Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Tux]

Tänapäeva autokoolis käinu ei oska vist õudusunenäos ka näha neid raskusi, mis toona käisid kaasas C-kati lubadega (eriala "kolmanda liigi autojuht").

Nojah, tollal oli põhirõhk sellel ikka kuidas auto käima ja liikuma saada. Kui masin juba liikus, siis roolikeeramisega saadi ikka hakkama. Ja kui mingil põhjusel jäi tee äärde siis 24h autoabi polnud kuskilt võtta, tuli oma mõistuse ja oskusega viga leida ja likvideerida. Tänapäeval... sai see sügis (esindusest) uus auto muretsetud, mõned päevad hiljem kui oli, rohkem aega, käisin kõik urkad ja laekad läbi, tundus et miski jäi häirima, ja siis plahvatas - varuratas on, aga tungrauda ja rattavõtit ei ole.... esindus siiamaani teeb kindlaks, kas mainitud autoga peaks see üldse kaasas olema või mitte... osadel pole isegi mitte varuratast, on miski rehviparandusvaht+kompressor. Ainuke kord kui olen kuulnud et keegi seda on kasutanud, oli tagasiside äärmiselt negatiivne.

Mnjahh.. mul ka kolmas liik vene ajal tehtud.... Eksamile saamise eelduseks oli see, et suutsid talvel GAZ-52 hommikul vändast käima saada...
s.t. kõigepealt lahmasid paar ämbritäit kuuma vett radikasse, selleks tuli kahe tilkuva-soriseva ämbriga oma 50 meetrit spurtida ja siis akrobaadi osavusega kiirelt see radikasse saada ja siis hakkasid vänta ringi ajama... oeh olid alles ajad!

[Fucs]

Teema pealkirjast inspiratsiooni saades tuli vahepeal peale jälle mölapidamatus....

Eredamad memuaarid vanema tehnikaga

1.
Vaz 2107
Sai millalgi 1991 soetatud sellele vene valuveljed.
Need olid nii paksud, et originaal velje poldid jäid lühikeseks.
Poldi ots ulatus vaevu veljest läbi, alla sai kuidagi panna, aga ainult ajutiselt.
Kuna toona polnud harulduseks see, et võisid masina hommikul leida telliskivide otsast ilma ratasteta (minul nt. aeti enne seda VAZ maja eest minema ja tehti metsavahel paljaks.. seisis üldse kõhu peal vastu maad ilma mingite telliste vms) ja oligi plaanis treialilt tellida nn "vargapoldid", siis lasin tal teha kohe iga velje jaoks liskas ühele vargapoldile ka kolm pikemat polti.

Vat nüüd ei tea, kas tegi treial tiba vale kalde all poldipeade koonused, või sai ise need alla keerates liiga üle pingutatud (valuvelg ei kannatanud liiga kõvasti kinni keeramist, keeras velje poldiaugud pekki), aga maanteel viaduktist ca 100km/h alla sõites ühel hetkel kimas minu sigullist vasakult mingi ratas mööda

Ainult hetkeks (sest sigull jätkas mul sõitu, nagu poleks midagi juhtunud ja mitte miski ei viidanud sellele, et tagaratas all lahti on tulnud) sai juureldud, et midapekki? kelle ratas?... kui mul VAZ-i tagumine vasaku poole piduritrummel kolinaga ja mürinaga vasta maad käis. Seniks kuni teeservas pidama sain oli asfalt trumli nagu käiaga paberõhukeseks lihvinud nö hetkega

Oma kadunud tagaratast sai teeäärsest võssist ja põllult otsitud üle kahe tunni pärast enne, kui üles leidsin
Õnneks jäin teele ja õnneks ei tulnud kedagi vastu. Muidu oleks see raketina alt minema süstinud ratas mõne veel ära tapnud.

See velg enam all kinni mul ei püsinudki. Venitas ilmselt poldiaugud laperguseks.
Trummel läks ka vahetusse.



2.
1985 talvel.
Tulin GAZ-52 -ga Tudu metsapunktist, lauakoorem peal.
Head pikad lauad, kõvasti üle kasti tagumise serva.
Nina kogu aeg õõtsus üles-alla.

Sae metsavahelt Rägavere poole välja sõites ühel hetkel lippab ratas masinast paremalt mööda
Kohe käis peast läbi, et see on tagumine välimine velg raisk... sest nende krdi "isaste ja emaste hamutikutega" oli tagumiste paarisrataste puhul pidevalt üks krdi jama... ei saanud neid kunagi lahti ja siis jälle korralikult kinni....

