II m.s-i võimsaim/parim tank

[Walter2]

Kui nüüd teemas püsida siis 2.ms parim tank oli see, mis Berliini jõudis ja sõja lõpetamises osales ning võimsaima tanki kw-id googeldab huviline vast ise välja.

[Kapten Trumm]

Huvitav teema selles CIA aruandes oli, et kuna tankil on diiselmootor, ei tekita see raadiohäireid.
Kas bensiinimootoritel tollal polnud veel kasutusel raadiohäirete summutamise vahendeid (mida nt süütejuhtmed tekitavad)?

[AMvA]

Ega seal muud tarkust pole, kui takisti kõrgepingejuhtmes või küünlapiibus, aga piisab , kui kuskil kõrgepinge poolel on kehva kontakt, siis kostab see raadiomüra kaugele

[Kapten Trumm]

Ameeriklaste luure hinnang T-34/85 tankile
https://www.cia.gov/library/readingroom ... 0001-4.pdf ...
Väga põhjalik uurimine.

Tank tehtud peale sõda ja seega selle kvaliteet ei mõjutanud kasutust IIMM ajal. Ilmselt oli ka täiendusi võrreldes sõja ajal toodetutega.
Mina isiklikult seda ei arvestaks, nii nagu ei arvestaks ka IS-3, kuigi mõned jõudsid sõja lõpus rindele.

On üsna vähetõenäoline, et 1945 teises pooles oli NSVL sõjatehastest kadunud naised ja lapsed tööpinkide tagant ja juba asendatud rindelt tagasi pöördunud oskustöölistega. Kohad, kus täpsus oli vähemäärav, oli tank endiselt sama robustne (CIA kommentaar "does the job"). Seega ma arvan, et selle tanki kvaliteet vastas umbes sõja teises pooles tehtud tankide tasemele (kui enam häda niisuur ei olnud, et poolikuid tanke rindele saata).

[Kapten Trumm]

Ega seal muud tarkust pole, kui takisti kõrgepingejuhtmes või küünlapiibus, aga piisab , kui kuskil kõrgepinge poolel on kehva kontakt, siis kostab see raadiomüra kaugele

https://en.wikipedia.org/wiki/Chrysler_ ... tibank.jpg

Siin paistavad suht triviaalsed juhtmed ja piibud, muidugi natuke paremal tasemel kui toona NSVL veoautomootoritel, kus kõrgepingejuhe kinnitati mutriga küüna otsiku külge.

[Taaniel Tina]

Kui nüüd teemas püsida siis 2.ms parim tank oli see, mis Berliini jõudis ja sõja lõpetamises osales

Pildil siis IS2 ja Sherman Berliinis. Tähendab, mõlemad on sama head

[Kapten Trumm]

NSVL avaldas lääneliitlastele muljet umbes nii.
https://preview.redd.it/w7fg5pdr94l31.j ... 55d66313b2
Shermanite, Churchillide ja ehk ka T-34 piloodid võisid seda küll teatud kadedusega vaadata.

[Kapten Trumm]

Pildil siis IS2 ja Sherman Berliinis. Tähendab, mõlemad on sama head

Shermani kohta levitas punavene mütoloogia igasugu jama (ja inimesed uskusid).
Kuna see tank tundus kõrgena, siis on levinud arusaam, et see tank on kole kõrge ja see tekitab taktikalisi probleeme.
Tegelikkuses on tank T-34-ga praktiliselt samakõrge (ja pidilt on näha, et ka IS-2ga samakõrge).
Shermani probleem oli rohkem selles, et ta oli selleks ajaks, kui ta Euroopas sõdima hakkas, juba moraalselt vananenud.
Tegelikult oli T-34 kah, 1944 alustati juba T-34-le asendaja tootmist (T-44), kuid toodanguarvude nimel läks see projekt allavett ega jõudnud sõtta.
T-44-e 100 mm kahuri aretamisega sündis juba tank, mida me tunneme nime all T-54, mille tootmine algas mitte 1954 nagu markeeringust arvata võiks, vaid juba 1947.

[andrus]

Suur ja ilus nõukamaa pani T-34 peale samuti seda mida kätte sai, kui diislitega kitsaks läks. Siis läksid ka vanad? bensiinimootorid peale ja keegi ei köhinud.

Viidet saaks? Loeks huviga, milline nõukogude bensiinimootor 30 tonni paigast viis. Et aretati alumiiniumbloki asemel malmblokiga mootorit ja neist väikeseeria valmis, on ette juhtunud, aga bensiinimootoriga T-34...

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2-34

Осенью 1941 года, из-за нехватки дизелей В-2, заводу № 183 было приказано разработать вариант установки в корпусе Т-34 карбюраторного двигателя М-17Т той же мощности, что и дизель В-2 и передать техническую документацию на завод № 112. Установка на Т-34 карбюраторного двигателя (вместо дизеля В-2) была осуществлена и на СТЗ
[...]
Нехватка дизельных двигателей В-2 вплоть до весны 1943 года компенсировалась на СТЗ установкой авиационных карбюраторных двигателей М-17Ф, прошедших по 3—4 капитальных ремонта.
[...]
Из-за нехватки двигателей В-2, 1201 из выпущенных в 1941—1942 годах танка Т-34 были оснащены карбюраторными авиационными моторами М-17Т или М-17Ф той же мощности

Seal on väidetel viited allikatele ka veel omakorda taga.

[von manstein]

Suur ja ilus nõukamaa pani T-34 peale samuti seda mida kätte sai, kui diislitega kitsaks läks. Siis läksid ka vanad? bensiinimootorid peale ja keegi ei köhinud.

Viidet saaks? Loeks huviga, milline nõukogude bensiinimootor 30 tonni paigast viis. Et aretati alumiiniumbloki asemel malmblokiga mootorit ja neist väikeseeria valmis, on ette juhtunud, aga bensiinimootoriga T-34...

M 17 bensiinimootor oli tõeline universaal.
Lisaks lennundusele pruugiti laialdaselt ka tankidel.
Bt, t28,t35.
Töömaht ju 47 liitrit.
Surve astme 6 ja 1600 pöörde juures arendas väidetavalt 500hj.

Tiigrite ja pantrite jõuallikad olid poole pisema töömahuga.

[Wots]

Pildil siis IS2 ja Sherman Berliinis. Tähendab, mõlemad on sama head

Shermani kohta levitas punavene mütoloogia igasugu jama (ja inimesed uskusid).
Kuna see tank tundus kõrgena, siis on levinud arusaam, et see tank on kole kõrge ja see tekitab taktikalisi probleeme.
Tegelikkuses on tank T-34-ga praktiliselt samakõrge (ja pidilt on näha, et ka IS-2ga samakõrge).
Shermani probleem oli rohkem selles, et ta oli selleks ajaks, kui ta Euroopas sõdima hakkas, juba moraalselt vananenud.
Tegelikult oli T-34 kah, 1944 alustati juba T-34-le asendaja tootmist (T-44), kuid toodanguarvude nimel läks see projekt allavett ega jõudnud sõtta.
T-44-e 100 mm kahuri aretamisega sündis juba tank, mida me tunneme nime all T-54, mille tootmine algas mitte 1954 nagu markeeringust arvata võiks, vaid juba 1947.

See, et tank peab ülimadala profiiliga olema ning seeläbi ka väike visuaalne sihtmärk oli rohkem NSVLi arusaam asjast. Seda mõttelaadi toonitati sõjaajal kui ka hiljem. Peen viis kuidas öelda, et Lend Lease tankid olid kehvemad kui enda omad.

Kuigi kõrgem tank pakkus suuremat sihtmärki siis oli tal eelis kasutatada ära paremini maastiku(tänu suuremale kahuri langetus- ja tõstenurgale) ning kõrgemal asetsev kahur lubas tulistada üle madalamate objektide.

Näiteks : Normandia 1944 . Sakslastel oli Stug3 kasutamisega probleeme - liiga madalal asuv kahur tähendas , et üle hekkide ja vallide(mida oli rohkelt) polnud võimalik tulistada. Shermanite kõrgus lubas seda aga teha.

Ka sõjajärgne ajastu näitas, et Läänes madaldamisega MBT puhul äärmusse ei mindud.

-----------

Ma ei nõustu väitega, et Sherman oli vananenud isegi IIMS lõpuks - võrdleme vastastega.Käputäis lahinguvalmis Pantreid kuid suurema enamuse moodustasid Panzer 4 ja Stug 3 .

Euroopas hakkas Sherman juba 1943 sõdima - Sitsiilia ja Itaalia maabumised.

Shermani suured kaotused ja kehv maine tulenes rohkem asjaolust, et olude sunnil pandi see tank olukorda milleks ta polnud loodud ning tema tugevusi(universiaalsus , töökindlus , logistiline lihtsus) oli keeruline kasutada. USA puudus korralik rasketank/"läbimurde tank" ning seepärast kindlustatud positsioonide(mida oli terve euroopa täis) võtmine tõi Shermani suurima vea(nõrk soomus) väga esile.

Samale järeldusele jõudsid ka ju venelased kes arendasid IS seeriat kuna T-34 kasutamine teatud situatsioonides oli äärmiselt ohvrite rohke.

USA lahendused olid : Jumbo(täiendavalt soomustatud) versioonid Shermanist ning M-26 Pershing. Ajalooliselt läks aga nii, et Jumbosid tehti ainult näpu otsaga 254 tki ning Pershingu mõned katsemudelid mis ennem sõja lõppu Euroopasse jõudsid sõjaliselt tähtsust ei omanud.

[andrus]

Kui nüüd teemas püsida siis 2.ms parim tank oli see, mis Berliini jõudis ja sõja lõpetamises osales ning võimsaima tanki kw-id googeldab huviline vast ise välja.

Paar täpsustavat küsimust:

Kui riigi juhtkond otsustab, et nemad Berliini ei pürgi, kas see muudab antud riigi tankid kohe halvemaks?
Kui sul on vastase omadest näiteks kaks korda halvemad tankid, aga neid on sul viis korda rohkem, kas see välistab siis Berliini jõudmise?

[Kapten Trumm]

Tankid ei tegutse taktikalises vaakumis, vaid operatiivses ja strateegilises kontekstis.
Kuigi taktikaliselt väga kõrgel tasemel, oli WWII teise poole saksa tankidel raskusi just kahe viimase teemaga.
Aeglane tootmistempo, keerukas ehitus (rikked ja raskused ekspluatatsioonis) ja suurusjärgu võrra arvuline allajäämine vastasele.

See M-17 bensiinimootor ise oli ju T-34 peal hädavise diislite tootmistempo taastumiseni, mitte tankivägede/relvastuse rahvakomissariaadi kaalutlus.
Samamoodi tehti mootorita tankidest püsitulepunkte, mis kindlasti ei vasta tankide kasutamise doktriinile.

[Kapten Trumm]

See peaks olema tänaseni suurim tankil kasutatud diisel?
https://www.youtube.com/watch?v=E9LnS3GovtU
M-50F, töömaht 62,4 liitrit, V-12, mehhaanilise ülelaadimisega.
Tegelikkuses oli see kaatritel kasutamiseks mõeldud, IS-7 rasketankile pandi parema puudumisel (V-2 ei andnud 60+ tonnile piisavalt jõudu).
Kuna IS-7 rasketank käntseldati, siis see seeriasse ei jõundud.

68 tonni kaalu, 130 mm kahur. Suurusest annab ehk ettekujutust see, et kahuriga koaksiaalne kuulipilduja oli 14.5, mitte 7.62 nagu tavaliselt.
Kahuri laadimine oli lahendatud vene moodi - 2 laaduriga. Meeskonnas oli kokku 6 inimest ja nii komandör kui juht-mehhaanik olid ohvitserid.

[Kapten Trumm]

M 17 bensiinimootor oli tõeline universaal.
Lisaks lennundusele pruugiti laialdaselt ka tankidel.
Bt, t28,t35.
Töömaht ju 47 liitrit.
Surve astme 6 ja 1600 pöörde juures arendas väidetavalt 500hj.

Antud mootori baasil arendas Mikulin hiljem välja AM-34 (mille järel ka AM-35 ja AM-38). Selle mootori merekasutuseks kohandatud mudel GAM-34 jõustas G-5 tüüpi torpeedokaatreid.

Selles muidugi midagi erilist ei olnud, näiteks USA-s toodetud PT-torpeedokaatrid kasutasid kohandatud Packardi 1200 hj lennukimootorit (3 tk alusel).

Pigem oli kergestisüttivate torpeedopaatide hulgas valgeks vareseks sakslaste Schnellboot, mis kasutas V16 diiselmootoreid, mis pärinesid tsepeliinidelt.

Venelased hakkasid laevadiislitega tegelema peale sõda (sama M-50 hiigeldiisel näiteks). See kulmineerus 144-liitriste tähekujuliste (42 silindrit) kiirekäiguliste diislitega, mis arendasid lõppeks 5000 hobujõudu.