REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Walter2]

Kui proovi võtja on vaktsineerimata, haigestub ja satub intensiivi siis kindlasti mõjutab..

[mart2]

Saan küsimusest aru nii, et tuntakse muret selle proovi täpsuse üle.

Lugedes infot reovee seirest jäi mulje, et vaadatakse viiruse osakesi ja nende hulka. Põhimõtteliselt ei blokeeri vaktsiin viirust, vaid aktiveerib immuunsüsteemi. Seega selle tulemusena võivad kahjutuks muudetud viiruse osakesed ikkagi jõuda reovette.


Kas keegi targem kinnitab või lükkab ümber?

[hjl85]

Pidasin silmas seda, et vaktsiiniga lähevad näidud valeks ehk näitab suuremat viiruse levikut kui tegelikult on.

[Kilo Tango]

Vaktsiin nö. "õpetab" organismi viirusega võitlema. Selle tagajärjel ei teki minu teada viirusuuringus nähtavaid osakesi.

[Zwyx]

Kui proovi võtja on vaktsineerimata, haigestub ja satub intensiivi siis kindlasti mõjutab..

Kusagil mainiti, et reovesi on piisavalt bioloogiliselt aktiivne - seal on igasuguseid viiruseid ja baktereid küllalt. Nood pidid koroonaviiruse valgusarved (ehk krooni) nahka panema ja seega viirus nakatamisvõime kaotama.
Kui inimesi on järjest rohkem vaktsineeritud, siis suudab nende imuunsussüsteem viirust tõrjuda ja ei lase sellel hoolega paljuneda. See omakorda peaks reovette jõudvat hulka vähendama hakkama.

[Kriku]

Jah, reoveest otsitakse viiruse RNA-d, mitte ogavalke. Fekaalid sellepärast polegi ohtlikud, et ogavalgud on neis olevate viiruseosakeste pinnalt läinud. Sellest on mitmel korral ajakirjanduses juttu olnud.

---

Hiljuti äratas tähelepanu tüdruku juhtum, kes pidi käeluuoppi ootama:

„Ma loen siin Delfi kommentaare maskivastastelt ja mu enda sõbralistis on inimesi, kes peavad ikka veel salapidusid, sellepärast ma sellest tahangi rääkida,“ ütleb Ingrid, kelle tütar sattus 11. märtsi õhtul liiklusõnnetusse. 18aastane noor naine viidi Haapsalu haiglasse, mis kuulub Põhja-Eesti Regionaalhaigla alla. Seal tuvastati käeluumurd.

Tütarlapse ema Ingrid räägib Ekspressile, et Haapsalu valvearst helistas nii Tallinna kui Pärnu haiglasse, kuid kumbki haigla uusi haigeid vastu ei võtnud.

„Haapsalu oli tubli, ta sai korralikku valuvaigistit, tehti kompuuteruuring ja röntgen. Öösel pandi käsi kipsi, et luud vähem liiguks, sest neil ei olnud teda kuhugi operatsioonile saata. Öeldi, et ootaksime kodus. Aga valuvaigistid ei aidanud, tüdruk tundis, kuidas luud liiguvad ja karjus valust kodus,“ kirjeldab Ingrid.

Hommikul oli tütre käsi paistes ja nii valulik, et tütar nuttis. Ingrid hakkas omal käel otsima haiglat, kus valudes tütar saaks abi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla pakkus operatsiooniks 17. märtsi, mis tähendanuks, et lõikust tulnuks oodata koguni viis päeva. See tundus perele liiga pikk aeg. Tartu Ülikooli Kliinikum oli valmis neiu kohe vastu võtma, kuid Haapsalu haigla erakorralise meditsiini osakonna arst pakkus välja lähema variandi, Pärnu haigla. Seda tingimusel, et pere leiab ise transpordi. Pere leidis.

„Emost anti kaasa valuvaigistav küünal, et laps sõidu vastu peaks. Pärnus võeti Covidi analüüsid ja vereproovid, kõigega läks aega. Anti korralikud valuvaigistid ja järgmise päeva lõuna ajal tehti opp ära. See teeb 36 tundi hiljem. Praegu ta on haiglas ja veel koju ei lasta, sest sõrmed ei liigu hästi. Ma ei ole arst ja ma ei tea, milles on asi. Kardan, et see olukord võib meil minna veel hullemaks, sest ka arstid on ju inimesed ja neid lihtsalt ei jagu,“ mõistab Ingrid olukorda.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9283 ... kaks-paeva

Luumurd siis oli neljapäeval, operatsioon reedel? Mina murdsin kunagi ilma igasuguse koroonata neljapäeva õhtul käeluu ja ootasin operatsiooni haiglas uue nädalani. Tõsi küll, mul ta nii sea moodi ei valutanud.

[Kriku]

Värske artikkel reoveeuuringutest:

«Kõigepealt on vaja paksem sodi eemaldada ja eraldada viiruse nukleiinhape. Siis uurime teda samamoodi nagu ninaneelust võetud testi kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni metoodikal. Tüüpiliselt läheb vaja 30–40 tsüklit, et saada positiivne proov,» rääkis Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson, mis proovidega laboris juhtuma hakkab.

Kas see pole umbes sama tsüklite arv, mis ninast võetavate proovide puhul? «No me kontsentreerime ka ju seda reovett ja vahe 30 ja 40 tsükli vahel ei ole siiski mitte lineaarne, vaid logaritmiline, sadade tuhandete kordne. Kui viiruse saaks 10–20 tsükliga kätte, siis oleks olukord juba väga hull,» vastas Tenson. Seda, kui palju viirust reovees on, saab välja arvutada tsüklite pealt. «Kõige kõrgem näit on olnud Viru vanglas, kus oli milliliitris mitukümmend tuhat viirusepartiklit. Tallinnas on see näit praegu umbes 10 000, Tartus mõned tuhanded ja Keilas niisamuti. Selline korralik tugev signaal,» rääkis professor. Kui paljudele nakatunutele näit viitab, on Tensoni sõnul aga väga keeruline öelda.

Mõnest kohast aga ei leita mingit viirust. Põhjuseks võivad olla sademed. «Mõnikord läheb kollektorisse tõesti sisse nii palju vihma- või lumesulamisvett, et see lahjendab tulemuse ära. Siis on reovesi ka täiesti teist värvi. Me jälgime kogu aeg ka soolekepikeste arvu, et oleks teada, kui suur on proovivees inimtekkeline osa,» rääkis Tenson.

Hiinas arvatakse, et viirus jääb soolestikku kauemaks kui kuhugi mujale. Kui kauaks? «Vaat see on küsimus. Sooleviirus läheb eriti vara üles, aga allapoole hakkab ta tulema tasapisi, väga pika sabaga,» vastas professor. «Eestis me ei ole seda uurinud, aga maailmast on teada, et viirus kaotab reovees oma «krooni» kiiresti, erinevate bakterite toodetud ensüümid naksavad selle maha. Ka viiruse genoom lõhutakse kiiresti, seetõttu on reoveest väga keeruline saada ka andmeid viirusetüvede ja mutatsioonide kohta,» rääkis Tenson, selgitades, kui ohtlik reovesi koroonanakkuse kontekstis õieti on.

https://leht.postimees.ee/7202347/kanal ... -tervisest

[kraal]

Pidasin silmas seda, et vaktsiiniga lähevad näidud valeks ehk näitab suuremat viiruse levikut kui tegelikult on.

Ei vaktineerimine ei mõjuta kuigi moodi reovee näite. Vaktsiineerimisega sisestatakse AZ puhul muudetud šimpansi adenoviirus, et immuunsus tunneks ära koroona. Koroonat ei surmatud ega nõrgendatuna organismi ei süstita (on ka selliseid vaktsiine kus kasutatakse kas surmatud või nõrgendatud viirust aga mitte antud juhul.) Pfizeri ja Moderna vaktsiinides kasutatakse mRNA-d mille järgi immuunsus tunneb ära milliseid antikehasid ja T-rakke tootma hakata. mRNA on kui koogi retsept mis peale läbilugemist hävitatakse. Koogist endast ei ole midagi peale selle info milline see kook on.
Selline seletus siis lühidalt.
Kokkuvõtteks: reovette vaktsineerimisel ei satu otsitavaid ühendeid, sest vaktsineerimisega ei sisestata organismi viirust. Sama käib ka PCR testi kohta. Vaktsineerimine ei saa kuidagi testi positiiveks teha.

[hjl85]

Tänan Teid!

[2korda2]

viiruse leviku peatamiseks või vähendamiseks on vaja öelda kindlalt, et koole ei avata enne 1.septembrit. kas jätta kõik kursust kordama või korraldada miskid virtuaaleksamid, on juba õpetajate otsustada.

Minu lapsed suudavad kooliprogrammi omandada ka kaugõppe teel (vanim isegi eelistab seda) ja seepärast mina ei ole nõus, et nende elu kriitilises etapis tuleks vähemalt* pool aastat veega alla lasta.
Mina paneks pigem tingimuseks "kui kaugõppe käigus programmi omandada ei suudetud, tehakse suvetööd. Õpetajatele leitakse lisavahendid kompenseerimaks puhkuse lühenemist"
* - et kadu oleks vaid pool aastat, tuleks õppekavad ümber teha. Sõltuvalt õpilase vanusest võib see muudatus mõjutada veel paljude järgnevate aastate õpet.

Hommikuterevisioonis oli lastehaigla arst, kes rääkis COVID patsientidest oma haiglas. Tulevad tüsistustega haiglasse 2-6 nädalat pärast nakatumist. Ütles ka, et ravitakse terveks, enamasti piisab nädalasest haiglaravist.
Kes tahab, loeb siit nüüd välja "tüsistused on rasked ja elukvaliteeti mõjutavad". Või "tüsistused esinevad aga nendest saadakse jagu". Igaühele midagi.

Natuke lisanägemust meie suremuse arvudesse: hiljutises Postimehe lisasuremuse artiklis esitas prof Fischer, et COVIDisse surijates ainult 5-10% olid neid, kes tõenäoliselt oleksid aasta jooksul surnud. Tänapäeval ka 75 ei ole see vanus, millega peaks lusika nurka viskama, aga enamus COVIDisse surijaid on alla 80 aastased.

Ma ei suutnud hetkel seda artiklit leida, on sul viidet? Kas Fisher ise käis muuhulgas välja ka "enamus surijaid on alla 80-aastased"? Pole ise statistikat teinud aga neil päevadel kui vanuseline jaotus on konkreetselt välja toodud, on pigem just vastupidine seis. NB! Siin ei tohi kasutada keskmist vanust, vaid mediaani.
UT töörühma poolt veel üks ülevaatlik infograafik aga suremuse kohta seal info puudub.

Selle AstraZeneca trombiohuga oli kuskil ära toodud võrdlus, et isegi kui kõik need teadaolevad juhtumid olidki vaktsiini põhjustatud, siis on selle vaktsiini trombioht ikka kümnetes kordades väiksem kui beebipillidel.

Nii on. Artikkel aastast 2012, milles Ravimiameti andmetel eelnenud 8 aasta jooksul Eestis 13 kinnitust leidnud juhtu. Arvestades, milline osakaal elanikest neid pille tarbib ja milline on AZ juhtumite sagedus, siis 10-kordne vahe on enam-vähem. Pigem on vahe isegi suurem.

Vaktsineerimine levitab koroonat.

Järgneb Delfi faktikontroll:
1. Vaktsineerimise käigus on inimkontakt vältimatu.
2. Viirus levib inimkontakti teel.
Järeldus: Väide on õige.

[kuido20]

Sven Soiver räägib oma haiguse kulgemisest. Haiglasse ei võeta ja seda, et võiks kodus ravida, no nende kirjelduste järgi on asi paha mis toimub.

https://elu.ohtuleht.ee/1028732/tv3-vid ... -tund-aega

[Kriku]

viiruse leviku peatamiseks või vähendamiseks on vaja öelda kindlalt, et koole ei avata enne 1.septembrit. kas jätta kõik kursust kordama või korraldada miskid virtuaaleksamid, on juba õpetajate otsustada.

Minu lapsed suudavad kooliprogrammi omandada ka kaugõppe teel (vanim isegi eelistab seda) ja seepärast mina ei ole nõus, et nende elu kriitilises etapis tuleks vähemalt* pool aastat veega alla lasta.

Mina paneks pigem tingimuseks "kui kaugõppe käigus programmi omandada ei suudetud, tehakse suvetööd. Õpetajatele leitakse lisavahendid kompenseerimaks puhkuse lühenemist"
* - et kadu oleks vaid pool aastat, tuleks õppekavad ümber teha. Sõltuvalt õpilase vanusest võib see muudatus mõjutada veel paljude järgnevate aastate õpet.

Nõus, peab olema võimalus järgmises klassis jätkata, kui on programm omandatud. Kui muidu viieline õpilane ka sooritaks eksamid pärast koduõpet kolmedele, oleks tal ikkagi õigus nõuda järgmisse klassi üle viimist. Ja kui ei soorita, peavad tal olema samad võimalused nagu mitte-koroona-ajal, st. suvetöö.

Hommikuterevisioonis oli lastehaigla arst, kes rääkis COVID patsientidest oma haiglas. Tulevad tüsistustega haiglasse 2-6 nädalat pärast nakatumist. Ütles ka, et ravitakse terveks, enamasti piisab nädalasest haiglaravist.
Kes tahab, loeb siit nüüd välja "tüsistused on rasked ja elukvaliteeti mõjutavad". Või "tüsistused esinevad aga nendest saadakse jagu". Igaühele midagi.

Niisugusest anekdootlikust materjalist ei loe midagi välja.

[Peeter]

Hommikuterevisioonis oli lastehaigla arst, kes rääkis COVID patsientidest oma haiglas. Tulevad tüsistustega haiglasse 2-6 nädalat pärast nakatumist. Ütles ka, et ravitakse terveks, enamasti piisab nädalasest haiglaravist.
Kes tahab, loeb siit nüüd välja "tüsistused on rasked ja elukvaliteeti mõjutavad". Või "tüsistused esinevad aga nendest saadakse jagu". Igaühele midagi.

Niisugusest anekdootlikust materjalist ei loe midagi välja.

Siia saab veel lisada groteskse seiga, et Sven Soiver on nii terve/haige, et teda ei võeta isegi haiglasse... Kiirabi-kosmonaudibrigaad käis ja turgutas teda "ainult tund aega", aga kaasa võtmiseks oli liiga terve.
Ma tõesti ei saa aru, miks sellist juttu kokku pakitakse. AZ puhul on juba kõik selge ja mis veel aasta(te)pärast selle süsti saanutega kõik võib juhtuda, aga lastel südamelihasepõletiku nädalaga välja ravimine ilma igasuguste probleemideta tulevikus on samas väga usutav. No-ma-ei-tea??? Ma siin juba korra kirjutasin, et meil olid koolis kaks südamelihasepõletiku läbipõdenut aastaid erikontrolli all.

Oma lapse südame peal tahab ka keegi siin katsetada või, et nädalaga ok ja anna-minna? Et veenda ühiskonda, et no-problemo lastega ja nende organismiga? Ise taastuvad siin kuude kaupa jõudu korjata, aga samamoodi (tegelikult ikkagi koroona pärast) haiglasse kukkunud lapse süda ja organism võib juba teisel nädalal täiega rokkida???? Tõsiselt mõtlete või?

[Kriku]

Põhjalikumalt eilsest uudisest Eestis välja töötatud profülaktikaks ninna pihustatava antikehade kokteili kohta.

Covid-19 ära hoidev ninasprei ootab kliinilisi uuringuid
Kaur Maran, toimetaja

Koroonaviirushaiguse ärahoidmiseks välja töötatud ninasprei on kliinilisteks uuringuteks valmis, lisaks Covid-19-le võib see aidata ka hulga teiste nakkushaiguste ja allergiate vastu.

Eile hommikul teatas mitmeid Eesti ettevõtteid ja teadusasutusi ühendav konsortsium, et on andnud sisse USA patendi taotluse ninna ja kurku pihustatavatele SARS-CoV2 antikehadele tootenimega SARS-CoV2 BioBlock. «Piloottoode, millega nüüd kliinilistesse uuringutesse minna, on meil tõesti olemas. Selge on see, et teda on vaja manustada suu ja nina limaskestadele, mille kaudu see viirus meie organismi siseneb. Kui sinna antikehadest tõke ette panna, siis saaksime efekti, et ta ei saa enam inimeses haigust tekitada,» ütles ASi Icosagen juhataja akadeemik Mart Ustav Postimehele.

Tegemist pole ravimi ega vaktsiiniga

Praeguseks on ära tehtud uue toote kvaliteedikontroll ning katsed on ka näidanud, et hüperimmuniseeritud lehmade ternespiimast eraldatud antikehad on vähemalt katsemudelis efektiivsed nii algse, kevadel Eestiski levinud Wuhani tüve kui ka uuemate Briti, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Brasiilia tüvede vastu, rõhutas Ustav. Kliinilised katsed peaksid aga näitama, millises kontsentratsioonis seda pihustada tuleb, kui kaua preparaat ninaneelus püsib ning kas seda peaks kasutama nelja, kuue või kaheksa tunni järel. «See kõik vajab väljaselgitamist, ega me selgeltnägijad ole,» tõdes Ustav ja rõhutas, et tegu ei ole ei ravimi ega vaktsiiniga, vaid ennetava abinõuga, millega oleks võimalik avalikus ruumis olles nakatumist ära hoida. Ka haiguse läbi põdenud inimeste antikehadel põhinev koroonaravim, millega Icosagen läinud aastal rohkelt tähelepanu pälvis ja mille väljatöötamiseks riigilt miljoneid eurosid küsiti, on Icosagenis jätkuvalt töös, kuid aerosooliga seotud patendid sellesse ei puutu.

«Antud juhul on tegu ikkagi profülaktilise vahendiga viiruse neutraliseerimiseks. See ei muuda inimese immuunsüsteemi ega ainevahetust, vaid hoiab lihtsalt limaskestad igasugu jamast puhtana. Sellega üritame praeguse viiruse leviku ära lahendada – kole ju vaadata, kuidas haiglates on üle 700 inimese ja iga päev hulk surijaid. Kui sellist vahendit laialdaselt kasutada, siis peaksime peagi nägema haigestumise olulist vähenemist,» ütles Ustav.

Sulgeb viiruse esimese sisenemisvärava

Tartu Ülikooli rakendusliku viroloogia professor ja valitsuse teadusnõukogu liige Andres Merits tõdes, et ilma kliiniliste katseteta on veel väga raske öelda, kas sellisest spreist ka kasu on. Samas tõdes ta, et kahju sellest ka kindlasti ei ole, välja arvatud juhul, kui inimesed seda asendustegevusena võtavad või kõik oma lootused pihustile panevad.

«Siin on sama oht, mis maskide ja vaktsiinidega: kui jääda ainult sellele lootma, siis ei lähe asjad hästi. Aga kas see võib põhimõtteliselt töötada? Rusikareeglina ei alga viirusinfektsioon alumistest hingamisteedest, vaid ikka ülemistest. Vähemalt teame seda hästi gripi puhul ja tundub, et ka SARS-CoV2 puhul on see nii. Esimeseks paljunemiskohaks on ikka just ülemised hingamisteed. Seetõttu võiks sprei sissehingamine olla loogiliselt ka koht, kus see esimene sisenemisvärav kinni panna,» ütles Merits.

Mis puutub väitesse, et pihusti peaks aitama ka kõigi uute viirustüvede vastu, siis Meritsa sõnul ei ole sellele veel kindlat katselist tõestust, kuna senised katsed pole tehtud mitte päris viiruse, vaid mudelina töötava pseudoviiruse peal või biokeemilistes mudelites. Vastavad katsed tehakse lähema kuu aja jooksul.

Üks oluline küsimus, millele kliinilistes katsetes vastust loodetakse, on see, kui kaua antikehade pihustamisega saadud kaitse kestab. Kuigi antikehad ise on üldiselt vastupidavad molekulid – seetõttu ei vaja aerosool ka hoiustamiseks eritingimusi –, võib juhtuda, et inimese enda hingamisepiteeli lima võib selle juba enne antikehade lagunemist ära kanda.

Üks aerosooli eeliseid on, et seda on suhteliselt lihtne toota – selleks on Chemi-Pharm juba valmis – ning ka ternespiimast saadav antikehade kogus on märkimisväärne. Mart Ustavi sõnul on Icosagenil juba praegu olemas piisavas koguses puhastatud antikehade preparaati, et villida kuni kaks miljonit pudelit pihustatavat ainet. Praeguste hinnangute järgi võiks ühest pudelikesest piisata kuni kümneks päevaks eeldusel, et seda kasutatakse kuni kolm korda päevas.

Abi muudegi haiguste puhul

Kuivõrd lehmade ternespiimas sisaldub pärast hüperimmuniseerimist antikehasid ka hulgale teistele haigustekitajatele peale SARS-CoV2, võib saadav kaitse aidata ka teiste nakkushaiguste, samuti allergiate vastu. Ühe näitena tõi Ustav kasetolmuallergia: kui spreis sisaldub antikehi ka selle allergeeni vastu, siis ei pruugi allergikul manustamise järel ka allergilist reaktsiooni tekkida.

Praegu on see täiesti uus lahendus, millesugust ei ole varem ühegi haiguse puhul kasutatud. Samuti ei ole teada, kas teised firmad on samalaadseid preparaate välja arendanud. Sellele peaks vastuse andma patendimenetlus. Kui see peaks aga SARS-CoV2 puhul osutuma inimkatsetes nii efektiivseks, kui esialgsed andmed näitavad, oleks Ustavi sõnul võimalik töötada välja analoogseid tooteid ka teiste ülemiste hingamisteede haiguste, nagu gripi, paragripi, adenoviiruste, enteroviiruste ja teiste vastu.

Praeguseks on TÜ inimuuringute eetikakomiteele esitatud avaldused kahe kliinilise katse tegemiseks. Neist esimeses vaadatakse, kuidas aerosool vabatahtlike ninas püsib ja kui palju seda manustama peaks. Teises vaadatakse juba efektiivsust nakatunute ja nende lähikontaktsete seas. Nagu teada, peaksid kliinilised katsed andma kinnituse ka selle kohta, et tootel ei ole soovimatuid toimeid. Kui kliinilised katsed peaksid saama eetikakomiteelt rohelise tule, siis korraldaks need TÜ Kliiniliste Katsetuste Keskus. Kogu asja on rahastanud Icosagen ja Chemi-Pharm. Kokku on sisse antud patenditaotluse all 21 nime.

Veistelt saadud antikehade kokteil

Ternespiim, millest SARS-CoV2-vastased antikehad eraldati, on imetajatel esimestel päevadel pärast sünnitust erituv piim, mis sisaldab tavalisest piimast tunduvalt rohkem mitmesuguseid rasvasid, mineraalaineid ja valke, sealhulgas ka antikehasid. «24 tundi pärast sündimist on vasika maokest antikehadele läbitav ning ternespiimaga saadavad antikehad jõuavad talle verre ja tekitavad niimoodi erinevatele haigustekitajatele antikehalise kaitse. Antikehade repertuaar, mille nad niimoodi saavad, ongi ümbritseva keskkonna mikrofloorat kontrolliv antikehade palett,» selgitas professor Ustav.

Esimesest ternespiimast tekkinud vadakuvalkudest enam kui poole moodustavadki antikehad, kusjuures sellist antikehade kompotti võib ühest lüpsist saada kuni 500 grammi. Selleks, et lisada sellesse paletti ka SARS-CoV2-vastased antikehad, immuniseeriti lehmi Icosagenis toodetud viiruse ogavalkudega, mis sarnanevad nendega, mida kasutatakse ka vaktsiinides. Saadud ternespiimast võeti välja nii laktoos kui ka suurem osa piimavalkudest ja see steriliseeriti võimalike viirus- ja bakterinfektsioonide suhtes.

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi juhitaval hingamisel/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta/vaktsineeritud vähemalt ühe korra (vaktsineerimiskuur lõpetatud)

11.11/ 4851 (+130)/ 2.7 %/ 6/ 76/ 63/ 144 (diagnoositud haigete arv ületas 6500 piiri; hakkas kehtima tervishoiualane hädaolukord)
12.11/ 5277 (+376)/ 7.1 %/ 6/ 76/ 68/ 166 (diagnoositud haigete arv ületas 6800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2200)
13.11/ 4820 (+258)/ 5.4 %/ 5/ 80/ 72/ 178 (diagnoositud haigete arv ületas 7100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2300)
14.11/ 5805 (+264)/ 4.5 %/ 5/ 80/ 75/ 188 (diagnoositud haigete arv ületas 7400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2500)
15.11/ 5238 (+225)/ 4.3 %/ 5/ 81/ 84/ 199 (diagnoositud haigete arv ületas 7600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2600)
16.11/ 3508 (+210)/ 6.0 %/ 7/ 81/ 84/ 211 (diagnoositud haigete arv ületas 7800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2700; valitsus kehtestab liikumisvabaduse ja lahtiolekuaja piirangud, maski kandmine soovituslik)
17.11/ 5287 (+184)/ 3.5 %/ 6/ 84/ 85/ 218 (diagnoositud haigete arv ületas 8000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2900)
18.11/ 5539 (+270)/ 4.9 %/ 6/ 85/ 99/ 223 (diagnoositud haigete arv ületas 8300 piiri)
19.11/ 7152 (+409)/ 5.7 %/ 7/ 86/ 112/ 244 (diagnoositud haigete arv ületas 8700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3200)
20.11/ 6856 (+361)/ 5.3 %/ 10/ 87/ 119/ 253 (diagnoositud haigete arv ületas 9000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3300)
21.11/ 5437 (+305)/ 5.6 %/ 8/ 87/ 119/ 258 (diagnoositud haigete arv ületas 9300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3400)
22.11/ 4944 (+348)/ 7.0 %/ 7/ 88/ 146/ 270 (diagnoositud haigete arv ületas 9700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3500)
23.11/ 3735 (+232)/ 6.2 %/ 8/ 92/ 154/ 278 (diagnoositud haigete arv ületas 9900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3700)
24.11/ 4090 (+202)/ 4.9 %/ 8/ 94/ 147/ 284 (diagnoositud haigete arv ületas 10000 piiri; valitsus kehtestab maski kandmise kohustuse ja 2+2 reegli avalikes siseruumides ja ühistranspordis, piirangud spordile sisetingimustes)
25.11/ 5731 (+383)/ 6.7 %/ 7/ 97/ 163/ 303 (diagnoositud haigete arv ületas 10500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4000)
26.11/ 5645 (+412)/ 7.3 %/ 7/ 99/ 183/ 306 (diagnoositud haigete arv ületas 10900 piiri;)
27.11/ 5367 (+367)/ 6.8 %/ 6/ 104/ 182/ 314 (diagnoositud haigete arv ületas 11300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4100)
28.11/ 5738 (+374)/ 6.5 %/ 6/ 109/ 180/ 322 (diagnoositud haigete arv ületas 11600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4200; piirangud statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvatele üritustele)
29.11/ 5278 (+355)/ 6.7 %/ 7/ 112/ 191/ 332 (diagnoositud haigete arv ületas 12000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4400)
30.11/ 3934 (+255)/ 6.5 %/ 11/ 118/ 203/ 335 (diagnoositud haigete arv ületas 12300 piiri)
01.12/ 4154 (+190)/ 4.6 %/ 12/ 121/ 206/ 336 (diagnoositud haigete arv ületas 12400 piiri)
02.12/ 6439 (+524)/ 8.1 %/ 11/ 122/ 206/ 355 (diagnoositud haigete arv ületas 13000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4700)
03.12/ 5402 (+451)/ 8.3 %/ 12/ 123/ 218/ 358 (diagnoositud haigete arv ületas 13400 piiri)
04.12/ 4720 (+469)/ 10 %/ 11/ 125/ 222/ 366 (diagnoositud haigete arv ületas 13900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4800 )
05.12/ 6407 (+560)/ 8.7 %/ 12/ 126/ 239/ 385 (diagnoositud haigete arv ületas 14500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5100; müügisaalides üldkasut ruumides 50 % täituvus; toitlustusettevõtetes ja meelelahutuskohtades ning avalike ürituste toimumiskohtades viibimise piirang kl. 22-6; Ida-Virumaal siseruumides toimuva huvihariduse, huvitegevuse ja harrastusspordi piirangud)
06.12/ 5719 (+479)/ 8.4 %/ 13/ 131/ 254/ 395 (diagnoositud haigete arv ületas 14900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5200 )
07.12/ 2917 (+248)/ 8.5 %/ 13/ 133/ 261/ 396 (diagnoositud haigete arv ületas 15200 piiri)
08.12/ 4120 (+284)/ 6.9 %/ 14/ 137/ 262/ 402 (diagnoositud haigete arv ületas 15500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5300)
09.12/ 5699 (+547)/ 9.6 %/ 13/ 139/ 264/ 415 (diagnoositud haigete arv ületas 16000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5500)
10.12/ 5743 (+542)/ 9.4 %/ 14/ 141/ 254/ 425 (diagnoositud haigete arv ületas 16500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5600)
11.12/ 3537 (+359)/ 10.1 %/ 16/ 142/ 271/ 424 (diagnoositud haigete arv ületas 16900 piiri)
12.12/ 7698 (+758)/ 9.8 %/ 16/ 148/ 268/ 453 (diagnoositud haigete arv ületas 17700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6000; piirangud Ida-Virumaal)
13.12/ 3535 (+342)/ 9.7 %/ 17/ 149/ 286/ 452 (diagnoositud haigete arv ületas 18000 piiri)
14.12/ 3985 (+327)/ 8.2%/ 17/ 154/ 303/ 457 (diagnoositud haigete arv ületas 18300 piiri; piirangud sportimisele sise- ja välitingimustes; koolide ja huviringide sulgemine)
15.12/ 4591 (+300)/ 6.5%/ 19/ 157/ 313/ 465 (diagnoositud haigete arv ületas 18600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6100)
