Tegelik päevakava (kodukord) väeosas.

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
ghost
Liige
Postitusi: 277
Liitunud: 17 Mai, 2006 21:01
Kontakt:

Tegelik päevakava (kodukord) väeosas.

Postitus Postitas ghost »

Teadagi oli sõjaväes kodukord paika pandud ustaaviga, mis tegevus mis kell jne, kuid tegelikkuses kippus asi tihti ikkagi minema oma väljakujunenud rada, millel polnud ustaaviga mingit pistmist. Ehk, mis siis tegelikult ikkagi toimus ja millal.
Meil väeosas oli tavaline tööpäev järgmine:
Hommikune äratus kell 6.00. Äratust ei karjutud üle maja vaid viisakalt, et ei äratataks neid, kes öösel või veel hiljem tulid ja magada võisid. Koristati kasarmu, pesti, tehti voodid, riietuti (ljotna-tehnitseskaja forma adezda - lennutehniline vorm).
8.00 hommikusöök. Sinna mindi tavaliselt normaalsele sõdurile kohases rivis. Ei mingit laulu, trummi ega muid atribuute.
8.30 Hommikusöök lõppes ja nüüd algas päeva osa, mida raske sõjaväeks nimetada vaid pigem lihtsalt tööpäevaks.
See osa kooseisust, kellele eelmise päeva õhtul oli ülesanne kätte antud läks jalutades autoparki, sealt lennuväljale. Need vähesed, kes üle jäid läksid roodu tagasi ilma mingi rivita ja said oma ülesanded kasarmus. Seal öeldi ka välja, kes õhtul pidid narjaadi asuma. Kes sealt autopargi kaudu lennuväljale, kes hetkel narjaadis olid jäi loomulikult kasarmusse. Kella üheksaks pidid tavarütmis elavad mehed koos tehnikaga lennuväljal olema. Seega oli üldjoontes mehed laiali saadetud. Lõunaks ärkasid ka need üles, kes öösel saabusid.
13.00 algas kahetunnine lõunasöögiperiood. Periood sellepärast, et sinna ei saabutud kunagi koos, vaid tuldi osade kaupa – kuni üksikisikuni eraldi. Pärast sööki mindi tuldud teed tagasi oma tegemiste juurde. Õhtul narjaadi minejad läksid kasarmusse magama kuni kella poole viieni. Kell 18.00 asusid nad postile
18.00 lõppes lennuväljal tavapärane tööaeg.
19.00 algas kahetunnine õhtusöögiperiood. Sarnanes lõunasöögile käimiste poolest. Vast ainult suurem osa tuli siiski kella seitsmeks koos.
Pärast õhtusööki oli vaba aeg sõna otseses mõttes. Kui näiteks kinopäev oli ja hea film tuli, käisime kinos.
22.00 Jagati järgmise päeva ülesanded, kellele vaja, roodukorrapidaja käis kasarmu läbi ja luges mehed kokku, nii palju kui sai (mingit õhtust loendust rivis ei olnud). Siis hakkas küsitlus puuduvate meeste kohta. Üldiselt toimus see telekatoas, sest seal leidus ikka keegi, kes puuduva kohta mingit infot omas. Need olid tavaliselt väljasõidul olevad (100% mehi ei sattunud mitte kunagi kokku). Puudujad märgiti plastiklehele ära ning hiljem kanti sinna ka nende saabumise kellaaeg. Selle järgi vaadati hommikul, kas mees võib peale äratust edasi magada või ei.
Kella kümnest algas ka üldine öörahu, mis tähendas, et lärmata enam ei tohtinud. Samas ei sundinud see kedagi ka magama minema. Kui ikka telekast midagi head tuli, siis sai see ikka ilusasti ära vaadatud.
Enda jaoks aga ei olnud selline päev tavaline, vaid pigem ebatavaline. Tavaline päev oli kusagil X kohas N. liidus suvalise rütmi järgi. Kui siis ehk söögiajad enamvähem normaalsel ajal.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

eks ta oli jah

ainus vahe maavägedega oli see et lennuväe poistel oli alati oma töö mida ei tohtinud segada

see et on kindel töö on kroonus eriti tähtis

meie väeosast 95% mingit tööd ei olnud ja ega keegi viitsinudki midagi teha

asi käis razvoodist razvoodini-hommikul anti peale rivistust ülesanded ja ka peale lõunat sama

