Enne vastamist ma pigem küsiks, et mis on eduka ühishanke kriteeriumid? Mis tingimuste täitumise korral võib öelda, et ühishange oli parem valik kui eraldi hanked? Kui need kriteeriumid on seatud saab anda hinnangu ühishanke edukusele.Viiskümmend kirjutas:Aga miks sinna edukate ühishangete hulka ei kuulu näiteks NATO ühishanked (droon, transpordilennuk...) või ka Eesti-Hollandi ühine UGV hange (ikkagi Eestis tehtud toote eksport) ja mis kasu on meil Leedu, kui partneri demoniseerimisest? Kui Eesti üritas 6x6 hankes enam-vähem võrdset partnerit mängida siis ei olnud üldse võimalik ju mingit ühisostu teha, sest Patria eeldas, et Eesti ja Läti on ühesugused vaiksed ning toredad beeta-riigid, kellel oma tahe puudub.
RKIK (riigi kaitseinvesteeringute keskus) hangete kodulehel (https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/) on järgmine lause: „Koostöös läbi viidud hanked võimaldavad säästa tänu suurematele kogustele, jagada turuanalüüsi- ja teadmisi, kaasata eri valdkondade eksperte.“
Esialgu on meil seega kolm kriteeriumit mille alusel hinnata ühishankeid:
1. Soodsam hind (suuremate koguste tõttu);
2. Turu tundmine (turuanalüüsid ja –teadmised)
3. Väline ekspertiis (teiste osaliste teadmiste ja kogemuste kasutamine)
Kuna rohkem kriteeriume pole hetkel teada, tuleks hinnata ühishankeid neist kolmest lähtuvalt. Mõtteeksperimendi korras võib nüüd proovida mõne ühishanke puhul eelkirjeldatud kriteeriume rakendada hindamaks edukust.