Miinipildujasüsteem soomustatud masinal

[nimetu]

Vaatasin järgi. Ei leidnud kindlat viidet, et ameeriklased kasutaks Cardomi M113 platvormil. Samas on see aga kindlasti kasutuses Strykeritel - mudeliks on M1129. Võimalik, et tulejuhtimissüsteem ise on tiba teine.

[AMvA]

Videos lastaksegi niisama. Masin kõigub hullupööra ja ei taha teadagi kui tihti veermikus juppe vahetama peab...

Moslemi kultuurides lastakse tihtipeale ka Kalashnikov pea kohalt, sihtimata
Tegelikult sellised hullumoodi tagasilöögist kargavad masinad (ka nt need Hiluxid, Sergei kastis) omavad analoogset tabamistäpsust kui lasketiirus, kui kaba on õla asemel kuskil kaenla all. Kui ikka tugipunkt puudub ka tagasilöögist kiigub relvaraud 10 kraadi sinna-tänna, siis on ka tabamisega keerukas.

Eriti arukas on seda teha mingil kallihinnalisel automaatmiinipildujal, mis muidu paneb miini mingi 50 m ringi sisse. Jätame sahad maha panemata ja põmaki

Arvestades seda, et see MP on varustatud tagasilöögisummutiga, siis ilmselt on see miin sealt rauast juba ammu väljunud, kui summuti põhja jõuab ja alussõiduki hüppama paneb. Lihtsalt enne järgmise matsu panemist tuleb oodata, kuni sõiduk rahuneb, mis vähendab laskekiirust.

[Kapten Trumm]

Masina hüppamine tagasilöögist ei oma suuremat tähtsust kui lastakse vertikaalselt üles (raud on 90 kraadi nurga all horisontaali suhtes). Kui aga relva tuleb suunata eri suundadesse, siis on ju masina käitumine tagasilöögile erinev. Kui lasta külje peale, kõigub masin rohkem kui lasta masina pikisuunas.

Seepärast, tagamaks igas suunas võrdne reaktsioon tagasilöögile, on taolistel masinatel allalastavad sahad/tugijalad. Muidu lisandub lasketabelisse veel üks muutuja.

ilmselt on see miin sealt rauast juba ammu väljunud, kui summuti põhja jõuab ja alussõiduki hüppama paneb

Selle loogika järgi polegi ju järelveetavatel relvadel tugijalgu tarvis, ega käsirelvadel ei kaba ega tugevalt õlas hoidmist. Tegelikkuses mõjutab aga relvaraua liikumine laskesihi suhtes projektiili ka siis, kui see on rauast väljunud (rääkimata liikumisest siis, kui projektiil veel rauas on).

[Kilo Tango]

... kui projektiil ....

Heitkeha või miin, aga palun mitte projektiil.

Mitte tähenärimise pärast, aga selle pärast, et me ise teeme seda keelt kui me seda kasutame. Projektiil on sama eestikeelne, kui karboon.

[gorilla]

Püha bipod, ei tohigi enam moodsat mil. slängi kasutada?! Võtaks teid rauter.

[Avatar]

https://www.youtube.com/watch?v=IBxxN09RZwg

Ca 1:45 alates. Minu meelest tabamused hajuvad päris palju, ja mingi kindlustatud tugipunkti materdamiseks ei kõlba. Aga liikvel/peatunud kolonni, laagri vm. kindlutamata sihtmärgi vastu kiirelt/ootamatult sutsu teha oleks päris hea.
Eedit: Aga mis silma jäi:
http://www.army-guide.com/eng/product4841.html
The patent pending recoil system employed with this system reduces the barrel firing load (typically 120 tons) to less than 10 tons, therefore enabling a relatively light chassis to sustain the firing jolt within few seconds. See küll vähe teistsugune, kui aseritel.
Aga ka siin: https://www.armyrecognition.com/dsei_20 ... _2017.html
Elbit Systems recently introduced SPEAR MK2 ‘soft recoil’ system that reduces the mortar’s firing loads to less than 15 tons.
Või siin:https://elbitsystems.com/landing/wp-con ... ochure.pdf
equipped with recoil system that reduces the 120mm barrel’s firing loads from 10 tons to 15 tons,
Või:
https://elbitsystems.com/media/SPEAR_ENG_1_WEB.pdf
equipped with a recoil reduction system that reduces the mortar’s firing loads from 30+ tons to as low as 12-15 tons
https://s3.eu-west-2.amazonaws.com/esuk ... -eng-a-pdf
https://www.youtube.com/watch?v=lSLCC9Z ... e=emb_logo
jme.
Vast selle SandCati variandi suunitlus ongi tiba teine - veidi hajuvam, aga see eest kiire ja ootamatu suts.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vast selle SandCati variandi suunitlus ongi tiba teine - veidi hajuvam, aga see eest kiire ja ootamatu suts.

Võimalik.
Aga kas osa veermiku vällavahetamine on ka juba ettenähtud (ja enamvähem) igakuine "ekspluatatsioonikulu"

Ning veermikuga asi ju tegelt ei piirdu - ka need 12-15t MP tagasiklööke taovad ju tolle maasturi raami kõveraks, pudedaks jne

[Taaniel Tina]

Võimalik, et ajan praegu lihtsalt lolli möla või murran sisse lahtisest uksest, aga kas ei oleks mõttekam panna see MP hüdraulikaga liikuma, et sõidad positsioonile, lased selle vastu maad (nagu näiteks on need tagaluugid igasugu kaubikutel või veoautodel), paned oma paar matsu ära ning punuma. Piisab kui miinipilduja on natuke juba maast üles tõusnud, et sõitma hakata, ülejäänud osa võib juba sõidu ajal liikuda.
Ehk pädevamad ja targemad teavad ja oskavad mulle seletada.

[Crispy]

Selliseidki on täitsa olemas. Näiteid ei oska praegu kiirelt tuua aga olen pilte ja videosid näinud sellistest.

[ElrikThunderson]

Võimalik, et ajan praegu lihtsalt lolli möla või murran sisse lahtisest uksest, aga kas ei oleks mõttekam panna see MP hüdraulikaga liikuma, et sõidad positsioonile, lased selle vastu maad (nagu näiteks on need tagaluugid igasugu kaubikutel või veoautodel), paned oma paar matsu ära ning punuma.

Ukrainlaste Bars-8MMK näiteks.

https://youtu.be/CNws5bg_Wzk?t=19

[Kapten Trumm]

Ning veermikuga asi ju tegelt ei piirdu - ka need 12-15t MP tagasiklööke taovad ju tolle maasturi raami kõveraks, pudedaks jne

Selliste jõudude puhul on tõenäolised (lisaks veermiku kiirele väsimisele) ka raamis väsimuspraod, keevituste ja neetide lahtiminek jne.

Ja noh, neid "araabia kogemusi" peaks ju meie mehed ikka teadma, kui sealkandis käinud on. Üldiselt tina lendab taevasse kõvasti, tabamusi aga - mitte niiväga.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.youtube.com/watch?v=pK1yUjmdv50

..päris hea ülevaade neist MP liikuritest

Näha on, et:
-- toestamata CARDOM SandCat-maasturi peal hüpleb laskmise ajal otsekui hullurohtu ahmind kits..
-- samas maaplaadi ja hüdraulikaga 120mm-se võib turvaliselt kassvõi LANDROVERi peale panna..
-- ning toosama CARDOM on USA STRYKERi peal ka täiesti olemas ega hüple põrmugi - neljateljeline soomukiveermik ju..

[Leo]

Ma väga ei usu sellesse, et SandCati maasturi peale tõstetud 120 mm MP mingi eriline täpsusrelv või pikema tulelöögi andmiseks kõlbab, sest laskmisel on näha, kuidas ta hoolimata MP tagasilöögi leevendajatest hüppab nagu kits. Tundub olevat peamiselt ikka selline kergemate üksuste tuletoetusrelv, millega lastakse mõned lasud ja siis sõidetakse minema. Samas paneb imestama, et nähti vaeva 120 mm MP paigutamisega nii väikesele alusele, kui 81 mm MP on oluliselt lihtsam. Mida 120 mm MP tagasilöök masina raamile ja veermikule teeb, võib ainult arvata, kuid pakun, et midagi toredat ei tee, remondimeestel on kindlasti tegemist peale iga tulelööki. Kogu masina mõte tundub olevat selles, et valmistaja näitab oma tehnilist võimekust. See ukrainlaste ja teised sarnased süsteemid, kus MP laskmise ajaks vastu maad toetatakse, tunduvad oluliselt töökindlamad, seal on kindlasti selline omadus sees, et masin saab liikuma hakata kohe, kui MP tugiplaat on maast lahti tõstetud ja siis see keritakse kokku juba sõidu ajal, samal ajal on meeskond killuvarjes ja masin eemaldub vastulöögi eest.

Käsirelva laskmisest niipalju, et relva kindel hoidmine ja järelsihtimine on vajalik selleks, et laskur päästikule vajutades relva sihtmärgilt ära ei keeraks, sest päästikule vajutamise hetkest läheb kuni pool sekundit aega, et relva lukk padruni lahti lööks ja kuul relvast välja lendaks. Igasugu gängsta stiilis puusalt ja ümber nurga laskmised lõppevad sellega, et laskemoonakulu on suur kuid tabamusi nagu polegi.

[Jura]

Vaatan seda lahendust ja mõtlen, et kui palju tavalisi miinipildujaid koos saatemasinatega ühe sellise maksumuse eest saab?

Kallis ta on, aga samas võimaldab ikka väga kiiresti positsiooni vahetada.

Pole küll miinipilduja, aga positsiooni toimetab kiiresti:

https://youtu.be/P_koe30olME?t=187

Samas, jäävad videost välja antud komponendi kiirelt toimimiseks olulised süsteemid -
(tule)juhtimine ja side. Aga neid on ilmselt vaja ka platvormil liikuva miinipilduja kiireks kasutamiseks.