Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Madis Reivik kirjutas:Nojah, mul fantaasia sai praegu otsa. Ei oska ette kujutada kriisi mille puhul on täidetud tingimused
* kütust maailmaturult osta ei saa
aga
* Rootsist ära vedada võib
Oletame et mingi asi lendab vihaselt ventikasse ja Rootsi riik ütleb et nüüd lakkuge panni, mis meie territooriumil see meie oma ning..
Analoogseid juhtumeid oli ju kevadel seoses maskidega.
Ma vaatan, et siinsetel fantasööridel (ei pea silmas sind) on meelest läinud, mis juhtus näiteks Eesti ostetud relvastusega, kui WWII kuumaks pööras. Ja maskide/ravimite lugu kevadel muidugi kah. Sellised välismaal asuvad varud võidakse vajadusel asukohariigi poolt rekvireerida enda vajadusteks, sest leping pole tehtud mitte Rootsi/Soome riigi, vaid eraomaniku terminaaliga. Sinna sõidab kriisi päeval X Uusimaa kaitseringkonna rekvireerimismeeskond väravast sisse ja teatab, et kõik, mis siin asub, kuulub nüüd Soome riigile, kirjutage alla akt ja arve makstakse teile peale sõda (kui Soome riik siis veel muidugi alles on).

Seega, et asi jõuab merelahinguni Eesti bensiinikonvoi pärast, võib juhtuda mingi tsiviilkriisi raames. Sõjalises olukorras pigem hakkab see kütus kuuluma asukohariigile, sest siinkandis sõltuvad kõik sisseveetavast kütusest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

strateegiline sõdur kirjutas: Arusaadav ja mõistlik jutt. Üks täpsustav küsimus ka. Palju on Sinu igakuine keskmine kütuse tarbimine liitrites (bensiin, diisel kokku)? Kasutan seda numbrit järgnevas arutelus. Kui täpselt ei soovi öelda, sobib ka kui annad suurusjärgu, mida hakkan algandmena kasutama. Näiteks 100 liitrit või 1000 liitrit vms.
Umbes 250 liitrit kuus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9097
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...
Umbes 250 liitrit kuus.
Hehe. Mul läheb u. 1/10 sellest, kuna bensiiniga sõidan ainult pikemaid otsi ja mitte iga kuu. Linnas liigun elektriautoga. Mul suht suva, mis see bensiini hind tanklas parajasti on.
Peeter
Liige
Postitusi: 2541
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Peeter »

Kilo Tango kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:...
Umbes 250 liitrit kuus.
Hehe. Mul läheb u. 1/10 sellest, kuna bensiiniga sõidan ainult pikemaid otsi ja mitte iga kuu. Linnas liigun elektriautoga. Mul suht suva, mis see bensiini hind tanklas parajasti on.

Praegu kevadel oli jänkimaal elektriautode omanikel mure, et laadida pole võimalik- seal pandi lihtsalt viiruse pärast ostukeskused kinni ja "liht(mõtlemisega)inimesel" kadus võimalus autot laadida. Meie mõistes siis korrusmaja elanikel..... Kui sitikad-ja-satikad-ja-isemoodi-täid hakkavad Peipsi ja Narva jõe tagant tulema, siis ainult väga lihtsameelne usub, et Eestis ei tekki kogu maa elektrivarustuse tagamisega probleeme. Kes, miskujul ja kus ja kuidas seda elektrit saab, vat ei tea? Kes on oluline ja elektrifitseeritud, ja kes pole ja võrgust välja lülitatud? Kindel selles elektris saab olla ainult see, kellel omal on alternatiiviks enda elektritarbimisi tagav generaator koos kütusetagavaraga. Juhtumil muidugi, kui seda ei rekvireerita...

Tsitaat: Sõjalises olukorras pigem hakkab see kütus kuuluma asukohariigile, sest siinkandis sõltuvad kõik sisseveetavast kütusest.
Ma arvan, et isegi sõda pole veel vaja. Kui riigis tekkib eri- või hädaolukord antud teemas, siis ka ilma sõjata võib riik tugevama õigusega asja üle võtta ja oma vajadusi katta, eks pärast näeb, kes ja mida ja kellele klatib. Elu näitab, kas ja kes kellele ja kui palju klatib. Eesti kulda jmt tahtis ju ka hoopis NSVL omale.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Panen paar pikemat mõtet kütusevarude teemal kirja. Homme hommikul lõpetan ja postitan. Kuid seniks veel üks viimane täpsustav küsimus?
Mitu senti igalt kütuse liitrilt oled nõus täiendavalt maksma, et kütuse varude olukorda parandada?

Kapten Trumm – palju Sina?
Kilo Tango – sõidab elektriautoga, Teil suht suva?
Peeter – palju oleksid nõus maksma?
Madis Reivik – eeldan, et Teie olete nõus kõige suurema summaga iga liitri kohta?
Nimetu – kuidas Sinuga?
Ülejäänud – avaldage ka palun arvamust
Strateegiline sõdur – igapäevaselt liiklen hoopis jalgrattaga, autoga teen ainult pikemaid sõite, nii et mul ka suht suva.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Madis Reivik »

Küsimus oli vist retooriline ?

Mina ei näe põhjust et peaks üldse rohkem maksma. Ka praegu hoitakse varusid ja nende hoidmine Rootsis vaevalt et palju odavam on. Ning, siin valitseb vist tervemõistuslik konsensus et neid Rootsi varusid ei saa väga varudeks pidadagi.

Strateegiline varu võiks olla realiseeritud läbi kütuseterminalide, nt tingimusega et "üldnivoo" ei kuku alla teatud piiri. Seejuures seda nivood tuleks jälgida REAALAJAS anduritega (paralleelsüsteem, mida ei saa näppida terminalomanik) ning seda peaks tegema jõuamet, rikkumise korral leping katkeb ja küsitakse sanktsioone. Võimalik et midagi taolist praegu ka tehakse aga ei usu et väga tõsiselt.

Isikliku kütusevaru hoidmine kuulub ideaalmina juurde nagu paljudel teistelgi foorumlastel ;) Reaalmina pole sinnani veel jõudnud, ehkki suur vaev just poleks 5..10 kanistrit kuhugi garaazhinurka panna. Muuseas, Lätis toodetakse korralikke kanistreid, "How its made" saates näidati :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kapten Trumm – palju Sina?
Mina olen valmis maksma suurusjärgus 2-3 senti liitrist rohkem, kui
1. vähemalt iga teine-kolmas tankla on varustatud kohapealse (mitte lootusega Ramirendile) reservtoitega (kulu liitrile umbes 0,5 senti)
2. impordi kinni keeramisel mõningad kuud sõite piirates saaks ikka sõidud sõidetud

Hetkel siiski on nõrk lüli hoopis mitte 1/3 kütust mere taga, vaid see, et elektri kadumisel kukub kütuse distributsioon enamvähem kokku.
Vastuse juures tuleks võtta ehk arvesse, et tavainimesena ma kriisis järjekorda võtma ei peaks ja meie kontori autod saaksid ikka tangitud.
Viimati muutis Kapten Trumm, 22 Dets, 2020 16:10, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Madis Reivik kirjutas:Küsimus oli vist retooriline ?

Mina ei näe põhjust et peaks üldse rohkem maksma. Ka praegu hoitakse varusid ja nende hoidmine Rootsis vaevalt et palju odavam on. Ning, siin valitseb vist tervemõistuslik konsensus et neid Rootsi varusid ei saa väga varudeks pidadagi.
Ma olen selles (või mingis analoogses) teemas juba vähemalt kaks korda arvutusega tõestanud, et vähemalt reservtoite kohustus mingit massiivset hinnatõusu kaasa ei too.

Tegelt võiks öelda, et võibolla tõesti ei tõuse. Lihtsalt burksisöömiskoha arendamise asemel arendataks vajalikke asju. Kui vaatate nt Circle K jaamade suurejoonelisi laiendusi, siis sinna alla köetakse rahulikult mitme generaatori raha ära.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kapten Trumm kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas: Arusaadav ja mõistlik jutt. Üks täpsustav küsimus ka. Palju on Sinu igakuine keskmine kütuse tarbimine liitrites (bensiin, diisel kokku)? Kasutan seda numbrit järgnevas arutelus. Kui täpselt ei soovi öelda, sobib ka kui annad suurusjärgu, mida hakkan algandmena kasutama. Näiteks 100 liitrit või 1000 liitrit vms.
Umbes 250 liitrit kuus.
Tänan vastuse eest. Lihtsuse huvides võtsin eelduse, et pool on bensiin ja pool diisel. Kui soovid võid täpsustada. Tulemuste see oluliselt ei muudaks. Teisisõnu on Sinu igakuine makse tänasel tasemel kütusevarude hoidmiseks 8 eurot ja 75 senti. Aastas teeb see 105 eurot.
Juba otsustatud on, et aastal 2021. tõuseb Sinu makse 9 euro ja 62,5 sendi peale. Aastas maksad riigile 115,5 eurot. Eelnimetatud summad on kütuse liitrihinna sisse arvutatud. Nagu ostad nii kohe ka maksad varude jaoks.

Nende igakuiste maksete eest saad Sa täna ja tuleval aastal järgmist:
1. 254 513,682 tonni vedelkütusevaru
2. See on umbes 90 päeva tarbimisvaru
3. Varu hoitakse Eestis üheksas ja välismaal samuti üheksas eraldi asukohas.
4. Kokku on varude hoidmiseks lepingud 14 erineva firmaga.
5. Varust on umbes 22% bensiin, 4% lennukipetrool ja 74% diisel. Rasket kütteõli ka natuke.
6. Varust 49% on Eestis, 36% Rootsis ja 15% Soomes.
7. Korra aastas toimuva õppuse, kus mängitakse läbi varu kasutuselevõtt
8. Igapäevaselt tegelevad teemaga 3 inimest pluss nõukogu. Tööjõukulud 2019. aastal 217 438 eurot.
9. Igas asukohapunktis toimub vähemalt kaks korda aastas kütuse koguse ja kvaliteedi kontroll, selle käigus tehakse ka varudes oleva kütuse roteerimise otsus. Nt 2019. roteeriti 56200 tonni.

Tänane olukord varude hoidmise osas foorumi osaliste üksmeelsel hinnangul ei ole hea. Välja on toodud neli peamist tegevust mida oleks vaja muuta.
1. Varud peavad asuma 100 % Eestis (kapten Trumm, Madis Reivik, Peeter)
2. Mahutid peavad olema tagatud alalise relvastatud valvega vältimaks saboteerimist (kapten Trumm).
3. Mahutid peavad olema maa all suurendamaks hukukindlust. Nt Miiduranna maa alused mahutid (kapten Trumm).
4. Reservtoide kõigisse tanklatesse (kapten Trumm)

Juhul kui rakendada soovitud uued eesmärgi kütusevaru osas oleks kapten Trummi 2021. makse kuus kütuse varude jaoks igakuiselt 24 eurot ja 22 senti. Aastas maksaks ta riigile 290,63 eurot. Täna maksab ta aastas 105 eurot. Tänane postihind tanklas, kust ma mööda sõitsin, oli diislile 0,97 ja 95 bensiinile 1,14. Uue varu eesmärgi puhul oleks peale pühade soodustuse lõppu posti hind diislile umbes 1,10 ja 95 bensiin 1,31 eurot. Hüpoteetiline hinnamuutus tuleks kahest komponendist – varude temaatika (neli uut eesmärki) ja kütusemüüjate üldine hinnapoliitika (nädalavahetustel ja pühade ajal toimuvad hinnaalandused).
Kui uus hind tundub liiga kõrge on võimalik teha valik, et kas tahame paremat olukorda varudega, madalamat kütuse hinda ja tänast varude taset või valime kombinatsiooni. Kombinatsiooni osas näiteks kõik varud Eestis aga maapealsetes mahutites ja ilma relvastatud valveta. Arusaadavalt sellevõrra tuleks iga igapäevaselt ostetava liitri hind väiksema maksumusega.

