Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas mart2 »

AMvA kirjutas:Oot, mis see jahipidamine asjasse puutub?
Enamuse ajast on inimkond pidanud suurulukite jahti neid taga ajades - suurtel distantsidel ja kaua aega.
Organismi kohanemine koormusteks.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Turist 47
Liige
Postitusi: 4321
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Turist 47 »

mart2 kirjutas:Enamuse ajast on ...
Jaht liiga heitlik (ka. hooajaline). Enamus ajast, energiast kulutati pigem maa seest ja pealt söödava otsimisele, võimalusel kasvatamisele.
T.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

mart2 kirjutas:
AMvA kirjutas:Oot, mis see jahipidamine asjasse puutub?
Enamuse ajast on inimkond pidanud suurulukite jahti neid taga ajades - suurtel distantsidel ja kaua aega.
Organismi kohanemine koormusteks.
Ma usun, et see tegelikkuses nii primitiivne ei olnud, et kutid panid päevad läbi mammuti järgi nagu Keenia maratoonarid. Ka ürginimene, ilmselgelt küll ebateadlikult sai aru, et energiat tuleb säästa ja seda pole mõtet ilmaasjata kulutada. Arvan, et ühest kütitud mammutist sai suguharu ikka tükiks ajaks söönuks. Mammutit ei olnud vaja surnuks joosta. Teadlased on tõestanud, et aju maht hakkas suurenema hüppeliselt koos esimeste relvade kasutuselevõtuga, mis võimaldas saada suhteliselt kergelt proteiinirikast toitu.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Ajumaht hakkas kasvama koos lihatoidu söömisega, see on õige, aga selle seostamine tööriistade või relvadega on kahtlane. Puust jahirelvi kasutavad šimpansid ka.
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Drax »

AMvA kirjutas:Ma usun, et see tegelikkuses nii primitiivne ei olnud, et kutid panid päevad läbi mammuti järgi nagu Keenia maratoonarid.
Mõned panevad siiani hullu:

The persistence hunt is still practiced by hunter-gatherers in the central Kalahari Desert in Southern Africa. The procedure is to run down an antelope, such as a kudu, in the midday heat, for up to five hours and a distance of up to 35 km (22 mi) in temperatures of as much as 42 °C (108 °F). The hunter chases the kudu, which runs away out of sight. By tracking it down at a fast running pace the hunter catches up with it before it has had time to rest and cool down in the shade. The animal is repeatedly chased and tracked down until it is too exhausted to run. The hunter then kills it with a spear.

https://en.wikipedia.org/wiki/Persistence_hunting
vanahalb
Liige
Postitusi: 2617
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Some kirjutas:Vanahalb reklaamis Matsimoka sealihakonservi. Ostsin ja tõesti on hea. Aga vaadates kui pisike see €2.20 maksev karp on, siis ostan endiselt pigem Linnamäe põdrakonservi.
Ostsin selle jutu peale Linnamäe põdrakonservi ja täitsa söödav on :) Võib-olla natuke kuiv. Suvi oli nagu oli, põdrad jäid põuaga kiduraks ja oleks vast võinud näpuotsaga juustu hulka panna et mahlasem oleks. Aga üle mõistuse kallis. Minumeelest on Matsimoka konserv 200g (optiliseks petteks on karp väikese läbimõõduga ning kõrge) ja Linnamäe oma on 240 g. (silmale harjunud kujuga konservikarp) Ühte pole parasjagu käepärast ja teise ostsin võib-olla valest kohast (Rimist) ja seal maksis ta ca 3.45.
Ma maski ei kanna ja ei hakanud kallil pühadeajal ortodokseid koroonausklikke ärritama ning ilma maskita läbi terve Kristiine keskuse lihalettide äärde murdma:) Hüppasin kiiresti Rimist läbi.

Aga selle laboris kasvatatud lihaga võiks ettevaatlikum olla, sest kui jääb korralikult läbi küpsetamata toimivad protsessid edasi ja endale võivad ka harjased selga kasvada. Ma sellist GMO liha pole proovinud aga GMO teraviljast tehtud saia Ameerika mandril küll. (Euroliidus on sellised mutatsioonid mumeelest endiselt keelatud). Päris inimeste toit see küll polnud.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Pütiliha ei pruugi olla GMO.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mingit mõtet sellel ei ole, kulutab taastumatut energiat ja muud rohkem kui päris loom. Ainult looma tapma ei pea, aga süüa teda tahaks - inimesed on imelikud.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Eks see olegi asja iva, kas suures mahus tootmine kahandaks koormust keskkonnale või mitte. Kui mitte, siis suretatakse see tööstusharu varsti välja.

https://www.vox.com/future-perfect/2019 ... ate-change
https://www.eco-business.com/opinion/cu ... it-solves/

https://www.theguardian.com/environment ... first-time
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Kriku kirjutas:Ajumaht hakkas kasvama koos lihatoidu söömisega, see on õige, aga selle seostamine tööriistade või relvadega on kahtlane. Puust jahirelvi kasutavad šimpansid ka.
Olulisim murrang toimus koos kiltkivist tehtud relvade ja tööriistade kasutuselevõtuga, see võimaldas küttida väga suuri loomi, kellel muidu puudusid looduslikud vaenlased (näiteks seesama mammut) ning inimene ei pidanud enam konkureerima teiste kiskjatega saakloomade pärast.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Ei ole õige, ajumaht hakkas juba Aafrikas kasvama ning kivitöötlemine sai ka seal alguse (põhiliselt ikka tulekiviga). Olduvai kurus on kõige rohkem antiloobiliste jäänuseid.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kui juba toitlustusteemadel ajumahu ja tööriistade juurde satuti, siis üks 9:30 pikkune klipp...
https://www.youtube.com/watch?v=ypEaGQb6dJk
Kes kogu klippi ei viitsi vaadata siis rohkem teemakohane osa hakkab 6:00 või 7:00 pealt, sobivalt militaarse sisuga lõpp 8:00 pealt.
Mis puutub aga liha kasvatamisse potis, juhul kui suudetakse kana elusrakkudest midagi välja aretada, asi sealt siis edasi samm ka looma või inimliha suunas ei ole... humaanne kannibalism on meie gurmaanide tulevik.

ps. Kui link ei avane, siis tegemist on filmi "2001: A Space Odyssey" algusega, seda siis tuleviku tarbeks sest linkidel on aja möödudes komme kehtetuks muutuda...
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Kriku kirjutas:Ei ole õige, ajumaht hakkas juba Aafrikas kasvama ning kivitöötlemine sai ka seal alguse (põhiliselt ikka tulekiviga). Olduvai kurus on kõige rohkem antiloobiliste jäänuseid.
Antiloobi edukas küttimine surnuks jooksmise asemel eeldaks vist juba viskeoda? Antiloop on pagana kiire ja ettevaatlik elukas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kriku »

Odaotsad tulid igatahes palju hiljem, nii et ju siis puust odadega. https://www.theguardian.com/science/201 ... lion-years
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas AMvA »

Kriku kirjutas:Odaotsad tulid igatahes palju hiljem, nii et ju siis puust odadega. https://www.theguardian.com/science/201 ... lion-years
Tuli oli siis vist juba kasutuses? Selles sai puust odaotsa küllalt tugevaks kõrvetada. Samas kuidas nad ilma kiltkivist tööriistadeta selle odaotsa teravaks said?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist