Hanked EKV

[Viiskümmend]

Matchib tõenäoliselt paremini, ka 120mm moon osteti eelnevalt ju Elbitilt?

[Leo]

3,8 miljonit € 8,6 mm snaipripüsside peale viitab, et keegi on ikkagi aru saanud, et Norra museaalid ei olegi parim, mida EKJle vaja, sest selle summa eest suudetakse osta kolmekohaline arv Sako TRG M10id

[aj1972]

Oktoobri lõpp novembri algus lubati,et kohe selgub CV kerede ümberehitamise uue hanke tulemus. Nüüd mõned kuud edasi läinud ja ikka vaikus kas läks see hange metsa?

Ise küsin ja ise vastan. Tundub,et aprillis siis uuele ringile...https://hanked.kaitseinvesteeringud.ee/ ... -rh-hange/

[nimetu]

Ise küsin ja ise vastan. Tundub,et aprillis siis uuele ringile...

Tegu on remondi ja hoolduse (RH) hankega, mille alla käivad Pasid, K9 ja CV90. Ümberehitus on midagi muud.

[Chupacabra]

See kuu on alustamisel uute 7.62 mm kuulipildujate hange ning septembris 8.6 mm snaipripüsside hange.

https://hanked.kaitseinvesteeringud.ee/ ... lipilduja/

https://hanked.kaitseinvesteeringud.ee/ ... avarustus/

Eelarve järgi näppudel arvestades paistab et uued KPd saavad ainult 1. ja 2. Br.

[alari]

https://www.postimees.ee/7195123/kaitse ... relvastust
Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2022-2025, milles nähakse ette uue relvastuse soetamine, meremiinide ja rannikukaitse süsteemi kasutusele võtmine ning liikursuurtükkide juurutamise jätkumine. Lisaks arendatakse kaitseväe juhtimisvõimet, paraneb olukorrateadlikkus, sealhulgas NATO nõuetele vastava mereseire osas ning arendatakse taktikalist sidesüsteemi.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on oluline, et uue arengukava raames suudaksime hoida praegu olemasolevaid võimeid, aga arendad ka uusi. «Siin on heaks näiteks merekaitse tugevdamiseks tehtavad sammud, kus meil on olnud mitmeid vajakajäämisi ning milles teeme Eesti ja liitlaste investeeringute abil märkimisväärse arenguhüppe parema olukorrateadlikkuse, side ja kaitstuse saavutamiseks. Samuti oleme alustamas niiöelda tuleviku mereväe projekti, mis peaks suunama Eesti ja ka teiste riikide merevägede nägu 10-15 aasta pärast,» lisas Laanet.

Ta märkis, et kaitsevalmiduse arendamine on pikaaegne protsess, mille pausilepanek mõjutaks Eesti julgeolekut aastakümneid. «Tahame uue arengukavaga arendada samuti neid võimeid, millega saame ka tsiviilühiskonnale kriisides toeks olla,» lisas Laanet, kelle sõnul plaanitakse välihaigla lahendused välja arendada nii 1. kui 2. jalaväebrigaadi juures.

Üks kaitseväe välihaiglatest oli kasutusel eelmisel kevadel Saaremaal toetamaks sealse haigla hakkamasaamist koroonaviirusega. Välihaigla komplekteerimisel on suures osas kasutatud Eesti ettevõtjate pakutavaid lahendusi. Kaitseministeerium toetab nelja-aastasel perioodil Eesti kaitsetööstuse arengut ja kaasrahastab ettevõtete kõrge ekspordipotentsiaaliga teadus-arendusprojekte 3,2 miljoni euroga.

2019. aastal suunas kaitseministeerium kaitsehangetesse, taristusse, IT-teenustesse, kinnisvarahaldusesse, sisse ostetud toitlustusteenusesse ning erinevatesse majanduskuludesse kokku ligi 338 miljonit eurot koos käibemaksuga. 53 protsenti ehk üle poole sellest rahast läks Eesti majandusse. Ka uue arengukava perioodil hangitakse hinnanguliselt rohkem kui pool teenustest ja toodetest kodumaistelt ettevõtetelt.

Uue arengukavaga on plaanis kasutusele võtta uued käsitulirelvad, kuulipildujad, tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid ja miinipildujad.

Arengukava raames suurendatakse investeeringuid Kaitseliidu baasil formeeritavate maakaitse üksuste relvastusse ja varustusse. Kaitseliidu iga-aastane tegevustoetus ulatub 2025. aastal 43,7 miljoni euroni, millele lisanduvad maakaitseüksustele tehtavad hanked. Jätkatakse põhimõttega, et Kaitseliidu põhjal formeeritavate üksuste varustamine toimub samaväärselt sarnaste ülesannetega kaitseväe üksustega.

Lisaks juba mitmetele täielikult varustatud üksustele saavad selle arengukavaga kogu ulatuses varustatud tagalapataljonid, pioneeripataljonid ning sõjaväepolitsei kompanii.

Suuremahulisematest hangetest soetatakse transpordivahendeid. Samuti parandatakse sõdurite kaitstust ja soetatakse lasermatkeseadmed, mis võimaldavad piiratud väljaõppetingimustes kompaniitasemel üksustel realistlikult ja tõhusalt kokku harjutada.

Endiselt pööratakse tähelepanu piisavate laskemoonavarude tagamisele. Aastatel 2022-2025 investeeritakse laskemoona 135 miljonit eurot, millele omakorda lisandub täiendavalt riigi kaitseinvesteeringute programmi iga-aastased vähemalt 20 miljonit eurot.

[Roamless]

Ma ka näppude peal lugesin ja sain, et uusi KPsid ca 800-1500 tk ja 6.8mm snaipripüsse ca 150-200 tk (oleneb komplektist).
Minu näpuarvutus näitab, et nendest peaks piisama kogu op. struktuurile sh KLile.

[Leo]

Kuupildujate amortisatsiooni astmest on palju räägitud. Samuti on EKJ TRG 42 olnud kasutusel üle 10 aasta ja kindlasti päris väsinud. Komplekti hind võib olla päris müstiline kui selle hinnaga tahetakse osta ka termosihik, laserkaugusmõõdik. Ma väga loodan et ostetaks 2 rauda 2 eri kaliibriga sest 308 padrunid on baasõppes ikkagi kordades odavamad. Ma loodan ka seda et lisaseadmed ostetakse kõikidele relvadele ja kõiki saaks kasutada 24/7.

[alari]

Ma ka näppude peal lugesin ja sain, et uusi KPsid ca 800-1500 tk

India hankis hiljuti 16,479 Negev 7,62 kuulipildujat ca 100 M€ eest. See tähendab, et 12 M€ eest saab peaaegu 2000 kuulipildujat. Isegi kui ühe relva hind on kõrgem, siis peaks ka minu arvutuste järgi saama uued relvad op. struktuurile.

[dixci]

3,8 miljonit € 8,6 mm snaipripüsside peale viitab, et keegi on ikkagi aru saanud, et Norra museaalid ei olegi parim, mida EKJle vaja, sest selle summa eest suudetakse osta kolmekohaline arv Sako TRG M10id

Poola teatavasti hankis 7.6 miljoniga 150 komplekti, 3.8 miljonit on umbes pool sellest. Seega jääb eeldatav relvade arv siiski 80 eksemplari juurde? Pataljoni snaiprirühmas on 8 snaipripaari, relvi ostetakse kümnele snaiprirühmale?

[mart2]

Poola hange oli tehtud nii, et püssid tulevad kõigi lisadega ja laskemoonaga.
Eesti hanke täpset sisu ei tea.

PS. Ma ei laida ega kiida hanget. Ainult rahale taandades, ilma teadmata isegi relvade arvu ning komplekteeritust, ei ole arukas hinnangut anda.

[dixci]

Vaevalt viitsivad nad relvale kõiki neid lisasid hakata eraldi hiljem juurde ostma. Kui peamised elemendid omavahel kokku liita siis peaks ühe relvakomplekti hinnaks tulema u. 48 000 eurot ja 3.8 miljoni eest saab selliseid komplekte u. 80.

Sako TRG M10 7000 eur.
Optika Hensoldt ZF 6-24x72 2500 eur.
Optikakinnitus Spuhr 300 eur.
Varuraud koos lukuga 1000 eur.
Summuti Ase Utra SL7 350 eur.
Tugijalg Atlas 350 eur.
Öösihik NSV1000 15000 eur.
Soojussihik IRV900A1 20000 eur.
Kandekott, varusalved, suudmepidur jms. 1000 eur.

[mart2]

Vaevalt viitsivad nad relvale kõiki neid lisasid hakata eraldi hiljem juurde ostma...

No kui analüüsi aluseks on kindel väide et "vaevalt nad viitsivad", siis on asi kindel!

[Kapten Trumm]

Vaevalt viitsivad nad relvale kõiki neid lisasid hakata eraldi hiljem juurde ostma. Kui peamised elemendid omavahel kokku liita siis peaks ühe relvakomplekti hinnaks tulema u. 48 000 eurot ja 3.8 miljoni eest saab selliseid komplekte u. 80.

Sako TRG M10 7000 eur.
Optika Hensoldt ZF 6-24x72 2500 eur.
Optikakinnitus Spuhr 300 eur.
Varuraud koos lukuga 1000 eur.
Summuti Ase Utra SL7 350 eur.
Tugijalg Atlas 350 eur.
Öösihik NSV1000 15000 eur.
Soojussihik IRV900A1 20000 eur.
Kandekott, varusalved, suudmepidur jms. 1000 eur.

Nagu näha, sellest 48 000-st moodustab põhiline ehk relv ise, (päevane) optika, kinnitus, varuraud, tugijalg ja pisividinad 11 800 eurot ehk ca 25 protsenti.

[Chupacabra]

https://www.err.ee/1608134887/eesti-ost ... -gustav-m4