P416 oli suht hea transistorVenelastel polnud siis veel mikroskeeme. Puhas transistortehnika P416 transistoridel. Kui suur see arvuti oleks olnud?
- P416.PNG (1.05 MiB) Vaadatud 3010 korda
onu juulius kirjutas:Venelaste Kuu-lennu kanderaketile N1 saigi omajagu saatuslikuks see, et nn pardaarvuti (nimi oli vist 'KORD') ei suutnud seda monstrumit adekvaatselt hallata. Vähemalt üks start ebaõnnestus suures osas elektroonika loogikavea tõttu.
Apollo navigatsiooniarvuti (inglise keeles Apollo Guidance Computer – AGC) oli digitaalne arvuti, mis loodi 1960. aastate alguses Apollo programmi jaoks ja paigaldati igasse Apollo juhtimismoodulisse ja kuumoodulisse. Arvuti teostas arvutusi ja omas elektroonilisi liideseid kosmoselaeva juhtimiseks ja navigeerimiseks. Andmete edastamiseks kasutas arvuti 16 bitti: 15 bitti andmete jaoks ja ühte paarsusbitti. Taktsageduseks oli 2,048 MHz. Enamus programmidest säilitati spetsiaalses ROM tüüpi programmimälus, milleks oli 74 kilobaiti sillatud (epoksiidplastikusse valatud traatsildadest ja ferriitrõngastest) programmimälu ning 4 kilobaiti muutmälu. Arvuti tarkvara kujutas endast tänapäevases mõistes multitegumilist reaalaja operatsioonisüsteemi.
Astronaudid kasutasid arvutile käskude andmiseks ja informatsiooni saamiseks numbritega klaviatuuri ja ekraani, mida nimetati DSKY-ks (inglise keeles display & keyboard). Arvuti ja selle kasutajaliides töötati välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi seadmete laboris (tollane MIT Instrumentation Laboratory ja praegune Charles Stark Draper Laboratory). Apollo navigatsiooniarvuti on üks esimestest mikroskeemidel põhinevatest arvutitest.
Arvuti eesmärk oli juhtida 13 tonni kaaluvat kuumoodulit, mis liikus Kuu orbiidil kiirusega 3500 km/h, maandada see ohutult Kuu pinnale meetri täpsusega, startida Kuu pinnalt ja juhtida kuumoodul tagasi Kuu orbiidile, et põkkuda orbiidil liikuva juhtimismooduliga. Eksimusteks polnud ruumi, sest kuumoodulil jätkus kütust vaid üheks laskumiskatseks.
