Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[iFly]

Teemale lähemale. Ma täiesti mõistan neid meie noori venkusid, kes ütlevad, et neil on Eesti keele tunnis jube igav.

Üks neist võttis probleemi ilusasti kokku (tsiteerin mälu järgi): "Mul on kõriauguni isast-emast, koerast-kassist, suitsutarest ja vanadest aegadest! Räägime parem asjadest, millel on mingi mõte nüüd ja praegu!"

Üks fantastilisemaid õpetajaid, kellega mul on au olnud kohtuda, lausus kord südametäiega: "Kes ise tõesti sittagi ei oska, õpetavad teisi, sest muud neil ju üle ei jää. Kes ka sellega hakkama ei saa, istuvad haridusminnis ja koostavad õppeprogramme".

Ta lausus need sõnad küll pimedal nõuka-ajal, ent traditsioonid ei kao ju üleöö, mõned on koguni igihaljad.

[Avatar]

Tšetšeenia sõjad - Movladi Udugov Radio Svoboda jne. Motivatsioon. Ja Donbavbe kirgastas. Kirjutada ikka ei oska....

[Walter2]

Kui 80-ndatel põhiaste läbi sai siis oskasin enda arust täitsa keskmisel tasemel vene keelt, pea oli lahti ja õpetajad olid ka mõistlikud, ei sundinud midagi pähe õppima vaid oluline osa oli kõnekeelel ja vestlusel. Kui praegu mõnele vene saidile satub siis loe seda nagu hiina keelt, liiga palju on seal netislängi, amerikaniseerumist ja uuemat kõnekeelt, millest on raske läbi närida.

[Jaanus2]

Eestlased paistsid juba nõukogude ajal silma halva vene keele oskusega - rahvaloenduste andmetel. 1979 loendusel juhtus selline imelik asi, et oskus oli veel halvemaks läinud võrreldes eelmise loendusega... Ühelt poolt oli see protest, teiselt poolt täiesti objektiivne - eestlaste vene keele oskus ongi keskmiselt hirmus, isegi nendel, kes enda arust "täitsa hästi oskavad", lisaks hääldus. Erinevate keelkondade keeled ikkagi, lätlaste-leedulastega ei saa võrrelda. Sellepärast on eriti paha kuulata enamust avaliku elu tegelasi vene keelt purssimas - vähesed räägivad hästi. Venelastel on seda sama imelik kuulata kui meil venelaste vigast ja räige aktsendiga eesti keelt - mõte läheb kergesti vaimsele puudele.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Erinevalt eestlastest, kus noorem põlvkond on venekeeles suhteliselt null, on lätlaste ja leedukate vene keele oskus tunduvalt parem ja kogu Leedu räägib vene keeles tunduvalt paremini kui eestlased..

Eestlased paistsid juba nõukogude ajal silma halva vene keele oskusega

..sellele on muuseas täiesti lolllihtne seletus, mida millegipärast eriti ei teadvustata - läti ja leedu keeled on nimelt BALTOSLAAVI KEELED - aga eesti keel on SOOMEUGRI KEEL...

Elik niinagu ei ole mõtet võrrelda eestlaste ja läti/leedulaste soome keele oskust - niisama ei ole ka mõtet võrrelda eestlaste ja läti/leedulaste vene keele oskust

[Leo]

Samal põhjusel suudavad näiteks soomlased suhteliselt kerge vaevaga selgeks õppida eesti keele ja vastupidi, kuid slaavlaste puhul on väga head ugri keele oskust palju raskem saavutada.

[Martin Herem]

Reedel näidati viimast ajateenijate viimase kompleksuuringu tulemusi, milles oli üks huvitav detail.
Muuhulgas uuriti ka seda, mis mõjutab kõige rohkem skaalal tahab/ei taha seersandiks ja saab/ei saa seersandiks.
Suurim ühine nimetaja nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks aga said, oli vene kodukeelega ja kõrge eesti keele oskusega ajateenijad.
Loomulikult oli venekeelse emakeelega vendi suhteliselt kõige rohkem nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks.
Nende hulgas, kes ei tahtnud ja ei saanud, oli loomulikult kõige suurem ühine nimetaja kehva eesti keele oskus.
Eesti keele oskuse fakt viitab sellele, et päritolu ei mõjuta, vaid keeleoskus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..järjekordne hea vihje "KV teenelise veterani" AV kohta (lehitsege alla, mai oska täpset linki panna)...
Tegelt (tõesti) huvitav ju - kuipallu sitta peab üks AV kokku keerama - et see KV juhtkonna mugavustsooni häirima hakkaks

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=510

[Kapten Trumm]

Samal põhjusel suudavad näiteks soomlased suhteliselt kerge vaevaga selgeks õppida eesti keele ja vastupidi, kuid slaavlaste puhul on väga head ugri keele oskust palju raskem saavutada.

Seejuures võib märgata sellist fenomeni - Soomes elavad venelased on umbes aastaga täitsa ladusad soome keele rääkijad, Eestis elavad venelased enamasti mitte. Milles kühvel? Soomlased üldiselt vene keeles ei räägi, samuti ei esinda Soomes ükski partei mingit "venekeelset haridust".

Karmimalt tuleb asju ajada. Kui Eestis aastase etteteatamisega kaotada venekeelne haridus, võite näha imet - venelased on õppinud Eesti keeles rääkima.

[AndresTy]

Karmimalt tuleb asju ajada. Kui Eestis aastase etteteatamisega kaotada venekeelne haridus, võite näha imet - venelased on õppinud Eesti keeles rääkima.

Tore oleks, kui see hariduse äramuutmine sellise nõiavitsana toimiks. Aga paraku on teada, et keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi pole ja kui on, siis on nad valed.

Puusalt tulistades on siin veel mitu olulist põhjust, miks venelane eesti keelt ei räägi.

Esiteks - meie vanema põlvkonna valmidus ise ja igal poolt vene keelt purssida - kui on koos neli inimest ja neist üks on venelane, siis....mis keeles räägitakse? Muuseas siia haakub ka see, et venelasel võib ju sooritatud keeleeksami tunnistus olemas olla, aga räägivad nad jee sinuga eesti keeles, kui sina vene keeles räägid. Ja sedasi ei saagi eesti keel kinnistuma.
Teiseks - venelased saavad üldiselt ametiasutustes ja muidu teenindusasutustes vene keelega hakkama.
Kolmandaks - venekeelsed enklaavid (Lasnamäe, Ida-Virumaa) kus kõik vene keeles käibki ja kuhu eestlased üldjuhul elama minna eriti ei soovi.

See kõik on kindlasti siin kordi läbi jahvatatud, aga ikka ja jälle trügitakse püünele lihtsate loosungitega....

[Kriku]

Puusalt tulistades on siin veel mitu olulist põhjust, miks venelane eesti keelt ei räägi.

See ei tähenda, et üleminek eestikeelsele haridusele keeleoskuse levikule kaasa ei aitaks.

[AndresTy]

Seda pole ma väitnudki.

[Kapten Trumm]

See, mis vastuseks tuli, oli ju pesuehtne poliitiline lõplik tõde (tegematajätmiste õigustamiseks).

[Leo]

Jah, siin loetleti põhimõtteliselt ülesse need Soome ja Eesti erinevused, mis reguleerivad ka võõramaalaste riigikeele oskust. Soomes aetakse asju soome või rootsi keeles ja kui seda ei oska, siis tööle ei saagi. Isegi sellistes kohtades, kus vene keele ladusast oskusest on kasu, näiteks põllumajanduses (ukraina hooajatöölised), piirikaubandus ja turism (praegu praktiliselt seisavad), on tööintervjuu ja kogu asjatamine ikkagi kohalikus keeles ja keskmine soomlane vene keelt ei oska ning ei tahagi osata. Kuidas Eestis eesti keele peale üle minna, ma ei oska öelda, sest Soomes ei ole peale tsaaririigi laialivajumist kunagi venekeelset asjaajamist olnudki ja keegi ei oskagi seda igatseda. Samas eestlased võiksid tuimalt hakata kohalikega ainult eesti või siis häda korral inglise keeles rääkima, hästi viisakate sõnadega ja inimsööja naeratusega

[Leo]

Reedel näidati viimast ajateenijate viimase kompleksuuringu tulemusi, milles oli üks huvitav detail.
Muuhulgas uuriti ka seda, mis mõjutab kõige rohkem skaalal tahab/ei taha seersandiks ja saab/ei saa seersandiks.
Suurim ühine nimetaja nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks aga said, oli vene kodukeelega ja kõrge eesti keele oskusega ajateenijad.
Loomulikult oli venekeelse emakeelega vendi suhteliselt kõige rohkem nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks.
Nende hulgas, kes ei tahtnud ja ei saanud, oli loomulikult kõige suurem ühine nimetaja kehva eesti keele oskus.
Eesti keele oskuse fakt viitab sellele, et päritolu ei mõjuta, vaid keeleoskus.

Kunagi hallil nõukogude ajal aeti paguneid taga sellepärast, et nendega oli kodukülas lihtsam kohalike traktoristide hulgas mehe häält teha ja heatahtlikelt naistelt saada? Kas see ei olegi enam argument? Mõned olevat nooremseeru paelad sõna otseses mõttes rongiga koju sõites salamahti peale õmmelnud, kui polnud teenistuses saanud, et isasem välja näha. SKJ ei ole probleeme AO ja RO kohtade täitmisega, peamiselt sellepärast, et sellest on edaspidises tööotsimises kasu ja mõned ainepunktid on võimalik peale ajateenistust edasi õppima minnes tasuta saada. Seegi on suur asi, sest iga ainepunkt tähendab arvestuslikult 1 nädal õpinguid. Kindlasti on eesti kõrgkoolides ka selline süsteem olemas?