Sõtkun siis piduripedaali.
Aga see vajub tühjalt läbi.
Pumpan veel pedaaliga... aga ei midagi.
Pidureid ei ole.
Käsipiduriga kähku pidurdama! ... ja masina nina vajus paremas servas pauguga vastu maad... ja siis jälle hooga üles tagasi... ja jälle kolinaga alla
Sinna maani hoidis ilusasti nina üleval.

Õnneks tee oli kiilasjääs ja teeservas oli korralik kõrge lumevall.
Tulin niiviisi nina üles-alla laperdamas ca 200m ilma parempoolse esirattada, kuniks teeperves lumehanges pidama jäin.

Lähen välja ja vaatan - esimene parem ratas kadunud, esisild sillatalaga vastu maad, see koht, kus ratas oli, paksu lumehange sees.
No toona oli ikka pea igas masinas mõni labidas.
Kaevasin siis rattakoha hangest välja.
Paljas käändtelje ots ilma trumli ja piduriklotsideta vahib vastu.

Ühesõnaga, ratas pani koos trumliga minema. Tõmbas käändtelje otsast trumli kroonmutri koos splindiga maha.
Läksin siis ratast otsima. Lumes oli hea, kohe näha kuhu veeres.
Ratas oli paremal keset põldu paksu lume sees.
ca 100 meetrit sellest kohast veel edasi kuhu ma seisma jäin.

Esimeseks katsumuseks oligi "Kiisu" esimene ratas põllu pealt masina juurde veeretada läbi paksu lume.
Selleks kulus omajagu aega, jõudu ja närve
Järgmiseks katsumuseks oli, kuidas esisild maast lahti saada.
Kaasas oli korralik õlitung, aga seda ei saanud kusagile alla panna, sest sillatala oli vastu maad.
Nikerdasin siis jupi kaupa tõstes seal kuidagi, kuniks sain tungi korralikult alla ja masina üles tõstetud.
Rattalaager oli ilusasti trumli sees alles ja üritasin siis ratast kuidagi uuesti käändtelje otsa ajada.
Noh, sain alla, aga tiheda keermega kroonmutter oli kadunud + käändtelje otsast oli keere maas

Mõistus otsas.
Mobiiltelefone polnud veel.
Vaja oleks autobaasi teada anda, et selline asi juhtus. Et saadavad tehnoabi järele.
Istun siis seal ja mõtlen, et mida edasi?
Saaks kuidagi linna... autobaasi... saaks mingit abi. Linnani veel 18-20km.
Aga masinat teele niisama jätta ei saa, vesi tuleb siis välja lasta, muidu külmub radikas ja plokk lõhki.
Õues mingi -13...-15 kraadi kurat... ja pole teada, kui kaua läheb....
Liiklus ka maanteel olematu.
Vahepeal paar sõiduautod sõitis mööda ja kõik.

Niisama vahtida pole ka mõtet.
Lasin siis "Kiisul" veed välja ja hakkasin mõnda linna poole sõitvat sõidukit passima, et äkki võtab peale ja viib ära.
Lõpuks õnnestus. Üks hea inimene viskas autobaasi.
Lähen seal siis kolonniülema juurde oma murega. Et olen teel Sae metsa vahel, koorem peal ja esimene ratas alt ära, käändtelg peppus.
Kolonniülem, et tehnoabi Kraz on väljas praegu. Kusagil Tammiku karjääri kandis Kohtla-Järve rajoonis. Teine tehnoabi on garaažis remondis.
Noja kuidas see tehnoabi su sealt ilma esirattata minema peaks vedama? Ja koorem ka veel peal! See tuleb maha saada! Saadaks teise masina sinna, aga kes selle laua koorma seal käsitsi ümber lappab???
Ole nüüd hea mees ja mine proovi ratas alla tagasi saada kuidagi alustuseks. Pidureid sul ka ei ole. Kui Kraz Tammikust tagasi tuleb siis võibolla saab tulla ja su jäiga telikuga taha võtta...

Kurat küll.
Võtsin siis hunniku käändtelje kroonmutreid ja splinte kaasa, ning üks hea mees viskas mind piimaautoga sinna Sae metsavahele tagasi

Mutri võis põhimõtteliselt ilma keeramata käändteljele otsa lükata... mingi keere siiski veel oli kaa kohati ja pidi keeramiseks võtit kasutama.
Kroonmutrile splint otsa.
Nii.

