma pealikust! avasin mõlemid uksed ja võtsin juhtimise enda kätte; et kohver esiistmele ja ise kobite tagaistmele kudrutama! ei oska öelda mis mõtted-plaanid majoril olid, aga tundub et taipas et tegu pole lennukiga ja siin teevad seaduseid maaväelased! ja nii kui KPP-st välja sain siis viskasin kohe panama peast kohvrile ja ikka polaroid-päikeseprillid ette! oma majoriga sõites ei saanud sellist laiamist lubada, aga tibin oli sellega harjunud et frantzusil prillid ees ! frantzus lootis et paarike kudrutab ikka omavahel aga kus saa sellega, major tahtis ikka meestejuttu ka ajada ja seega frantzus ka osaline olema! tahtis vist jõujooni paika panna, aga mitte määrustiku tasemel vaid kuidagi blatnoilikul tasemel . esmalt uuris et mis frukt see frantzus üldse on, et frantzusi koht peaks hoopis dizbatis olema sellise suhtumise ja mölisemisega, et lennuväes on ikka kord majas! no mingit lenduri laiamist ei kannatanud ka frantzus ja lajatasin vastu et olen juba kaks raportit kirjutanud et mind dizbatti üle viidaks vabatahtlikult, autojuhiks muidugi, aga pealik pole seda palvet rahuldanud! major läks veits närvi, häält küll ei tõstnud aga tajusin seda jutust; et tegelikult olete te siinpool piiri ikka luuserid ja nahahoidjad, et tõelised nekrutid saadeti ikka afgaani teenima! no krt, selle kirvega lajatas sm lennuväemajor ikka korralikult eestimaisesse maakivisse, ja frantzus tõmbas sae käima! et juba Tallinnas teadis frantzus et afgaani minek, ja leppis sellega, ja kuni viimase hetkeni olin minemas kuni mind rajalt maha tõmmati sest ei ole komsomol, aga väeosa komandöri autojuhiks kõlbasin küll sest pealiku jutu järgi pärleid sigade ette ei heideta! selle jutu peale jäi major vait, aga sõna võttis Julia . ja ütles oma abikaasale et pole mõtet frantzusile mingit poliittehnoloogilist armee jura ajada, et tema tunneb frantzusi juba terve aasta ja frantzus on selline nagu ta on, omapärakuline aga turvaline, ja seda ütles ka Oleg Eduardovitch kui frantzusi omale autojuhiks palkas! no midagi uut frantzusi jaoks, minevikust . frantzus polnud sinnamaani kuulnutki oma iseloomustust, et omapärakuline aga turvaline . major tegi läbi imelise muutuse ja rääkis ka ise enda tegemistest. et tuli öösel kopteri küüdis afgaanist Nilki baasi, ja öösel sellepärast et ohutum lennata, ja hommikul oleks järgmise pardaga saanud lennata Tsirtchiki baasi Taschkendi kõrvale aga kuna abikaasa Termezis siis otsustas ikka siia tulla kuigi algses plaanis oli ikka otse kodupoole lennata ja abikaasa tuleb kohe järgi kuna puhkus algab.aga tema õige mehena istus hommikul autobussi peale ja sõitis Termezi, ja sealt taksoga meie väeossa . tema teenistus afgaanis sai läbi, nüüd puhkus ja ootab edasisse teenistuskohta määramist, arvatavasti kuskile pärapõrgusse ei saadeta sest ikkagi kogemustega lahingulendur, arvas ise et tõenäoliselt kuskile euroopa poolele, ja kuskile õppepolku arvatavasti. lendas ta SU-24 peal teise numbrina, mida iganes see ka tähendab?? no mida on frantzusil sellisele CV-le vastu panna aga vot oli küll Julia suureks rõõmuks, sest ta ütles abikaasale peale frantzusi monoloogi et ma ju rääkisin sulle et pole asja millest frantzus mittemidagi ei teaks, ja iga asja kohta on tal miski oma kogemus-seisukoht olemas, et tema vaatab maailma hoopis teise nurga alt kui standartne "Nõukogude inimene". frantzusil oli õnneks lühike monoloog, aga asjakohane! et Nilkist Tcirtchikki lennata transpordilennukiga pole suurem asi, et frantzus on selle korra läbi teinud ja on õnnelik et elus on; et see lend oli ikka kohutav, mägede kohal oli ikka metsik turbulents mis tahtis pingilt maha visata, ja istmeid seal ei olnud, vaid kahel pool piki seina pikk pink kus teoorias pidid langevarjurid olema-istuma. ja lennukiks oli neljamootoriline turbopropp, marki ei mäleta! igatahes viis major teema õhust maapeale, aga seal tundis frantzus ennast veel kodusemalt! aga suurt põhutada ei saanudki kuna saabusime ühiselamu ette ja pere astus välja! julia siis kena naeratuse saatel küsis frantzusilt et kas ta oleks nii kena ja ootaks siin tunnikese kuni nad ennast valmis seavad, et pealik olevat lubanud neil täna frantzusi teenuseid kasutada! no kuidas ma saan ei öelda kuna pealik ise on mulle sellise käsu andnud, aga tema vist seda ei teadnud et lubamisel ja käsul on ikka suur vahe, ja frantzusil oli käsk! kõht küll korises aga mis teha .

[morsevend]

Frantzus on õige mees , temasugused elasidki oma elu , sõitsid uazikutega ning vedasid kõrgeid natsalnikuid , mingeid narjaade ja karauule polnud ette nähtud

Eks auto pidi muidugi iga ilmaga lahinguvalmis olema ja läikima

Aga eks kui kõrged ülemused ligidal oli muidugi sada üks võimalust bizdulei saada , kui kõigekõrgem oli parajasti kadunud siis proovisid igasugu teised shaakalid pripahaitada

Aga üldiselt sai palju väeosast välja ka kui ka seal sees olid siis vedelesid kusagil niisama ehk olid valmis kohe autoga välja sõitma kui vaja oli

Mu sõber oli Moskvas autojuht. Esimesed pool aastat majandusauto peal. Siis edasi pandi kindralit vedama.
Lõbusam osa loost on selline.
Kindral käsib sõita Moskva elava liiklusega kesklnna tänaval asuva suure staabi ette ja keelab autost sammugi eemalduda. Kutt ootab-ootab, peenike häda hakkab järjest rohkem piinama. Soldatskaja smekalka - keerab gaasimaskilt vooliku maha, manööverdab vihmavee kanalisatsiooniluugi kohale. Sätib voolikuotsa auto ukse vahelt välja ja oh kergendust!

[Tapper]

väärt kraam

*****

ootan järgmist topkat

pani posti ära lugesin eelmist postihea et endal tilk ei tulnud
Minu post käib ikka franzuse lugude mitte gaasimaski vooliku kohta

[frantzus]

istub siis frantzus koriseva kõhuga willises, minna pole ka kuhugi sest see mikrorajoon oligi puhtalt sõjaväe arendusobjekt, korterelamud-ühiselamud sõjaväeteenistujate tarbeks, ja ei mingit muud taristut kui tänapäevaselt öelda, isegi mitte laternaposte ja ühtegi uzbekkide väli-leiva ahju; poodidest rääkimata! linna ei julge ka minna, ei tea ju millal pererahvas heaks arvab edasi liikuda ja teine teema oli see et linnas oli igasuguseid muid komandatuuri kalkuneid-tolkameid pidevalt liikvel; ja frantzus oli nende pleilistis kõrgema prioriteediga klient! poleks mul kohustusi Julia ees olnud poleks probleemi; polnud VAI mind siiani kätte saanud ega saaks ka edaspidi, alati põgenesin väeossa ja pealik hiljem klaaris, aga seekord ei tahtnud noore pere kohtumisõhtut tuksi keerata, seega kannatasin! kuna iga päev ju enam ei sõitnud willisega siis polnud autos ka mingeid NZ varusid et nälga kustutada! no kõige suurem mure oli see et ei teadnud ju kuhu noored plaanivad minna, aga ega Termezis polnudki sõjaväelasel mujale minna kui ohvitseride sööklasse mis õhtuti töötas nagu armee restoranina, ja seal oleks ma ennast suht turvalisena tundnud sest VAI selle maja juures williseid ei torkinud, et kurat seda teab kes hetkel kundeks on! ja kuna see oli keset linna siis sealsed nurgatagused olid frantzusil kõik tuntud, nälga poleks surnud! no muidugi kundede "nooreks" nimetamine oli suht meelevaldne, proua Julia oli ehk 24-25, major arvatavasti 30 ligi, ja frantzusil mingi paar kuud puudu et 22 täis saaks . istun siis willises ja närin küüsi, midagi paremat ju ei olnud; ja siis ühel hetkel väljub paraadnast major-lendur, igati viks mees, teksastes ja lühikese varrukaga triiksärk seljas; ja tema järel väljus... oh-jah; frantzusil läksid isegi käed-jalad omavahel sassi kui kargasin välja willise ust avama ja lahti seda ei saanudki kuna väänasin linki valele poole . proua Julia ise, minimalistlikus suvekleidis ja õlgkübaraga; ja see oli isegi kõikenäinud frantzusile liiast ja pole ime et ust lahti ei saanud!!! Julia pani õnneks frantzusi kohmetust tähele ja küsis et kas frantzus jäi neid oodates tukkuma et nüüd nii ebakindel on? mis tukkuma, lausa kokutama hakkasin esimest korda elus; sain kuidagi willise ukse lahti väänatud ja ütlesin et proua Julia on justkui värskelt Pariisi moeshõu gatewalkilt maha astunud! major ei saanud muhklitki aru, aga Julia vist valdas teemat ja tänas frantzusi komplimendi eest! major oli vait, sai vist aru et maapeal hoopis teised kombed kui õhus; ja kobisid rahumeelslt willise tagaistmele! willis käima ja küsisin siis viisakalt pererahva käest et kuhu suund võtta? major oli muidugi vait aga Julia võttis ohjad oma kätte ja küsis häbelikult et kas pealik frantzusile siis ei öelnud et neile on tellitud laud-söök-vein pealiku poolt kellegi Goga juurde . no krt, frantzusil läks kohe tuluke selle uudise peale põlema, sest Goga juurest pole ma kunagi tühja kõhuga minema pääsenud, isegi mitte siis kui Gogat ennast pole kohal olnud ja tema sulane majandab! aga proua Juliale ütlesin et parim valik Termezis, ja arvatavasti tahtis ka pealik frantzusile seda öelda aga proua Julia kabinetti tulek ajas tema meeled sassi . lõin käigu sisse ja ütlesin et ca 45min saate kudrutada ja siis Goga juures, ja te ei pea pettuma( selle all mõtlesin küll iseennast) . tundus et major oli kodus vast 100 grammi teinud või viis õlut ära kuuganud, igatahes jutt läks huvitavaks! et tema olla abikaasa käest kuulnud et pealik olla pannud eestlasest sõdalase tema abikaasa vooruslikust jälgima, et kas see on tõsi ja kas oli ka põhjust? muidugi ka väga hea küsimus, ja frantzus ka vastust võlgu ei jäänud! "tuhande ja ühe öö muinasjutud" olid frantzusil läbi näritud, vene keeles muidugi, pealik ise pakkus et frantzusil oleks jõudeajal miskit huvitavat lugemist,( ja frantzusi kodusel raamaturiiulil on mõlemid köited eesti keeles olemas), ja vastasin majorile läbi lillede pärsia stiilis! et vesiir pani frantzusile eunuhhi kohustused valvata kellegi tundmatu majori haaremit! tglt ei teadnud frantzus siis et Julia üldse abielus on, pealik käskis vaid tühikargajad eemale hoida; ja frantzusi jaoks olid pea kõik nooremohvitserid tühikargajad! kas frantzus sellega ka hakkama sai ei oska öelda, aga andis endast parima! loll küsimus muidugi majorilt, ja kuna frantzus ka veits provotseeris siis major sai ikka korraliku litaka oma abikaasa käest kätte!
et mõned noored leitnandid olla küll kergelt talle ligi tikkunud aga mõne päeva pärast olnud temast eemale hoidnud nagu pidalitõbisest, ja tema polnud sellest sinnani aru saanud kuni Oleg Eduardovitch olla talle maininud et palkas frantzusi tema varjatud turvameheks, et frantzus ehk oskab omapärakuliselt nende letudega hakkama saada, sest isegi tema oma pealikupositsioonilt ei tohi ka sõdalaste isiklikku ellu sekkuda kui just ei ole tegu amoraalsusega väeosa siseselt! takkajärgi naljakas, aga tegelikult mitte; pealik pani ülesande, määrustikule mitte vastava; ja frantzusi asi oli see täita, lugemata määrust . see selleks, major jäi mõttesse ja samal ajal laekusime Goga juurde, ja see oli juba frantzusi mängumaa! hooga parklasse, aga kedagi vastas ei ole, avasin willise ukse ja palusin järgneda endale! sain vaevalt lehtla trepile kui kuskilt nurga tagant kargas välja Goga, tiivad laiali nagu grusiinil kombeks ja kukkus frantzusi esmalt tervitama; võtsin tervitused vastu ja ütlesin et mul on ikka asja ka, et pealik olla reserveerinud siin noortele väikse privaatse kohtumisõhtu, et frantzusi asi oli ainult noored kohale toimetada; ja tutvustasin siis Gogale Juliat ja tema abikaasat! major oli vait, aga Goga viskas oma tiivad veel laiemale ja ütles et tema on kursis asjaga, juhatas noored lehtla tagumisse privaatsesse nurka ja et tema sulane hakkab kohe nende lauda suupistetega katma, vein jms vastavalt soovile; ja saschlõkki keerutab Goga isiklikult! no ega frantzus loll ole, nägin et miski suurem seltskond oli all järveääres ka, erariietes ohvitserid muidugi ja pealtnäha suht kohalike elu-edendajate moodi, nii et polnud imet et Goga ise lihavardaid pööritab! major siis vaatas küsiva pilguga frantzusile otsa; frantzus tõstis sellepeale parema labakäe ja andis märku et PEACE sm major, asi on kontrolli all! saivad siis noored vaevalt laua taha istuda kui Goga sulane lendas peale igasuguste suupistetega, eelmise aasta granaatõunast kuni värske arbuusini, urjukkidest ja muudest kohalikest delikatessidest rääkimata! ja et värske kuum saschlõkk tuleb kohe kui soovi avaldate, aga vein on maja poolt lisaks! maja maksab . noh noortele oma nurk kätte näidatud, las kudrutavad, ja siis tõmbas Goga frantzusi liistule, et kas pead ootama jääma või miski ajagraafik millal pead järgi tulema? vastasin ausalt et ei mingit ajagraafikut, pealik andis mind noorpaari käsutusse