Täiendav
1. Uue varumaksu hindamisel jätsin kõik muud algandmed samaks. Tõin juurde ainult neli uut eesmärki. Samaks jäi 90 päeva varu, 254 513 tonni, hukukindlus kriteeriumi jaoks endiselt üheksa erinevat kohta Eestis kuhu ladustatakse kogu meie varu.
2. Miiduranna maa alauste mahutite kubatuur on 51 000 kuupmeetrit.
3. Kogu varu mahutamiseks on vaja umbes 300 000 kuupmeetrist mahutiparki.
4. Üheksa erineva asukoha puhul oleks ühes kohas keskmiselt 34 000 kuupmeetrit

Personal
Täna 3 inimest. Edaspidi vajalik üheksa asukohapunkti koos relvastatud valvega. Algselt kirjeldatud eesmärgipüstitusest tulenevalt peab valve olema alaline, sest puudub teadmine kuna sabotaaž toimuda võib. Täiendavalt kumas läbi, et erafirmasid ei saa usaldada. Seega valve Kaitseliidu baasil. Ühe asukoha jaoks võtame ühe valvejao nt 10 inimest. 24/7/365 tagamiseks vaja seega 9 (asukoht) x 10 (valvurit) x 3 (vahetuste arv) = 270 valvurit. Aastal 2019. oli Kaitseliidus palgal 536 valvurit.
Lisaks kaasnevad inimesed halduskoormuse tõusu katmiseks ja kütusevaru käitlemiseks. Võtame ümmarguse keskmise ja ütleme, et tuleb 10 valgekraed kontorisse juurde.

Varustus
Valvurite relvastus, varustus, valgekraede vahendi jms. Personal ja varustus kokku neelaksid aastas pikaajalise keskmisena umbes 6 mln.

Taristu
Üheksa asukohapunkti koos maa-aluste mahutite ja väikse kontorihoonega valvuritele. Lisaks büroopind lisanduvatele ametnikele.
Alustuseks on meil vaja teada saada eelkõige maa aluse mahuti pargi hinda. See on peamine kulu. Mainin ära, et mul puudub ülevaade, et kui palju ja kus kohas Eestis on maa-alused mahutid. Kapten Trumm tõi välja Miiduranna. Kasutame seda referentsnäitajana leidmaks kui palju maksab kogu kütusevaru maa alla viimine.
Esmalt muidugi mahutite asukoha valikul seab oma piirangud ette üheltpoolt logistiline vaade (sobilike raudtee, laeva ja maantee ühenduste) olemasolu ja teisalt üha karmistuvad keskkonnatingimused. Kuid jätame need teemad hetkel kõrvale. Keskendume ainult hinnale.
Võtame näitena selle sama Miiduranna maapealsete mahutite rajamise hinna, mis 2000. aastal oli 80 miljonit krooni. Tänases vääringus koos ehitushinnaindeksi muutusega oleks maksumus 9,6 mln eurot. Miiduranna maapealsete mahutite kubatuur on 74 000. Tõsi, ma ei tea kas nad ehitasid kõik korraga 80 miljoni krooni eest. Aga lihtsustame ja teeme selle eelduse. Samuti võib arvata, et maa-aluste mahutite ehitamine on kallim kui maa peale. Kümme korda kallim ta vast pole, kuid kindlasti on ta kallim kui kaks korda. Ütleme, et maa alla on 4 korda kallim kui maa peale.
Niisiis, 9,6 mln eest 74 000 maapeale oleks kuupmeetri maksumuseks 130 eurot.
Kuna me tahtsime saada üheksasse eri kohta maa alla 34 000 mahutiparke teeme järgmise oletuse.
9 x 34 000 x 130 x 4 = 159 miljoni euro eest on mahutipark ehitatud. Paneme veel aedade, väikeste valvuri/kontori majade tarbeks veel 10 milli otsa ja saame taristu ehitushinnaks umbes 170 miljonit.
Samas, ehk on kuskil Eestis veel olemasolevaid maa aluseid mahuteid mida saaksime varude hoidmiseks rentida? Kuid ka rentimine maksab. Tasuta ikka ei saa.

Võttess arvesse kõike eelnevat personali, varustuse, taristu ja kõiki neid kategooriad mida me ei käsitlenud detailsemalt oleks tulemus umbes järgmine:
1. Nelja väljatoodud eesmärgi saavutamiseks - varud Eestis, saboteerimiskindel, mahutid maa all ja tanklad reservtoitel - on vajalik tõsta varu maksu. Senisest 2021. aastal niigi tõusvast enam ei piisa. 2021. aastal on varu maksud bensiini puhul neli sent liitri kohta ja 3,75 senti diisli puhul.
2. Uus varu maks nelja eelneva eesmärgi saavutamiseks oleks umbes 2,5 korda kõrgem tänasest. Rõhutan üle, et tegemist on paaritunnise kiirhinnanguga (sisaldab ka teemasse sisselugemise aega) ja ma ei pretendeerin mingile tõele. Enda kogemusele toetuvalt nendin, et üle 90 % juhtudest suurte projektide puhul on olnud minu enda ja samuti teiste esitatud kiirhinnangutest tegemist maksumuse alaplaneerimisega.
3. Eraldi ja täiendavalt tuleks kaaluda kütuse hinna tõusu mõju üldisele hinnatõusule ning kütuse (diisel) maksumust riikide võrdluses. Eelkõige siis Lätiga. Kui vahe läheb liiga suureks kolib osaliselt ostmine Lätti ja seeläbi langeb meie tulubaas ja konkurentsivõime. Need on olulised kaudse mõju lisafaktorid mida tasub sügavamalt kaaluda, et kas ja kui palju kütuse hinda läbi varude komponendi maksu muuta.

Kõik eelnev ei tähenda, et ei peaks varude olukorra parandamisega tegelema. Millele ma viitan on hurraaoptimism, et teeme varud korda. Loosungi täitmine eeldab täiendavat ressursipaigutust ja see ressursi paigutus tuleb loosungi väljahõikaja enda taskust. Iga kord kütust tankides tuleb eesmärgi saavutamiseks maksta.
Seega küsimus on eelneva valguse järgmine: „Mitu senti igalt kütuse liitrilt oled nõus täiendavalt maksma, et kütuse varude olukorda parandada?“ Kui ei ole nõus midagi maksma, siis samas lauses tuleb öelda ka, et lepin tänase olukorraga. Kui oled nõus sendi või kaks võrreldes tänasega rohkem maksta saab mõnest eesmärgist osa täita.

Kõrvalteema – miks varusid hoitakse Rootsis. Teema sai alguse aastal 2005 kui tehti valik paigutada varud Rootsi hoidmiskulude odavuse tõttu. Kas ja kui palju vahepealse aja jooksul hinnad muutunud on – ei tea. Hoiustamislepingutest ma ülevaadet ei oma. Iseenesest saaks paaritunnise analüüsiga avalikult kättesaadava info najal tegelikult summad kätte. Kes tahab võtab töö ette. Majandusaasta aruannete põhjal täitsa tehtav. Nõuab ainult natuke arvutamist. Võimalik, et ehk vast ei olegi Eestisse ületoomine oluliselt kallim. Muuseas, varude ületoomist Eestisse arutati selle aasta alguses Riigikogu majanduskomisjonis. Plaan on siiski Eestisse tuua.
Kuidas varud Rootsist Eestisse jõuavad – eeldan, et seda on korra aastas toimuval õppusel läbimängitud. Mulle tundub, et kui merel on täielik blokaad, ei ole Rootsis olevad kütusevarud kõige kriitilisem teema. Mõned muud asjad lõpevad enne otsa, kui Eestis juba täna asuv kütusevaru.
See oht on muidugi alati olemas, et kui asi jamaks läheb peatub kaubavahetus ja kõike oma riigis olevat tahetakse enda omaks kuulutada. Sealhulgas meie 36% kütusevarudest Rootsis.
Nii mõnigi riik kevadel osade kaubagruppide lõikes piiranguid seadis. Kuid kevadisel kriisil oli ka teine õppetund, mida kiputakse ära unustama. Nimelt see, et piirangud töötasid mõlemat pidi. Pannes väljaveo kinni langeb ära ka sissevedu. Nii mõnigi algselt suurte piirangute poolt olnud riik hakkas oma suhtumist kiiresti muutma, kui tarned enam sisse ei tulnud.

Kõrvalteema nr 2 – pikem vaade energiakandjate tulevikule, ees seisvatest muutustest, sellest võiks paari lausega pikemalt kirjutada. Peamiselt puudutab see klimaatilistest muutustest tulenevaid keskkonnaeesmärke. Seal on oma mõju igale ühele meist, meie ülal käsitletud varude teemale ja üldisele geopoliitilisele olukorrale meie regioonis.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kriku »

Kogu see jutt on mulle arusaamatu. Miks küll peaks kütusevaru Eestis hoidmise kulu minema juurde tanklas müüdavale kütusehinnale?
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kriku kirjutas:Kogu see jutt on mulle arusaamatu. Miks küll peaks kütusevaru Eestis hoidmise kulu minema juurde tanklas müüdavale kütusehinnale?
Kui on sama hinnaga, mis Rootsis hoides siis ei lähegi. Eeldus oli, et on sama hinnaga ja tehtav juba täna makstavas hinnas.
Eestisse toomise osa oleks ilmselt tehtav juba ka soovi korral täna (vt kõrvalteema nr 1 selgitus). Palju täpselt täna ühe liitri hoidmine Rootsis ja palju Eestis maksab - kel huvi saab selle kaudselt tuletada peale väikest arvutamist.

Varumaksu tõus tuleneks eelkõige muudest põhjustest (kapten Trummi sõnastatud mõtted - maa all, relvastatud valve, kuigipalju ka reservtoite nõue, kuigi see viimane on pigem marginaalne kulu ja ei pea olema 100% tanklates).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui 4 senti liitrilt on nice to have, siis 2-3 sendiga saaks ikka palju paremaks kui täna, täiesti "must have" tase.

Üks kaasnev mõju on veel märkimata (kui jutt läks kütuseostjate Lätti minekule).
Suurem osa neid tünniparke asub kohe inimasutuste kõrval või lausa selle sees.
Kui näiteks Muuga vastu taevalt lendab, siis efektid saavad olema päris Hiroshima laadsed.
See ei teki juhusliku põlenguga, kuid näiteks sõidutades sinna paar kobar-lõhkepeaga relva, lendab see taevasse üheaegselt.
Olen tunnis sellise arvutuse tegemist näinud. Räägime ülesurvest baarides ja termilisest koormusest, et inimesed aurustuvad.
Sama tekib ka Koplis, Paldiskis jne.

Kui eeldada, et tünnid on relvatärina alguseks enamasti tühjad, siis kindlustatud varud on ka kaitse ligidal olevale elanikkonnale (keda meil nagunii millegagi kaitsta poleks).

Hinnatõusude juures armastatakse tavaliselt vehelda "mitu korda tõuseb" ja mitu %. Tegelikult tuleks vaadata hinnatõusu absoluutmõju. Näiteks kuu sissetuleku kontekstis. Minu 250 liitri puhul on tähendab koletu varumaksu tõus vaid 10 eurot kuus. Meie asutuse umbes 1000 liitrine diisli kuutarve tähendaks lisakulu 480 eurot aastas. Kui selle raha eest oleks loodud võimalus saada sõltumalt elektrist ja impordist 3 kuud diislit tanklast, siis ütleksin, et see on väike hind nii tähtsa hüve eest. Maailmaturu hinnakõikumine tõstab seda kulu palju rohkem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36435
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kriku »

strateegiline sõdur kirjutas:
Kriku kirjutas:Kogu see jutt on mulle arusaamatu. Miks küll peaks kütusevaru Eestis hoidmise kulu minema juurde tanklas müüdavale kütusehinnale?
Kui on sama hinnaga, mis Rootsis hoides siis ei lähegi. Eeldus oli, et on sama hinnaga ja tehtav juba täna makstavas hinnas.
Eestisse toomise osa oleks ilmselt tehtav juba ka soovi korral täna (vt kõrvalteema nr 1 selgitus). Palju täpselt täna ühe liitri hoidmine Rootsis ja palju Eestis maksab - kel huvi saab selle kaudselt tuletada peale väikest arvutamist.
Milles seisneb kütusehinna ja kütusevaru hoidmise seos? Miks kütusevaru hoidmise kulu just kütusehinnale otsa peaks minema??
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: Ma olen selles (või mingis analoogses) teemas juba vähemalt kaks korda arvutusega tõestanud, et vähemalt reservtoite kohustus mingit massiivset hinnatõusu kaasa ei too.

Tegelt võiks öelda, et võibolla tõesti ei tõuse. Lihtsalt burksisöömiskoha arendamise asemel arendataks vajalikke asju. Kui vaatate nt Circle K jaamade suurejoonelisi laiendusi, siis sinna alla köetakse rahulikult mitme generaatori raha ära.
Tuginedes isiklikele kogemustele 90´ndate defitsiiditingimustes toimunud bensiinimüügile (pidev järjekord, niristamisega kanistritesse ja arveldus sularahaga), on üks tankur suuteline väljastama 15 000 liitrit kütust sõiduautodesse päevas. (Tänapäeval on palju tankureid mis ei väljasta isegi 1000L päevas.)
Kuna veoautode paagid on suuremad, siis nendele veel rohkem päevas.

Analoogse arvutusega saab leida ka vajaliku tankurite hulga mingis piirkonnas, mis on vajalik kriisisituatsioonis toimimiseks ja arvata on et kõikide piirkonna tanklate töövõime tagamine pole kriisisituatsioonis vajalik.

1 Tankuri pumba mootori energiatarve on ca 300W (0,3kW) ja põhilise osa tankla energiatarbest on põhjustatud (soojade võileibade valmistamiseks) köögitehnikast.

Kuna kriisisituatsioonis pole riiklikult vajalik soojade võileibade müük tanklates siis pole ka liiga suurte (kallimate) generaatorite olemasolu kütuse väljastamise seisukohalt põhjendatud (see on ettevõtja enda ärihuvi). Ehk toimimise seisukohast pole vaja 100kW generaatorit kui elektriliselt piisab 10kW generaatorist üle 10 tankuri töö tagamiseks kriisisituatsioonis.

(Oli hiljuti mul arutelu ühe objekti elektrivarustusest kriisisituatsioonis. Esialgne arvamus oli, et kui peakaitse liitumispunktis on 63A siis ka vastavat generaatorit oleks varuks seisma tarvis.
Aga täpsem mõõtmine ja arvutus näitas et ka 10 korda väiksem generaator oleks tööks kriisisituatsioonis piisava varuga.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kriku kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:
Kriku kirjutas:Kogu see jutt on mulle arusaamatu. Miks küll peaks kütusevaru Eestis hoidmise kulu minema juurde tanklas müüdavale kütusehinnale?
Kui on sama hinnaga, mis Rootsis hoides siis ei lähegi. Eeldus oli, et on sama hinnaga ja tehtav juba täna makstavas hinnas.
Eestisse toomise osa oleks ilmselt tehtav juba ka soovi korral täna (vt kõrvalteema nr 1 selgitus). Palju täpselt täna ühe liitri hoidmine Rootsis ja palju Eestis maksab - kel huvi saab selle kaudselt tuletada peale väikest arvutamist.
Milles seisneb kütusehinna ja kütusevaru hoidmise seos? Miks kütusevaru hoidmise kulu just kütusehinnale otsa peaks minema??
See on ka täna juba nii. Õigupoolest juba viimased paarkümmend aastat. :dont_know:
Iga müüdud liitri pealt võetakse 3-4 senti varude hoidmise jaoks.

2021. aasta varumakse määrad on järgmised:
1) bensiini varumakse määr on 4,00 eurot 1000 liitri kütuse kohta;
2) diislikütuse, kerge kütteõli ja petrooli varumakse määr on 3,70 eurot 1000 liitri kütuse kohta;
3) reaktiivkütuse varumakse määr on 4,00 eurot 1000 liitri kütuse kohta;
4) raske kütteõli varumakse määr on 10,00 eurot 1000 kilogrammi kütuse kohta.
https://www.riigiteataja.ee/akt/101122020003

Varumakse hinnale lisandub veel käibemaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist