Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
2013 KT juhtusin nägema kuidas toetuseks antud 90mm ei jõudnudki kohale.Jube palav oli ja meeskond pidi seda ise lükkama ja lihtlabaselt võhm lõppes enne kui jõuti kohale.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Olles ise mõne korra lasknud ütleks,et suht lollikindel relv. Moon tasakaalustab relva nii ära,et mingit kehajõudu rakendada sihtimisel ei ole vaja. Ühel õppusel kui sihtmärk oli otsesihtimise laskekaugusest väljas saime pika harjutamise peale isegi kaartulega pihta st. kui teadsime nurka mille alt lasta siis saime kaarega enamus pihta. Hea relv aga moona ammu keegi ei tooda...
Märkimispüss õppuste jaoks, reaalses lahingus valin kindlalt paarislasu märkimispüssi asemel, sest seal laseme liikuvaid sihtmärke.
Märkimispüss õppuste jaoks, reaalses lahingus valin kindlalt paarislasu märkimispüssi asemel, sest seal laseme liikuvaid sihtmärke.
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Mina ei saa aru, miks me ostame Soomest ja Koreast seda rauda kokku, kui 80% tulemusest annab kaudtulevõimekuse digitaliseerimine. Kõlab nagu väga hea tööots digiriik Eesti jaoks aga sama ei ole ka.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kuidas sellest nüüd õigesti aru saada? Kas suurtükisüsteemide asemel ostame mingi hulga mänguriarvuteid ja päeval x hakkavad suurtükiväelased nendest virtuaalset toetustuld andma?!Viiskümmend kirjutas:Mina ei saa aru, miks me ostame Soomest ja Koreast seda rauda kokku, kui 80% tulemusest annab kaudtulevõimekuse digitaliseerimine. Kõlab nagu väga hea tööots digiriik Eesti jaoks aga sama ei ole ka.
Muidu saan Trummi murest aru. On plaanis tuua Koreast ära viimased 6 ostuoptsiooni K9-t ja moodustada kaks mini suurtükipataljoni ilma väljaõppe ja tagavararelvadeta. Igasugune rikke või lahingukaotus on korvamatu ning vastupanu venimisel rohkem kui paari kuu peale on oht jääda ilma kaudtuletoetuseta. Sellisel juhul oleks muidugi tore võtta platsilt aktiivteenistusest väljaarvatud torud ja resesvistide baasil formeerida kuu või paari jooksul lisa suurtükipataljon või kaks isegi. Nagu Akf Herem siin varemalt juba mainis puuduvad nende korralikuks ladustamiseks eelarvelised ressursid. Mis tähendab, et suurtükid iseenesest on võimalik kuskile suvalisele platsile lageda taeva alla ladustada, aga sinna juurde kuuluv muu varustus tuleb kas likvideerida või läheb olemasoleva kahe pataljoni relvastamiseks. Pole ise spetsialist ja sellepärast ei oska õelda kas juba peale mõnda aastat sellistes tingimustes hoidmist on neid torusid üldse ilma suurema remondita võimalik kasutada?
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
No FH-70 väidetavalt ikkagi konserveeritakse. Seega tehniliselt võttes mingi tagavara on.ilma väljaõppe ja tagavararelvadeta
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Ukrainlased alustasid 2014 sõda ka arusaamaga, et mis kuradi kaitseliinid ja kaevikud, tänapäeval on kehasoomus ja manööver.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kaua su hinnangul oleks nt. 2013 aastaks rajatud Ukraina Maginot kestnud?Kapten Trumm kirjutas:Ukrainlased alustasid 2014 sõda ka arusaamaga, et mis kuradi kaitseliinid ja kaevikud, tänapäeval on kehasoomus ja manööver.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3503
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kapten Trumm kirjutas:Ukrainlased alustasid 2014 sõda ka arusaamaga, et mis kuradi kaitseliinid ja kaevikud, tänapäeval on kehasoomus ja manööver.
Tänane kaevikuliin on seal pigem poliitilistel põhjustel kui sõjalistel.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Positsioonidest ilma neile asunud üksusteta on vähe kasu. Ukrainas ei olnud probleem mitte positsioonide puudumine, vaid üksuste puudumine.
Kui tekkisid võitlusvõimelised üksused, suutsid need sõja käigus rajatud positsioone piisavalt edukalt kaitsta nii Donetski lennujaamas kui Debaltseves. Pärast Debaltsevet vastane Svitlodarski rindelõigu vastu midagi tõsisemat isegi ei üritanud.
Mitte et see vähimalgi määral teemasse puutuks.
Kui tekkisid võitlusvõimelised üksused, suutsid need sõja käigus rajatud positsioone piisavalt edukalt kaitsta nii Donetski lennujaamas kui Debaltseves. Pärast Debaltsevet vastane Svitlodarski rindelõigu vastu midagi tõsisemat isegi ei üritanud.
Mitte et see vähimalgi määral teemasse puutuks.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Ma ei ole rääkinud Maginotist. Siit jutlustatud "moodne varustus ja manööver" põhimõttel sebinud jalaväelaste hulgas olid lihtsalt suured kaotused haavatute näol, kui vastaspool selle jalgsi sibliva või kõhuli pikutava seltskonna kaudtulega üle kallas. Siis õpiti uuesti kaevama ja selgus, et kaudtuli polegi nii kole.Kaua su hinnangul oleks nt. 2013 aastaks rajatud Ukraina Maginot kestnud?
Ma näen siin teatud iseendale vasturääkimist - fikseeritud suurtükipositsioonid võtmekohtades ei ole tänapäevane, aga täpselt sama fikseeritud kaevikutes kuskil pudelikaelas kükitamine on? Need meie kaevikud hakkavad saama kaela täpselt sama koledaid asju kui need visioneeritavad D-30 karponiirid sadamates.
Soomes on jah, rannakaitse pea-aegu kõik mobiilseks muutunud, välja arvatud see ainus 130 mm tornpatarei Helsinki ligidal. Aga Soomes on ka laiemalt maaväe võitlusdoktriin muutunud (sedavõrra kuivõrd uusi üksusi on õpetatud) ja seal tõepoolest, fikseeritud kaevikuliinidele eriti rõhku ei panda, kuna saadi aru, et need kallatakse üle igasugu asjadega ja murtakse vältimatult läbi. Või minnakse mööda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
..ikka tõesti vänimetu kirjutas:No siis on ju hästi, et täna ja praegu seda keegi ei teegi.küsimus ON kogu aeg olnud selles, et täna ja praegu meie olemasolevate 48 x D30 vanarauda kandmine oleks kuritegu
Martin Herem kirjutas:Nüüd vana jutt ... nende relvastuses hoidmisel pärast seda, on vaja: täiendada moona, hooldada/uuendada transpordivahendeid ja relvi, hankida sidevahendid, värskendada ja määrata isikkoosseis, hankida neile individuaalvarustus, luua taristu ... raha eest mida täna eelarves ei ole.
Veelgi enam. Täna ei paista meil raha olema ka selle 2. 122mm STVP jaoks aastal 2025, 2026 või 2030.
Sisuliselt on täna otsus: 1. 122mm STVP asemel teeme K9 pataljoni, kasutades tänaseid ülapidamise vahendeid K9 pataljoni jaoks.
Kui on vahendeid, siis võivad need relvad jääda (osaliselt) kasutusse. Näiteks Maakaitses. Kui on perspektiivi, siis ei lõika keegi neid ka seibideks. Kuid tänaste ressursside juures ei ole konkreetsematel otsustel rohkem väärtust, kui vitsaga vee peale joonistatud "Mona Lisal".
..olen ma ainus, kes loeb ridade vahelt välla, et D30 on juba samahea kui "korstnasse kirjutatud"Viiskümmend kirjutas:Praegu pooleliolevas suurekaliibrilise laskemoona koondhankes ju 122mm moona ei ole üldse, mis näitab, et ega pikka pidu sel D30-l ei ole.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Liige
- Postitusi: 2368
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kui aastal 2024 tuleb teha valik
a) hoida alles ja kasutuses D30neid 5 miljoni eest aastas, sh hoida laskemoona varusid selle üksusele
Või
b) tagada osaliselt selle raha eest MLRSi võimet
Siis on vastus B.
Aga täna ei ole alust seda otsust teha.
Mida sa Borja punnitad?
a) hoida alles ja kasutuses D30neid 5 miljoni eest aastas, sh hoida laskemoona varusid selle üksusele
Või
b) tagada osaliselt selle raha eest MLRSi võimet
Siis on vastus B.
Aga täna ei ole alust seda otsust teha.
Mida sa Borja punnitad?
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Ma ei "punnita" vaid konstanteerin fakti, et 48tk D30neid olete te de facto juba maha kandnud.
Ja mida sina selle "punnitamisejutuga" (veel) punnitad
Ja mida sina selle "punnitamisejutuga" (veel) punnitad
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Pmt ainuke põhjus miks D30 hoida on maaväeüksuste kaugtule suurem kättesaadavus.
Kui nende ülalpidamisraha läheb MLRSide ja/või lisa 120 mm miinipildujate peale ... oleks täiesti kaalutav nende loobumine.
Selles osas, et kui me tahame kaugtule kättesaadavust suurendada siis selleks oleks kõige lihtsam ja odavam lahendus 120mm miinipildujate suurem kasutus ning tõstmine ratastele.
122 mm mürsu ja 120 mm miini mõju on enam vähem sama (Trumm küll kusagil vaidles, et betoonkindlustuste vastu on 122 mürsk parem, kuid see poleks vist peamine sihtmärk). D30 laskeulatus on küll poole suurem, kuid kompanii ja pataljoni tasemel pigem ei oma see suuremat tähtsust.
Kui nende ülalpidamisraha läheb MLRSide ja/või lisa 120 mm miinipildujate peale ... oleks täiesti kaalutav nende loobumine.
Selles osas, et kui me tahame kaugtule kättesaadavust suurendada siis selleks oleks kõige lihtsam ja odavam lahendus 120mm miinipildujate suurem kasutus ning tõstmine ratastele.
122 mm mürsu ja 120 mm miini mõju on enam vähem sama (Trumm küll kusagil vaidles, et betoonkindlustuste vastu on 122 mürsk parem, kuid see poleks vist peamine sihtmärk). D30 laskeulatus on küll poole suurem, kuid kompanii ja pataljoni tasemel pigem ei oma see suuremat tähtsust.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Siinkohal olen akf-iga vägagi nõus. Miinipildujate kasutamine on väga alahinnatud.Selles osas, et kui me tahame kaugtule kättesaadavust suurendada siis selleks oleks kõige lihtsam ja odavam lahendus 120mm miinipildujate suurem kasutus ning tõstmine ratastele.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 8 külalist