ja tead ju ise et frantzus täidab pealiku soove oma arvamust avaldamata! et frantzusi ainuke soov on KOJU minna kuna aeg ikka pikalt juba üle tiksunud! Goga ütles et ta on kursis selle teemaga; pealik olla öelnud et tahtis frantzusi juba ammu töölt lahti lasta aga ei saa kahjuks! ja siis lõpuks võttis Goga ka selle teema üles mis Frantzusile oli hetkel esmatähtis; et kuna sa siia ootama jääd kundesid siis tahad ju kindlasti süüa ka? noh polnud vahet mida ma ütlen või mitte, istutas mind grilli kõrvale laua taha ja viipas sulasele et meil on üks kunde veel teenindada, ja küsis igaks juhuks üle et frantzus veini täna vist ei võta . naerake-naerake; aga frantzus lasi ca 200 gr gruusia veini ikke saschlõki alla! Tegelikult tol õhtul oli Gogal ikke päris palju jooksmist, kolm lauda ikka teenindada, ja lihapool oli puhtalt tema teema lauda kanda, kuigi sulane käis ikka ka vardaid keerutamas! kolm lauda; kultuuritegelased; tuvikesed; ja frantzus, kõik olid Goga jaoks võrdsed! noh-jah muidugi sõltus sellest kes keda esindas! ei ole küll armee värk aga frantzusi teenistusega käis see kaasas, kui pealik saatis frantzusi kuskile, klientidega, oma nime all; aga kogu vastutus oli ikka frantzusi õlgadel et asi peab toimima!
vitsutasin oma kõhukese korralikult täis sest see oli minu oma mitte armee oma, ja mingil hetkel istutasin ennast lehtla trepile suitsu tegema. major hiilis ka ligi ja muidugi suitsu kerjama, viisakusest jäi nähvamata et kas kõikide majorite palk on nii väike et endale suitsu ei jaksa osta?? oma pealik ju samasugune! no muidugi "laenasin", ja siis enda õigustuseks veel lausub et tegelikult ta polegi suitsumees, aga kui joorupit paneb siis ikka aeg-ajalt tuleb isu peale! hakkas siis ääri-veeri nagu osobist frantzusi käest uurima et mis koht see selline üldse on, et see alumine seltskond on ju ka sõjaväelased? frantzus vastas ausalt et see on puuvillanoppijate puhkebaas, aga ühtegi noppijat pole frantzus siin näinud; see on pigem neutraal-ala sõjaväelaste jaoks, ja Goga on siin jumal; ja külalised on kõik võrdsed vaatamata oma auastmele, reamehest kindralini; ja on ka frantzus siin kindraliga samas lauas saschlõkki vitsutanud! ei valetanud, oma suurima kindralist "sõbraga" olin jah seal einestanud, pealik muidugi organiseeris! noh alumine seltskond oli juba suht jutukas, ja paar ohvitseri neist olid juba maika-telnjaschka väel ja sõnavara ka igati armeele kohane . eks majoril hakkas mingi Nõukogude ohvitseri aukoodeks peale mõne veini kuukamist kummitama; aga õnneks ta konsulteeris ennem frantzusiga et kas peaks minema korda majja lööma?? rahustasin ta maha, et siin hoiab korda ainult Goga, ja tema äri sellel püsibki et kõik on siin võrdsed! ja need alumise seltskonna mehed olid osaliselt frantzusile nägupidi tuttavad, mitte küll isiklikult vaid olin neid ka enne näinud ja teadsin mis tärnidega meestega tegu , ja olid ka nemad frantzusi näinud ja teadsid kellega tegu, ja see ei olnud Goga juures probleemiks! oli alampolkovnik ja major, teiste kohta ei oska kindlalt väita, aga mitte poisikesed! igatahes patrioot-major rahunes maha ja aksepteeris frantzusi juttu, et tühjast tüli Goga juures ei tekitata! no mingi neli tundi nad seal kudrutasid, igatahes frantzus suutis lõunasöögi ära seedida ja ega Goga frantzusi ilma õhtueineta ka minema lasknud! hakkame siis lahkuma, Goga ka juba suht ülemeelikus tujus, ikka kõike kallistama enne teele minekut; kudrutajatele andis isegi kaks kaks veini kaasa! noh ennem ametlikku lahkumist pistis ka frantzusile kaks veini pihku, et üks pealiku prouale ja teine frantzusile . juhatasin siis tuvikesed willise tagaistmele aga oma kohale kohe ei jõunudki sest jäin Goga haardesse kinni! Goga siis seletama et frantzus ikka õige dzigitt-kenadzvale, et kahjuks me rohkem vist ei kohtu kuna frantzusil kohe-kohe kodutee jalgeall; aga Gogal on frantzusile kingitus ja see on juba pealiku käes, ootab seda päeva kui frantzus koju läheb! no ikka kallistasime, ja raudmehel frantzusil oli ikka korralik pisar silmas, isegi proua Julia pani seda tähele kui willisesse istusin, ja küsis viisakalt kas see oli hüvastijätt? vastasin et Gogaga olen viimase aasta jooksul ikka mitu puuda liha ära söönud, ja frantzusile on hetked Goga juures olnud ikka täieliku puhkuse eest hallist argipäevast! veeretasin siis tuvikesed koju, ja siis võttis ka härra major sõna, viisakalt, et pealik olla neile lubanud et frantzus viib nad hommikul ka lennujaama ära? no ikka , milles probleem, öelge ainult kellaaeg millal trepis olla! arutasivad siis veits omavahel ja panid tärminiks et pool üheksa tahaks startida! krt, frantzusile see ei sobinud sest hommikusöök jääb ju vahele; et pealik hommikul kaheksaks väeossa ja siis tuhatnelja linna tagasi; aga frantzus surus oma ego maha Julia kena naeratuse saatel ja lubas ikka õigel ajal trepi ees olla! väeossa jõudes oli muidugi pidu juba läbi, rahvas kogunes platsile loenduseks; no see ei olnud frantzusi teema, kõht ka täis et sööklasse nagu ka asja pole, aga astusin ikka sööklast läbi et toimkond ennast liiga mugavalt ei tunneks, noh larbin tassi teedki! ja juhuslikult oli kaasdemblitel sama plaan et loenduse ajal on parim aeg sööklas teed lürpida, ja juttu jätkus pikemalt! frantzusil polnud ju miskit rääkida, kolleegid teadsid et frantzus oma tegemistest eriti ei räägi, aga arutasime muid rahvusvahelisi päevapoliitilisi sündmuseid! ja siis mingil hetkel peale loendust kargab armeen sööklasse frantzusi ülekuulama et millal tema peab sõitu minema? lajatasin talle siis et sellise suhtumisega võivad sinu sõidud sõidetud olla, et seda teemat arutatakse privaatselt omavahel mitte keset sööklat; ja homme hommikul toimetab frantzus ise, sest hommikuse lennuga tuleb akadeemik Sahharov isklikult Termezi ja frantzus on palgatud teda vedama! loll ta polnud, arvas et lugupeetud akadeemik on ju koduarestis, et frantzus paneb pada? kergitasin siis kulmu ja küsisin et kas frantzus paneb tema arvates pada? sai vist aru teemast ja rohkem rumalaid küsimusi ei esitanud, et autojuhi esimene seadus on lõuad pidada, ja teine seadus on et vaata esimest seadust; ja diskreetsus on autojuhile püha lehm, ka osobistiga vesteldes! see selleks, aga frantzus oli järgmine hommik poole üheksaks kohal nagu viis kopikat! tuleb siis pererahvas välja, mõlemil "vorstid" käeotsas; frantzusil muidugi miskit kordinatsioonis sassi ei läinud ja sain willise ukse esimese matsuga lahti, ja möödaminnes rabasin ka Julia "vorsti" oma kanda! ja tuhat-nelja lennujaama; lennujaamas oli frantzus ikka lõpuni dzentelmen, kandsin Julia "vorsti" ikka kuni turvaväravateni välja! igatahes major surus frantzusi kätt hüvastijätul päris kõvasti, lausudes et oli au sellise autojuhiga kokku puutuda; ja kolm korda võite arvata kas frantzus sai põsemusi Julia käest, majori suureks rõõmuks!