Järgmine küsimus: et kui kaua ma siin nüüd huvitav tehnoabi ootama pean? Ja kas see krdi ratas püsib all, kui see tehnoabi mind vedama hakkab?
Sai kaua seal külmetatud ja lõpuks otsustatud, et sitta kah, sõidan ise minema siit ilma piduriteta.
Aga vesi oli väljas....

Eespool kaugustes paistsid paar üksikut maja. No ikka väga kaugel, et ämbriga sealt vett tassima hakata. Mingi 16-18 liitrit vist läks vett sinna.
Panin siis masinale hääled sisse ja otsustasin majadele lähemale sõita.
Sõitsingi. Temp tõusis kohe kiiresti põhja ja kaua sõita ei saanud... aga kõvasti lähemale sai veeretud.
Siis läksin ämbriga küla vahele vett otsima. Pärast teatud ponnistusi sain ka lõpuks vett.
Tassisin siis kaks ämbrit vett. Enne jääkülma vee sisse valamist ootasin, et mootor uuesti maha jahtuks... juba läks pimedaks...
Lõpuks sain siis ka veed uuesti sisse, masina käima ja hakkasin vaikselt esimese - teise käiguga linna poole veerema ilma piduriteta.
ca iga 2-3km tagant pidi seisma jääma, sest oli tunda, kuidas masin hakkab ujuma... esiratas hakkas jälle alt ära tulema.

Nii ma siis sõitsin need 18km... ilma piduriteta, lauakoorem peal, esiratas sisuliselt ainult splindiga all ja pidevalt seda splinti vahetades...
Jõudsin õhtu hilja lõpuks õnnelikult ka Metsakombinaati, kuhu lauakoorem oli mõeldud....

Käändtelg läks pärast vahetusse.
vahetasin seda ise õues külmaga, sest garaažis polnud kohti... peksin kuvaldaga seal nagu segane... eluks ajaks jääb meelde


3.
1986 kevadel.
Vedasin Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadist vineeri Püssi mööblikombinaati ja Püssist köögikappide töötasapindu Tallinnasse.
Kaks "Kiisut" oli pandud sellele tööle. Koos sõitsime pidevalt, üks ees, teine taga.
See teine mees siis sõitis tookord minu ees, vineerikoorem peal (paks kihiline vineer, suured plaadid, mis katsid kogu veoka kastipõhja).
Jõudsime toonase "Tartu maante ringini" (Järvevana tee ja Tartu mnt ristmik).
Vend läks ringile sellise hooga, et poole ringi peal lendas porte laiali ja kogu vineerikoorem maha
Vineeritahvlid puistas ilusasti teeserva mööda ringi äärt...

No siis oli suurem aplaava. Liiklus osaliselt seisis. Inspektsioon (miilits) saabus lausa kolme masinaga kohale.
Põhiprobleem oli, et kuidas need suured vineertahvlid sealt nüüd kokku saab korjatud ja tagasi masina peale
Mäletan, et lõpuks tuli kahveltõstuk sealtsamast Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadist (Veerenni tänavalt). Pool päeva venis kohale.
Ja siis panid kõik käed külge ja tahvel tahvli haaval ubiti vineer tõstuki kahvlite peale ja see siis tõstis need tagasi kasti.
Aga "Kiisu" porte oli puru ja ei saanud enam kinni seda.
Siis tõime Vineerikombinaadist terve kera mingit traati ja mässisime kastile totaalse traadikihi ümber
Traadiga sai üldse toona absoluutselt kõike masinate juures parandatud
Kindla ajatagant toimuvat "T1"-te (tehnohoole 1) kutsuti traadipingutuseks ja "T2" (tehnohoole 2) oli traadivahetus.

Mees maksis selle jama eest mingit trahvi ka, täpsemalt ei ole ma tema suhtes toona rakendatud sanktsioonidega kursis.



et tuleb memuaare veel... veidi hiljem... mul neid jagub

[Fucs]

4.
1988 suve lõpus vedasin lahtise porte "Kiisuga" Viljandi Piimakombinaadist juustu Rakvere Lihakombinaati.
Suured ümmargused kangid.
Spets "nimetu" juust, mida pandi juustuvorsti sisse ja mida kaubandusvõrgu lettidelt ei müüdud.