16.12/ 5903 (+589)/ 10.0%/ 16/ 160/ 324/ 470 (diagnoositud haigete arv ületas 19200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6200)
17.12/ 6116 (+733)/ 12.0%/ 16/ 164/ 321/ 492 (diagnoositud haigete arv ületas 20000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6500)
18.12/ 6193 (+655)/ 10.6%/ 15/ 168/ 326/ 505 (diagnoositud haigete arv ületas 20600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6700)
19.12/ 5942 (+558)/ 9.4%/ 17/ 170/ 331/ 505 (diagnoositud haigete arv ületas 21200 piiri)
20.12/ 5285 (+582)/ 11.0%/ 18/ 174/ 340/ 513 (diagnoositud haigete arv ületas 21700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6800)
21.12/ 3126 (+283)/ 9.1%/ 18/ 181/ 374/ 516 (diagnoositud haigete arv ületas 22000 piiri)
22.12/ 5687 (+567)/ 10.0%/ 18/ 187/ 362/ 537 (diagnoositud haigete arv ületas 22600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100)
23.12/ 5824 (+662)/ 11.4%/ 19/ 192/ 371/ 545 (diagnoositud haigete arv ületas 23300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
24.12/ 7124 (+696)/ 9.8%/ 21/ 195/ 365/ 557 (diagnoositud haigete arv ületas 24000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400; 50% täituvuse nõue jumalateenistustele)
25.12/ 3674 (+575)/ 15.7%/ 23/ 202/ 384/ 573 (diagnoositud haigete arv ületas 24500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7600)
26.12/ 3093 (+441)/ 14.3%/ 23/ 204/ 407/ 550 (diagnoositud haigete arv ületas 25000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
27.12/ 2498 (+370)/ 14.8%/ 25/ 207/ 420/ 551 (diagnoositud haigete arv ületas 25300 piiri)
28.12/ 2976 (+415)/ 13.9%/ 20/ 213/ 431/ 558/ 207 (diagnoositud haigete arv ületas 25800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400; uued piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal; algas vaktsineerimine)
29.12/ 4352 (+476)/ 10.9%/ 21/ 221/ 410/ 571/ 516 (diagnoositud haigete arv ületas 26200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7500)
30.12/ 6648 (+964)/ 14.5%/ 24/ 226/ 411/ 600/ 884 (diagnoositud haigete arv ületas 27200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
31.12/ 5753 (+737)/ 12.8%/ 26/ 229/ 393/ 600/ 1907 (diagnoositud haigete arv ületas 27900 piiri)
01.01/ 3508 (+417)/ 11.9%/ 25/ 234/ 381/ 582/ 2487 (diagnoositud haigete arv ületas 28400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7700)
02.01/ 2292 (+379)/ 16.5%/ 25/ 241/ 395/ 569/ 2487 (diagnoositud haigete arv ületas 28700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7500)
03.01/ 3454 (+341)/ 9.9%/ 27/ 244/ 401/ 551/ 2517 (diagnoositud haigete arv ületas 29100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
04.01/ 3394 (+390)/ 11.5%/ 29/ 251/ 423/ 559/ 2535 (diagnoositud haigete arv ületas 29500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400)
05.01/ 3806 (+427)/ 11.2%/ 29/ 257/ 397/ 549/ 3188 (diagnoositud haigete arv ületas 29900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
06.01/ 5528 (+704)/ 12.7%/ 29/ 261/ 402/ 553/ 5009 (diagnoositud haigete arv ületas 30600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
07.01/ 7148 (+1101)/ 15.4%/ 30/ 265/ 394/ 582/ 6632 (diagnoositud haigete arv ületas 31700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7700)
08.01/ 5599 (+783)/ 14.0%/ 28/ 270/ 395/ 598/ 7973 (diagnoositud haigete arv ületas 32500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
09.01/ 5348 (+554)/ 10.4%/ 28/ 278/ 384/ 606/ 10197 (diagnoositud haigete arv ületas 33000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8000)
10.01/ 3832 (+426)/ 11.1%/ 26/ 283/ 384/ 610/ 10749 (diagnoositud haigete arv ületas 33500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8100)
11.01/ 3497 (+290)/ 8.3%/ 26/ 287/ 412/ 601/ 10972 (diagnoositud haigete arv ületas 33800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900; väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad koolid avatud, huviringid avatud piirangutega)
12.01/ 3823 (+334)/ 8.7%/ 26/ 292/ 408/ 590/ 11896 (diagnoositud haigete arv ületas 34100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7800)
13.01/ 6793 (+850)/ 12.5%/ 29/ 301/ 404/ 582/ 13481 (diagnoositud haigete arv ületas 34900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7700)
14.01/ 5884 (+632)/ 10.7%/ 27/ 311/ 386/ 574/ 14879 (diagnoositud haigete arv ületas 35600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7600)
15.01/ 4295 (+454)/ 10.6%/ 27/ 316/ 385/ 578/ 16677 (diagnoositud haigete arv ületas 36000 piiri)
16.01/ 4758 (+615)/ 12.9%/ 27/ 320/ 385/ 594/ 17959 (diagnoositud haigete arv ületas 36600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
17.01/ 3207 (+390)/ 12.2%/ 26/ 325/ 403/ 598/ 18179 (diagnoositud haigete arv ületas 37000 piiri)
18.01/ 2659 (+263)/ 9.9%/ 26/ 333/ 424/ 588/ 18275 (diagnoositud haigete arv ületas 37300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7800; leevendatakse piiranguid Harjumaal ja Ida-Virumaal)
19.01/ 5254 (+599)/ 11.4%/ 26/ 344/ 421/ 595/ 19315 (diagnoositud haigete arv ületas 37900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
20.01/ 4997 (+603)/ 12.1%/ 28/ 349/ 406/ 594/ 20478 (diagnoositud haigete arv ületas 38500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7800)
21.01/ 5260 (+668)/ 12.7%/ 31/ 354/ 401/ 561/ 21985 (diagnoositud haigete arv ületas 39200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400)
22.01/ 4617 (+489)/ 10.6%/ 31/ 358/ 405/ 539/ 24196 (diagnoositud haigete arv ületas 39700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100)
23.01/ 4968 (+484)/ 9.7%/ 29/ 368/ 391/ 534/ 25704 (diagnoositud haigete arv ületas 40100 piiri)
24.01/ 4568 (+531)/ 11.6%/ 29/ 376/ 404/ 542/ 25964 (diagnoositud haigete arv ületas 40700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
25.01/ 3099 (+258)/ 8.3%/ 28/ 383/ 417/ 540/ 26126 (diagnoositud haigete arv ületas 40900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100; Harjumaal ja Ida-Virumaal avatakse koolid)
26.01/ 4840 (+357)/ 7.4%/ 21/ 392/ 409/ 541/ 27180 (diagnoositud haigete arv ületas 41300 piiri)
27.01/ 6010 (+635)/ 10.6%/ 21/ 398/ 392/ 525/ 29594 (diagnoositud haigete arv ületas 41900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6900)
28.01/ 5326 (+687)/ 12.9%/ 21/ 406/ 379/ 529/ 31629 (6214) (diagnoositud haigete arv ületas 42600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7000)
29.01/ 6098 (+689)/ 11.3%/ 24/ 409/ 409/ 547/ 34019 (7607) (diagnoositud haigete arv ületas 43300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
30.01/ 4558 (+398)/ 8.7%/ 23/ 411/ 404/ 531/ 37230 (9597) (diagnoositud haigete arv ületas 43700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7000)
31.01/ 3696 (+404)/ 10.9%/ 22/ 419/ 408/ 536/ 27900 (10155) (diagnoositud haigete arv ületas 44200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100)
01.02/ 3121 (+366)/ 11.7%/ 23/ 422/ 418/ 544/ 28186 (10408) (diagnoositud haigete arv ületas 44500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200; Harjumaal ja Ida-Virumaal leevendatakse veidi piiranguid)
02.02/ 4592 (+467)/ 10.2%/ 20/ 424/ 410/ 529/ 28907 (11310) (diagnoositud haigete arv ületas 44900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7000)
03.02/ 5920 (+687)/ 11.6%/ 22/ 433/ 405/ 536/ 30158 (12842) (diagnoositud haigete arv ületas 45600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100; ühtlustatakse piirangud üle Eesti, väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad piirangud karmistuvad)
04.02/ 5167 (+669)/ 12.9%/ 17/ 443/ 413/ 536/ 31864 (14330) (diagnoositud haigete arv ületas 46300 piiri)
05.02/ 5205 (+592)/ 11.4%/ 17/ 448/ 412/ 544/ 33927 (15871) (diagnoositud haigete arv ületas 46900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
06.02/ 5544 (+587)/ 10.6%/ 16/ 456/ 417/ 551/ 35492(17376) (diagnoositud haigete arv ületas 47500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
07.02/ 4025 (+420)/ 10.4%/ 16/ 461/ 425/ 543/ 35905 (17519) (diagnoositud haigete arv ületas 47900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
08.02/ 3039 (+340)/ 11.2%/ 15/ 466/ 433/ 549/ 35917 (17564) (diagnoositud haigete arv ületas 48200 piiri)
09.02/ 5141 (+541)/ 10.5%/ 16/ 474/ 444/ 563/ 36897 (18211) (diagnoositud haigete arv ületas 48800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400)
10.02/ 5810 (+798)/ 13.7%/ 15/ 477/ 449/ 575/ 39147 (19114) (diagnoositud haigete arv ületas 49600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7600)
11.02/ 5754 (+676)/ 11.7%/ 13/ 480/ 455/ 574/ 41731 (20026) (diagnoositud haigete arv ületas 50200 piiri)
12.02/ 5513 (+712)/ 12.9%/ 12/ 486/ 451/ 576/ 44486 (21312) (diagnoositud haigete arv ületas 50900 piiri)
13.02/ 5220 (+757)/ 14.5%/ 13/ 491/ 452/ 602/ 46020 (22126) (diagnoositud haigete arv ületas 51700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8000)
14.02/ 4910 (+668)/ 13.6%/ 16/ 495/ 476/ 622/ 46152 (22284) (diagnoositud haigete arv ületas 52400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8200)
15.02/ 2969 (+415)/ 14.0%/ 18/ 501/ 492/ 626/ 46154 (22343) (diagnoositud haigete arv ületas 52800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8300)
16.02/ 5702 (+615)/ 10.8%/ 18/ 508/ 492/ 637/ 46740 (22573) (diagnoositud haigete arv ületas 53400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8400)
17.02/ 6350 (+811)/ 12.8%/ 17/ 510/ 507/ 646/ 48573 (23149) (diagnoositud haigete arv ületas 54300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8500)
18.02/ 8517 (+995)/ 11.7%/ 18/ 514/ 502/ 671/ 52263 (23812) (diagnoositud haigete arv ületas 55200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8900)
19.02/ 6380 (+952)/ 14.9%/ 21/ 518/ 508/ 698/ 57543 (24827) (diagnoositud haigete arv ületas 56200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 9200)
20.02/ 5699 (+787)/ 13.8%/ 22/ 528/ 493/ 713/ 61316 (25831) (diagnoositud haigete arv ületas 57000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 9400)
21.02/ 4589 (+583)/ 12.7%/ 24/ 535/ 507/ 726/ 61904 (26053) (diagnoositud haigete arv ületas 57600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 9600)
22.02/ 5781 (+827)/ 14.3%/ 24/ 540/ 525/ 762/ 62415 (26375) (diagnoositud haigete arv ületas 58400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 10100; ei lubata rühmategevusi ning treeninguid, spaad, saunad, basseinid suletakse; piirangud toitlustusasutustele, avalikele kogunemistele ja meelelahutusele))
23.02/ 6551 (+961)/ 14.7%/ 25/ 553/ 493/ 794/ 64508 (27277) (diagnoositud haigete arv ületas 59400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 10500)
24.02/ 5926 (+1066)/ 18.0%/ 28/ 557/ 478/ 814/ 68297 (28218) (diagnoositud haigete arv ületas 60400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 10800)
25.02/ 4939 (+1152)/ 23.3%/ 26/ 567/ 504/ 850/ 68629 (28351) (diagnoositud haigete arv ületas 61600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 11300)
26.02/ 6412 (+1203)/ 18.8%/ 27/ 575/ 510/ 887/ 72363 (31158) (diagnoositud haigete arv ületas 62800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 11700)
27.02/ 9451 (+1571)/ 16.6%/ 27/ 584/ 503/ 948/ 77536 (33503) (diagnoositud haigete arv ületas 64300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 12600)
28.02/ 6222 (+1199)/ 19.3%/ 27/ 589/ 523/ 988/ 78576 (33927) (diagnoositud haigete arv ületas 65600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 13100)
01.03/ 4900 (+1026)/ 20.9%/ 24/ 598/ 563/ 1030/ 78759 (34050) (diagnoositud haigete arv ületas 66600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 13700; suletakse koolid)
02.03/ 6566 (+1110)/ 16.9%/ 27/ 605/ 565/ 1070/ 81209 (35067) (diagnoositud haigete arv ületas 67700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 14200)
03.03/ 8299 (+1466)/ 17.7%/ 25/ 615/ 555/ 1120/ 84175 (37369) (diagnoositud haigete arv ületas 69100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 14900; siseruumides keelatakse avalikud koosolekud, jumalateenistused ja meelelahutus; saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad kinni; söögikohad avatud kuni 18.00)
04.03/ 6969 (+1418)/ 20.3%/ 28/ 623/ 564/ 1150/ 87086 (39762) (diagnoositud haigete arv ületas 70600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 15300)
05.03/ 7656 (+1533)/ 20.0%/ 30/ 637/ 578/ 1200/ 92270 (42234) (diagnoositud haigete arv ületas 72100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 15900)
06.03/ 7525 (+1542)/ 20.5%/ 35/ 644/ 582/ 1250/ 97858 (43745) (diagnoositud haigete arv ületas 73600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 16600; keelatud sport ja liikumisüritused va. elukutselistele sportlastele ja erivajad inimestele; toitlustusettevõtted nädalavahetusel suletud, ruumi täituvuse piirang-25 %; kauplused nädalavahetusel suletud va toidupoed, tanklad, apteegid, prillipoed, med seadmete poed, telekomi ettevõtete esindused, lemmikloomapoed, ruumi täituvuse piirang-25 %; lõpu- ja riigieksamiteks valmistuvad õpilased võivad tulla kontaktõppele 2 p nädalas)
07.03/ 6764 (+1320)/ 19.5%/ 36/ 653/ 604/ 1310/ 101452 (43942) (diagnoositud haigete arv ületas 75000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 17300;
08.03/ 5496 (+1180)/ 21.5%/ 36/ 667/ 626/ 1330/ 102417 (43975) (diagnoositud haigete arv ületas 76100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 17700)
09.03/ 6827 (+1307)/ 19.1%/ 41/ 669/ 640/ 1360/ 105845 (44235) (diagnoositud haigete arv ületas 77400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 18000)
10.03/ 7813 (+1483)/ 19.0%/ 41/ 677/ 639/ 1390/ 109865 (45310) (diagnoositud haigete arv ületas 78900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 18500)
11.03/ 9402 (+1957)/ 20.8%/ 42/ 686/ 639/ 1450/ 113898 (47795) (diagnoositud haigete arv ületas 80900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19300; 2+2 reegel kehtib ka avalikus väliruumis; 1-4 kl distantsõppele, siiski võimalikud on erandid igas vanuses õpilastele; avalikes siseruumides on keelatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus, täiendõpe va elukutselised sportlased; spordivõistlused nii sees kui väljas lubatud ainult elukutselistele sportlastele; avalikuks kasutamiseks saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad on kinni; avalikud siseruumid peavad olema külastajatele suletud; toitlustusettevõted peavad olema igal pool suletud; avatuks jäävad ainult esmavajalikud kauplused: toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooni ettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad; teenindusettevõtted on avatud ruumitäitumuse piiranguga 25 %)
12.03/ 7237 (+1358)/ 18.8%/ 42/ 695/ 658/ 1460/ 122087 (50691) (diagnoositud haigete arv ületas 82200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19400)
13.03/ 8530 (+1587)/ 18.6%/ 46/ 710/ 669/ 1470/ 127829 (52571) (diagnoositud haigete arv ületas 83800 piiri)
14.03/ 5055 (+932)/ 18.4%/ 46/ 719/ 693/ 1450/ 133263 (52649) (diagnoositud haigete arv ületas 84800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19200)
15.03/ 5960 (+1281)/ 21.5%/ 45/ 728/ 711/ 1460/ 138543 (52664) (diagnoositud haigete arv ületas 86000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19400)
16.03/ 7865 (+1463)/ 18.6%/ 44/ 739/ 687/ 1490/ 141912 (52932) (diagnoositud haigete arv ületas 87500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19800)
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi juhitaval hingamisel/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta/vaktsineeritud vähemalt ühe korra (vaktsineerimiskuur lõpetatud)

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 19.6% ja mediaan 19.3%. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 19825 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi. Üks varasema positiivse proovi tühistamine.

Nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta (15.03.21 seis): Harjumaa 2050; Lääne-Virumaa 2030; Saaremaa 1680; Ida-Virumaa 1470; Läänemaa 1350; Hiiumaa 1240; Raplamaa 1100; Võrumaa 839; Viljandimaa 687; Järvamaa 650; Tartumaa 579; Jõgevamaa 573; Pärnumaa 523; Põlvamaa 414; Valgamaa 408.