REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[AMvA]

Siia saab veel lisada groteskse seiga, et Sven Soiver on nii terve/haige, et teda ei võeta isegi haiglasse... Kiirabi-kosmonaudibrigaad käis ja turgutas teda "ainult tund aega", aga kaasa võtmiseks oli liiga terve.
Ma tõesti ei saa aru, miks sellist juttu kokku pakitakse. AZ puhul on juba kõik selge ja mis veel aasta(te)pärast selle süsti saanutega kõik võib juhtuda, aga lastel südamelihasepõletiku nädalaga välja ravimine ilma igasuguste probleemideta tulevikus on samas väga usutav. No-ma-ei-tea??? Ma siin juba korra kirjutasin, et meil olid koolis kaks südamelihasepõletiku läbipõdenut aastaid erikontrolli all.

Oma lapse südame peal tahab ka keegi siin katsetada või, et nädalaga ok ja anna-minna? Et veenda ühiskonda, et no-problemo lastega ja nende organismiga? Ise taastuvad siin kuude kaupa jõudu korjata, aga samamoodi (tegelikult ikkagi koroona pärast) haiglasse kukkunud lapse süda ja organism võib juba teisel nädalal täiega rokkida???? Tõsiselt mõtlete või?

Mis sa tahtsid nüüd öelda?

[Kapten Trumm]

Siia saab veel lisada groteskse seiga, et Sven Soiver on nii terve/haige, et teda ei võeta isegi haiglasse... Kiirabi-kosmonaudibrigaad käis ja turgutas teda "ainult tund aega"

Kiirabile ja EMO-dele on antud lihtsalt korraldus, et kui seisund pole eluohtlik, siis haiglasse mitte tassida.
Kuu aega tagasi oleks taoline case, et ise ei suuda püsti seista, pikema jututa haiglasse pistetud. Igaks juhuks.
See ongi see "ravivõime ammendumine".

Selles, et füüsiliselt nõrgem inimene kokku kukuks, pole kuigi palju tarvis ja see seisund on kaugel eluohtlikkusest. Mäletan, et kui mul viimati 39 kraadine palavik oli, oli ka WC-sse minek tõsine katsumus ja lambid laes põlesid roheliselt. Perearst ütles hommikul telefonis, et võta rohkem paratsetamooli siis.

Järgmine "level" paari nädala pärast on, et kiirabi käib vaatamas ja kui hingamisega on raskusi, jäetakse patsiendile hapinikuballoon ja mask - kui hakkab paha, siis hingake sealt ise juurde.

Kõik see muidugi olnuks olemata, kui oleks võetud pühadejärgse reoveeuuringu tulemusi tõsiselt. Paraku aga valis valitsus (küsimus on, kas ka teadusnõukoda aitas kaasa?) kahest laual olnud indikatsioonist (haigestumus ja haiglakohad) endale mugavama, mis lubas piirangud vabamaks lasta. See oli jäme viga, tegelikult pidanuks peale reoveeuuringut hakkama kruve keerama.

[Peeter]

Teen siia ühe märke, mis jällegi seotud avaliku statistikaga. Tänases infos paistab silma suur väljakirjutatute arv. See on ju väga tor! Nimelt kirjutati siis eile välja haiglatest neid inimesi, kes (ametliku statistika alusel) hospidaliseeriti 6-7-8 (siiski tuleb ka kaheksat arvestada) päeva tagasi. Sealt jällegi ametlikku ja avalikku statistikat kasutades jalutame kaks nädalat ettepoole- sinna kuupäeva, kus statistika järgi toimus nakatumine, so ca 20-22. veebruar. Need on viimased päevad, enne kui uute päevaste nakatunute arvu üle tuhande viskas. Sellest vaatenurgast on see märgiks, et ehk hakkab paaride päevade pärast veelgi rohkem inimesi haiglast välja saama, mis peaks samas võimaldama ka Sven Soiveri seisukorra laadses olekus olevad patsiendid uuesti haiglast abi saama. Samal ajal tuleb märkida, et täna avatud haiguslood on viimased nendest päevadest 28.veebruar-2. märts, millede uued nakatunud ümmardati "natsa-üle-tuhandesteks" päevadeks. Kohe paari päeva pärast peaks hakkama pihta need päevad, mil hospidaliseerimist vajavad patsiendid "poolteisetuhandestest" esmanakatanute päevadest. See omakorda jälle tõstab survet. See ülevaade neile, kes tunnevad huvi, kuidas ja mille alusel toimub staabitöö ja planeerimine. Ei pea vist üle seletama kui oluline on (teaduspõhine) planeerimine, vältimaks ootamatusi ja vajadusi improviseerimisteks.

[Kapten Trumm]

Meetmed on loogilised, personal ja ruumid ei ole kummist.
Kuigi meil praegu näib päevane positiivsete arv stabiliseerumas 1500 juures (15.03 prognoositi mustemates plaanides 2500), siis haiglakohad käivad 2-3 nädalase viivitusega ehk seal püsib kriitiline seis märtsi lõpuni ka siis, kui leidude arv juba langema peaks. Pigem näeme peagi ka 800 haiglakohta ära.

mis peaks samas võimaldama ka Sven Soiveri seisukorra laadses olekus olevad patsiendid uuesti haiglast abi saama.

Eks kiirabi mõõdab vere hapnikusisaldust ja kui see on ok, siis pole muud teha kui sümptomaatilist ravi, perearst kirjutab lihtsalt kõvemad rohud ja valmis.
See, mis apteegis vabamüügis on, on tegelikkus kaunis nadi.

[Peeter]

Siia saab veel lisada groteskse seiga, et Sven Soiver on nii terve/haige, et teda ei võeta isegi haiglasse... Kiirabi-kosmonaudibrigaad käis ja turgutas teda "ainult tund aega", aga kaasa võtmiseks oli liiga terve.
Ma tõesti ei saa aru, miks sellist juttu kokku pakitakse. AZ puhul on juba kõik selge ja mis veel aasta(te)pärast selle süsti saanutega kõik võib juhtuda, aga lastel südamelihasepõletiku nädalaga välja ravimine ilma igasuguste probleemideta tulevikus on samas väga usutav. No-ma-ei-tea??? Ma siin juba korra kirjutasin, et meil olid koolis kaks südamelihasepõletiku läbipõdenut aastaid erikontrolli all.

Oma lapse südame peal tahab ka keegi siin katsetada või, et nädalaga ok ja anna-minna? Et veenda ühiskonda, et no-problemo lastega ja nende organismiga? Ise taastuvad siin kuude kaupa jõudu korjata, aga samamoodi (tegelikult ikkagi koroona pärast) haiglasse kukkunud lapse süda ja organism võib juba teisel nädalal täiega rokkida???? Tõsiselt mõtlete või?

Mis sa tahtsid nüüd öelda?

Seda, mida olen juba paar korda kirjutanud: Mind ei veena see südamelihasepõletiku nädalaga väljaravimise jutt. Ja ei soovita ka teistel kinnisilmi seda uskuda, kui oma laps peaks haigestuma. Igaljuhul võtab taastumine aega ja iga arst ütleb sulle kah, et iga haigusega mingi osa kudedest taastub ... aga mingi ka hävib. Ja iga arst ütleb sulle kah, et südamega ei tasu mängida!

[Kriku]

Ägeda viirusliku südamelihase põletiku kulg varieerub, kuid enamasti möödub haigus ilma ravita: pooltel juhtudel kaovad sümptomid 2–4 nädala jooksul, kuid umbes veerandil haigetest südamelihase töö häired püsivad ja südamepuudulikkus võib süveneda. Viimasel juhul on põhjuseks kroonilise südamelihase põletiku teke, milles on oluline osa eelnevalt kirjeldatud immuunsüsteemi reaktsioonil. Harvadel juhtudel võib äge südamelihase põletik kulgeda koheselt raske südamepuudulikkuse ja šoki näol ning patsient vajab inteniivravi.

Ravi on peamiselt suunatud südamepuudulikkuse vastu. Valuraviks soovitatakse madalaimas annuses mittesteroidsed põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen või aspiriin). Ägedas müokardiidi faasis tuleks füüsilist aktiivsust piirata nii sportlastel kui ka mittesportlastel vähemalt kuueks kuuks. Tihti ei õnnestu analüüside abil leida põletiktu tekitajat (viirust või bakterit), mistõttu viirusevastast ravimit või antibiootikumi ei määrata. Samuti ei pruugi põletikutekitaja vastasest ravist enam kasu olla, kui patsient jõuab arsti vaatevälja hiljem, kui viiruse või bakteri poolt on kahju tekitatud.

https://www.sydamekeskus.ee/s%C3%BCdame ... se-poletik

Valdavalt peaks ikka taastuma, nii vähe kui mina tean, aga see võtab kindlasti kuid, mitte nädalaid.

[Kapten Trumm]

Mul ühe kolleegil on see, gripi tüsistusena saadud, juba aastapäevad on hädas - et see ei kao kergelt.

[Peeter]

Meetmed on loogilised, personal ja ruumid ei ole kummist.
Kuigi meil praegu näib päevane positiivsete arv stabiliseerumas 1500 juures (15.03 prognoositi mustemates plaanides 2500), siis haiglakohad käivad 2-3 nädalase viivitusega ehk seal püsib kriitiline seis märtsi lõpuni ka siis, kui leidude arv juba langema peaks.

Seda ka mina just tahtsingi näidata, et kuigi võib ajutiselt justkui hõista, siis staabiplaneerimisel ei paista haiglates miskit survet langema märtsi lõpuni- aprilli esimese nädalani. Sealset edasi paistvat vundamenti (ca5-10. aprillist alates) laome täna oma poolteisetuhandeste uute juhtumitega. Samas 11.03 toimima hakanud piirangute mõju hakkaks avalduma alles 22.-25.03. Kui nende meetmetega saame platoolt (1500) alla, siis haiglates annaks see tunda alles kolme nädala pärast, neljandal nädalal alates sellest 22.-25-03.-st (juhul kui me jääme keskmisega ca1500 platoole 25.ndani) & (kui meetmed olid piisavad nii laialdase haiguse leviku ohjamiseks).

[Peeter]

Kui keegi akf veel aru ei saanud, siis just seda ma tahtsingi öelda. Südamelihasepõletikuga nädalaga haiglast koju saamine ei tähenda kaugeltki veel tervenemist. Asi on pikk, komplitseeritud ja võib tagasi tulles muutuda ka krooniliseks. Koormused jne kõik maha. Oma viimases lõigus just tahtsingi juhtida tähelepanu, et kui oma laps südamehaige oleks, siis oleks jutt mingist "nädalaga-tervenemise-hurra-optimismist" kohe kadunud. Peale Kriku südamelihase põletikku kirjeldavat juttu Südamekeskuse lehelt peaks see jutt elukvaliteedi mittehalvenemisest olema lõppenud. Ja ilma igasuguste agadeta! Punkt.

Jutt käib meie lastest, meie tulevikust. Kui vanuritest on savi, siis kas ka lastest? Praeguseks juba 8 last südamepõletikuga teisest covidi-lainest Tallinna Lastehaiglas.

Ja lisan veel selle arutelus kaduma läinud mõtteaspekti: Seda AZ pahalisust usutakse kohe ja mõned akf-id maalivad pildi mis kõik veel aasta(te)gi möödudes olla-tulla võib, ehk siis usutakse, et AZ on ohtlik ja ka veel jätkuvalt aastate pärast aga samas usutakse, et südamelihase põletik möödub nädalaga ja ei usuta/vaieldakse korduvalt vastu väitele, et süda võib taastuda kaua, isegi aastaid ja ikka saada jäädava kahjustuse. Millest küll selline topeltstandard?

[Kapten Trumm]

Operatsioon "Kevade plaan"

Täistekst maksumüüri tagant kah:

KEVADE PLAAN: Rühm Eesti tipptegijaid tegi Johnson & Johnson tippjuhtidele ettepaneku: J & J müüb meile kiiresti ja palju vaktsiine, Eesti annab vastutasuks vaktsineerimisega seotud teadusandmeid ja -uuringuid.

Mikk Salu
mikk.salu@ekspress.ee
Erik Moora
erik.moora@ekspress.ee
Holger Roonemaa
holger.roonemaa@ekspressmeedia.ee

Mõte iseenesest on lihtne. Vaktsiinidest on praegu suur puudus. Eestil ei ole võimalik neid ise osta. Seda keelab Euroopa Liidu ühishange, mille järgi liikmesriigid ei või teha ravimifirmadega otsetehinguid. Teisalt, olukorras, kus nõudlus ületab pakkumist mitmekordselt, pole ravimifirmasid võimalik niikuinii meelitada pelgalt rahaga.

Mis oleks see präänik? Eesti on e-riik ja meil on väga palju terviseandmeid digitaalsel kujul olemas. „Meil on väga haruldased andmed. Meil on terviselood ja maailma parimaid anonümiseerijaid. Meil on ka Geenivaramu. Ja kui paned need asjad kokku, siis see võib olla väga huvitav neile (vaktsiinitootjad-ravimifirmad- toim.),” sõnastab Toomas Hendrik Ilves projekti sisu.

Kui need kaks soovi - Eesti tahab vaktsiine ja vaktsiinitootja tahab andmeid - kohtuvad, võiks sellest ideaalis sündida koostöö, mis tagab Eesti inimeste kiire vaktsineerimise, pandeemia seljatamise ja ühiskonna uuesti lahti tegemise.

Midagi sarnast tegi Iisrael, kes mitte lihtsalt ei ostnud vaktsiine, vaid lõi ravimitootjatega andmevahetuse ja sai tänu sellele vaktsiine kiiremini ja rohkem kätte. Eelmisel nädalal algas Austrias koostööprojekt Pfizeriga, kus umbes 80 000 inimest vaktsineeritakse kiiresti ära, et uurida Pfizer-BionTechi vaktsiini mõju uute koroonaviiruse tüvede neutraliseerimisel.

Plaani tutvustatakse Kallasele

Vahetult enne Ilvese kirja Johnson & Johnsoni juhtidele ehk 1. märtsil tutvustas väike seltskond inimesi sama ideed ka peaminister Kaja Kallasele. Ettepaneku kohtumiseks tegi peaministrile Ilves. See võimaldas Ilvesel hiljem ravimifirma juhtidele viidata, et Eesti riigi juhtkond on projektiga kursis.
Zoomis toimunud koosolekul osalesid lisaks Kallasele ja Ilvesele ka ravimifirma The J.Molner Company ärijuht Indrek Kaing (tema on projekti mootor ja idee autor), küberturvafirma Guardtime meditsiinijuht Ain Aaviksoo, küberturvalisuse ekspert (firmast Cybernetica) Dan Bogdanov, Ravimiameti meditsiinijuht Alar Irs, Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida-Tallinna Keskhaigla radioloog Peeter Ross, digitaalse valitsemise spets Keegan McBride ning The J. Molner Company asutaja Jason Grenfell-Gardner. Oma valdkondade absoluutsed tipptegijad.

Esitleti projekti uhke nimega „Kevade Plaan”.

Plaani sisuks oli Eesti massvaktsineerimine algusega 5. aprillil. Edasise kohta näidati kolme erinevat stsenaariumi. Ambitsioonikaimas ja ebatõenäoliseimas pidi Eesti vaktsineeritama kolme päevaga. Teise järgi kahe nädalaga ja kolmanda järgi kahe kuuga. Suve alguseks pidanuks olema suurem osa Eesti inimestest vaktsineeritud. Eesmärk: avada Eesti ühiskond nii kiiresti kui võimalik.

Kuni 50 suures vaktsineerimiskeskuses pidanuks ära süstima kuni 100 000 inimest päevas.

Teisalt esitleti viisi, kuidas oleks võimalik Johnson & Johnson projekti kaasata. On selge, et ravimifirma ei tuleks Eestisse raha pärast, kõrgema vaktsiinide ostuhinnaga pole neid siia meelitada võimalik. Küll aga oleks võimalik pakkuda teaduskoostööd ja andmevahetust.

Projektiga kaasamõtlejate hulgas mainiti ka õiguskantsler Ülle Madiset, kommunikatsioonispetsialist Andreas Kaju (Meta Advisory) ja Tamro Eesti tegevjuhti Tanel Kuusmanni.

Algselt pidi Zoomi koosolekul osalema ka Irja Lutsar, kuid kuna samal ajal toimus teadusnõukoja istung, jäi Lutsar peaministri briifimisest kõrvale. Aga Lutsar oli teemaga kursis, talle tutvustati „Kevade Plaani” paar päeva varem.

„Mina kindlasti toetan,” ütleb Lutsar, lisades, et loomulikult on detaile, mis vajavad täpsustamist ja riske, mis vajavad maandamist. „Kui aga ei proovi, siis ei saagi teada. Ei tohi jääda kinni suhtumisse, et Eesti on väike ja vaene ja me ei saa ise midagi teha.”

Kuna Ekspress ise Zoomi koosolekul koos peaministriga ei osalenud, siis on raske öelda, mis on selle täpne tulemus. Kõige õigem oleks vist öelda, et Kallase reaktsioon oli äraootavalt ettevaatlik. "Tema hoiak oli: kui mingi asi töötab, siis on hästi. Proovige! Kui midagi sellest välja tuleb, siis tegeleme," hindas Toomas Hendrik Ilves kohtumise tulemust.

Teisele ringile
See ambitsioonikas plaan oli selleks hetkeks juba teisel ringil. Korra olid nad juba valitsusasutuste käest vastu näppe saanud.

Veebruari keskel kirjutas Eesti Päevaleht loo pealkirjaga „Ravimifirma tegi Eestile ettepaneku vaktsineerida kõik Eesti elanikud 72 tunniga”. Lugu ise põhines juba 5.veebruaril Indrek Kaingi poolt valitsusele ning sotsiaalministeeriumile suunatud kirjal.

Idee tuum oli sama – vaktsiinid teadusuuringute vastu - , aga seal oli see vürtsitatud ulmeliste ja naiivsete detailidega: kogu täisealise elanikkonna vaktsineerimine 48-72 tunni jooksul ning seejärel Eesti piiride sulgemine mitmeks nädalaks. See tähendanuks riigist omamoodi katselaboratooriumi moodustamist.

„Reaalsuses pole see absoluutselt teostatav,” kommenteeris terviseameti endine erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. „Idee kuulub pigem fantaasia maailma,” põrutas ka sotsiaalminister Tanel Kiik.

Otse öeldes, idee oligi toores. Viis, kuidas see avalikkuse ette tuli (jäi mulje, et valitsusega suheldakse ajakirjanduse kaudu) lõi imeliku fooni.

„Meie seda kindlasti ei soovinud,” sõnab Kaing.

Aga ta on optimist. Ei visanud püssi põõsasse, vaid otsustas hakata luude peale liha kasvatama ning toorevõitu ideest realistlikumat projekti vormima. Paari nädala jooksul pärast Delfi esimest kajastust tekkis Kaingi ümber väike seltskond asjatundjaid, kes tunnevad meditsiini, andmekaitset ja teavad, kuidas asjad poliitikas käivad.

Paralleelselt on sujuvamalt liikuma läinud ka riikliku vaktsineerimise hammasrattad. Reaalselt räägitakse nüüd "Kevade plaani" usutavaks mahuks mõnesaja tuhande inimese kiirvaktsineerimist. Enam ei räägita kogu Eestist.

Kõik töötavad tasuta
Mingit majandushuvi projekti asjaosalistel nende sõnul ei ole. Kõik, kes osalevad, teevad seda isiklikust initsiatiivist ja tasuta. Nagu väikeses Eestis kombeks, tekivad võrgustikud tihtipeale läbi varasemate tutvuste.

Näiteks Dan Bogdanov aktsiaseltsist Cybernetica on üks maailma parimaid andmekaitse ja privaatsuse spetsialiste. „Minu supervõime selles grupis on, et oskan hästi kujundada andmetöötluslugusid, mis inimesi ei hirmuta,” ütleb Bogdanov. „Kaingiga oleme kunagi koos käinud ühe äridelegatsiooniga Tokios,” lisab ta. President Ilves nimetab Bogdanovit üheks maailma parimaks andmete anonümiseerimise eksperdiks.

Ain Aaviksool on pikk kogemus nii riigiametniku kui ettevõtjana meditsiinisektorist. Ka temaga võttis Kaing ühendust. Aaviksoo kaudu jõudis omakorda sama seltskonna juurde valitsussuhete spetsialist Andreas Kaju, kes oskab nõu anda, kuidas riigi ja avalikkusega asju ajada.
Ühes Aaviksoo vestluses Ravimiameti meditsiininõuniku Alar Irsiga tuli jutuks ka Indrek Kaingi idee ja nii sai abiks olla ka Irsi oskusteave: teadusandmed ja info, millised uuringud üldse võiksid vaktsiinitootjaid huvitada.

Keegan McBride on e-riigi ekspert. McBride´i ja Kaingi kaudu tuli paati Toomas Hendrik Ilves. Arvati, et Ilves võiks olla prominent, kelle abil saaks vajalikke uksi avada. Ilves ise ütleb, et endise presidendi tiitel ei tähenda selles maailmas mitte midagi. Tähtsam on see, et ta juhtis omal ajal Euroopa Komisjoni töörühma e-tervise teemal ning see, et Ilves on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) demokraatia töögrupi juht. Pigem annavad kredibiilsust need ametikohad, arvab Ilves.

See väike vabatahtlike seltskond paneb kokku projekti, mis võiks huvitada nii Eesti riiki kui Johnson & Johnsonit, kuid nii Kaing kui Aaviksoo ütlevad, et loomulikult ei saa seltskond ise projekti lõpuni, ravimifirmaga lepingu sõlmimiseni viia, vaktsiine Eestisse tuua ja siin vastutasuks teadust teha ning ravimifirmale andmeid saata. Ühel hetkel tuleb anda projekt riigile üle.

Miks aga just Johnson & Johnson? Ka siin on lihtne seletus. The J. Molner Company, kus Kaing äriarendusjuhina töötab, asutaja on Eestis elav ameeriklane Jason Grenfell-Gardner, kes on paarkümmend aastat farmaatsiavallas tegutsenud. Jaanuari lõpus-veebruari alguses, kui idee sündis, lapati lihtsalt Grenfell-Gardneri kontaktide nimekirja ning leiti üks nimi – Orlon Boston.

Orlon Boston on Grenfell-Gardneri vana sõber, aga antud hetkel on tähtsam see, et ta on konsultatsioonifirma Ernst & Youngi partner ja Ernst&Young juhib omakorda Johnson & Johnson koroonavaktsiini globaalset lansseerimist. „Põhimõtteliselt istub ta Johnson & Johnson tippudega iganädalaselt koos,” selgitab Kaing.

Isiklikud tutvused on olulised. Selge see, et president Ilves või peaminister Kallas ei kirjuta kirja Johnson & Johnson üldmeili aadressile, vaja läheb kedagi, kes aitaks ukse lahti teha ja pöördumisel õigele lauale jõuda. „Samas, isegi isikliku sideme olemasolul on praeguses olukorras väga keeruline löögile pääseda,” tunnistab Kaing ausalt.

Arusaadavalt on kõigi maailma vaktsiinitootjate ukse taga järjekord pikk. Ja neilgi on omad mured. Poliitilised. Juriidilised. Suhtekorralduslikud. Keegi ei taha tülli minna Euroopa Liiduga. Keegi ei taha ka arusaamatusi Ameerika Ühendriikidega. Praegu vaadatakse ravimifirmasid erilise kullipilguga, et nad midagi valesti ei teeks, mõnda ekspordireeglit või lepingut ei rikuks.

„Ametlikku vastust Johnson & Johnsonist ei ole tulnud,” ütleb Kaing. Mitteametlikult (jälle läbi tuttavate tuttavate Johnson & Johnson juhtkonnas) on tulnud võrdlemisi ümmargune ja diplomaatiline tagasiside.

Nad (Johnson&Johnson – toim.) said meie kirja samal nädalal, kui said Euroopa Ravimiameti heakskiidu,” ütleb ka Ilves. „Euroopa on palju suurem asi kui Eesti. Neil on käed-jalad ja muud kehaosad tööd täis hetkel.”

Samal ajal on Eesti projektitiim püüdnud lahendada mõningaid võtmeküsimusi.

Näiteks juriidiline ja isikuandmete kaitse. Selles osas konsulteeriti teiste seas õiguskantsler Ülle Madise bürooga. Sealt tuli vastus, et projekti saab teha küll: digiloos olevaid andmeid tohib kasutada vaktsiini mõjude analüüsimiseks. Eeldus on andmete pseudonüümimine, turvaline töötlemiskeskkond, kuritarvitamiste vältimine. Seda kõike tuleb teha Eestis ja siit välja saavad liikuda ainult sada protsenti anonümiseeritud andmed. Samuti peab olema inimese enda või eetikakomitee nõusolek.

„Aga me ei ole projekti juriidiliseks nõustajaks. Kuidas vettpidavaid lepinguid (Eesti poole ja ravimifirma vahel – toim.,) koostada, meie ei oska öelda. Ilmselt tuleb leida väga tugev advokaat,” ütleb Madise.

„Ametlikku vastust Johnson&Johnsonist ei ole tulnud,” ütleb Kaing.

Andmekaitse osas on kandev roll Dan Bogdanovil, kes aitab kokku panna andmete liigutamise protokolli. „Kui palju on tegelikult andmeid vaja, kuidas neid saada, mis on andmete minimeerimine, mida minimaalselt vaja, et kaup kokku panna, aga et inimeste õigused saaksid tagatud,” räägib Bogdanov.

Bogdanovil on tõeliselt tundlike andmete liigutamise kogemus. President Ilves kirjeldab Bogdanovi juhtimisel sündinud projekti Sharemind ülivõrdes. Muuhulgas ütleb ta: "USA kasutab tema loodud tarkvara. Sa pead viima kokku Hiina, Vene ja Ameerika satelliitide trajektoorid, et nad ei põrkaks kokku, aga mitte keegi ei saa teada kellegi teise asukohast. Keeruline värk."

Probleem on ka selles, et hetkel on endiselt ebaselge, milliseid andmeid vaktsiinitootja (Johnson & Johnsoni tütarfirma Janssen-Cilag) üldse vajaks. Seepärast on Kaing, Aaviksoo, Bogdanov ja nende kaaslased läbi mänginud erinevaid stsenaariume nii juriidilisest kui andmekaitse vaatenurgast.

Ideaalis ei lahkuks andmed hetkekski Eestist. Et ravimifirmal on keegi kohalik partner, Eesti puhul näiteks Tartu ülikooli kliinikum või Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes teeb ise kõik vajalikud uuringud ära, ilma et andmebaas kuhugi liiguks.

Märtsi keskpaiga seis: olukord on endiselt ebaselge, sõnastab Ain Aaviksoo. Ei Johnson & Johnsoni ega Eesti riigi kohta ei saa öelda, et keegi institutsionaalsel tasandil projektiga tegeleks. Ei saa ka öelda, et ravimifirma oleks moodustanud töögrupi, kes oleks juba saatnud välja koostöölepingu mustandi ja uuringuprotokolli või nimekirja andmetest- uuringutest, millest ollakse huvitatud.

Ei saa ka öelda, et Eesti riik, näiteks peaministri või sotsiaalministri tasemel oleks teemast kinni haaranud ja ise oma töögrupi teinud, kes juba koostaks lepinguid ja valmistaks ette logistikat.

Tegelikult ei toimu ju isegi aktiivset suhtlust Johnson & Johnsoniga.

Mis praegu on, on puhas iduettevõtluse maailma loogika: on suur probleem, mille lahendamiseks tuleb kokku sobivaim meeskond. Proovitakse julgelt ja ambitsioonikalt. Kui õnnestutakse, siis suurelt. Kui põrutakse, siis pole midagi katki.

Väike edasiminek on siiski toimunud. Sel esmaspäeval toimus esimene kohtumine sotsiaalministeeriumi tippjuhtkonnaga. Kaing, Aaviksoo ja teised ei taha (ega saagi) ise vaktsiiniprojektiga lõpuni minna. Nende töö pole kuidagi mõeldud konkureerima käimasoleva vaktsineerimiskavaga. Mõte on endiselt, et riik võtab selle üle, sulandab juba toimuvasse vaktsineerimisplaani ja suve alguseks on Eesti inimesed vaktsineeritud.

Ise ma pean seda selgeks fantaasiaks.
1. turul ületab nõudlus mitmekordselt pakkumist, on palju suuremaid kliente kui Eesti. Sellest ja J&J leige huvi.
2. selle teostumine sõltub Brüsseli/Valge maja heakskiidust, mida ei pruugi tulla, kui "omad" on vaktsineerimata. Eelkõige USA ja Iisrael.

[alax]

Vaktsineerimisest. Osa inimesi ei lähe vaktsineerima, kuna ootavad mingit erilist, täiuslikku vaktsiini. Ja veel loodetakse, et kui paljud vaktsineerivad end, pandeemia taandub ja lõpuks polegi neil vajadust vaktsiini saadagi.

[Kapten Trumm]

Sellist suhtumist nimetati vanasti parasiitluseks - parasiit on eluvorm, kes elab peremeesorganismi arvelt.
Ka vaktsiinieitajad on sisult parasiidid. Tervisejulgeoleku parasiidid, mida loovad teised inimesed, võttes oma tervisele riske (ükski ravim ega vaktsiin pole täiesti ohutu).

[Some]

Statistikaameti andmeil suri selle aasta üheksa esimese nädalaga 3398 Eesti elanikku: 1790 naist ja 1608 meest, mis on 600 inimest rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92856169

Kommentaatorite arvates on suremus kasvanud tänu vaktsiinide kõrvalmõjudele:P

[Madis Reivik]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9284 ... ineerimist

Sellest plaanist paistab hästi välja slaavi mentaliteet - alati valmis kangelastegudeks aga kurat rutiini ja ettevalmistustööd ei salli silmaotsaski. Lesime ahju peal ja ükskord tuleb aega kui kõik pirrud löövad kahest otsast lõkendama... a noh niikaua istume pimedas.

Aga eks igaüks meist võib endast sarnase alge leida, ei ole patust puhas keegi

[mäger]

Kommenteerin üht oma varasemat väidet, et enamus surnuid on alla 80. a - tegin selle igapäevaste esitatud andmete kõhutunde pealt, ehk mingit tabelit ei koostanud ja statistikat ei otsinud. Eilne surnute hulk kinnitas seda - 11 lahkunut, kellest 4 üle 80. a ja 7 alla; sama proportsioon vist ka naised-mehed skaalal.