Tegelikult kevadel täideti küll. Aprillis olid isegi tänavad tühjad.Teiste sõnadega - läheks meil ikkagi täpselt samamoodi nagu Leedus, reeglid võivad karmid olla, kuid neid ei täideta lihtsalt.
Xender- ilmselt nõuka armees ei õpetatud sellist lihtsat tarkust, et kui võll astub rivi ette poriste saabastega ja kukub lõugama, et miks võitlejatel on kirsad viksimata, siis võib üsna kindel olla, et seda sõnumit ei võeta väga tõsiselt. Ja taolisi jutlusi tuleb korrata. On teine tera, kui sinna rivi ette minna peegliks viksitud saabastega ja mitte midagi öelda - olijatel hakkab endal piinlik oma lohakuse pärast.
Sama reegel kehtib kogu juhtimisvaldkonna kohta, kui sa tahad näha alluvate "läikivaid saapaid", siis pead ise kõvasti harjale valu andma. Vastasel juhul arvavad alluvad, et ongi ok poriste saabastega käia.
Et inimesed lasevad piirangutest üle, tasub korra peeglisse vaadata neil rivi ees seisjatel. Mis neil on isikliku eeskuju najal ette näidata?
Pardakk kogu teemas on juba ammu meediasse jõudnud. Kogu poliitiline seltskond lehvib ringi ja eirab samuti piiranguid. Toimub mingi segane näitemäng, et "saame kevadeni kuidagi hakkama". Puudub selge tegevusplaan, sellest saavad ka minu teismelised lapsed ise oma tarkusest aru.
Kontroll on asja üks tahk. Kui valitsuse ja TA enda tegemise iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna "jama", miks siis eeldada, et võitlejad viksitud kirsades omal algatusel käivad?