P.S. paar päeva hiljem olin jälle pealiku perega nädalalõpu väljasõidul, oma eelviimasel, sukeldumas muidugi, ja pealik siis mainis et Julia oli talle helistanud ja ette kandnud et jõudis abikaasaga sinna kuhu tahtsivad jõuda; ja et eraldi tänu veel frantzusile, et igati viks poiss ja edu talle isiklikus elus peale armeeteenistust!

P.P.S. ja mis asi on "vorst" teate vast isegi

lüürika peaks selleks korraks läbi olema

[frantzus]

frantzus jälle rindel tagasi sujuvalt, võttis veits aega et ennast kurssi viia kus kohas pooleli jäin, ja tegin hulga tähelepanekuid teemadest mis vajaks täpsemat lahti seletamist aga üritan sellele libedale jääle seekord mitte astuda!

ja frantzus siis seletab et kui pindoss oma kopteriga kohale lendab siis teie pühademunad on esimesed mis laksu saavad; aga frantzusi willist peetakse kaameliks ja jäetakse rahule, frantzus istub sel ajal willises ja kuulab makist AC-DC kassetti ;


tõsielektrikutele selgituseks et frantzusi willises polnud mingit transformaatorit-alaldit, (nn varjestust kopterite eest, analooge mitte omavat ) vaid ikka too austraalia rockibändi kassett !

härrased siis sujuvalt willises, ja tuju tundus neil hea olema võrreldes selle närvilise õhkkonnaga milles õppuste staapi sõitsime! jo siis oli neile pai tehtud staabis, sest marsi läbisime ju ka ilma materjaalsete kaotusteta, kogu tehnika jõudis kohale! kaks tundi pimedas "koju" kaarutada oli frantzusile ikka paras peavalu, sest need tulede maskeerimiskatted olid ikka saatanast!lähituli miskit ikke näitas aga kaugtuli oli väga õnnetu! noh eks see värk oli kõik arvestatud ju sõjaväekolonni liikumisele ca 40kmh, aga kerge sörgi jaoks jäi valgust ikka väheks! õnneks olin prozektorile juba halogeenpirniga reflektori paigaldanud, GAZ-66 oma sest willised tulid sel ajal veel küünaldega prozega tehasest, ja paremale poole teist prozet polnud veel paigaldanud, vanakese laiskus vist, ja minu poolt see jäigi külge pookimata kuni koju läksin... . Kamazi udukad olid ka küll ette stangele poogitud aga need näitasid ka ju madalalt! igatahes olid frantzusi käed-jalad-silmad roolimisega ikka päris hõivatud, aga poole kõrvaga ikka kuulasin ka härrade juttu pealt! alguses siis tirisivad üksteise trakse, kiideldes et kui kenasti me ikka määratud paika kohale jõudsime täies koosseisus, aga siis läks jutt tõsisemaks! staabist olla üeldud et nüüd paneme ka teie reaalse võimekuse proovile, et teeääred on minestanud ratastehnikat täis, ja osa suunatakse meile korda seadmiseks, ja suht kohe suunatakse teie juurde hunnik pioneere kellel on tõsine mure, et tehnika transpordi käigus kannata saanud ja see tehnika peab homme hommikul juba objektil olema, ja staabihärra olnud koheselt kuskile helistanud et see tehnika saata nendele koordinaatidele välitöökotta remonti! frantzus omaette mõtiskles selle peale et"palju õnne härrased ohvitserid!". vägisi kihutasin pimedas, ja jälgisin ka km poste kuna ei usaldanud enam kedagi, ja siis mõni km enne ärapööret panin tähele et vasemal pool sähvivad välgud kuigi taevas selge! frantzusil kohe selge pilt, et tõsine töö on meie väeosas käimas, nimelt elektrikeevitus teeb sellise kena efekti öisesse taevasse! julgesin ka pealikule seda atmosfääri anomaaliat lahti seletada, ja tal oli ainult hea meel, et zampotehh kes oli jäänud ju väeosa pealikuks on oma ülesannete kõrgusel, töö käib! ukerdasin siis läbi barhaanide väeosa perimeetrini, schlagbaum ees ja kohe mitte lahti ei lähe, hoz-zvoodi duhh kenasti valves ju! viskas automaadi õlalt ja ikka kontrollima et kes tuli! frantzus pani salongi tule põlema , duhh nägi tuttavat nägu ja tegi tõkkepuu lahti! hiljem temaga küll veits taplesin et tegelikult oleks pidanud härradelt ohvitseridelt ikka dokumente ja paroole küsima! pealik käskis muidugi kohe töökoja juurde ruleerida kust välgud sähvisid, aga ei unustanud ka frantzusi ära käskides auto ära parkida ja sööma minna; et ehk leiad köögist midagi, ja hoiata neid ette et pealik ise ja staabiülem on ka veel söömata! no mis mul selle vastu oli, ajasin willise rivisse ja kööki! kõigepealt võtsin prappori nööbist kinni ja ütlesin et kõige suuremad härrad tahavad ka süüa täna; prappor kukkus askeldama aga ise läksin peakoka jutule, et ehk on miskit põhjakaabet ka frantzusile? no ikka oli, peakokk ütles et sellepärast ongi katel veel pesemata et ootasivad frantzusi koos kaaskonnaga! krt, no meeldis mulle see teema kui vanakesed üksteist mõistsid ilma sõnadeta, ja see tuli ainult kogemustega mitte käsu korras .

[frantzus]

moll ja tööriistad olid kaasas, peakokk serveeris ja istus ise ka seltsiks teed lürpides, ja ikke ohvede laua pimedamas otsas! prappor askeldas teises otsas, valmistas ette juhtkonna lauda, pugeja nagu ta oli! uurisin siis koka käest et kas frantzusi äraolekul ka mingeid juhtumisi olnud; kokk kandis ette nagu väeosa korrapidaja hommikuti pealikule ette kandis et tema valvekorra ajal pole mingeid tsepeesid olnud, väljaarvatud see et paar tundi tagasi läks mingi kolistamine lahti, ilmusid mingid võõrad masinad mingite kolakatega sabas, kokk ei jaganud ju tehnikast miskit! ja siis oli "tunguusi meteoriit" edasi-tagasi lendama hakanud, kõigi peale kõvema häälega korraldusi jagades! kes oli "tunguusi meteoriit"? no muidugi meie zam-po-tehh, korealane kes oli pealikuks frantzusi äraolekul! vot seda hüüdnime ei saa küll frantzusi pähe määrida, kuigi pealik arvas et raudselt on siin frantzusi käsi ka mängus . no vot ei tea kes pealikule seda väeosa siseinfot-folkloori ette tilgutas, tal oma agentuur, ja kusjuures ei tea siiani kes infot tilgutas, kuigi ikka vist tean kah, aga kuna frantzusi kohta mingit komprat ei lekkinud siis selle asjaga tõsiselt ei tegelenud, ja frantzus ise turumuttide tasemele ka ei langenud . no kui päris ausalt rääkida siis olin tunguusi meteoriidist ikka veits kuulnud, ja mingi aastakene tagasi kamraadidega kurilkas istudes tormas meist mööda värskelt väeossa saabunud korealasest zampotehh, kapteni auastmes, au ta meile ei andnud ja frantzus siis lihtsalt mokaotsast pani repliigi et huvitav kuhu see "tunguusi meteoriit" nüüd tormab, isegi ausaid sõdalasi ei tervita? kamraadid tundsivad muidugi huvi et mis asi see tunguusi meteoriit on; ja kuna frantzusil oli haridust ikka rohkem kui seitse klassi külakooli siis ei pannud pahaks ka kaasvõitlejaid veits harida; et lendas sajandi alguses kosmosest mingi suur jurakas, ja tabas täpselt tunguusimaad, tagajärjeks oli et pool Siberi taigat nagu noaga jalapealt maha lõigatud! nad arvasivad et frantzus paneb jälle pada nagu alati; aga mõni aeg hiljem kuulsin et keegi oli pannud zampotehhile sellise hüüdnime millega frantzusil tegelikult mingit pistmist ei olnud . kuukan siis putru, peakokk seltsiks, ja panen tähele et prappor katab teises laua otsas kolmele inimesele? peakokk ütles et ega "tunguus" pole ka veel söönud, ja osa valvemeeskonnast, sest õhtusöök lükati veits edasi kuna kliendid kohal ja vaja töö jooksma saada! noh ja nagu lõhna peale ilmus ka meie oma duhh oma katelokiga välja, püss seljas, et talle anti 10 minutit aega et söömas käia, temal kiire! no muidugi tekkis vanakestel kohe küsimus et kes siis "meie" duhhi kiirustab? noh et mingi nooremseeru, roodumees, et seeru olla täna öösel vahkonna ülem ja valveohvitseri asetäitja! krt, vanakestel hari punane, peakokk rabas duhhi kateloki ja frantzus pani duhhi enda kõrvale ohvede laua taha istuma, et siit sa enne ei liigu kui kõht korralikult täis, ja mingite seerude pärast ära muret tunne! no peakokk polnud kade, katelokk oli ikka üle ülemise porte kuhjaga täis pudru, ja eraldi kausis veel lihaleem-kaste, ja vähemalt pool pätsi leiba kah! duhh siis nosib, endal hirm nahas, ja õigustatult sest enne kui ta oma pudruga poole peale jõudis ilmus kuskilt välja mingi nooremseeru ja hakkas tema peale lõugama et 10min on läbi, marss teenistusse! õnneks võttis peakokk asja enda hoida sest frantzusil oli ka söömine veel pooleli, läks seeruga veits kaugemale asja selgitama, pimedasse noh; tuleb siis mõne hetke pärast tagasi, ütleb duhhile et söö rahulikult edasi, sinu söögiaega just pikendati määramata ajaks! duhhil ikka kuradima hea meel, ta vaeseke polnud veel siiani aru saanud et ta hoz-zvoodis teenib ja seal on omadele ikka korralik katus peakohal! ja duhh siis pakub frantzusile oma Kamazi ööseks magamiseks, et tema nagunii valves! mis kuradi oma Kamazi, see oligi ju frantzusi auto enne kui degradeeriti komandöri autojuhiks, ise sain ta ju tutikana laost kätte, ikka suure kabiini ja magamiskohaga! aga ära ei öelnud, sest telgis magamine liiva peal ei olnud frantzusi vanadele kontidele meeltmööda! larbime siis kokaga teed laua otsas kui püha kolmainsus sööma laekus; neil oli omavahel palju latramist et ei pannud pimedas tähelegi et laua teises otsas alamsõdalasesd istuvad; ja arutavad omi asju et homme vaja ikka kõik väeosasa helgemad pead tööle panna sest meie plats oli romusid täis veetud; ja frantzusil selle peale muidugi hea meel et las tegelevad oma asjadega ja jätavad frantzusi hinge rahule ! aga frantzusil oli jälle vale tunnetus asjadest....

[frantzus]

hiilisin siis vaikselt laua tagant minema molli pesema, ja siis telki oma aseme järgi, ja suureks üllatuseks polnudki seda pihta pandud(puhvaika, sinel ja tekk), ja kobisin kamsasse magama! no katsu magama jääda kui mõnekümne meetri kaugusel veel kuvaldad pauguvad ja emad lendavad, aga lõpuks murdis väsimus ka frantzusi maha! hommikul ärkasin täitsa oma kella peale üles, hommikused iluprotseduurid endale ja mundrile ning supikööki! rahvast oli kuidagi hõredalt aga peakokk tige nagu tikker! tegi siis peakokk frantzusile hommikuse briifingu olukorrast väeosas! et kuradi molkused tagusid kuvaldadega kella kaheni öösel ja magada ei lasknud; ta magas teises hoz-zvoodi Kamazis mis oli kohe töökoja kõrval; ja hommikul oli käsk tulnud et kaks hommikusööki vaja serveerida! öistel töömeestel ja valvemeeskonnal on praegu veel öörahu, ja kell kümme on teine lauakatmine hommikusöögiks! ja selline uudis tuli ka temalt et täna razvoodi ei olegi, et peale hommikusööki kõik sulased oma töökohtadele, et brigadir-ohvitseridele on juba tööülesanded laiali jagatud! õu oli jah võõraid autosid täis, mingi 5 isendit kindlasti. sain lobi kätte ja sättisin ennast ikka laua taha kuna ruumi oli, püha kolmainsus ja paar starleid olidki veel lauataga einestamas! valge varese tunne tuli peale, teised sõdalased kõik tööroobades aga frantzus oleks nagu armee propaganda postrilt maha astnud, habe aetud ja saabaski läikis, ja kraegi oli lumivalge . endal helged mõtted peas; et kuna tööd juba jagatud, ja ohvedel käed-jalad tööd täis siis tuleb ka frantzusil kena lebopäev, peaasi et valel ajal valesse kohta ei satu! pealik ja tsooru ikka viskasid altkulmu pilgu frantzusi poole aga keegi miskit ei lausunud, seega võib frantzusi plaan isegi õnnestuda . aga tutkit, olin JUBA valel ajal vales kohas . pealik sai söönuks, viskas lusika molli ja hiilis frantzusi kõrvale, ja andis käsu et peale hommikusööki paneb frantzus jälle tööroobad selga ja ilmub staabi juurde! frantzus viisaka inimesena täis suuga rääkima ei hakanud, mälusin toidu ära ja küsisin et kas ikka labidaga? laua teisest otsast kostis isegi väike naerurõkatus, ja ega pealik viskas ka kerge muige suule ja vastas et seekord ilma . läks frantzusi plaan vett vedama... . sättisin siis vaikselt ennast valmis trahviroodu varustusse, viskasin panama ka läki-läki asemel kupli otsa, käiseid veel üles ei käärinud kuna oli veel täitsa vilu väljas( krt, ajab naerma akf ütlus üleskääritud käiste kohta, ega eelmine päev võisin jah ka päris fassisti moodi välja näha Wehrmachti plakatilt) ja seadsin sammud staabi poole! staabi ees pealik ja tsooru arutavad miskit elavalt, aga frantzusi nähes viipas pealik et "komm zu hier" ! hakkasin siis kangemaid samme võtma, ettekanne oli juba ette valmistatud , aga pealik muidugi aimas ette et mis frantzusi suust hakkab tulema kõlaval häälel mis kajab üle terve Karakumi kõrbe ja ennetas frantzusi, et sa razbizdjai kuula nüüd! lasin jala lõdvaks ja sõnad surid suus . et nüüd peab sm reamees frantzus oma verega lunastama süü kodumaa ees! et väeosas on hetkel probleem oskustööjõuga ja frantzus suunatakse staabi poolt nõunikuks-konsultandiks-järelvaatajaks ja takkapihta veel vastutajaks selle brigaadi juurde mis peab Kamazi siduri ära vahetama! ja siis veel sõbralikult lisas et pole meil pädevust sõdurite hulgas kes selle tööga hakkama saaks, kogemus puudub kõigil aga õige juhendaja korral saavad hakkama, ja tema ei kahtle frantzusi tehnilises taibus ja juhendamisoskuses; ja frantzusile on abiks veel leitnant kes ei jaga ka ööd ega mütsi, kevadel alles tuli Samarkandi ohvitseride autokoolist, teoorias on tugev aga praktikas . julgesin vastu väita et frantzus pole ka Kamazi sidurit vahetanud; aga pealik arvas et frantzus on igati pädev tehniliselt et selle tööga hakkama saada; ja kui frantzus sellega õhtuks hakkama ei saa siis lastakse frantzus lihtsalt maha tribunali otsusega . happy hour . ja tsooru siis pealiku kõrval keksib jalalt-jalale et tema hakkab juba mahalaskmiskomandot ette valmistama! frantzusil oli ülesanne selge, teise põlve autojuhi-kolhoosnikuna ei tundunud ülesanne "missione impossibile" sest põllumajandustehnikat igasugust lammutatud-kokkulaotud, ja ega see Kamaz oli sama peata venelase poolt kokku pandud nagu muu vene tehnika; ja kuna olin ju pool aastast ka Kamazi peal sõitnud siis olin Kamazi käsiraamatu professionaalsest kretinismist ka kaanest kaaneni läbi töödanud, vene keeles muidugi! tol ajal olid kõigil vene autodel väga head käsiraamatud kaasas; läbilõiked kõikidest sõlmedest ja juhendid reguleerimiseks ekspluatatsiooni käigus, ja tehnilise joonise lugemises polnud frantzusil juba tehnikumis vastast! laususin siis pealikule "jawohl" ja seadsin sammud "romula" suunas. objekti ei pidanud pikalt otsima, läksin lõhna peale kohale sest siduri kärsahais oli kaugele tunda! seisavad siis leitu ja neli sõdalast+autojuht selle autokõrval ja peavad plaani et kuidas alustada. frantzus siis kandis leitule ette et on määratud siia brigaadi tehniliseks konsultandiks staabi poolt ja mis plaanid siis on, et kuidas alustame? leitnandil olid muidugi suured plaanid, et kraanaga käigukasti ligi saada tuleb kõigepealt tent maha võtta koos karkassiga, ja siis kast maha tõsta ja siis pääseme juba käigukasti ligi! oleks frantzusil labidas kaasas olnud siis oleks selle lolli maha löönud . frantzusil oli hoopis teine nägemus asjast, et tõstame kasti koos mootoriga maha ja harutame asja maapeal! leitu arvas et ei olevat ju võimalik, kabiin jääb ju ette! selle letuga mul mingit varasemat kanakitkumist polnud, ja ütlesin talle et usalda frantzusi, asi õnnestub kindlasti ja sina saad tärni juurde, vastasel juhul sina tärni ei saa ja frantzus lastakse maha! mõtles veits, ja ütles "davai", teeme sinu moodi, aga juhenda, tema tegeleb sulastega! frantzus siis hakkas jagama mida ja mis järjekorras teha vaja, ja see tekitas alguses muidugi palju segadust! kaks matsi saatsin esistanget küljest ära kruvima, ja teised kaks auto alla kardaani ja mootorikinnituspoltide kallale, ja eelnevalt käskisin neil varastada veel ämbrid kuhu iga sõlme poldid-mutrid eraldi ladustada! leitnant hakkas juba biiti jagama et frantzus polegi mingi turakas kes saadeti staabi juurest jalust ära vaid valdab ikke teemat kah, aga tal olid ikka kõhklused et mis see stange kruvimine asjasse puutub? et milleks vaja stanget eest ära kruvida? ei hakanud frantzus talle selgitama et herr leitnant on vist koolist poppi pannud kui seda asja selgitati mida frantzus omal käel raamatust välja luges; nimelt Kamazi kabiinil oli kaks asendit; hooldusasend ehk ekspluatatsiooniasend; aga oli veel ka remondi asend( nt kui mootorit vahetada) ja selles asendis sai kabiini ikka 110 kraadi ettepoole kallutada aga selleks tuli stange eest ära võtta, või alternatiivina kõik tuled ja tuulesuunajad eest ära kruvida! igatahes peale selgitust aksepteeris ka leitnant frantzusi juhtrolli antud teemal ja kuulas viisakalt sõna! juhtmete-voolikute-õhutorude lahtiühendamise võttis frantzus igaks juhuks oma peale, eraldi küsimus oli veel see et kas mootori jahutussüsteemis tosool sees või juba vesi? oma kogemustest teadsin et hiljemalt poole aasta pärast oli uue auto tosool prapporite poolt maha müüdud ja veega asendatud; aga õnneks keksis ka autojuht auto kõrval ja kiitis et seal mootoris puhas allikavesi sees, ja see tegi ka brigaadi töö lihtsamaks et polnud vaja lisa ämbreid minna otsima! igatahes paari tunni pärast oli mootor koos käigukastiga auto kõrval, ja sulased kruvisid juba käigukasti otsast ära. frantzusil oli täitsa hasart sees, tehnikahuviline nagu ma olin, ja müts maha ka leitnadi ees kes oli ka samal lainel, aksepteerides frantzusi juhtrolli. seletasin siis leitnandile et nüüd vaja uued kettad ja survelaager tuua, et vaheplaat on korras vast, aga see ei ole veel kõik sest on ka vaja ketaste tsentreerimisvõlli vaja, ja see on ka kindlasti ju olemas töökojas mis on spetsialiseeritud Kamazi remondile! et ühekettalise siduri paneb frantzus ka silma järgi enam-vähem paikka aga kahekettalist kohe mitte. ja selle peale kostus selja tagant pealiku enda hääl et frantzusi jutt jumala õige, et tema läheb nüüd leitnandiga töökotta tsenreerimisvõlli otsima ja samas saatis ühe sulase varuosade autosse ketaste ja survelaagri järgi! igatahes enne lõunat hakkasime mootorit koos käigukastiga tagasi peale tõstma, leitu oli konsooltõstuki pulkade taga frantzus karjus maina-viira, ja kuidagi me selle aiste vahele saima enne lõunat, kinnitama veel ei hakanud sest suurem töö oli tehtud ja lubasin jüngrid lõunale; et näputöö teeme täiskõhuga! sättisin siis sööklasse, käised juba üles kääritud, ja peakokk irvitab et kas viimne lõunasöök . krt, info liikus ikka uskumatult kiirelt sõdalaste seas! vastasin et vara veel, frantzusil on hoopis "sotsialistliku töökangelase orden" soolas . vitsutasin kõhu täis ja tagasi objektile, no ikka täitsa haiglaslik huvi et asjast ikke asja saaks! juhatasin siis sulased mootorit-kardaane kinnitama ja ise hakkasin juhtmete-voolikute-torudega tegelema, ja leitnandi saatsin ämbriga vett tassima! asi lõpuks koos, frantzus veel roomas auto all et sidurit reguleerida ja läks katsetamiseks! käsipidur peal ja mootor minestas kohe, aga siis ronisin lähima barhaani otsa, sunnik kaevas ennast sisse raamini ja ei miskit libisemist, tegu oli kolme silla veolise Kamaziga ja tagusin kõik sillad sisse! tagurdasin platsile tagasi ja ütlesin leitnandile et nüüd võid staapi minna ja oma töövõitudest ette kanda, aga frantzusi ei maini, et noh veits abiks oli, aga see töövõit on sinu oma! leitnant seda muidugi pahaks ei pannud, ja kuu aja pärast saigi järjekordse tärni peale, aga frantzus sai ikke sõimata...

[vanahalb]

Akf -i sooritus oli muljetavaldavalt kiire Me vahetasime tāiesti noortena Uralil kas kāigukasti või sidurit. See oli ikka 3-4 mehe nädalatöö. Mootorit maha võtma ei pidanud, kabiini põrandas oli luuk kust väike tali alla riputati ja selle silmuse otsas rippus käigukast. Käisin isegi vist kaks pärastlõunat auto all magamas, toetasin jalgadega käigukasti ja kirusin et ei lähe paika tee või tina. Ma ei mäletagi kes see lurjus oli kes kasti lõpuks paika pani ja suht hea tööotsa ära lõpetas.