REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kriku]

Diagonaalis siiski lugesin. Vaatasin praegu uuesti mälu värskendamiseks.

Oled rehabiliteeritud. Aga see "foorumis ammu selgeks räägitud" argument on sama hea kui "üldtuntud seaduspära".

Ma ei ole nõus. "Üldise seaduspära" puhul oli küsimus empiiriliste andmete nappuses, mis seda toetaksid (postitasin viimati selle kohta viite). Selle toetuseks, et viiruse praegu leviv tüvi pärineks Wuhani laborist, pole üldse mitte mingeid empiirilisi andmeid. On ainult tõdemus, et teoreetiliselt on tänapäeva teadus, sh. hiinlased, selleks võimelised. Ning küsimused, mida tekitab viis, mida nad oleksid pidanud selleni jõudmiseks kasutama.

[mart2]

Ilmselt olen...

Milleks kaudselt ja detuktiivselt, kui saab otse artikli sisu vaidlustada? Mis on lamedat vananemise mehhanismide uurimises. Jutt inimkonna tähtedele lendamisest ei ole lame? Ma isiklikult usun, et eluea pikendamises saavutatakse tunduvalt varem läbimurdeid, kui et inimene lähima naabertäheni lendab.

Kui inimene kirjutab väga palju asjadest, mis tunduvad mulle kahtlased, siis kuidagi raske on äkki uskuda, et nüüd on üksik pärl. Seda enam, et enamus postitusi jätab otsa lahti ja selget seisukohta on raske leida.
Üks silmatorkav pärl näitena - "So you call yourself a bioethicist but don’t even know that aging is Humanity’s biggest killer? Wow, that’s interesting. But seriously, 100,000 people die each day worldwide from age-related causes...". WOW!
Yuri Deigin - ettevõtja ja aktivist, kelle peamised tegevused on olnud seotud rahastuste leidmisega erinevatele projektidele. Erialase hariduse kohta infot ei leidnud.

Selle pärast kirjutasingi oma arvamuse, kuid igal akf-l on õigus omale arvamusele!

[Madis22]

Huvitavatest koroona-kogemustest: sattusin täna nägema olukorda, kus inimest ei lubatud poodi siseneda ja paluti oodata, kuni keegi väljub. Lubatud inimeste hulk oli täis.

[Kirs]

Kuressaare maximas täna sai üks külastaja riiulite vahel kaupu lisava teenindaja käest pragada. Ostleja "aeles" tema otsas põhimõtteliselt. Ja tegelikult ka nii oli. Ikka tõsiselt võetakse asja, mis on hea.

[OLAVI]

Huvitavatest koroona-kogemustest: sattusin täna nägema olukorda, kus inimest ei lubatud poodi siseneda ja paluti oodata, kuni keegi väljub. Lubatud inimeste hulk oli täis.

Kevadel oli seda mitmes poes näha, et turvamehed oli lugejatena ametisse pandud.

Nõuka ajal lahendati rahva tiheduse probleem tipptunnil iseteeninduslikus poes lihtsalt: ostukorve oli kindel arv ja kassa ei teenindanud ilma korvita kliente ning poe ees väljas oli eraldi korvijärjekord.
Kassa juurest väljujal võttis siseneja korvi käest ja korvid ei seisnud virnades ning kui kassade juurde suured tropid tekkisid viidi osa korve tagaruumi.
Kui käruga siseneda tahtsid, siis pidi ootama, kui keegi käruga väljus.

Kui näiteks ühte õlut oli vaja, siis sisse said aga pidi poes kellegagi kaupa tegema, kes selle õlle oma korvis kassast läbi viiks.

Muidugi osavamad ostlejad kasutasid isiklikke "ostukorvilaadseid tooteid" kasutades võimalust korvijärjekorrast mööda minna, aga neid oli vähe.

Äkki tasuks vanadest kogemustest midagi ka tänapäeval õppida?

[Kulibin]

https://zenodo.org/record/4028830#.X9zcTdj7REa

[tympsa]

Negatiivse poole pealt, tänases tasuta Linnalehes reklaamitakse tervel leheküljel "covid-dissidentide" raamatut Koroona valehäire. Palju oleks selle täiesti ilmselt pasalasu autorite ära mainimisest siinkohal,.kuid erinavalt lameda maa jmt idiootlikest üllitistest sellised tekstid täiesti reaalselt mõrvavad inimesi . Lolle on maailmas palju ja neid lollitada on kerge . Kuid meediatööstusel peaks olema ka mingi vastutus, igast paska ikka ei maksaks reklaamida ega ära trükkida kui see lihtsalt tapab ja invaliidistab inimesi .

Omalt poolt sooviks ma, et selle saasta autorid ja levitajad saaks eriti ränga covidi , mida nende endi sõnade järgi ju üldse olemaski pole. Kui muidu ei saa,ma olen vabatahtlik valmis ,kes vastavat kontsentreeritud viirust on valmis neile otse kopsu süstima, ilma mingi kahetsuse või südametunnistuse piinadeta .

[nimetu]

Negatiivse poole pealt, tänases tasuta Linnalehes reklaamitakse tervel leheküljel "covid-dissidentide" raamatut Koroona valehäire.

Ma nägin selle raamatu reklaami ühe kaubanduskeskuse suurel väliekraanil. Ei teagi kas naljakas või kurb.

[Madis Reivik]

Kulibin, vaktsiin ei MODIFITSEERI immuunsüsteemi vaid pakub immuunsüsteemile viiruse ohutu näidise, immuunsüsteem tapab selle ära ja "jätab lõusta meelde" ja kui siis tuleb päris korralik viirusepoiss siis on tapatehnika juba õpitud.

Mis puudutab organismi "solkimist ravimitega" siis üks halvasti regullitud sigulli karpamootor eritab igatsorti saasta 100x rohkem ja üleüldse linnakeskkonnas - ja ka maakeskkonnas on niipalju keemilisi, mikrobioloogilise jms saasta et organismil on käed-jalad tööd täis. Liiga puhas keskkond omakorda tekitab immuunsüsteemis "igavust" ja siinse foorumi kontekstis võiks öelda et igavlevad sõdurid lähevad kasarmust linnapeale sigatsema.

[Kriku]

LHV foorumi segaste juttu pole vaja siia tiražeerida, meil on endi omigi küllalt

[kana tagumik]

Koroonapassist pole vist juttu olnud siin. Siuke asi on, nõutakse nt, kui kuiv kõri kisendab, et vaja minna lätist jõulude aegseks "eneseisolatsiooniks" jooke tooma.
Miks ma selle teema tõstatasin, täidad selle paberi netis ära ja seal kirjas, et kontrollitakse üle ja su munad igat pidi pihus nüüd. Tegelt ei huvita mitte kedagi.

Pseudotegevus.

[Kulibin]

Madis Reivikule eneseharimiseks. https://edition.cnn.com/2020/11/24/heal ... index.html
Väike ülevaatlik artikkel messengerRNA vaktsiinidest ja kuidas need töötavad https://horizon-magazine.eu/article/fiv ... cines.html

[AMvA]

Madis Reivikule eneseharimiseks. https://edition.cnn.com/2020/11/24/heal ... index.html
Väike ülevaatlik artikkel messengerRNA vaktsiinidest ja kuidas need töötavad https://horizon-magazine.eu/article/fiv ... cines.html

Sulle on vist DNA, RNA ja immuunsüsteemi toimimine täielik kosmos?
Sest mõlemad sinu toodud artiklid räägivad täpselt sama juttu, mida kirjutas Reivik.

[Kriku]

Vaktsineerida soovib end liiga vähe inimesi
Henry-Laur Allik, reporter

Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja –​ Ast­raZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTechi, Curevaci ja Moderna eelostulepingutega, mis tooks vaktsiini hulgal, millest piisaks 2,1 miljoni inimese vaktsineerimiseks. Kuigi Eestis nii palju inimesi ei ole, aitab suurem kogus hajutada riske – vaktsiinide arendus võib ootamatult takerduda, pole kindel, kui kauaks need vaktsiinid kaitset annavad ja kas järgmisel hooajal tuleks uuesti end vaktsineerida.

Eesti lubab Covid-19 vaktsiini järgmise aasta jooksul pakkuda kõigile elanikele tasuta. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Eesti vaktsineerimisplaanist selgub, et novembri seisuga oleks kolm inimest viiest ehk 59 protsenti elanikkonnast valmis end vaktsineerima. Kolme kuu jooksul, mil sotsiaalministeerium elanike suhtumist on uurinud, pole see osakaal muutunud. Kuigi muidu on Eesti inimeste usaldus vaktsineerimise vastu suur ja hõlmatus enamiku immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2019. aastal üle 93 protsendi, ollakse Covid-19 vaktsiini suhtes ettevaatlikumad, tuues põhjenduseks, et vaktsiin on välja töötatud rekordkiirusel ning selle mõjudest ei olda nii teadlikud.

17 protsenti inimestest ei oska sotsiaalministeeriumi küsitluse järgi vaktsineerimise asjus seisukohta võtta. 24 protsenti ei vaktsineeriks Covid-19 vastu: 15 protsenti ei usalda vaktsiine, kuus protsenti ei näe vaktsineerimiseks vajadust ja kolm protsenti on igasuguse vaktsineerimise vastu.

Vaktsineeritusprotsent peaks olema suurem

Valitsuse teadusnõukoja ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professori Andres Meritsa sõnul võib teiste riikide kogemuste põhjal öelda, et normaalsusesse naasmiseks tuleks vaktsineerida umbes kolmveerand elanikkonnast. «Lähtudes sellest, mida oleme näinud nii-öelda kohtades, kus viirus on täiesti kontrolli alt välja läinud, võib nakatuda umbes 75 protsenti elanikkonnast ja siis ilmselt enam edasi ei lähe. Ma pakun, et 75–80 protsenti võiks see piirmäär olla, » ütles Merits.

Professor Meritsa sõnul on probleem ka selles, et vaktsineerida ei saa lapsi ega rasedaid, kelle peal pole vaktsiini toimet uuritud. «See seltskond jääb vaktsineerimata by default (vaikimisi – toim) ehk siis järelikult ülejäänute osas peab see protsent olema suurem, ligikaudu 100 lähedal,» rääkis Merits, kelle sõnul jääks viirusele võimalus edasi levida nooremate inimeste kaudu. «Need, kes jäävad vaktsineerimata – eriti kui nad on vanemad inimesed –, riskivad väga tõsiselt. Isegi kui meil on 50–60 protsenti täiskasvanutest ja 90 protsenti riskigruppidest vaktsineeritud, siis elu läheb kindlasti normaalsemaks, aga ta ei lähe tagasi sellesse võtmesse, mida meie ausalt öeldes kõik tahaksime tagasi,» nentis Merits.

Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Eva Lehtla rõhutab, et kuigi vaktsiinid on välja töötatud rekordkiirusega, annab Euroopa Komisjon müügiloa alles siis, kui Euroopa ravimiamet on hinnanud kõiki vajalikke andmeid, sealhulgas ohutust ja efektiivsust. «Kuigi müügiloa menetlemise protsess on olnud tavapärasest kiirem, järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta,» ütles Lehtla. Lehtla sõnul on vaktsiinikommunikatsiooni tähtsamaid eesmärke eksliku või pahatahtliku väärinfo leviku pärssimine. Ministeerium koondab vaktsiiniinfo veebilehele vaktsineeri.ee.

Eesti Perearstide Seltsi esinaise Le Vallikivi hinnangul ei ole mõtet püüda vaktsiinivastaseid ümber veenda, kuna veenmine võib vastasust süvendada. Veenda on mõtet neid, kes on kahevahel. «Ma loodan, et need inimesed näevad, millised hüved sellega kaasnevad, ühiskond saab tagasi oma päriselu, pereelu, suhted ja muu normaalse. Ma loodan, et see osa elanikkonnast on päris suur,» ütles Vallikivi. Vallikivi sõnul võiks Covid-19 vaktsiini kommunikatsioonis rõhuda positiivsele eeskujule. «Kui näeme, et meditsiinitöötajad lasevad ennast vaktsineerida ilma mingisuguse virisemiseta ja kui arvamusliidrid lasevad ennast vaktsineerida, siis see on kõige positiivsem mõjutusvahend, mida ka ministeerium peaks luubi all hoidma,» hindas Vallikivi.

Järgmise aasta tähtsaimaid küsimusi

Andres Meritsa sõnul oleks kampaaniat kõige parem teha viiruse leviku tipus. «Suvi on viiruse jaoks madal aeg. Kui ilmselt kõige rohkem oleks vaja vaktsineerida, on seda viirust kaunis vähe ja Eesti elanike mälu ei ole pikk, nagu paraku nägime selle teise lainega,» lausus Merits. «Arvan, et kui praegu oleks vaktsiin võtta, siis hea propaganda ja aktiivsusega saaks võib-olla täiskasvanud elanikkonnas kuni 80–90 protsenti kätte,» hindas ta.

Värske teadusnõukoja liikme, psühholoogiateadur Andero Uusbergi sõnul võib vaktsiiniga seonduvast kujuneda teadusnõukoja järgmise aasta olulisemaid teemasid. Tema sõnul on suur võimalus, et inimesed otsustavad vaktsiini kasuks, kuna tunnetatav oht on suur ning esialgsed vaktsiinide tõhususe ja ohutuse näitajad lootustandvad. «Kindlasti on väga oluline hoida läbipaistvust ja võidelda väärinfoga, aga samas selles võitluses mitte hakata ise varjama. Selge on see, et vaktsiinidega kaasnevad kõrvalmõjud ja sellest tuleb olla teadlik,» sõnas Uusberg.

Riik tahab vaktsineerimisega alustada pärast jõule

Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et praegustel andmetel jõuavad Covid-19 vaktsiinid Eestisse juba sellel aastal, kuid lõplikud kogused on veel kinnitamisel. «Töö käib selle nimel, et kõikides Euroopa liikmesriikides alustada vaktsineerimist 27. detsembril. Sõltub sellest, kas saadakse Euroopa ravimiameti positiivne hinnang ja Euroopa Komisjonilt müügiluba,» rääkis sotsiaalminister. Kiige sõnul on Eesti valmis 27. detsembril vaktsineerimisega alustama. Tema sõnul on haiglad teinud selleks pikalt ettevalmistusi ning valmis on ka nimekirjad, kes vaktsiine esimesena saama hakkavad.</p><p>Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Nendeks on ligi 30 000 tervishoiutöötajat, 25 000 hoolekandeasutuste töötajat ja elanikku ning kõik üle 70-aastased ja teatud diagnoosidega inimesed, keda on kokku ligi 260 000.

[Kriku]

Uus koroona tekitavat raskematel juhtudel midagi autoimmuunhaiguse sarnast: https://www.sciencealert.com/covid-coul ... gainst-you

Väga jäle.