Jaanus2 kirjutas:Gaasi tarbimist on Eesti tublisti vähendanud, suuresti Vene enda varasema hinnapoliitika tõttu - paljud katlamajad kasutavad gaasi asemel nüüd puiduhaket. Saksamaa on siiski imelik - esiteks ei olnud NS toru järele mingit otsest vajadust, läbi vanade torude tuli piisavalt gaasi. Aga hädasti oli vaja privaattoru, mis läbi Ukraina ei läheks, toru hinnale vaatamata, hädasti oli vaja! Seda gaasigi ei ole, mida sinna torusse panna (ilma läbi Ukraina minevat vähendamata), aga ikka on vaja! Samuti on hädasti vaja oma tuumajaamad kinni panna ja energiapuudujääk tekitada, mida siis Vene gaasiga katta. Nii meie tubli Saksamaa vähendab Ukraine transiiditulu edaspidi ja ühtlasi aitab finantseerida Vene agressiooni Ukraina vastu.
See on igati asjalik küsimus Saksamaa lähenemise kohta, sest meie riigis kus Saksa keele populaarsus on pidevas languses 90ndatest alates ja Vene keel on näit. riikliku poliitika tõttu (väiksemad koolid ja vanema ealised õpetajad) tehtud Eestimaal de facto teiseks keeleks, on Saksamaa lähenemine mitmele teemale laiemale ringile kohati suht arusaamatu. Täiesti endise N-Liidu "vabatahtliku liikme" sündroom kus reaalsusega nagu ELi liikmelisusega on raske kohaneda, näit haridus on meil ju ikkagi suht kinni nõukaajas (mõnede eranditega). Seega proovin natuke selgust tuua.
Saksamaal on juba pikemat aega tunda andnud roheline erakond (Die Grünen). Juba 80ndatel tehti lärmi BDRis (L-Saksa) ja osaliselt selle tulemusel suunati jäme osa oma solgist ja mürgistest jäätmetest DDRi (Ida-Saksa) kes sümboolse summa eest olid valimis seda jama enda krundile võtma sest riigieelarve vajas lappimist (keda see teema huvitab, osaliselt kajastatud ERRi Jupiteris "Vabaduse hind",
https://jupiter.err.ee/1230310/vabaduse-hind). Hetkel on rohelised seal suht populaarsed ning mõjukad ja seoses kliima teemadega, on sakslased suuna võtnud söepõletamise vähendamisele ja selle asendamisele teiste vähem saastavate allikatega nagu "roheline" energia ja gaas. Rohelisel energial on omad hädad sest päikesepaneelide või tuuleturbiinide tootlikus sõltub laialdaselt ilmast ja nende tasuvus on sõltuv püsivamatest elektritootmise vahendistest. Tšornobõl või Fukushimat ei taha keegi + vastavates jaamades tekkivate tuumajäätmetega ehk tuumajaamad lähevad ajalukku. Lisaks on sakslased välja arvutanud, et süsi on kallim lahendus elektri tootmiseks kui maagaas või tuule energia (graafik all).
Kohlestrom viel teurer als bisher gedacht - Söe energia on palju kallim kui varem arvati
Gesamtkosten für Strom aus neuen Großkraftwerken in Deutschland - Elektri koguhind uuetes suurtes elektrijaamades Saksamaal
Tõlge: Wind - Tuul, Erdgas- Maagaas, Steinkohle - Antratsiit, Braunkohle - Pruunsüsi
Mis vene gaasi puutub siis sakslased mängivad siin pikka mängu. Tänu LNG tulekule ja ameeriklaste tegevusele selle turul, on oodata suurte ostjate nagu Saksamaa, võimekust rohkem hinda mõjutada. Ühest küljest on neil soov oma tööstust jms toetada läbi kindla tarne ja ka võimalusel suurendada kasumeid väiksema gaasi hinna arvelt. Teisest küljest pole sakslastest mööda jooksnud Venemaa viimaste aastate tegevused Saksamaal, mõrvad jne, ehk Venemaad nähakse ikkagi ohuna ja soovitakse võimalusel võimalikult nõrgana hoida. Sealt ka Saksamaa avatus olla venelastele Navalnõi teema eest valmis rohkem saktsioone kehtestama.
Venemaa õli ja gaasi tööstus sõltub laialdaselt Euroopa ja P-Ameerika tehnoloogiast ning rahastusest ja Krimmi teemal tehtud saktsioonid annavad ennast üha rohkem tunda. Kuigi avalikult seda ei tunnistata, paistab Venemaa gaasitööstusel olevat probleeme juba mõned aastad sest 2019 hakati türkmeenidelt jälle gaasi sisse ostma just Euroopasse edasi müümise pärast (
https://www.rferl.org/a/russia-gazprom- ... 83131.html). Suht imelik liigutus võttes arvesse Venemaa enda teadaolevate maardlate gaasi hulka aga ju siis ei saada nendele ligi.
Pikema perspektiivi kohast, mängivad venelased ennast nurka kui praegust mängu ei muudeta ehk eeldatakse, et Euroopa vajab nende gaasi rohkem kui nemad Euroopa eurosid ja majanduse mudel püsib sama. Ukraina hädad ja hetkel suurenev gaasi kaubandus Venemaaga on pigem ajutine probleem mis sakslasi jätab suht külmaks niikaua kuni neid endit otse Ukraina probleemid ei puuduta.
Üldiselt igati saksalik lähenemine, kõik on välja arvutatud ja üksipulgi läbi mõeldud.