harilikult keegi neid asju ei viitsinud ära teha ja ega seda ei kontrollitud ka


Hommikune äratus kell 6.00-6.30 (sõltus aastaajast). Äratust karjututi üle kasarmu,kõik peksti üles-olid sa öö otsa kivisütt visand või ei-ne jebjot.
Toimus hommikvõimlemisele ajamine,sõltus ohvitserist aga kasarmust pidid välja minema,tegid sa seal miskit või ei see polnud kellegi asi
Siis toimus pesemine,kubrikute koristamine,kui mõni hull ohvitser oli majas siis ka utrennoi osmotr (harilikult vahiti telekat sel ajal)
8.00 hommikusöök. Sinna mindi rivis,eriti ei lauldud.
8.30 Hommikusöök lõppes ja algas razvood kell 9.00.
9.30 oli razvoodi lõpp
siis said oma zadatsa ja oli korras lõunani
14.00 algas lõuna
15.00 uus razvood. zadatsad ja jälle korras
harilikult võis kasarmusse ilmuda ca 17-18 siis olid ohvitserid juba kadunud
18.00 algasid narjaadid ja karauulid kes sinna läksid pealelõunat boldeitasid niisama ja valmistusid ette
19.00 algas õhtusöök.
Pärast õhtusööki oli pm vaba aeg aga harilikult pidi ka siis tööd tegema kui vaja
22.00 otboi,

dezurnoi po tsasti peksis kõiki magama

(mõnikord tuli ka pärast otboid töödata kui oli eriülesanne aga ega keegi eriti ei viitsinud)

ja hommikul otsast peale

asi hakkas juba kergelt ajude peale sest midagi ei olnud vaja (ega harilik sõdur ei tohtinudki ) ise mõelda

po ustavu ja kogu moos

õnneks mul olid tööd linna peal ja kell 7 sai harilikult uttu tõmmata ja vältida liigset ajude komposteerimist

tagasi harilikult kell 17-18
linnavurle
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
Kontakt:

Postitus Postitas linnavurle »

Meiegi päevakava oli üldjoontes sama. Äratus kell 6 (pühapäeval 7). Hommikvõimlemine (talvel asendas seda sageli lume rookimine - igale roodule oli eraldatud oma territoorium). Enne sööki utrennõi osmotr (selleks ajaks oli osa ohvitsere juba kasarmus). Söök kell 8, kell 9 razvod.
Kasarmus olid üleval suured raspisanijed, mida ohvitser pidi iga nädal käsitsi ümber kirjutama (vahel anti see vastutusrikas töö mõnele sõdurile). Raspisanies oli kuni lõunani tundide täpsusega üles kirjutatud tegevuskava, aga reeglina sellest kinni ei peetud. Kindlasti toimusid kord-kaks nädalas polit-zanjatijed, mida õppekorpuses viis läbi zampolit. Vähemalt kaks tundi korraga. Zanjatie sisu kordus iga poole aasta tagant, hakati otsast peale õpetama liiduvabariike, NATO riike ja muud sellist pahna:) Talvel oli see mõnus üritus, ei pidanud külmaga väljas ringi tõmbama, aga suvel viskas üle.
Siis oli veel raspisanies spets-podgotovka, mis tegelikult seisnes selles, et autod aeti plangu taha põllule ja siis me muudkui vedasime omi sidekaableid laiali ja kerisime kokku. Seda nö kuiva trenni tehti ikka suht palju küll.
Spets podgotovka alla käis ka tehnika remont ja vuntsimine. Mina näiteks olen läbi kerinud ja parandanud sadu kilomeetreid välikaablit - õppustel lõigati see vajaliku pikkusega jupiks, pärast kasarmus jälle lapiti kokku, et järgmistel õppustel sellele mitte aega raisata.
Mõnikord oli hommikupoolikuti ka fizpodgotovka, mis seisnes peamiselt lõuatõmbamise kangi all suitsetamises ja peeretamises, aga vahepeal oli ka ohvitser seda üritust vaatamas ja siis pidi natukene end liigutama.
Isegi him-podgotovkat viidi läbi - pidime aegajalt keemiakaitse ülikonda ronima ja gaasimaski pähe toppima. Mingi telk lasti gaasi täis ja siis pidi seal istuma - need, gellel maskid lekkisid, panid suure jooksuga välja.
Lõuna oli vist alles kell 15 ja õhtune razvod kell 16. Uus narjaad oli teenistusest vaba juba alates kella 13, narjaadi razvood oli kell 17 ja teenistusse astumine 18. Õhtusöök oli kas kell 19 või 20, öörahu kell 22, enne seda veel vetsernaja progulka ja loendus.
Üldiselt oli pärastlõunane aeg lahedam, sageli kadusid ohvitserid silmapiirilt juba pärast razvoodi ja igaüks pidi täitma oma ülesannet mis seisnes selles, et ei tohtinud oma tegevusetusega kellelegi silma paista. Pärast kella 17 oli suhteliselt vaba aeg, kui just mingit järjekordset kampaaniat käsil polnud.
Telekas oli suures kasarmus, üldiselt pidi selle pärast Vremja vaatamist kinni panema. Kasarmus viibis tavaliselt ka otvetstvennõi ohvitser, sõltus tema suvast, kas ta lubas filmi vaadata või mitte.
ignatius
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 10 Mai, 2005 10:01
Kontakt:

