Eesti raskem juba olemasolev "raud"

[Kapten Trumm]

Pole mõtet jama toota ja mingeid võrreldamatuid asju võrrelda. Neid me ei kavatse viimases kulumisastmes lattu panna ja pikaajaliselt säilitada.

Ja noh, i-le paneb täpi just selline propagandistlik purtsatus:

Pigem võiks seda nimetada propagandaks kaotusele...

[andrus]

Tehnika puhul suureneb rikete võimalus võrdelisekt keerukuse kasvu ruuduga. Ehk kaks korda keerukam masin läheb neli korda tõenäolisemalt katki.

Viidet on sellele seadusele? Tundub järjekordne loll-lihtsustav lähenemine olema.

[Viiskümmend]

122mm ilmselgeks plussiks on sellise moona odavus ja see on ikka palju odavam, kui mistahes 155mm moon.

Kui siin omaette rääkida siis...

D30-le on arvestatava moonatagavara hankimine täiesti reaalne ja taskukohane
K9-le on mingi arvestatava moonatagavara hankimine juba ülimalt kallis ettevõtmine
MLRS raketisüsteemile on sõjaliselt arvestatava moonatagavara hankimine aga juba ulme
Laevadevastasele raketisüsteemile on arvestatava moonatagavara hankimine täpselt samasugune ulme
Ulme on ka tulevasele keskmaa ÕT raketisüsteemile mingi arvestatava moonatagavara ostmine. Kõik see on lihtsalt liiga kallis.


Minu arust ei näe see 122mm projekt üldse nii halb välja, eriti kui tuleb ka see uudne digitaalne C2, mis tagab ühtviisi hästi igasuguse kaudtule täpsuse ja õigeaegsuse selle platvormist sõltumata.

[mart2]

122mm ilmselgeks plussiks on sellise moona odavus ja see on ikka palju odavam, kui mistahes 155mm moon.
...
D30-le on arvestatava moonatagavara hankimine täiesti reaalne ja taskukohane
K9-le ...
...
Minu arust ei näe see 122mm projekt üldse nii halb välja, eriti kui tuleb ka see uudne digitaalne C2, mis tagab ühtviisi hästi igasuguse kaudtule täpsuse ja õigeaegsuse selle platvormist sõltumata.

Võtaks nüüd kaardi ja paneks füüsiliselt olemasolevate 2pataljoni D30 torude (üks kummalgi brigaadil) paigutuse ning tuletoetuse ulatuse ja ja võrrelda seda idanaabri vastutule võimalustega. Siis teeks sama kummagi brigaadi kavatsetava Kõu pataljonidega?
Sis võtaks maha D30 ja laskemoona ülalpidamise kulud ning liidaks selle Kõudele laskemoonana?

[tuuba]

kellega sõdida kavatseme, on teada.

missugust sõda kavatseme pidada--vat see on küsimus. kas nii nagu I või II ilmasõjas, et palju kaevikuid ja kindlustatud positsioonid jnejne?
pigem ikka IV ilmasõda kus toru , ükskõik mis kaliibriga , annab 10-20 minutit tuld ja siis minema kuhugi järgmisele positsioonile, soovitavalt 50 km eemal.

seda suudavad ka D30-d

nagu eelpool targemad on välja toonud--mida lihtsam süsteem, seda töökindlam. ja ma olen kindel,et 4 D30t annavad sama efekti kui 2 K9t.

nende otsasaamise võimalus on 1-1, seega on mõttekas hoida nii olemasolevat torudehulka kui luua lisa uute (K9) näol.

PS puust nui on lähivõitluses palju parem kui tulenui....

[Drax]

ja ma olen kindel,et 4 D30t annavad sama efekti kui 2 K9t.
nende otsasaamise võimalus on 1-1
seega on mõttekas hoida nii olemasolevat torudehulka kui luua lisa uute (K9) näol.

Sisemisele kindlusele lisaks võiks nüüd natuke uurida, mis relvasüsteemidega tegu.

[alari]

pigem ikka IV ilmasõda kus toru , ükskõik mis kaliibriga , annab 10-20 minutit tuld ja siis minema kuhugi järgmisele positsioonile, soovitavalt 50 km eemal.

10 minutit pärast tule avamist tulevad alla juba venelaste mürsud, kui suurtükk on nende kaudtule ulatuses.

ma olen kindel,et 4 D30t annavad sama efekti kui 2 K9t.

155mm mürskude kaal on ca 2x 122mm mürskude kaal. Ehk siis mürskude massi järgi 2x K9 = 4x D30. Lisaks on on K9-tel võimalus lasta 3 mürsku ja need peaks tabama sihtmärki samal hetkel (MRSI).
Seega võiks öelda, et 2x K9 suudab sihtmärgile saata 3x rohkem kilosid mürske kui 4x D-30.
https://military.wikia.org/wiki/Artillery#MRSI Väidetavalt on Pzh2000 MRSI kaugus 17km. Kuna K9 raud on ka sama pikk ja laengukamber sama suur, siis peaks teoorias mõlemad suutma lasta sama kaugele MRSI tuld, mis on kaugemal, kui D-30 tule ulatus.

nende otsasaamise võimalus on 1-1

K9 Thunder protects the internal crew and onboard equipment against 155mm shell fragments. - K9 soomus kaitseb 155mm mürsu kildude eest
D-30-l puudub soomus. Ma ütleks, et D-30-l on otsasaamise võimalus palju suurem.

[Martin Herem]

... eriti kui tuleb ka see uudne digitaalne C2, mis tagab ühtviisi hästi igasuguse kaudtule täpsuse ja õigeaegsuse selle platvormist sõltumata.

Mulle meeldib see "digitaliseerimise jutt" - kas keegi aru ka saab, mida see tegelikult tähendab?
Positsioonile liikumine käib sama kiirelt.
Positsiooniks on vaja samasuguseid tingimusi.
Tuleülesande täitmiseks ja positsioonilt lahkumiseks läheb sama palju aega.
Laskeulatus ei muutu.
Mürsu toime ei muutu.
Mingit killukaitset ei teki.
Kuid tõepoolest, info sihtmärgi kohta liigub kiiremini, laskeandmed arvutatakse ja edastatakse kiiremini. Isegi kordades kiiremini.

Aga mis ma siin räägin - õpitud abitus, raamides mõtlemine, pugejatest alluvad ...

... seega on mõttekas hoida nii olemasolevat torudehulka kui luua lisa uute (K9) näol.

See süsteemiväliste "sõjamajandusteadlaste" visa ressursside ignoreerimine on aga lausa hämmastav. Vahest ei saa ma ise ka aru, miks me D30neid ja Kõusid juurde ei hangi. Mõttekas oleks ju!?

[Viiskümmend]

"Digitaliseerimise jutt" on süsteem nimega - AFATDS või mingi selle Euroopa derivaat

"The Advanced Field Artillery Tactical Data System (AFATDS) is the Fire Support Command and Control (C2) system employed by the U.S. Army and U.S. Marine Corps units to provide automated support for planning, coordinating, controlling and executing fires and effects.
AFATDS prioritizes targets received from various sensors and performs attack analysis using situational data combined with commander's guidance. The result is timely, accurate and coordinated fire support options to engage targets using Army, Marine, Navy and Air Force weapon systems. The system provides complete flexibility to manage attacks on preplanned and time-sensitive targets.
AFATDS supports weapon systems such as mortars, field artillery cannons, rockets, close air support, attack helicopters, and Naval Surface Fire Support (NSFS) systems.
AFATDS also acts as a fire support "server" to LAN-based and Tactical Internet-based clients, including the AFATDS Effects Management Tool (EMT), and the USMC Command and Control Personal Computer (C2PC) EMT.
AFATDS is used in all U.S. Army echelons from weapons platoon to corps and in the Marine Corps from firing battery to Marine Expeditionary Forces. AFATDS is installed aboard the U.S. Navy LHA/LHD Class big deck amphibious ships to support Expeditionary Strike Groups (ESGs) for amphibious operations.
AFATDS operates with all current and planned U.S. fire support systems, as well as Allied field artillery C2 systems such as the United Kingdom's BATES, the German ADLER, French ATLAS, and Italian SIR. AFATDS is approved for foreign military sales.

[alari]

Minu teada peaks uus digitaalne tulejuhtimise süsteem olema suures osas ajateenijate kirjutatud.

[tuuba]

See süsteemiväliste "sõjamajandusteadlaste" visa ressursside ignoreerimine on aga lausa hämmastav. Vahest ei saa ma ise ka aru, miks me D30neid ja Kõusid juurde ei hangi. Mõttekas oleks ju!?

Hea Martin!

ma ju ei ignoreeri majandust.
ma väidan seda, et RA olukorras piisab D30te hoiustamiseks kõva kattega (killustik) varjualusest (PVC hall, 25x 9 meetrit kõrgusega 4,5 m maksab ca 4000 euri koos paigaldusega).
mürskude hoidlad ehitatakse nii või naa ja pole vahet,on sääl sees püssipadrunid või 122 mürsud.

ma mõtlen rohkem selle pääle,et kui (ptüi-ptüi) meil neid torusid vaja läheb, siis oleks neid võtta 3 x rohkem kui mehi nende mehitamiseks. igas sõjas kulub raud kiiremini kui liha.

olen ise näinud neid D30 tegutsemas--piisavalt mõjusad. nendega laskmiseks--arvan, et tunnist -kahest piisab,et ära õppida. lasketabelid on ju olemas? või ei ole?

[Martin Herem]

Loe ikka kõike mis selle üksuse jaoks on vaja.
Aga üldiselt ma kummardan Teie enesekindluse ees!

... olen ise näinud neid D30 tegutsemas--piisavalt mõjusad.

Mul oli kunagi relvade ja isikkoosseisu näol terve pataljon neid D30neid ... aga vist ikka olen sinust lollim.

[TTA]

See süsteemiväliste "sõjamajandusteadlaste" visa ressursside ignoreerimine on aga lausa hämmastav. Vahest ei saa ma ise ka aru, miks me D30neid ja Kõusid juurde ei hangi. Mõttekas oleks ju!?

Hea Martin!

ma ju ei ignoreeri majandust.
ma väidan seda, et RA olukorras piisab D30te hoiustamiseks kõva kattega (killustik) varjualusest (PVC hall, 25x 9 meetrit kõrgusega 4,5 m maksab ca 4000 euri koos paigaldusega).
mürskude hoidlad ehitatakse nii või naa ja pole vahet,on sääl sees püssipadrunid või 122 mürsud.

ma mõtlen rohkem selle pääle,et kui (ptüi-ptüi) meil neid torusid vaja läheb, siis oleks neid võtta 3 x rohkem kui mehi nende mehitamiseks. igas sõjas kulub raud kiiremini kui liha.

olen ise näinud neid D30 tegutsemas--piisavalt mõjusad. nendega laskmiseks--arvan, et tunnist -kahest piisab,et ära õppida. lasketabelid on ju olemas? või ei ole?

No on ikka vahe küll kas ehitad laskemoona hoidla kahe või kolme või nelja suurtükiväepataljoni moona jaoks

[tuuba]

akf Martin

minust lollimat pole olemas, arvestades Kriku tegevust mu kommentaaride eemaldamisel.

D30 tegevuse tulemusi nägin 1986 suvel afgaanis. üldjuhul anti tuld neljast torust ja kiirtule korral oli segi taevas ja maa ja kõik mis sinna vahele jäid.

ehk siis--ise ei tahaks mitte sihtmärk olla.

[OLAVI]

Tehnika puhul suureneb rikete võimalus võrdeliselt keerukuse kasvu ruuduga. Ehk kaks korda keerukam masin läheb neli korda tõenäolisemalt katki.

Viidet on sellele seadusele? Tundub järjekordne loll-lihtsustav lähenemine olema.

Seadmete tööea planeerimist peaks iga insener olema koolis õppinud, et "seadme tõrgeteta tööiga" sõltub üksikute "elementide tõrgeteta tööajast" ja on pöördvõrdeline seadmes sisalduvate elementide hulgaga.

Seda on mõistlik teada igal isikul kelle tegevuse tulem sõltub tehnikast.
Siin on mõni näide valemitega, seadmete töökindluse arvutamisest:
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... dlus_1.pdf
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... dlus_2.pdf

(Matemaatikateadlased on arvutanud et matemaatiliselt arvutades, lähtudes tõenäosusteooriast, on iga töötava seadme normaalne olukord "katki olek", sest töötava seadme ükski komponent ei saa olla 100,00% nende valmistamise olukorras. Alati on kuskil mõnes sõlmes kulumine, oksüdeerumine või tolm jne.)