Merevägi ja rannakaitse

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas keegi teab milline relvastus tuleb Ristole ja Rolandile?

relvastatud kahe 12,7 mm. kuulipildujaga

KV kodukas ütleb midagi muud:

Relvastuse osas varustatakse kaatrid ühe 12,7mm kaugelt juhitava relvasüsteemiga ning kahe 7,62mm kuulipildujaga.

..eeldan siis, et 12,7mm remote controlled aparaat tuleb vööripakile ja kaks 7,62mm-st ahtri külgedele.

[Dr.Sci]

Kas keegi teab milline relvastus tuleb Ristole ja Rolandile?

relvastatud kahe 12,7 mm. kuulipildujaga

KV kodukas ütleb midagi muud:

Relvastuse osas varustatakse kaatrid ühe 12,7mm kaugelt juhitava relvasüsteemiga ning kahe 7,62mm kuulipildujaga.

..eeldan siis, et 12,7mm remote controlled aparaat tuleb vööripakile ja kaks 7,62mm-st ahtri külgedele.

Nojah, eile kui pilte vaatasin, mõtlesin et kuhu nad teise 12,7 panevad, peaegune on loogilisem.

[nimetu]

Vööri peaks tulema FN Sea Defnder kaugjuhitav kuulipilduja. Sarnast asja on ka Milremi UGV peal proovitud.
https://www.fnherstal.com/en/product/sea-defnder

[Leo]

Ei ole mõtet ka õnnest pööraseks minna, need kaatrid on põhimõtteliselt sadama või seal olevate või kalda lähedal liikuvate suuremate sõjalaevade kaitseks juhusliku rünnaku eest, et iga relvastatud kamp või lõhkeainega laetud mootorpaat ei saaks otse pardasse sõita. Mingi tõsisem sõjalaev see ei ole, lihtsalt Kaitseministeeriumis oli vaja natuke eduraporteerida. Midagi erilist oleks see, kui Eestis ehitataks esimene Eesti Mereväe laev, kuid seda ilmselt niipea ei tule.

[paalberg]

Egeuse merel Süüria sõjapõgenike konvoeerimiseks või Adeni lahel piraatide tõrjumiseks kõlbavad küll. Arvatavasti just sarnast laadi operatsioonid Mereväge ees ootamas on.

[Leo]

Jah, sellise töö jaoks on väikene kaater väga hea. Soome saatis Vahemerele mõned PV kaatrid, vahepeal oli ka suurem PV-laev, Eestist läks ka PPA kaater või kaatrid, kui ma õigesti mäletan. Tegelikult on selline piirikaitse vägagi oluline, sest tegelikult keegi neid Aafrika ja Aasia õnneotsijaid EUs ei oota. Enamik neist jääb sotsiaalabile tiksuma, mõned ka sattuvad vangi igasugu kuritegude eest. Kusjuures kui kaatrid on ametlikult Mereväe kirjas, siis võib sellest ka mingi hädaving tulla, EUs ollakse harjunud, et piirikaitse on eraldi piirivalve või piiripolitsei ülesanne, kuigi sisuliselt on tegemist sama alusega, ainult parda värv on teine. Mereväele uute kaatrite tellimine on tegelikult väga oluline ka neid valmistanud ettevõttele, sest oma riigi armeele või politseile kaatrite tootmine on oluline referents pakkumaks sarnaseid aluseid välisturgudel.

[nimetu]

Midagi erilist oleks see, kui Eestis ehitataks esimene Eesti Mereväe laev, kuid seda ilmselt niipea ei tule.

Ma arvan, et selles suhtes oli PPA Raju isegi suurem samm selles suunas. Ei maksa ka unustada, et tegelikult taanlaste Iver Huitfeldt klassi fregatid valmistati osaliselt Eestis ja Leedus. Seega kompetentsi siin piirkonnas jagub. Pigem on küsimus selles, et kas mereväel ja kaitseväel tervikuna jagub ressurssi selliste suurte projektide organiseerimiseks.

[URR]

Egeuse merel Süüria sõjapõgenike konvoeerimiseks või Adeni lahel piraatide tõrjumiseks kõlbavad küll. Arvatavasti just sarnast laadi operatsioonid Mereväge ees ootamas on.

Pigem vastupidi. Ettenähtavas tulevikus arendatakse mereväge siseriiklikke ülesandeid ja esmast iseseisvat kaitsevõimet silmas pidades.
Nii Egeuse merel kui Adeni lahel on vaja eelkõige patrullida, st tuleb pikka aega ja erineva ilmaga vee peal olla. See eeldab just suurema autonoomsuse ja merekindlusega ehk füüsiliselt suurt platvormi. Platvorm peab suur olema ka selleks, et sinna mahuks palju meeskonnaliikmeid - merehädalisi, põgenikke, mereröövleid ja teisi kantseldama - ning pardale korjatud tegelased peavad ka kuhugi mahtuma. Sellel, et Soome ja teised just väikeseid laevu Vahemerele saadavad (ka Eesti on paadi välja pannud!) on natuke teised põhjused. Esiteks pole väikestel riikidel laevu raisata. Vahemerele saadetud Raju vähendaks PPA laevastiku võimekust lauaga lüües 20%. Odavam on muidugi ka ja väiksem on oht endale kedagi peale korjata ning siis portsu otsas olla. Kogu see operatsioon on praeguseks nii p........s, et riigid pigem teevad nägu, et osalevad. Päris kasutud väikesed laevad muidugi ei ole. Egeuse meri on saari täis, saab ilma eest varju minna küll, ja kuna suurte laevade patrull on hõre, jõuavad kalda lähedale ka põgenikud.

Ei maksa ka unustada, et tegelikult taanlaste Iver Huitfeldt klassi fregatid valmistati osaliselt Eestis ja Leedus. Seega kompetentsi siin piirkonnas jagub.

Teraslehe lõikamine või sektsiooni kokku keevitamine pole päris laeva ehitamine. Võrdleks seda telliste põletamise või kivide tahumise ja katedraali ehitamisega.

[Kapten Trumm]

Irooniliselt - Rootsi merevägi osaleb Vahemerel pagulasaktsioonis sellise "trummipaadiga" nagu näiteks tõin (Madera RIBS).

kuna suurte laevade patrull on hõre, jõuavad kalda lähedale ka põgenikud

Nende madalate (alla 1 m) kummipaatide, millega pagulased sõidavad, (millel puuduvad radaripeegeldid kah) avastamine radaritega pole ka niisama lihtne.
Alus on väga madal ja peegeldus kaob lainete varju pluss selline ümmargune kummist vorst, millest koostnevad paadi pontoonid, pole just ka parim materjal radaripeegelduseks.

Näiteks väikelaevadel on teatud kategooriast kohustuslik radaripeegeldi - et teda üldse näha oleks radaril.

[Leo]

Eks seal on jah erinevad kohad ja erinevad alused vajalikud. Näiteks kusagil Liibüa ja Malta vahel oleks ilmselt suuremast baaslaevast kasu, kuid selleks, et kedagi konkreetselt kinni pidada ja peale korjata, on vaja väiksemaid laevu, samuti on väikestel mootorpaatidel eelis Kreeka ka Türgi vahel, sest seal on vaja saarte vahel ja madalas rannikuvees manööverdada. Tegelikult kui mõelda, et neid väekaitsekaatreid telliti tervelt 2 ja neile on juba ülesanne olemas, siis on väheusutav, et neid kuhugi kaugemale patrulli saadetakse, kuid häda korral on kindlasti kõik võimalik.

[Kapten Trumm]

Mereväe ülem lubas raadios, et nendega hakatakse nüüd olukorrateadlikkust tegema ja patrulli sõitma.

Aluste hinnaklassi arvestades võiks pidada selgeks miinuseks seda, et nad kasutavad tavalist käiturit (kaks sõukruvi ja kaks roolilehte), mis piirab nende kasutust madalvees ja kalda ligidal. Millegipärast jäi mulje, et kavas oli vesijugakäituritega (Rolls-Royce Kamewa näiteks) nagu CB90 peal. Noh, tegelikult soomlaste Hamina ja rootslaste Visby on ka veepaiskuritega.

[klamber]

Elmar Vaher aastalõpuintervjuus: "Aga selle kõrval on ka merepiir. Meil on käimas üks üsna mahukas projekt, mis puudutab kogu mereseirevõime uut planeeringut koos kaitseväega ja veeteede ametiga, et välja vahetada tehnoloogia. 2025. aastal peame olema uuel platvormil."

https://epl.delfi.ee/artikkel/92091385/ ... pozitivnyy

[London Bridge]

samuti on väikestel mootorpaatidel eelis Kreeka ka Türgi vahel, sest seal on vaja saarte vahel ja madalas rannikuvees manööverdada

Egeuse mereprofiil on meite lompide omast kõvasti erinev. Meil algab 100m sügavusjoon kuskil seal majandusvööndi kandis, siis seal on pigem reegliks, et 100m algab päris saarte lähedalt. Samuti ei ole sealne saarestiks võrreldav meie kandi saarestikega, kus laidusi ja madalikke on lugemata hulk. Pigem on seal üksikud ja suuremad saared, mille vahetuslaheduses on mõned üksikud pisemad saared. Tihedam saarestik algab alles Küklaadides. Nende suuremate saarte ja Türgi ranniku vahelised väinad kohati päris kitsad, et mandrit näeb silmaga saartelt ära. Ja just selliseid kitsamad kohti kasutavad ka inimsmuugeldajad.


Kui ma õigesti mäletan, siis ka Liibüas korjati inimkaup päris ranniku lähedalt üles, et ka seal piisaks mõnest paadist ja keskmisest selgroost, et jätised üksteisest lahus hoida.

[Kapten Trumm]

Kasutatava aluse suuruse määrab eelkõige tuul ja lainetus.Vaatasin just ilmateadet Kreetal, 12-17 kraadi sooja, tuul 0 m/sek.
Taolistes oludes, kus smuugeldajad suudavad edukalt kasutada kummipaate, mille tehniliselt talutav lainekõrgus on 1-1,5 m, siis taolistes oludes saab edukalt kasutada ka taolisi RIB kaatreid, mida PPA on sinna 2 tk saatnud ja mida kasutatakse muidu Peipsi järvel. Ja kui lainetab kõvasti, siis smuugeldajad kummipaate kasutada ei saa kah.

NB! Peipsi järve kohta ei maksa teha kergekäelisi järeldusi, teatud tuule suundadega (põhjast lõunani) on seal mitukümmend km lagedat vett ja lainetab mis kole, kuigi sügavus on tagasihoidlik 5-8 m. Pildil oleva aluse lubatav laine kõrgus võib olla 3-4 m suurusjärgus, seejuures 1,5-2 m laines suudab see meeskonna diskomfordi hinnaga (raputamine) arendada veel täiskäiku (30+ sõlme).

[London Bridge]

36 WEST SOUTHWEST 4 OR 5 VERY SOON WEST NORTHWEST 3 OR 4 SOON SOUTHEAST. MODERATE SOON SLIGHT. LOCALLY POOR. THUNDERSTORM
38 WEST SOUTHWEST 4 OR 5 SOON SOUTH SOUTHWEST. SLIGHT OR MODERATE. LOCALLY POOR
39 WEST NORTHWEST 3 OR 4 SOON SOUTH. SLIGHT
42 SOUTHWEST 4 OR 5 SOON SOUTH SOUTHWEST. SLIGHT OR MODERATE. POOR. THUNDERSTORM
46 SOUTHWEST 5 OR 6 SOON FROM THE NORTH 6 OR 7. MODERATE. LOCALLY POOR

Very cool.

Paneb nüüd tähele, et mitte keegi ei vaidle paatide kasutamise vastu. Ma tõin välja selle, et seal ei ole tegemist niivõrd saarte vahel sõelumisega kuivõrd suhteliselt kitsaste väinade valvamisega. Mis ei tähenda, et seda peaks või saaks ainult laevadega teha. Peab ikka eriline tegelinski olema, et see siia juurde mõelda ja sellest nõnda puristama hakkama.