Koorem (kangid) pandi plastikkastidega auto kasti, present peale ja present plommidega kinni.
Reede. Päeva teine pool juba käes.
Kusagil Võhma kandis lendas veepumba rihm ja vesi läks keema.
Kurjam küll! Seisan seal kapott lahti ja aurupilv ümber.
Mingi kohalik kolhoos või sovhoos oli seal kuskil ja selle üks "Kiisu" jäi ise minu masina juurde seisma.
Et mis juhtus?
No veepumba rihm lendas...
Kolhoosisovhoosimees, et kaugele sõidad?
Mina, et Rakveresse.
Mees oli kohe abivalmis, et ok krt siis on sul veel tükk maad minna.... ma lähen vaatan majandist, äkki leiab sulle uue rihma....
Käis ära ja tuli mingi kasutatud poolpiduse rihmaga tagasi.
Aga see ei läinud mitte... liiga pikk oli, jäi libisema.
Noh parem ikka kui mittemidagi... äkki veab Tapani välja, seal on autobaas ja saab vast uue rihma....
Vett oleks ka veidi juurde vaja, aga eks vaatab, tee ääres kuskilt vbl saab.

Kapott alla ja rammisin siis vaikselt edasi.
Ca 5-6km sai sõita ja läheb jälle keema rsk.
Seisin siis ja jahtusin pool tundi. hankisin ka vett juurde ja valasin radika täis.
WSiis jälle mingi 5-6km ja keeb kurat.
Jälle pool tundi jahutamist... vahepeal jälle vett juurde ka vaja....
Nii ma siis nikerdasin tulla, kuniks jõudsin Mäo ristini. ja vahetult enne seda käis blahhmatblahhmatblahhmat kapoti all ja masin suri välja.
Veeresin mingi hooga veel natuke edasi ja jäin täpselt ristmikule seisma, nina jõudsin enne sesimajäämist keerata Roosna-Alliku poole, aga tagumik jäi Tallin-Tartu maanteele. Ma ei olnud keset teed vaid ikkagi teeperves ilusasti, aga täpselt mahapööramise kohal, aga ei siin ei seal.

Kapott lahti.
Majandi mehelt saadud poolpidune rihm minema lennanud, vesi keeb, kärsahais üleval...
Jahtub.
Proovin starterit.... ei võta taha
Korraks nagu tahaks vedama hakata aga siis on kõik.
Teine katse.
Ei midagi. Vaikus.
Võtan siis hea abimehe - VÄNDA välja.
Vänt ette ja kukun väntama.
Kuidagi jube kergelt käib.... nagu kompressiooni poleks enam.... krt kas tõesti lendas plokikaane tihend ka??
Kurat küll jõuan mõelda, kui kõrvale veereb Paidest tulnud miilitsamasin.

Et siis mis toimub? Miks te keset ristmikku seisate?
Mina, et miskit läks peppu... veepumba ja geneka rihm lendas minema. Ei saa enam käima.
Need, et masin tuleb ristmikult ära saada! ... ja sõitsid minema.

Istun siis seal. Veotrossi ei ole, on mingi lühike jupp jämedat veoköit.
Üritan Tallinn-Tartu maanteel mõnele sellisele masinale pihta saada, kes saaks mind ristmikult veits edasi tõmmata.
Aga mitteüht sellist masinat. Mõned üksikud poolhaagisega külmik-ALKA-d ainult ja sõiduautod.
Vahepeal keerasin küünlad maha, need on vesimärjad... ikkagi kaanetihend vist rsk....

Paide poolt veereb üle ristmiku jälle miilitsamasin.
Jääb seisma.
Tulevad masinast välja ja minu juurde - noh, ikka seisad siin keset ristmikku? Milles siis probleem on?
Mina, et pole kedagi, kes mind siit minema veaks. Ja plokikaane tihend on puru. Ja aku on tühi. Ja....
Üks miilitsatest siis võttis kuraasikalt autost saua ja läks maanteele... et kohe saab....
Aga ei midagi. Reede õhtu ja mitte üht ilma haagiseta suuremat masinat. Ja ükski haagisega mees ei hakka seal ristmikul minuga nikerdama...

Passisid seal siis oma pool tundi, pakkisid oma saua uuesti masinasse ja läksid jälle minema.
Enne veel hoiatasid, et kuidasiganes aga masin olgu enne pimedat ristmikult kadunud!
Krt küll.
Pidasin plaani, et lähen otsin Paide autobaasi kusagilt üles. Äkki saab sealt mingit abi?
Aga ära minna ei julge... mitu tonni juustu peal.... ainult present katab... mina vastutan ju koorma eest.

Võtsin siis vända, panin esimese käigu sisse ja väntasin selle rondi koos koormaga sealt ristmikult minema
No piisavalt meetreid, et enam ei olnud otse ristmikul.

Ja siis tuli nagu hingeõnnistus Tartu poolt Aravete KETE GAZ-53, suure aknaklaasi koormaga.... suund sees ja tahab keerata ka Tapa peale.
Mina käed-jalad laiali keset teed !
Mees jäi seisma.
Mina näen, et mehel jube raske klaasikoorem peal, masin õõtsub kahte lehte ja vaevalt siigub... südant ei olnud paluda, et äkki võtaks sappa...
Palusin siis teda, et kui jõuab kusagile kohale, et helistaks Rakvere Autobaasi ja ütleks, et masin on koormaga teel.
tema, et krt küll, reede õhtu, kell juba viis läbi, kellele ma enam helistan... ma ikka võtan su sappa. Saad kuni Araveteni vähemalt. Eks siis paistab mis edasi.

OK. Minu lühikese nöörijupiga ei julgenud ennast talle taha haakida. Tühja masina veel, aga koormaga... pidurivõim ei tööta ka ja.... Õnneks oli mehel korralik pikk tross.
Võttis mu sappa. Vaevaliselt, aga saime minema sealt. Ega üle 30-40km/h ei jaksanud vedada.

Saime siis lõpuks Aravetele. mees ütles, et kuna kell on juba palju, siis sõidab klaasikoormaga koju. KETE-s pole enam kedagi kes koorma maha võtaks.
mees lubas, et helsitab kodunt kohe autobaasi dispetšerile, annab minu masina andmed (garaaži nr jms) ja ütleb, et olen Aravete-Tapa vahel kusagil teel.
Mina vaatan, äkki õnnestub veel keegi leida, kes Tapa poole edasi veaks.

Tõmbasin koormalt ühe plommi maha ja presendiserva lahti, ning koukisin kastist ühe juustukera välja ja andsin mehele abi eest.
Teise kera võtsin kabiini ja hakkasin servast ise närima. Terve päev söömata ja näljas.

Istun seal siis ja järan juustu (hea juust oli, peab ütlema!), kui näen peeglist mingeid tulesid.... või "seasilmi" oleks õigem öelda.
Mina kohe kabiinist välja ja käsi püsti.
Mingi Gaz 52 või 53. Jumala mudane ja sitane.
Ees üks lähituli ei põlenud, teine vilkus.
Gabariidi tuled põlesid.
Mees jäi seisma. Kabiinis mängis kassetmakk ja üürgas üle pimeduse. vend tundus olevat "ülemeelikus tujus".... või lausa jokkis...
Keeras oma maki vaiksemaks, akna alla ja küsib, et mis mureks?
Mina, et masin pekkis, juustu koorem peal ja vaja oleks kuidagi vähemalt Tapani saada.
Tema, et OK. Lähen muidu Amblasse, aga võin Tapale ära vedada, kui tiba bensu valad.
Mina, et OK.

Võtsin siis oma vooliku välja ja imesin paagist 10liitrit bensu ämbrisse.
Valasime rokkari masinasse selle sisse.
Tema, et mul trossi ei ole. Sul on?
Mina, et trossi ei ole, aga köis on... jäme ja tugev aga vist veits liiga lühike... ja ei riskiks vbl...
Tema, et huinjaa, viska köis taha, peaasi et on millega vedada.

Krt küll mõtlen.... jätaks selle asja nüüd hea meelega katki, aga krt bens sai juba mehele niristatud ja.....

Panime siis selle krdi köiejupiga minu masina temale sappa.
Aga sellel ei põlenud ka pidurituled taga krt!
Täielik hullumaja !
Tema siis, et ära põe, ma vaikselt lähen ja mingeid äkkpidurdusi ei tee... mul ongi pidurid alles kolmanda korraga... peab pumpama enne...
ISSAND !
See ei tõotanud juba eos head rsk.

Noja siis see mees küttis minema.... mul ju raske koorem peal, tema tühi.... käis laksakas ja see minu krdi köiejupp läks pooleks.
See sai mingi hetk aru, et mind enam taga ei ole ja tuli tagasi... aga oleks võinud ka tulemata jätta

Oi kurat, liiga ägedalt läksin vist... mis sul on seda krdi juustu seal rohkem peal ve?
Mina, et jah, ikka täiskoorem.

Krt, hea küll. Kus see su köis on. lapime kokku ja teeme ära rsk.
mina, et vbl ei ole hea mõte.... see köis oli isegi lühike juba enne...

Huinjaa, mees! paneme selle köie nüüd kokku ja ma viin su tapale raisk, kaua me jamae siin krt reede õhtul....

Noja sõlmisimegi siis selle krdi köie kokku ja panime minu masina talle uuesti taha.
Teine katse õnnestus ja saime minema.
Esimesed paar km oli talutav... aga siis hakkas mees ees üha kiiremini ja kiiremini uhama.... ma pidin seal taga hulluks minema kurat... ime, et ma hetkega halliks ei läinud...

Noja siis ta uhas niiviisi mingi 70km/h+ mind vedada... ma oma juustukoormaga lendasin seal taga, nina vastu tema tagaportet olematuid piduritulesid otsimas...
Ma ei ole sellist hirmu ei enne ega pärast kunagi tundnud. Ausõna.

Aga mees pidas sõna. Vedas mu Tapale autobaasi värava ette välja.
Selle eest, et ma ellu jäin, poetasin mehele ka ühe juustukera kastist...

Nii.
Tapal läksin kohe autobaasi väravasse. Seal istus väravavalve. Kurtsin oma viletsat olukorda.
Et kaks varianti. Kas ma saan helistada Rakvere autobaasi ja kutsuda omale tehnoabi järele või kui see ei õnnestu, siis äkki saab koormaga masina kuidagi ajada Tapa autobaasi õuele. Seal vähemasti on valvatav territoorium. Väravavalves olev mees, et helista ja kutsu abi järgi. Ei tahaks sind koos koormaga siis õuepeale jätta kuni esmaspäevani. kes koorma eest pärast vastutab ja kuidas sa oma masina üldse väravast läbi territooriumile saad? jne jne

Helistasin siis (juba praktiliselt reede öösel - kell võis olla midagi 11 ja 12 vahel) Rakvere ATB-sse, kurtsin oma muret.
Seal peksti tehnoabi juht öösel maast lahti ja saadeti mulle oma KRAZ-iga järgi.
See laekus Tapale millalgi 1 ajal öösel... pühaviha täis ja jube kuri.... ainult sõimas....
Mehe rahustamiseks poetasin ka sellele ühe juustukera kastist...
See tegi mehe veidi leplikumaks. Panime minu tranduleti Krazile kolmnurkse jäiga tiisliga taha ja kobisin tehnoabi masinasse.
Terve tee kuulasin juttu sellest, kuidas ta pidi REEDE ÖÖSEL tulema mingile krdi mõtetule KIISULE järele kusagile... et krdi GAZ-imehed... kogu aeg on teiega mingi jama...
Rakveresse jõudes oli ta mu surnuks rääkinud ja ma poetasin talle veel ühe juustukera koormast....

Minu masin veeti ATB õuele, garaaži ukse taha seisma.
Mina pidin minema esmaspäeval lihakombinaati ja sealt välja kauplema teise masina, kuhu peale mina pidin siis kogu juustu koorma ümber laduma...
Esmaspäeva hommikul olingi Lihakombinaadis ja sain masina.
Visaksime selle juhiga kahekeisi juustukoorma ümber.
Keegi enne seda plomme ei kontrollinud ja minu masinat poolpidusena ka kaalule ei aetud
Seega minu isetegevus sotsialistliku vara riisumises jäi tookord õnneks tähelepanuta.

[Dr.Sci]

Lugedes siin erinevaid memuaare siis Militaar.net peaks hakkama kirjanduspreemiat välja andma, nominente jagub... akf Fucs tegi just tähelepanuväärse avalduse...

[Svejk]

Lugedes siin erinevaid memuaare siis Militaar.net peaks hakkama kirjanduspreemiat välja andma, nominente jagub... akf Fucs tegi just tähelepanuväärse avalduse...

Ühinen täiega.
Ainult et akf Fucsi tähelepanuväärsed ja hästivormistatud memuaarid on (nagu ka akf vanahalvalgi!) lihtsalt foorumit mööda laiali.
Millest on tuline kahju.

Illustratsioon akftp viimasele muljetusele http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 97#p648097

Monitor "Juustulaul":

[sada]

2. kuumjoodiste asendamine külmjoodistega - kuna kuumjoodis sisaldab pliid. Kasutusel autoelektroonikas. Kuumjoodis on väga pikaealine, võib töötada edukalt ka poolsajandi vanusena. Külmjoodisega seoses on massiliselt probleeme, kuna see lihtsalt tuleb lahti.

Juhtusin autoelektroonika tootmises töötama ajal kui toimus üleminek pliivabale joodisele. Sellega oli mingil määral toimetamist ja hädaldamist (hõbedaga pliivaba sulam oli kallim ja vajas kõrgemat jootetemperatuuri, uue protsessi paika saamine masinates võttis aega, võimalik et mõni komponent tootes tuli välja vahetada jne) aga lõpuks vist kvaliteedile suuremat jama sellest ei tulnud. Pikemaajalise mõjuga pole kursis. Külmjoodisest selles kontekstis kuulen aga esimest korda - mis sa praktikuna selle all silmas pead? Sinu sõnastuses saan aru, et see on mingi konkreetne tootmistehnoloogia mida autotööstuses kasutatakse?

[Kapten Trumm]

Puutun autoremondi teemadega suht tihedalt kokku (kõik tuttavad käivad küsimas ja endal ka päris mitu autot). Võin öelda, et nt 2000ndate alguse Volvol kasutatud külmjoodisega asjad on enamasti juba üle tinutatud. Armatuurlauad, kliimaseadme displeid, erinevad funktsioonide moodulid jne. Viimati lasin üle tinutada ABS bloki, kuna see kippus imeasju tegema. Rikked on selles mõttes riukalikud, et esmapilgul vaadates pole nagu viga midagi, blokk pole vett saanud, oksüdeerunud, kuskilt katki jne, mis tähendab, et konkreetne viga ei paistagi. Pliid sisaldava kuumjoonisega üle tinutatuna on need kestma jäänud ja vanakooli tinutusega elektroonika parandamist ei mäletagi. Volvo pole ainuke auto, Audid, mersud jne - igasugu ära kustuvad asjad on enamasti just saadanast külmjoodistega.

Eestis on õnneks mitmeid häid tegijaid, kes täiesti söödava hinna eest tinutavad selle jama üle (ikka vanakooli pliid sisaldava tinaga) ja töötab hästi. Miks seda peab omanik pärast tegema ja miks seda ei tehtud tehases, jääbki segaseks.

[Illike]

.........
2. kuumjoodiste asendamine külmjoodistega - kuna kuumjoodis sisaldab pliid. Kasutusel autoelektroonikas. Kuumjoodis on väga pikaealine, võib töötada edukalt ka poolsajandi vanusena. Külmjoodisega seoses on massiliselt probleeme, kuna see lihtsalt tuleb lahti.
........

Kas Sa oleksid kena ja selgitaksid inimestele, mis asi see külmjoodis Sinu arust on on?
Mind on õpetatud, et külmjoode on jootedefekt.

[sada]

Pliid sisaldava kuumjoonisega üle tinutatuna on need kestma jäänud ja vanakooli tinutusega elektroonika parandamist ei mäletagi. Volvo pole ainuke auto, Audid, mersud jne - igasugu ära kustuvad asjad on enamasti just saadanast külmjoodistega.

Eestis on õnneks mitmeid häid tegijaid, kes täiesti söödava hinna eest tinutavad selle jama üle (ikka vanakooli pliid sisaldava tinaga) ja töötab hästi. Miks seda peab omanik pärast tegema ja miks seda ei tehtud tehases, jääbki segaseks.

Minu teada pole olemas selliseid asju nagu kuumjoodis või külmjoodis. Võib-olla rahvasuus levivad sellised mõisted aga nii pliiga kui pliivaba joodis joodetakse kuumalt, pliivaba isegi kõrgemal temperatuuril. Ma arvan, et sa pead antud juhul silmas külmjoodet (joode - joodetud ühendus, joodis - sulam). https://www.quora.com/What-is-a-cold-solder-joint


Külmjoode on defekt, mitte meetod või tehnoloogia, tekib liiga madala jootetemperatuuri või liiga lühikese eelsoojenduse või jooteaja tõttu. Kuna pliivaba sulami sulamistemperatuur on kõrgem siis on külmjoote tekkimise oht sellega tõesti suurem.

Ma ei ole kuulnud, et korralikult tehtud pliivaba joodise ühendus oleks kuidagi hapram või vähem kestev, pead pakule ei pane kuna pole spetsiaalselt huvi tundnud.

Võin öelda, et nt 2000ndate alguse Volvol kasutatud külmjoodisega asjad on enamasti juba üle tinutatud.

Kui alguse? Minu teada autotööstus hakkas pliivaba teemaga tegelema alles 00'ndate lõpus. Olmeelektroonikale vist hakkas ROHS kehtima 2006 aga autotööstus sai või leidis mingi erandi ja seal lükkus üleminek aastaid edasi.

[häh]

Mina olen kuulnud sõna "kuumjootmine" kasutamist seoses kõvajoodis ja pitsiga jootmine ning olen suht kindel, et see on släng, mitte termin.
Aga külmjoode ei ole kohe kindlasti välditav "vanakooliga", nõukatehnika jootekohti piisavalt üle käidud.

Küsimus on joodise voolamises, nii et ta täidaks korralikult kõik pilud. Liiga madal temperatuur (sh väikese soojamahutavusega otsa kasutamine, otsa vale kuju), räbusti puudumine, detailide omavaheline liikumine, liiga kiire kolvi eemaldamine on need põhi põhjused. Üsna korralik keberniit on ka siis, kui viigust peab sooja välja saama (nt enne detaili pintsettidega hoides). Iga päev kolbi käes ei hoia, aga tuleb ette.

[Kapten Trumm]

ma ei tea kahjuks kommenteerida, ei ole elektroonikas tugev.
Refereerin vaid seda, mida olen lugenud autoajakirjandusest ja mida "tinutajad" on ise öelnud.
Ja selle märksõna on olnud "külmjoodis". Mis tuleb selle ehituspoes leiduva jootetina (tina+plii) ja peenikese kolviga üle tinutada.

Kui ma netis ringi vaatasin, siis tehnoloogias on taoline mõiste nagu "külmjootmine".
Kuumalt joota peenikesi vidinaid nagu protessoreid pidi olema probleem, kuna need ei kannata hästi kuuma.
Sain aru, et kasutatakse pehmeid joodiseid, mis vajavad vähest kuumutamist.
Samas pole taoline joodis nii vastupidav kui vanakooli oma.
Arvutis toatemperatuuril võib kesta, aga autos on väga vahelduvad temperatuurid, päevas võib temperatuuride vahe olla ka 40 kraadi.

Kui alguse? Minu teada autotööstus hakkas pliivaba teemaga tegelema alles 00'ndate lõpus. Olmeelektroonikale vist hakkas ROHS kehtima 2006 aga autotööstus sai või leidis mingi erandi ja seal lükkus üleminek aastaid edasi.

Nt Volvodel ja Audidel tekkisid taolised probleemid sajandivahetuse paiku, Audidel näiteks seoses B5 ja C5 mudelite tulekuga. Võimalik, et probleemi võimendas veel rohke elektroonilise moodulite kasutamine tavaliste releede ja juhtmete asemel ning nende toppimine kohtadesse, kuhu elektroonika ei sobi.
Näiteks B5 kerel asub kere funktsioone (armatuur, aknad-uksed, kliimad jne) kontrolliv moodul juhi jalgade all. B5 passatil vähemasti asus.
Kindlasti vanakooli elekter, mis koosnes jämedatest juhtmetest, releedest ja lülititest, oli palju töökindlam. Igasugu CEM ja CIM blokkide pekki minek on lausa legendaarne ning probleemi lahendada ei suuda tihti ka esindused. Kurioosumina võiks nimeda 1 põlve Volvo XC90 Hadexi "aju" asumine auto põhja all - seda siis maasturil, millega võidakse mülkasse ronida. Venemaal on levinud nende varastamine pargitud autode alt.

[Walter2]

Nn. ''külmjoodise'' tekke eelduseks loetakse kas sobimatut joodismaterjali (joodise ja liidetava metalli liiga erinev soojuspaisumine, mille tulemusena tekivad joodises pinged ja aja jooksul mikropraod - vt. eeltoodud pilti) või liiga madalat kuumutustemperatuuri, kus räbusti ei põle liitekohast täielikult ära.

[Kapten Trumm]

Praegu on olemas ka joodised ja tehnoloogiad, mis eeldavad väga vähest kuumust, kas mitte pehmejoodisteks ei nimetata?
Mulle tuleb järgmine nädal üks auto ukses olev moodul, lammutan vana laiali ja proovin, mis seal vahet on.

[häh]

Sulamistemperatuuri järgi jagatakse, alla 450 kraadi on pehmejoodised.
Jootetina on pehmejoodis.

Pindmontaaži jaoks on üldse jootepasta, kus on joodis ja räbusti koos ja puhuriga susserdad. Või pliiats + peenike traat. Käsitsi tegemiseks siis.

Mina ei oska muud öelda, et enda asjadel on probleem siis, kui tina pole jooksnud läbi plaadi või on detail/juhe liikunud. Üle jootes tavaliselt pole isegi tina lisada vaja, panen kas pliiatsiga või pudelist tilga räbustit ja näitan kolbi.

[wudu]

Sae metsavahelt Rägavere poole välja sõites ühel hetkel lippab ratas masinast paremalt mööda

Ehk, olid Sae ristist ja sellele järgnevast tõusust ja laugest paremkurvist möödas?