EV energia ja julgeolek

[Kriku]

Jah, ma pidasin seda nii elementaarseks, et ei hakanud ülal mainima. Nähtavasti oleksin pidanud

[Kilo Tango]

Jah, ma pidasin seda nii elementaarseks, et ei hakanud ülal mainima. Nähtavasti oleksin pidanud

Vastus oli rohkem mõeldud tegelikult Trummi kahe soojusvaheti jutule. Tegelikult on vähemalt kolm, kui mitte rohkem.

[Kapten Trumm]

Kaberneeme mitte Haabneeme. Seega jääme ootama pigem Tallinna ja Maardu slaavlaste miitinguid.

Kui sa mõteld seda Kaberneemet, kuhu saab Peterburi teelt üle Jägala viadukti, siis seal elavaid kaadreid arvestades saavad petitsioonid olema eestikeelsed ja vihasemad veelgi, kui Haabneemes.

[alax]

Täna kell 14.00 Vikerraadio saade energia teemadel. Kordus 19.00

[nordlys]

Teateid tegelikusest Norramaalt.Google Translate abiks. https://www.nrk.no/vestland/vi-har-aldr ... 1.15359603 .Elektrienergia tarbimisrekord - ärge laadige elektriautosid hommikuti. https://www.nrk.no/vestland/vedforbod-o ... 1.15341560 . Puidupõletamise ja tavaautode keelamine võivad põhjustada elektripuuduse.


Pole vaja viiteid värviliseks teha, foorum teeb seda automaagiliselt. Niimoodi võib ka juhtuda, et need pole enam klõpsatavad.

Kriku

[Kilo Tango]

Austraaliasse ehitatakse 1,2GW akupank elektri varundamiseks.

https://newatlas.com/energy/worlds-larg ... Wf8XQPOmhs

Huvitav, et avaldatakse tippvõimsus, aga puudu on GWh. Samas tüüpiliselt on akupangad ca. 2h mahtuvusega.

[Some]

Tesla eelmine suurprojekt Austraalias peab täisvõimusel vist ühe tunni vastu.
https://newatlas.com/tesla-powerpack-au ... ticle-body
"Now Tesla has been awarded the contract for this key component, which will use a scaled up version of the company's commercial Powerpack energy storage system. In fact, it'll be the largest lithium-ion battery storage facility in the world, boasting a capacity of 129 MWh and an output of up to 100 MW."

https://solarfeeds.com/wiki/tesla-powerwall/

In September 2016, The Powerpack only cost $445 per kWh whereas the 200 kWh energy system and 100 kWh power peak cost $145,100, which is the cheapest available price of Powerwall. By October 2016, Tesla priced the Powerpack version 2 limited system at $398 per kWh. While the last year 2018, the price of a Powerwall battery 2.0 cost $5,900. The latest pricing of the Tesla Powerwall went from $5,900 to $6,700 to $6,500. But this does not include installations, other system updates, and equipment like the supporting hardware which costs $1,100.

Aside from that, it also needs to be changed every 5 to 6 years so it can maintain its capacity to store electrical power. And, its battery can provide reliable system service for 20 years. However, since it uses a Lithium-ion based battery as power storage at home, some researches stated that it might not even last on the given 10-year warranty period.

Whereas, the Powerwall version 2 lasts for 5 or more years beyond its 10-year warranty period. Plus, it doesn’t decline its storage capacity too rapidly.

===========
Ma kahtlen tõsiselt akupankade kasutamises roheenergia stabiliseerimiseks. Parem tõesti juba hüdrolüüsida suurte kadudega vesinikku, seda ladustada (või müüa) ja energia puudujäägi korral vesinik elektriks tagasi.

[Kriku]

Eesti tuuma- ja energeetikateadlaste asutatud Fermi Energia esitab sel aastal valitsusele taotluse algatada riigi eriplaneering nüüdisaegse tuumareaktori rajamise uurimiseks. Kuni viis aastat kestva planeerimisprotsessi rahastamisel on õla alla pannud mitu võtmeinvestorit, näiteks Bolti ja Pipedrive’i asutajad, kuni miljon eurot kaasatakse ka avalikult. Praeguseks on Fermi Energia uue generatsiooni moodulreaktori rajamist ette valmistanud kaks aastat. Ettevõte on sõlminud ühiste kavatsuste protokolli operatiivseks teabevahetuseks ning ühiste uuringute algatamiseks Soome, Rootsi ja Belgia ettevõtetega Fortum, Vattenfall ja Tractebel.

Uue võimuliidu koalitsioonilepingus seisab, et otsitakse võimalusi riigi tuumaenergeetika kompetentsi tõstmiseks ning jätkatakse diskussiooni tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. Samuti väljutakse plaanide järgi põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035. «Meil on üks aastanumber 2035. Kui tahame selleks ajaks millegagi elektrit toota ja hakkame tagurpidi arvutama, kui palju võtab aega jaama ehitamine, loa menetlemine, seaduseelnõu väljatöötamine, regulaatori loategemise võimekuse arendamine ja kui palju võtab aega planeerimine, siis tõepoolest, meil pole eriti palju aega jokutada,» ütles Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets.

Praegu kaalub Fermi kolme veereaktorit ja ühte neljanda põlvkonna reaktorit. Kallemets tunnistab, et neljanda põlvkonna reaktori suhtes ollakse jalgadega maa peal, sest Euroopas on finantseerimine uute tehnoloogiapädevuste ja regulaatorite võimekuste arendamiseks USA või Kanadaga võrreldes tublisti tagasihoidlikum. «Kui mõtleme reaalselt, kes on meie partnerid aitamaks Eesti regulaatoril mõista kütusetsükli pikema aja opereerimise mõjudele, siis siin on päris suur probleem,» sõnas Fermi tegevjuht.

Samas on siin tema sõnul ka päris hea aga, sest kõrgtemperatuurilisi gaasireaktoreid on Euroopas ja Jaapanis käitatud, näiteks Ühendkuningriigi kaheksast reaktorist seitse on seda tüüpi. Koostöös Vattenfalli, Fortumi ja Tractebeliga uuritakse niinimetatud ultra safe nuclear-tüüpi reaktorit, milline rajatakse Kanada tuumalaboratooriumisse 2025. aastaks. «2025 on palju varem kui 2028 (kui plaanitakse Eesti regulaatorilt luba taotleda), nii et meil on demojaam valmis ja on praktiliselt võimalik selle peal õppida,» märkis Kallemets. Teised neljanda põlvkonna reaktorid ja demojaamad valmivad 2029. või 2030ndatel aastatel.

Seda, kui palju võiks maksta pisike, ohutu kütusega gaasireaktor, mis ei saa ära sulada isegi 2500 kraadi juures, päris täpselt veel ei tea, kuid esimesed lepingud sõlmitakse Kalev Kallemetsa sõnul juba järgmisel või ülejärgmisel aastal. Kui Fermi Energia osanik Sandor Liive ütles paar aastat tagasi, et väiksem reaktor maksaks umbes miljard eurot ja oleks konkurentsivõimeline 30–45-eurose megavatt-tunni hinnaga, siis suures plaanis on need suurusjärgud praegugi samad.

https://leht.postimees.ee/7174450/eesti ... umet-votma

[Gideonic]

https://leht.postimees.ee/7174450/eesti ... umet-votma

Minumeelest väga positiivne et ka seda suunda arendtakse. Juba artikli lühiversioonist võimsuse järgi jäi mulje (mida KIrku tsitaat kinnitas), et plaanitakse ikkagi 3. generatsiooni jaama. See 4. mudel on rohkem "what if" teoreetilise versioonina laual. Sellest muidugi tõsiselt kahju, aga arusaadav kui arvatakse et kompetentsi ja finantsi euroopas lihtsalt ei jätku

Muideks eelmine nädal tegi Kurzgesagt päris hea populaarteadusliku graafilise video tuumaenergia ohtudes (loomulikult provotseeriva pealkirjaga aga väga sisulise):
https://www.youtube.com/watch?v=Jzfpyo- ... e=youtu.be

Sealt joonistub väga selgelt välja, et oma puudustest hoolimata jääb tuumaenergia ohutuselt ikka väga samasse klassi taastuvenergia projektidega ning on suurusjärgu võrra ohutum (ja tervistsäästvam) kui fosiilkütused. Samuti et üleüldse on väga raske leida keskonnavaenulikumat tegu, kui praegune ennetähtaegne tuumajaamade sulgemine Kesk-Euroopas, seda kinnitavat uuringut viitasin varasemas postituses, rääkimata siis sellesti otseselt tingitud suurest Venemaa (gaasi) mõistmisest ja armastamisest.

Lisaks, kuitahes kiiresti me ka taastuvenergiaga edasi ei liiguks, saavutame parema tulemuse ka tuumaenergia projektidega jätkates. Äsjailmunud (EL Parlamendi ECR fraktsiooni poolt rahastatud) uuring isegi väidab, et täiendav tuumaenergiasse investeerimine on hädavajalik et 2050. a. EL kliimaeesmärgid oleks üldse mõistlikult saavutatavad. Samuti et puhtalt LCEO järgi on tuumaenergia kuluefektiivseim energiatootmise viis (võrguga liidestamise infrat arvestamata, mis peaks kääre vaid kasvatama):

https://www.world-nuclear-news.org/Arti ... enaissance

[Runkel]

3+ generatsiooni tuumjaamale keskendumine viitab, et plaanid lähevad realistlikumaks. 4. põlvkonna jaama planeerimine läheks liiga pikale. 3+ puhul on süsteemi timmimise ja järelvalve arvestatav kogemus olemas. Nõrkuseks on tuumajäätmed - 4. puhul kõneldakse täielikumast protsessist ning juba olemasolevate jäätmete kütusena kasutamise võimalusest.

Kuidas kommenteerite võimalikku stsenaariumi, kus ettevõtjad, kes Eestisse tuumareaktorit plaanivad, soovivad käivitada siin II-III põlvkonna tuumareaktori – tehnoloogialt samasuguse, mis kõikjal maailmas praegu kasutusel ning millega on ka toimunud tuumaõnnetusi? (Ega läbe oodata IV põlvkonna reaktori valmimist.)

Andi Hektor (KBFI vanemteadur): Üheski arenenud riigis ei lubata ehitada II-III põlvkonna reaktoreid, lubatud on III+ põlvkond. „+“ tähendab seda, et reaktor vastab teatud ohutusstandarditele: piisav jahutusvõimekus ülekuumenemise korral, ohutus radioaktiivse auru lekkimise korral, ohutus reaktorisüdamiku sulamise korral jne.

Kaks Soome rajatavat reaktorit on III+ tüüpi (Olkiluoto 3 ja Loviisa). Ühegi III+ tüüpi reaktoriga pole suurõnnetusi juhtunud. Mina eelistaksin sulasoolareaktorit. Selline reaktor töötab normaalrõhul ja ahelreaktsioon sulasoolas peatub füüsikalistel põhjustel iseeneslikult, kui reaktor läheb kuumemaks töötemperatuurist (600–700 °C). Reaktor on mõõtudelt kümme korda väiksem kui vesijahutusega reaktor ja kütusejäägid on madalama radioaktiivsusega. Teisalt on tegu uudse tehnoloogiaga, mille puhul on investorite äririsk suurem. Ennekõike seetõttu, et turul pole valida konkureerivate kulumaterjalide tootjate vahel, tarneahelad on hapramad jne.

https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ ... -eestisse/

Lisaks, kuitahes kiiresti me ka taastuvenergiaga edasi ei liiguks, saavutame parema tulemuse ka tuumaenergia projektidega jätkates.

Sellega igati nõus.

[parkija]

Tere.

Kas venemaal ei tööta 2 neljanda põlvkonna tuumareaktorit ? Mul see vene keele oskus veidi nigel , kõike oma tarbeks ära ei tõlgi .

Kunagi oli võimalus Sandor Liivelt küsida Eesti tuumajaama kohta , ta vastus oli : " Sinu allkiri on puudu ".

[Runkel]

Sealt samast viidatud Sirbi artiklist:

Hektor: Esimesed [4.põlvkonna] (kommerts)reaktorid töötavad. Nagu eespool viidatud, lääneriigid alarahastasid oma rahumeelseid tuumaprogramme, seega töötavad sellised reaktorid vaid Venemaal ja Hiinas. Venemaal on suured nn BN-seeria kiirete neutronitega töötavad reaktorid, millest esimene alustas tööd juba 1980. aastal (BN-600) ja teine 2015. aastal (BN-800). Nad on selle tehnoloogia müünud ka Hiinale, kus jaam on valminud Sanmingis. Rääkides väikestest moodulreaktoritest, siis Venemaa toodab RITM-200 tüüpi 55megavatise elektrilise võimsusega moodulreaktoreid, millest esimene alustas tööd sel talvel. Hiinal on olemas kõrgtemperatuursed heeliumjahutusega reaktorid, mis põhinevad Saksamaalt sisseostetud tehnoloogial. Minu kindel arvamus on, et me ei tohi osta reaktoreid Venemaalt ja Hiinast. Kanadas ja Ühendriikides peaks esimesed väikesed moodulreaktorid (small modular reaktor, SMR) saama litsentseeritud lähiaastatel, esimesed jaamad loodetakse tööle saada umbes 2028. aasta paiku. Tasub meelde jätta sellised tootjad nagu Terrestrial Energy, Moltex, Hitachi-GE jt. Eesti puhul räägime optimistlikult ajavahemikust 2030–2035.

[Markko]

Kaberneeme mitte Haabneeme. Seega jääme ootama pigem Tallinna ja Maardu slaavlaste miitinguid.

Kui sa mõteld seda Kaberneemet, kuhu saab Peterburi teelt üle Jägala viadukti, siis seal elavaid kaadreid arvestades saavad petitsioonid olema eestikeelsed ja vihasemad veelgi, kui Haabneemes.

Seda sama jah. Mu vihje oli poolnaljaga suunatud sellele, et Kaberneeme kant, nii rannas kui metsa all, on suviti just linnadest valgunud liha sussutavaid slaavlasi täis.

[Some]

Sandor Liive tuumajaamast.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9250744 ... staks-2035

Eestis võiks esimene tuumajaam elektrienergiat toota juba 14 aasta pärast, leiab Eestisse tuumaelektrijaamade rajamist uuriva OÜ Fermi Energia nõukogu esimees Sandor Liive.
Sandor Liive märkis, et uue valitsuse koalitsioonileppe kohaselt on antud lubadus lõpetada põlevkivist elektritootmine just 2035. aastaks.

„See on ka aasta, mil võiks Eestis esimene kaasaegne väike moodultuumajaam juba elektrit toota. Enne elektritootmist tuleb jaam aga valmis ehitada, enne ehitust planeerida, jaamale koht ja sobiv tehnoloogia leida. Enne planeerimist aga tuleb aga planeering valitsuse poolt ametlikult algatada ja selle otsuse saab teha ainult koos Eesti rahvaga," ütles Sandor Liive tänasel Fermi Energia korraldatud konverentsil.

Liive sõnul peab uus keskkonnaminister Tõnis Mölder sisuga täitma eelmise valitsuse otsuse luua riiklik tuumaenergia töörühm.

Ta märkis ka seda, et Belgia ettevõte Tractebel on saamas Fermi Energia osanikuks. Koostööd teeb ettevõte ka nii Rootsi energiaettevõttega Vattenfall kui Soome Fortumiga. Peagi saavad kõik ettevõttesse investeerida ka läbi Funderbeami keskkonna.

Liive märkis ka seda, et Eestis pole juba aastast 2013 rajatud ühtegi uut suurt tuuleparki ning 55 protsenti Eestis tarbitavast elektrist täna imporditakse, päikesepargid suudavad toota aga vaid 1,6 protsendi siin tarbitavast elektrist.

[Lemet]

Tervet konverentsi tuumajaamade teemal saab siit vaadata...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/92501 ... -elektrist