Postitus Postitas ignatius »

Meil oli küll äratus kell 7. Siiamaani on meeles, millise vastiku naudinguga mõni dezurnõi oskas koridoris venitades lõuata: "Patareeja poodjomm!!"
Pärast kojujõudmist "kuulsin" seda äratuslõugamist veel mitu kuud akuraat kell seitse hommikul.
Hommikuvõimlemise järel oli hommikusöök kell 8. Sööma mindi alati lauluga. Kui laul hästi ei kõlanud, saatis söökla trepil seisev ohvitser meid "uuele ringile". Et aga hommikul kõht hirmus tühi oli, lauldi hommikusöögile minnes eriti püüdlikult.
Razvod oli kell 9, järgmised söögikorrad kell 13 ja 19. Lõunasöögi järel oli pool tundi vaba aega, pärast õhtusööki poolteist tundi.
Vaba aja sisustamine sõltus teenistusaja pikkusest. Salaaga kandis teenitud karistusi, vanakesed sisustasid selle vastavalt oma maitsele.
Otboi kuulutati välja kell 23.
linnavurle
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
Kontakt:

Postitus Postitas linnavurle »

Bioloogiline kell mängis pärast väest tulekut kõvasti vingerpussi minulgi. Kuna teenistuskoha ja tol ajal Eestis kehtinud aja vahe oli neli tundi, siis ärkasin mina paar kuud järjest igal öösel kell 2 üles ja und ei tulnud kaua aega.
Kasarmus dnevalniks või korrapidajaks olles ei pidanud kella vaatamagi, ilma selletagi sai hästi aru, millal kell 6 hakkab saama. Viis minutit enne podjommi hakkasid mehed rähklema ja vehklema - tegelikult olid ka ilma korrapidaja huilgamiseta kõik mehed üleval.
dude
Liige
Postitusi: 256
Liitunud: 18 Okt, 2004 17:50
Kontakt:

Postitus Postitas dude »

kui palju üldse tavaliselt etteteati-teatati, lõplikust kojusaamisest ning kui palju see reaalselt (no need päevad, mis jäi ringkäiguleheni) päevakava muutsid/mõjutasid?
linnavurle
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
Kontakt:

Postitus Postitas linnavurle »

Kojusaamise ehk reservi arvamise prikaas tuli välja 20. septembri paiku (NSV Liidu kaitseministri käskkiri). Teoreetiliselt võis juba järgmisel päeval koju saada, praktiliselt...
Praktiliselt anti pärast seda kätte nn demblitöö - kui see oli tehtud, siis said kohe koju ka. See sõltus juba endast, kui kiiresti oma ringkäigu lehe korda said, üle päeva selleks tavaliselt ei kulunud. Kahjuks aga minu mineku ajal enam see demblitöö värk ei kehtinud. Demblitöö anti küll (roodukale garaazhi ehitus), aga kohe minema ei saanud.
Meie väeosas oli just minu aastakäigust palju mehi ja seepärast jätkus ka demblitele täiesti tavaline teenistus, ilma dembliteta poleks suudetud narjaade mehitada. Näiteks päeval, kui mina lõpuks minema pääsesin (novembri lõpus), olid osad minu priisi mehed veel karauulis. Üldiselt aga dembleid sel ajal rohkem ei tülitatud - mehed vedelesid niisama ringi.
Seda, millal täpselt minema saan, ei teadnud ma veel eelmisel õhtulgi. Demblitöö oli tehtud, roodukas ütles, et tema takistusi ei tee, aga brigaadikomandör ei lasknud. Kuna meil lubati juba ametlikult erariietes lahkuda, siis töllerdasin poolteist-kaks päeva väeosas erariietes ringi. Kõik paberid olid korras, aga seda viimast, kõige tähtsamat, ei saanud. Lõpuks hõigati meeste nimed, kes sel korral minema pääsevad, välja, mehed pandi veel rivvi, sooviti head teed ja siis oli minek. See oli mingi pärastlõunane aeg.
Kojuminek toimus nn partiide kaupa - mida eeskujulikum sõdur olid, seda varasemasse partiisse sattusid. Ma olin teises või kolmandas partiis, täpselt enam ei mäleta. Partii mineku täpset aega aga ei teadnud, õhtul võidi öelda küll, et järgmisel pärastlõunal saad minema, aga tegelikult ei saanud. Ma arvan, et jälgi segati nimelt - küllap komandörid ikka teadsid, millal mees minema saab. Teadmatus tekitati selle pärast, et mehed ei saaks mingeid viimase päeva rituaale läbi viia.

Ühe tatarlasega - täitsa mõistlik mees oli - toimus aga hoopis kummaline lugu. Mees pääses demblisse pool aastat enne mind ja ta EI TAHTNUD koju minna. Palus ennast viimase võimaluseni kinni hoida, käis meiega koos veel õppustelgi, kui ülejäänud selle priisi demblid juba ammu kodus olid. Ma küsisin, et miks sina siis minna ei taha ja vastus oli umbes selline: "Mis mul siin viga - söök ees, midagi eriti tegema ei pea. Kui koju lähen, pannakse kohe põldu kündma, ma parem ootan siin ära, kuni kevadised põllutööd tehtud." Lahkus ta meilt alles pärast jaanipäeva.
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Gaissinis oli nagu utšepkas ikka. Ainult laupäeval vist läksime tund hiljem magama ja pühapäeval tund hiljem tõusime. Telekast nägime ainult Vremjat. Äratus, väike lendamine ja fizoo. Siis pesemine ja vuntsimine. Hommikusöök. Peale seda kas tunnid või narjaad. Vaba aega ei olnud. Ka laupäeval ega pühapäeval. Midagi ikka leiti tegevuseks.
Väeosas käis kõik lendude tähe all. Kui lende ei olnud, siis dežurnoje zveno. Hommikusöök ja lennuväljale. Lõuna. Lennuväljale. Dežurnoje zveno. Autoparki. Õhtusöök. Siis kui polnud narjaadis jälle autoparki. Kasarmu magama.
Lendude puhul lennuväljale ja kähku arsti ja AO inseneri püüdma, et nad allkirja annaksid. Tegelikult insener otsiti mehaanikute poolt niigi üles, kui nad hapniku tahtsid (olin kislarodka peal). Siis jälle DZ. Söök toodi lennuväljale. Palju sõltus aastaajast ja ilmast. Suvel tavaliselt 2 vahetust lende. Magama siis peale otboid. Selle eest oli lubatud õhtuti autos magada. Korrapidaja ohve ajas magajaid üles. Talvel Mig-21-d eriti ei lennanud ja me passisime lennuväljal niisama tunde. Kasarmut vältisime ka puhkepäevadel . Ohutum oli tegelda autopargis masinaga või teha nägu , et remondid. Ja DZ oli ka pühadel.
Peale auto noorele andmist peale hommikusööki ikkagi autoparki. Valisid vaba MAZ-i ja keerasid magama. Sel ajal noori rohkem ja autopargi valvur salaaga ajas lõunaks üles(oli ka aegu kui prapor jäi hommikul üksi parki valvama). Siis läksid lõunale või saatsid salaaga linnakusse midagi paremat ostma. Raha oli bensiinimüügist järel küll. Õhtusöögini sai ikka autopargis passida.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Postitus Postitas Fucs »

kell 6.30 podjom. Stroitsa na utrennuju fizsarjatku. Form odezdõ golõi torst :)
kell 7.00-7.30 voodite tegemine, pesemine, habemeajamine.
kell 7.30 stroitsa na zavtrak.
kell 7.30-8.00 hommikusöök ja perekur.
kell 8.00 razvod (autojuhtidel parki minek ja masinate käivitamine. Talvel oli masinate käivitamine kell 7.00 ja äratus autojuhtidel kell 6.00)
kell 8.00-13.00 tegelemine antud sadaatsadega
kell 13.00 stroitsa na obed. (Autojuhid ja kogu nn. "Hozrota" käis söömas siis kui heaks arvas.)
kell 13.00-14.00 Lõuna ja perekur.
kell 14.00 razvod
kell 14.00-18.00 tegelemine antud sadaatsadega
kell 18.00-20.00 isiklik aeg. Pesemine, kirjade kirjutamine, kraede õmblemine, plähhade nühkimine jne.
kell 20.00 stroitsa na uzin
kell 20.00-21.30 õhtusöök ja perekur (nädalavahetustel vahest "kino" ja/või "banja")
kell 21.30 stroitsa na vetšernuju poverku
kell 21.30-22.00 Vetšernaja poverka
kell 22.00-22.30 pesemine
kell 22.30 otboi

utsebka (garantiini) päevakava muidugi oli teistsugune
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

harilikult oli forma odezdõ nomer 1,2,3 sõltuvalt ilmast
virulane1
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 12 Apr, 2007 10:18
Asukoht: Ida-Viru
Kontakt:

Re: Tegelik päevakava (kodukord) väeosas.

Postitus Postitas virulane1 »

Millegipärast keegi ei nemta siin kahte püha üritust: õhtul Vremja ja pühapäeval Teenin Nõugogude Liitu vaatamine.
Leitnant erus. Alates 1992a. EPV,PPA,Kaitseliit. NA-s tankist Taga-Kaukaasias.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Tegelik päevakava (kodukord) väeosas.

Postitus Postitas kalleb »

Vrenjat vahiti sunniviisiliselt ainult utsebkas , lineikas võis see ka tulla aga keegi seda vaatama ei sundinud , teinekord tuli Poola pealt hoopis Krokodill DuNdee ja vahiti hoopis seda

Teenin Nõukogude Liitu vahiti sunniviisiliselt ainult utsebkas , lineikas vaadati hoopis Utrennaja potsta või multifilme

Olen komandeeringus olles Poola pealt kuni kella 2 öösel fime vaadanud , ka korrapidaja ohvitser vaatas ning sellest ei tehtud mingit probleemi
frantzus
Liige
Postitusi: 810
Liitunud: 26 Jaan, 2015 21:42
Kontakt:

Re: Tegelik päevakava (kodukord) väeosas.

Postitus Postitas frantzus »

aga vot enne " N. liidu teenimist" tuli pühapäeva hommikuti ju telekast mingi aeroobika kenade tibidega lateksist ülikonnas, kohalikud baschmatsid olid ikka puhta leilis teleka ees :D :D
Urams
Liige
Postitusi: 284
Liitunud: 24 Okt, 2020 17:59
Kontakt:

Re: Tegelik päevakava (kodukord) väeosas.

Postitus Postitas Urams »

Stroibatis oli kell 6 äratus ,siis väike jooks ja muu jura ,kell 7.30 hommikune rivistus.
Rivistuse kestvus sõltus sellest kui palju paska oli keegi eelmine päev suutnud kokku
keerata.Hommikuti tervitas tavaliselt kombat isiklikult ,mõni kord röökis ennast hingetuks.Lõuna 12-13 ,kes töötasid tehastes nemad sõid tehase sööklas.Kell 17.00
hakkas rahvas kogunema ,lõustad ja saapad puhtaks,18.30 õhtune rivistus.Loeti orjad
üle,narjaad ka rvistati ülesse ,ülejäänud said suurt ja väikest trummi st.rivi õppust .Kui
keegi oli mingi jamaga hakkama saanud oli nende jaoks seks gaasimaskiga.Kell 20.00
õhtusöök,peale seda isiklik aeg ,21.00 vremja ja peale seda pragulka laulu röökimisega.
Pataljon paiknes elu rajooni servas ,inimesed olid vist hullumas kui igal õhtul 300
matsi röögivad.Kell 22.00 otboi ,kahte korda polnud vaja öelda kõik vaatasid kuidas kiiresti põhku said,noorte ajal ei tehtud isegi padjom-otboi üle poole tunni.Söömas käisime alati väikse trummi saatel ,mujal ka selline jama oli.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline