REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas smr »

Põnev lugemine "Eesti vabaks sõitmise" jms protesti8aktsioonide korraldajate kohta

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9305 ... -liikumine
affa
Liige
Postitusi: 283
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas affa »

Hea mart2! Olen ennast kehvasti väljendanud. Vabandust. Muidugi Sa esitasid ajuveretrombide esinemissageduse statistika ja muidugi on seal kolmandas kümnendis olevad naised üliesindatud. Vabandust veelkord segaduse külvamise pärast.
Cerebral venous sinus thrombosis is rare, with an estimated 3-4 cases per million annual incidence in adults. While it may occur in all age groups, it is most common in the third decade. 75% are female.[4] Given that older studies show no difference in incidence between men and women, it has been suggested that the use of oral contraceptives in women is behind the disparity between the sexes.
https://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_ ... idemiology
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Kriku »

Kokkuvõttes siis ei midagi uut: ikka toosama 1 / 100 000 trombirisk (mitte surmarisk!), millest siin on juba pikalt juttu olnud.
affa
Liige
Postitusi: 283
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas affa »

Kriku kirjutas:Kokkuvõttes siis ei midagi uut: ikka toosama 1 / 100 000 trombirisk (mitte surmarisk!), millest siin on juba pikalt juttu olnud.
Tõesti, nii olen mina ka aru saanud, et AZ-ga vaktsineerimisel esineb kõrvalnähtudena trombe ajuverevarustuses sagedusega 1/100000. Ajuveretrombi tagajärjel sureb ca 1 miljoni vaktsineeritu kohta. Mis on suhteliselt vähene, võrreldes covidisse nakatunute suremusega.

mart2 toodud statistika näitab, et üldine ajuveretrombide esinemissagedus on 3-4 per miljon inimest ja kolm neljandikku nendest on valdavalt kolmandas kümnendis olevad naised. Suremus 8.3%. Kiire arvutuse näitab, et kui 20-30 aastased naised välja jätta, on AZ-ga vaktsineeritute suremus üldisest foonist ca 10 korda kõrgem.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Kriku »

Muidu mõistlik ajakirjanik Mari Kartau kirjutab:
Nii koroonaeitajad kui ka -entusiastid, pidage palun meeles, et see on meditsiiniline probleem. Ususõdade pidamine selle lahendamisele kaasa ei aita.

Kas inimese surm koroonasse on kuidagi kohutavam kui surm, mis tuleb pärast vaktsineerimist? Kas koroona puhul on ebaeetiline võrrelda statistikat gripiga, aga vaktsineerimistüsistusi on igati parketikõlblik kõrvutada tuntud ravimi kõrvaltoimetega? Kas nende inimeste surmahirm, kes kardavad kiiruga leiutatud vaktsiine, on kuidagi halvem kui nende oma, kes kardavad surra haigusesse?
https://maaleht.delfi.ee/number/9291689 ... ei-lahenda

Selliste hüüatuste juures on mitu asja.

Esiteks, ajakirjaniku instinkt olla "objektiivne". Üldiselt on see hea, aga vahel lööb vales kohas välja püüd iga hinna eest otsida mingisugust "keskteed äärmuste vahel", "mõlemat poolt ära kuulata" vms.

Teiseks, heatahtliku lugejana ma usun, et ta on segaduses, aga muidugi võiks tsitaati niisama hästi demagoogiaks pidada. On ju kõik tunnused olemas - mõlema poole usklikeks kuulutamine (st. eeldus, et kummalgi pole õigus ja tõde oleneb vaatenurgast) ning samas küsimuseasetused, mis on valdavalt asjassepuutumatud ning väldivad hoolega teaduslikku, st. tõenäosuslikku lähenemist probleemile.
Kas inimese surm koroonasse on kuidagi kohutavam kui surm, mis tuleb pärast vaktsineerimist?
Ei, aga see ei puutu asjasse.
Kas koroona puhul on ebaeetiline võrrelda statistikat gripiga, aga vaktsineerimistüsistusi on igati parketikõlblik kõrvutada tuntud ravimi kõrvaltoimetega?
Koroona võrdlemises gripiga pole mitte midagi ebaeetilist. Seda tehakse suures hulgas teadusartiklites ning tulemusega, et koroona on vähemalt suurusjärgu võrra surmavam. Samuti pole midagi ebaeetilist erinevate muude riskide võrlemises, kui näiteks on eesmärgiks näidata, et osa neist "keskmine inimene" teadvustab, teist mitte.
Kas nende inimeste surmahirm, kes kardavad kiiruga leiutatud vaktsiine, on kuidagi halvem kui nende oma, kes kardavad surra haigusesse?
Ei ole. Küll aga on see vähem põhjendatud. Surmaga lõppeva kõrvaltoime tõenäosus on mitu suurusjärku väiksem, kui tõenäosus surra koroonasse.

Üldiselt pole suurem asi, et toimetuse liikmed võivad meil traditsiooniliselt ükskõik mis jama arvamuskülgedel avaldada - et see on mingi nende ex officio õigus...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hommikustes uudistes kilgati, et soojamaareisid on meil väga populaarsed, märtsis käis 5000 inimest :wall:
5-7 lennukit lahkub/saabub sel teemal iga nädal.
Tassime siia mingi põneva tüve sisse ja algab kogu jant jälle otsast peale :wall:

Natuke hiljem kuulutati, et veerand haigetest ja pool lähikontaktsetest laseb lihtsalt piirangutest üle ja tuiab ringi. :rip:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas mart2 »

Akf affa muidugi ei näinud muidugi seda, et tema toodud infolehega kooskõlas andmed olid mul esitatud mitmeid päevi tagasi.
Võttes minu järgmisest postitusest välja ainult ühe lõigu naiste kohta, mis kinnitas varasemat informatsiooni (!), ei märganud seda, et põhirõhk oli üldisel "ajutrombide" esinemise sagedusel - s.h. ka lastel.
Ei saa aru, mida akf üldse soovis rõhutada? :dont_know:

Las ta jääb, kui tegelikku uut avastust ju ei ole! 8)
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
affa
Liige
Postitusi: 283
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas affa »

Mul sai ka puu ja punane värv otsa. Lähme parem anname sõjaõiguse teemas hinnangu Seljametsa puulõhkumistalgutele.
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Siki »

Brasiilia prostituudid streigivad koroonavaktsiini saamise nimel. "Me oleme ka eesliinitöötajad!"

https://www.postimees.ee/7218882/brasii ... -saamiseks
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ma veendun järjest enam, et saamatusehunnikust lokilamba arusaamatu ametishoidmine vaid ühte eesmärki teenibki - et see praegune "päikesekoalitsioon" lõhki ei läeks :mrgreen:

Luhtaläinud vaktsineerimistalgud. Kaitsesüstimist korraldati pudikeeles


**Leige huvi võisid põhjustada pidevalt muutuvad vaktsineerimisotsused.
**Eestis oli siiski küllaga kohti, kus vaktsineerimine läks plaanitult.
**Alla 60-aastaste vaktsiini ega järgmist suurvaktsineerimist ei tule enne maid.

Joosep Tiks, Anna Teele Orav
uudised@epl.ee


Laupäeval venis Sõle spordikeskuse juures vaktsineerimist soovijate järjekord ülipikaks, aga pühapäeval oli huvi kaduvväike.

Seni on terviseametnikud rääkinud, et oleks vaid vaktsiini rohkem, siis saaks kaitsesüstimise rattad paremini veerema. Ent kui lõpuks tuli suurtes kogustes vaktsiini, siis paljud seda ei tahtnud. Nii mõneski Eestimaa otsas läksid lihavõttepühade vaktsineerimistalgud luhta.

Haigekassa andis talgutest teada alles kolmapäeval. Nii mõnigi vaktsineerimisele oodatu sõitis pikkadeks pühadeks maale või ei soovinudki vaktsiini.

Kokku jäi Eesti peale tulutult seisma kolmandik vaktsiinidoose. Ja kui kutsumata külalised ehk alla 60-aastased oleksid vaktsiinita jäetud, oleksid üle poolte dooside nädalavahetuseks külmkappi seisma jäänud.

Ida-Viru keskhaigla sai 600 vaktsiinidoosi ja kaitsesüsti tuli saama kõigest 32 inimest.

„Idavirulased ei usalda AstraZeneca vaktsiini,” selgitas Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Mihhail Tammearu. „Me ei saa väita, et kohalikud ootavad just Sputnikut, aga kui haiglal oleks olnud pakkuda ka teisi vaktsiine, siis oleks soovijaid olnud tunduvalt rohkem.”
„Kui meil oleks võimalik vaktsineerida ka nooremaid, siis usume, et vanem põlvkond võtaks eeskuju ja muutuks julgemaks,” täiendas haigla infektsioonikontrolli teenistuse direktor Natalja Nikitina.

Tammearu arvates ei ole haiglal põhjust vaktsiini ohutust kahtluse alla seada selgi põhjusel, et paljud Euroopa riigid, kus peatati ajutiselt AstraZeneca vaktsiini süstimine, on hakanud seda taas kasutama.

Miks ei tuldud?

Tartu ülikooli kliinikum sai 2000 doosi, kuid huvitatud talgulisi oli kõigest 834. Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar märkis, et selge ja piisava etteteatamisajaga kommunikatsioon aitaks elanikke piisavalt informeerida. Tema sõnul võivad leigemat vaktsineerimishuvi põhjustada ka pidevalt muutuvad vaktsineerimisotsused. Kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju lisas, et haiglas on varemgi nädalavahetustel vaktsineerimisi tehtud ja siis on ajad ruttu täitunud.

Tallinna lastehaiglas õnnestus süstida kõigest 346 doosi 800-st (mitte lastele, vaid samale sihtrühmale, kellele mujalgi). Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas nentis, et põhjus on arvatavasti sama mis mujal: ilmselt oli etteteatamisaeg liiga lühike.

Ometi oli Eestis küllaga kohti, kus kõik läks plaanitult. Mis oli edu võti? Inimestega suhtlemine.

Rakvere haiglas leidsid peaaegu kõik vaktsiinidoosid peremehe. Saadi 500 doosi ja neist süstiti 483. „Võtsime pärast plaanist teada saamist esimesel võimalusel ühendust Lääne-Virumaa kohalike omavalitsustega, et nad aitaksid info viia inimesteni, kes on ajakirjanduse tarbimisel tagasihoidlikumad ega tea sotsiaalmeediast midagi,” ütles Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev. Neil avati ajad registreerimiseks kolmapäeval ja neljapäeva õhtuks oli enamik inimesi end juba kirja pannud.

Suurkaev lisas, et väiksemates piirkondades on suureks abiks nn kogukonna telefon. Paljudel esimest korda vaktsineerima tulnutel oli juba vaktsineeritud sõber toeks kaasas. „Registreerimise süsteem tuttav, tee tuttav, ka inimesed tuttavad. Nii et töötas selline „oma arsti sündroom”,” selgitas Suurkaev, kuidas saavad abiks olla need, kellele on vaktsineerimine juba tuttav.

Ka Pärnu haiglas leidsid peaaegu kõik saadud 1200 vaktsiinidoosi rakendust. Kasutati 1129 doosi. Kuidas? „Avasime suurel reedel eraldi ka meie tavaregistratuuri, kuhu helistades sai vaktsineerimiseks aja broneerida,” selgitas haigla ravijuht Veiko Vahula. „Samuti pöördusime ise aktiivselt inimeste poole. Õhutasime sotsiaalmeedias ja kohalikus ajakirjanduses inimesi aktiivsemalt aegu broneerima.”

Mõnisada doosi jäi üle

Valdavalt said Pärnus vaktsiini vanemad inimesed ja riskirühmad, kuid oli ka eesliinitöötajaid ja kaitsesüstimisele tulnud inimeste saatjaid. Vahula ütles, et neil on mõnisada doosi üle ning kes riskirühma kvalifitseerub ja vaktsiini tahab, see helistagu neile või pangu end digiloos kirja.

Kui Tallinnas oli vaktsiini üle ja seda anti noorematelegi, siis Rakveres valati lausa pisaraid, et nooremate jaoks vaktsiini polnud. „Ühel memmel oli silm märg, kui pidime ta kohale toonud lapselapsele vaktsineerimisest ära ütlema. Ja see memm ei olnud ainuke küsija. Mõnel juhul selgitati pikemalt oma põlvkondade kooselu ja koostöö lahti ning püüti selle kaudu põhjendada, miks peaks kogu leibkonna vaktsineerima. Kindlasti on selles oma tõetera tugevasti sees, aga vaktsineerimise reegel seda praegu ei toeta,” selgitas Suurkaev.

Haigekassa juht Rain Laane ütles, et eakad ei tulnud vaktsineerima, sest ei tahtnud järjekorras seista: televiisorist nähtu hirmutas ära. „Üks lisajäreldus on meie jaoks see, et Tallinna elanikud eelistavad saada vaktsiini võimalikult kodu lähedal – olgu see siis perearstikeskus või samas linnaosas paiknev vaktsineerimiskoht,” märkis haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.

Järgmist suurvaktsineerimist pole oodata enne maikuud. Trink põhjendas, et aprillis on vaktsiinitarned varasemast veelgi tagasihoidlikumad ja lähevad osalt teiste dooside katteks, sest teise doosi aeg jõuab kätte üha rohkematel.

Möödunud nädalavahetusel kavatseti kaitsepookida ainult 1956. aastal ja enne seda sündinuid ning COVID-19 riskirühma kuulujaid, kuid kolmandik vaktsiini saanuid ei olnud riskirühmas, vaid alla 60-aastased ja kaasuvate haigusteta, valdavalt 50–59-aastased.

Mitut asutust on vaja, et vaktsineerida ühte riigikogu liiget?

Mitut asutust läheb vaja, et teha ühele riigikogu liikmele kaitsesüst? Vastus: nelja. Riigikogu kantselei paneb kokku nimekirjad, saadab riigikantseleisse, mis saadab nimekirja haigekassasse, mis saadab selle haiglasse. Lõpuks läks seegi organiseerimine untsu.

Riigikogu liikmete ja töötajate seas oli suur segadus. Miks vahetati vaktsiini? Mis see riigikantselei asi on, mida arst patsiendile süstib? Las siis olla Pfizer, vähemalt saab vaktsineeritud. Oli ju kokku lepitud, et eesliinitöötajad saavad AstraZenecat. Kas riigikogu liikmed on kuidagi erilised, et peaksid Pfizerit saama?

Haiglas oli suur segadus. Nemad saavad pakkuda seda vaktsiini, mida neil on.

Poliitikute vaktsineerimine on kaitsesüstimise reklaami oluline osa. Aga segadus vaktsiiniga viskas sellele pärast niigi kehva nädalavahetust kaika kodaratesse.

Miks otsustas riigikogu esimees Jüri Ratas vaktsiinist mõneks ajaks keelduda? Kas suurest viisakusest vanainimeste ees, kes vaktsiinijärjekorras ootavad? Tõenäoliselt polnud siiski tegu õhust haaratud suuremeelsusega. Ratas mõtles ümber alles pärast seda, kui sai teada, et ta saaks Pfizeri vaktsiini asemel AstraZeneca oma.

Veel pühapäeval teadsid mitukümmend riigikogu liiget, et saavad teisipäeval Ida-Tallinna keskhaiglas Pfizeri vaktsiini. Ent asjast sai haisu ninna riigisekretär Taimar Peterkop ja lasi plaanile vee peale. Tema töö on hoida korda ja kord näeb ette, et kõik eesliinitöötajad – ka riigikogulased peavad saama AstraZeneca kaitsesüsti.

Tõsi, korraga on Eestis lood keerulised. Riigikantselei töötajatele tundub, et näiteks perearstid teevad liiga palju isetegevust ja süstivad, nagu jumal juhatab. Ometi näeb kava ette, et kaks kolmandikku vaktsiini – ka rariteetsemad Pfizeri ja Moderna doosid – läheks vanematele ja riskirühmale ning kolmandik eesliinitöötajatele.

Vaieldakse palju ja peaaegu igaüks teab ise kõige paremini, kuidas peaks inimesi vaktsineerima. Ent ühes on paljud kõrged riigiametnikud ja poliitikud samal arvamusel: eelmise nädalavahetuse suurvaktsineerimine oli kommunikatsioonifiasko.

Kõigepealt tuli laupäeval liiga palju inimesi vaktsineerima. Noori ja teisigi, keda ei oodatud. Mõeldi ju, et äkki saab ka midagi, ja eks saigi.

Midagi tuli öelda, et olukord ei näeks välja nagu mullune hüsteeriline tualettpaberi kokkuostmine.

Ja Irja Lutsar ütleski. Õnnetuseks nii, et hulk Eestimaad hirmutati ära: „AstraZeneca vaktsiini ei ole soovitatav trombiohu tõttu alla 60-aastastele süstida.” Professori jutu teine pool – risk on üks sajast tuhandest ja seegi pole veel selge, sest alles uuritakse – läks kaduma.

Inimesed said hirmutatud ja noored vaktsineerimisest eemale aetud. Pühapäeval selgus, et vanadelgi polnud eriti huvi vaktsineerima minna.

Ja esmaspäeval sai üks asi veelgi selgemaks: isegi kõige kõrgemad riigiametnikud ei saa enam mitte midagi aru. Segadus pole ainult üldise elanikkonna vaktsineerimisega, sest ka paarikümne riigikogu liikme kaitsesüstimine võib lõppeda fiaskoga.

AstraZeneca vaktsiin tunnistati ohtlikuks

Immunoprofülaktika komisjon avaldas, et alla 60-aastastel ei tasuks AstraZeneca vaktsiinikuuri trombiohu tõttu alustada, aga need, kes on esimese doosi saanud, võivad teise doosi saada. Kui nad on siiani terved, siis trombiohtu ilmselt ei tekkinud.

Järelikult on Eestil uus plaan: AstraZenecaga tehakse senised vaktsineerimised lõpuni ja siis võetakse alla 60-aastaste jaoks kasutusele muu vaktsiin. Ent kui vaktsiinikogused kokku rehkendada, siis selgub, et AstraZenecat poleks nagunii Eestisse tulnud nii palju, et seda jaguks enamatele kui üle 60-aastastele ja esimese süsti saanutele vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks.

Sotsiaalministeeriumi suur eesmärk on avada kaitsesüstimine kõikidele soovijatele juba maikuust. Ent see ei tähenda, et nii lähebki. Vaba vaktsineerimine oleneb sellest, kui palju vaktsiini Eestisse saabub ja millistel inimestel on millist vaktsiini võimalik kasutada.

„Oluline on, et eakamad inimesed saaksid esmalt vaktsineeritud. Vaktsiini tuleb riiki endiselt nii vähe, et me ei saa vaktsineerimisvõimalust kõigile pakkuda, kuigi väga sooviksime. Eakaid on oluline esmajärjekorras vaktsineerida, sest nemad satuvad haigestudes kõige tõenäolisemalt haiglaravile ja haigestumine võib lõppeda väga kurvalt,” selgitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik.

Võib arvata, et aprilli järgmistel nädalatel jäävad nooremad vaktsiinisoovijad pika ninaga, sest planeeritud vaktsiinitarned on tagasihoidlikud.

Lepik selgitas, et kui Pfizeri tarned saabuvad Eestisse regulaarselt igal nädalal, siis Moderna ja AstraZeneca kogused ja saabumised selguvad üldjuhul kõigest mõnepäevase etteteatamisega. „Seetõttu tuleb tihti tegutseda väga lühikeses ajaraamis,” märkis ta.

Teisipäeva hommikuks oli vaktsineeritud 229 241 inimest, kellest 159 462 on saanud ühe ja 69 779 kaks doosi. Täiskasvanutest on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud ligi 21%, üle 70-aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 42%.

Haridustöötajad lasevad end vaktsineerida, sest läbipõdemine oli õppetund

Haridustöötajad on kaitsepoogitud valdavalt AstraZeneca vaktsiiniga ja paljud neist saavad peagi teise doosi. Need haridustöötajad, kes olid nõus Eesti Päevalehega vestlema, ei karda värskete uudiste valguses AstraZeneca vaktsiini.

Tallinna Meelespea lasteaias on enamik töötajaid koroona läbi põdenud. „Kõik lähevad vaktsineerima, sest see, kuidas inimesed läbi põdesid, oli päris hea õppetund,” ütles lasteaia direktor Kristina Märks.

Paide Hillar Hanssoo põhikooli direktor Kersti Kivisoo ei osanud öelda, kuidas kooli õpetajad praegu AstraZeneca vaktsiini suhtuvad, sest paljud töötavad kodus. „Isiklikult teisest süstist ei loobu, sest esimene süst oli juba veebruaris ja piisavalt palju aega on möödas, ohtu ei tekkinud,” märkis ta. „Pealegi võib tromb juhtuda mis iganes olukorras. Usun oma perearsti.”

Viljandi gümnaasiumi juhiabi Juhan-Mart Salumäe teada pole ükski nende kooli töötaja AstraZeneca vaktsiinist loobunud. Personal peaks teise doosi saama aprilli lõpu poole. „Suurt ohtu vaktsiinist olla ei tohiks, mina ei kõhkle,” kinnitas Salumäe.

Anonüümseks jäänud perearst aga ütles, et on tige ja väsinud, sest nädalavahetusel välja paisatud sõnumite tõttu on tekkinud kaos. „Kolm korda oleme üle 80-aastaseid läbi helistanud ja enam üldse ei taheta vaktsiini,” sõnas arst. Venekeelsed patsiendid ei soovi nagunii tema sõnul muud peale Sputniku. „Öeldakse, et näete: endine peaminister härra Ratas ka keeldub vaktsineerimast,” tõi perearst esile. Tema sõnul keeldusid pärast nädalavahetust umbes pooled eestlased üldse vaktsiinist ja kaheldakse juba ka Pfizeris. „Mõni küsib Johnsonit,” märkis arst.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tõsi, korraga on Eestis lood keerulised. Riigikantselei töötajatele tundub, et näiteks perearstid teevad liiga palju isetegevust ja süstivad, nagu jumal juhatab. Ometi näeb kava ette, et kaks kolmandikku vaktsiini – ka rariteetsemad Pfizeri ja Moderna doosid – läheks vanematele ja riskirühmale ning kolmandik eesliinitöötajatele.
Justnimelt. Liiga palju isetegevust.
Meie mehed ootavad seda lubatud eesliini vaktsineerimist juba jaanuarist alates (vahepeal toimub mingi kummaline tants nimekirjade edasi-tagasi saatmisega), samas uudistest näeme, et vaktsineeritakse keda iganes. :dont_know:

Parem nali selle "eesliiniga" on see, et vahepeal on osad mehed haiguse üles korjanud või on juba perearsti kaudu vaktsiini saanud. Aga seda plaanilist vaktsiini ei tule ega tule.

Täna on eesliinitöötajate vaktsineerimine toppamas, sest vaktsiine pole. Samas nädalavahetusel lasti jälle tuhandeid vaktsiine kuhu iganes. :wall:
Ma veendun järjest enam, et saamatusehunnikust lokilamba arusaamatu ametishoidmine vaid ühte eesmärki teenibki - et see praegune "päikesekoalitsioon" lõhki ei läeks :mrgreen:
Margus Tsahkna ütles eile I Stuudios tabavalt, et päike ei tõuse ega tõuse. Ja kui KK lõputult venitab lokisoengumehe välja vahetamisega, siis pöördub antud viha lõpuks tema enda vastu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Kriku »

Aga mille poolest ta ise parem ongi?
kraal
Liige
Postitusi: 660
Liitunud: 02 Mai, 2006 15:11
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas kraal »

2korda2 kirjutas:Esiteks on see väide jama. Ei saadeta 100 doosi kaupa. Rohkem kui 1 perearst võib seda kinnitada (veel 2 nädalat tagasi polnud vähemalt kolm mulle teada olevat perearsti oma nimistu peale veel 100 doosi saanudki).
See väide ei ole minu välja mõeldud vaid seda ütles Haigekasse juht teles.
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 989
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi juhitaval hingamisel/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta/vaktsineeritud vähemalt ühe korra (vaktsineerimiskuur lõpetatud)

11.11/ 4851 (+130)/ 2.7 %/ 6/ 76/ 63/ 144 (diagnoositud haigete arv ületas 6500 piiri; hakkas kehtima tervishoiualane hädaolukord)
12.11/ 5277 (+376)/ 7.1 %/ 6/ 76/ 68/ 166 (diagnoositud haigete arv ületas 6800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2200)
13.11/ 4820 (+258)/ 5.4 %/ 5/ 80/ 72/ 178 (diagnoositud haigete arv ületas 7100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2300)
14.11/ 5805 (+264)/ 4.5 %/ 5/ 80/ 75/ 188 (diagnoositud haigete arv ületas 7400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2500)
15.11/ 5238 (+225)/ 4.3 %/ 5/ 81/ 84/ 199 (diagnoositud haigete arv ületas 7600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2600)
16.11/ 3508 (+210)/ 6.0 %/ 7/ 81/ 84/ 211 (diagnoositud haigete arv ületas 7800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2700; valitsus kehtestab liikumisvabaduse ja lahtiolekuaja piirangud, maski kandmine soovituslik)
17.11/ 5287 (+184)/ 3.5 %/ 6/ 84/ 85/ 218 (diagnoositud haigete arv ületas 8000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2900)
18.11/ 5539 (+270)/ 4.9 %/ 6/ 85/ 99/ 223 (diagnoositud haigete arv ületas 8300 piiri)
19.11/ 7152 (+409)/ 5.7 %/ 7/ 86/ 112/ 244 (diagnoositud haigete arv ületas 8700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3200)
20.11/ 6856 (+361)/ 5.3 %/ 10/ 87/ 119/ 253 (diagnoositud haigete arv ületas 9000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3300)
21.11/ 5437 (+305)/ 5.6 %/ 8/ 87/ 119/ 258 (diagnoositud haigete arv ületas 9300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3400)
22.11/ 4944 (+348)/ 7.0 %/ 7/ 88/ 146/ 270 (diagnoositud haigete arv ületas 9700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3500)
23.11/ 3735 (+232)/ 6.2 %/ 8/ 92/ 154/ 278 (diagnoositud haigete arv ületas 9900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3700)
24.11/ 4090 (+202)/ 4.9 %/ 8/ 94/ 147/ 284 (diagnoositud haigete arv ületas 10000 piiri; valitsus kehtestab maski kandmise kohustuse ja 2+2 reegli avalikes siseruumides ja ühistranspordis, piirangud spordile sisetingimustes)
25.11/ 5731 (+383)/ 6.7 %/ 7/ 97/ 163/ 303 (diagnoositud haigete arv ületas 10500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4000)
26.11/ 5645 (+412)/ 7.3 %/ 7/ 99/ 183/ 306 (diagnoositud haigete arv ületas 10900 piiri;)
27.11/ 5367 (+367)/ 6.8 %/ 6/ 104/ 182/ 314 (diagnoositud haigete arv ületas 11300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4100)
28.11/ 5738 (+374)/ 6.5 %/ 6/ 109/ 180/ 322 (diagnoositud haigete arv ületas 11600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4200; piirangud statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvatele üritustele)
29.11/ 5278 (+355)/ 6.7 %/ 7/ 112/ 191/ 332 (diagnoositud haigete arv ületas 12000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4400)
30.11/ 3934 (+255)/ 6.5 %/ 11/ 118/ 203/ 335 (diagnoositud haigete arv ületas 12300 piiri)
01.12/ 4154 (+190)/ 4.6 %/ 12/ 121/ 206/ 336 (diagnoositud haigete arv ületas 12400 piiri)
02.12/ 6439 (+524)/ 8.1 %/ 11/ 122/ 206/ 355 (diagnoositud haigete arv ületas 13000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4700)
03.12/ 5402 (+451)/ 8.3 %/ 12/ 123/ 218/ 358 (diagnoositud haigete arv ületas 13400 piiri)
04.12/ 4720 (+469)/ 10 %/ 11/ 125/ 222/ 366 (diagnoositud haigete arv ületas 13900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4800 )
05.12/ 6407 (+560)/ 8.7 %/ 12/ 126/ 239/ 385 (diagnoositud haigete arv ületas 14500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5100; müügisaalides üldkasut ruumides 50 % täituvus; toitlustusettevõtetes ja meelelahutuskohtades ning avalike ürituste toimumiskohtades viibimise piirang kl. 22-6; Ida-Virumaal siseruumides toimuva huvihariduse, huvitegevuse ja harrastusspordi piirangud)
06.12/ 5719 (+479)/ 8.4 %/ 13/ 131/ 254/ 395 (diagnoositud haigete arv ületas 14900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5200 )
07.12/ 2917 (+248)/ 8.5 %/ 13/ 133/ 261/ 396 (diagnoositud haigete arv ületas 15200 piiri)
08.12/ 4120 (+284)/ 6.9 %/ 14/ 137/ 262/ 402 (diagnoositud haigete arv ületas 15500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5300)
09.12/ 5699 (+547)/ 9.6 %/ 13/ 139/ 264/ 415 (diagnoositud haigete arv ületas 16000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5500)
10.12/ 5743 (+542)/ 9.4 %/ 14/ 141/ 254/ 425 (diagnoositud haigete arv ületas 16500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 5600)
11.12/ 3537 (+359)/ 10.1 %/ 16/ 142/ 271/ 424 (diagnoositud haigete arv ületas 16900 piiri)
12.12/ 7698 (+758)/ 9.8 %/ 16/ 148/ 268/ 453 (diagnoositud haigete arv ületas 17700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6000; piirangud Ida-Virumaal)
13.12/ 3535 (+342)/ 9.7 %/ 17/ 149/ 286/ 452 (diagnoositud haigete arv ületas 18000 piiri)
14.12/ 3985 (+327)/ 8.2%/ 17/ 154/ 303/ 457 (diagnoositud haigete arv ületas 18300 piiri; piirangud sportimisele sise- ja välitingimustes; koolide ja huviringide sulgemine)
15.12/ 4591 (+300)/ 6.5%/ 19/ 157/ 313/ 465 (diagnoositud haigete arv ületas 18600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6100)
16.12/ 5903 (+589)/ 10.0%/ 16/ 160/ 324/ 470 (diagnoositud haigete arv ületas 19200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6200)
17.12/ 6116 (+733)/ 12.0%/ 16/ 164/ 321/ 492 (diagnoositud haigete arv ületas 20000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6500)
18.12/ 6193 (+655)/ 10.6%/ 15/ 168/ 326/ 505 (diagnoositud haigete arv ületas 20600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6700)
19.12/ 5942 (+558)/ 9.4%/ 17/ 170/ 331/ 505 (diagnoositud haigete arv ületas 21200 piiri)
20.12/ 5285 (+582)/ 11.0%/ 18/ 174/ 340/ 513 (diagnoositud haigete arv ületas 21700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6800)
21.12/ 3126 (+283)/ 9.1%/ 18/ 181/ 374/ 516 (diagnoositud haigete arv ületas 22000 piiri)
22.12/ 5687 (+567)/ 10.0%/ 18/ 187/ 362/ 537 (diagnoositud haigete arv ületas 22600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100)
23.12/ 5824 (+662)/ 11.4%/ 19/ 192/ 371/ 545 (diagnoositud haigete arv ületas 23300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
24.12/ 7124 (+696)/ 9.8%/ 21/ 195/ 365/ 557 (diagnoositud haigete arv ületas 24000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400; 50% täituvuse nõue jumalateenistustele)
25.12/ 3674 (+575)/ 15.7%/ 23/ 202/ 384/ 573 (diagnoositud haigete arv ületas 24500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7600)
26.12/ 3093 (+441)/ 14.3%/ 23/ 204/ 407/ 550 (diagnoositud haigete arv ületas 25000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
27.12/ 2498 (+370)/ 14.8%/ 25/ 207/ 420/ 551 (diagnoositud haigete arv ületas 25300 piiri)
28.12/ 2976 (+415)/ 13.9%/ 20/ 213/ 431/ 558/ 207 (diagnoositud haigete arv ületas 25800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400; uued piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal; algas vaktsineerimine)
29.12/ 4352 (+476)/ 10.9%/ 21/ 221/ 410/ 571/ 516 (diagnoositud haigete arv ületas 26200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7500)
30.12/ 6648 (+964)/ 14.5%/ 24/ 226/ 411/ 600/ 884 (diagnoositud haigete arv ületas 27200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
31.12/ 5753 (+737)/ 12.8%/ 26/ 229/ 393/ 600/ 1907 (diagnoositud haigete arv ületas 27900 piiri)
01.01/ 3508 (+417)/ 11.9%/ 25/ 234/ 381/ 582/ 2487 (diagnoositud haigete arv ületas 28400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7700)
02.01/ 2292 (+379)/ 16.5%/ 25/ 241/ 395/ 569/ 2487 (diagnoositud haigete arv ületas 28700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7500)
03.01/ 3454 (+341)/ 9.9%/ 27/ 244/ 401/ 551/ 2517 (diagnoositud haigete arv ületas 29100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
04.01/ 3394 (+390)/ 11.5%/ 29/ 251/ 423/ 559/ 2535 (diagnoositud haigete arv ületas 29500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400)
05.01/ 3806 (+427)/ 11.2%/ 29/ 257/ 397/ 549/ 3188 (diagnoositud haigete arv ületas 29900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
06.01/ 5528 (+704)/ 12.7%/ 29/ 261/ 402/ 553/ 5009 (diagnoositud haigete arv ületas 30600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
07.01/ 7148 (+1101)/ 15.4%/ 30/ 265/ 394/ 582/ 6632 (diagnoositud haigete arv ületas 31700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7700)
08.01/ 5599 (+783)/ 14.0%/ 28/ 270/ 395/ 598/ 7973 (diagnoositud haigete arv ületas 32500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
09.01/ 5348 (+554)/ 10.4%/ 28/ 278/ 384/ 606/ 10197 (diagnoositud haigete arv ületas 33000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8000)
10.01/ 3832 (+426)/ 11.1%/ 26/ 283/ 384/ 610/ 10749 (diagnoositud haigete arv ületas 33500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8100)
11.01/ 3497 (+290)/ 8.3%/ 26/ 287/ 412/ 601/ 10972 (diagnoositud haigete arv ületas 33800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900; väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad koolid avatud, huviringid avatud piirangutega)
12.01/ 3823 (+334)/ 8.7%/ 26/ 292/ 408/ 590/ 11896 (diagnoositud haigete arv ületas 34100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7800)
13.01/ 6793 (+850)/ 12.5%/ 29/ 301/ 404/ 582/ 13481 (diagnoositud haigete arv ületas 34900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7700)
14.01/ 5884 (+632)/ 10.7%/ 27/ 311/ 386/ 574/ 14879 (diagnoositud haigete arv ületas 35600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7600)
15.01/ 4295 (+454)/ 10.6%/ 27/ 316/ 385/ 578/ 16677 (diagnoositud haigete arv ületas 36000 piiri)
16.01/ 4758 (+615)/ 12.9%/ 27/ 320/ 385/ 594/ 17959 (diagnoositud haigete arv ületas 36600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
17.01/ 3207 (+390)/ 12.2%/ 26/ 325/ 403/ 598/ 18179 (diagnoositud haigete arv ületas 37000 piiri)
18.01/ 2659 (+263)/ 9.9%/ 26/ 333/ 424/ 588/ 18275 (diagnoositud haigete arv ületas 37300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7800; leevendatakse piiranguid Harjumaal ja Ida-Virumaal)
19.01/ 5254 (+599)/ 11.4%/ 26/ 344/ 421/ 595/ 19315 (diagnoositud haigete arv ületas 37900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7900)
20.01/ 4997 (+603)/ 12.1%/ 28/ 349/ 406/ 594/ 20478 (diagnoositud haigete arv ületas 38500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7800)
21.01/ 5260 (+668)/ 12.7%/ 31/ 354/ 401/ 561/ 21985 (diagnoositud haigete arv ületas 39200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400)
22.01/ 4617 (+489)/ 10.6%/ 31/ 358/ 405/ 539/ 24196 (diagnoositud haigete arv ületas 39700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100)
23.01/ 4968 (+484)/ 9.7%/ 29/ 368/ 391/ 534/ 25704 (diagnoositud haigete arv ületas 40100 piiri)
24.01/ 4568 (+531)/ 11.6%/ 29/ 376/ 404/ 542/ 25964 (diagnoositud haigete arv ületas 40700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
25.01/ 3099 (+258)/ 8.3%/ 28/ 383/ 417/ 540/ 26126 (diagnoositud haigete arv ületas 40900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100; Harjumaal ja Ida-Virumaal avatakse koolid)
26.01/ 4840 (+357)/ 7.4%/ 21/ 392/ 409/ 541/ 27180 (diagnoositud haigete arv ületas 41300 piiri)
27.01/ 6010 (+635)/ 10.6%/ 21/ 398/ 392/ 525/ 29594 (diagnoositud haigete arv ületas 41900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 6900)
28.01/ 5326 (+687)/ 12.9%/ 21/ 406/ 379/ 529/ 31629 (6214) (diagnoositud haigete arv ületas 42600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7000)
29.01/ 6098 (+689)/ 11.3%/ 24/ 409/ 409/ 547/ 34019 (7607) (diagnoositud haigete arv ületas 43300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
30.01/ 4558 (+398)/ 8.7%/ 23/ 411/ 404/ 531/ 37230 (9597) (diagnoositud haigete arv ületas 43700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7000)
31.01/ 3696 (+404)/ 10.9%/ 22/ 419/ 408/ 536/ 27900 (10155) (diagnoositud haigete arv ületas 44200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100)
01.02/ 3121 (+366)/ 11.7%/ 23/ 422/ 418/ 544/ 28186 (10408) (diagnoositud haigete arv ületas 44500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200; Harjumaal ja Ida-Virumaal leevendatakse veidi piiranguid)
02.02/ 4592 (+467)/ 10.2%/ 20/ 424/ 410/ 529/ 28907 (11310) (diagnoositud haigete arv ületas 44900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7000)
03.02/ 5920 (+687)/ 11.6%/ 22/ 433/ 405/ 536/ 30158 (12842) (diagnoositud haigete arv ületas 45600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7100; ühtlustatakse piirangud üle Eesti, väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad piirangud karmistuvad)
04.02/ 5167 (+669)/ 12.9%/ 17/ 443/ 413/ 536/ 31864 (14330) (diagnoositud haigete arv ületas 46300 piiri)
05.02/ 5205 (+592)/ 11.4%/ 17/ 448/ 412/ 544/ 33927 (15871) (diagnoositud haigete arv ületas 46900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
06.02/ 5544 (+587)/ 10.6%/ 16/ 456/ 417/ 551/ 35492(17376) (diagnoositud haigete arv ületas 47500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7300)
07.02/ 4025 (+420)/ 10.4%/ 16/ 461/ 425/ 543/ 35905 (17519) (diagnoositud haigete arv ületas 47900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7200)
08.02/ 3039 (+340)/ 11.2%/ 15/ 466/ 433/ 549/ 35917 (17564) (diagnoositud haigete arv ületas 48200 piiri)
09.02/ 5141 (+541)/ 10.5%/ 16/ 474/ 444/ 563/ 36897 (18211) (diagnoositud haigete arv ületas 48800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7400)
10.02/ 5810 (+798)/ 13.7%/ 15/ 477/ 449/ 575/ 39147 (19114) (diagnoositud haigete arv ületas 49600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 7600)
11.02/ 5754 (+676)/ 11.7%/ 13/ 480/ 455/ 574/ 41731 (20026) (diagnoositud haigete arv ületas 50200 piiri)
12.02/ 5513 (+712)/ 12.9%/ 12/ 486/ 451/ 576/ 44486 (21312) (diagnoositud haigete arv ületas 50900 piiri)
13.02/ 5220 (+757)/ 14.5%/ 13/ 491/ 452/ 602/ 46020 (22126) (diagnoositud haigete arv ületas 51700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8000)
14.02/ 4910 (+668)/ 13.6%/ 16/ 495/ 476/ 622/ 46152 (22284) (diagnoositud haigete arv ületas 52400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8200)
15.02/ 2969 (+415)/ 14.0%/ 18/ 501/ 492/ 626/ 46154 (22343) (diagnoositud haigete arv ületas 52800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8300)
16.02/ 5702 (+615)/ 10.8%/ 18/ 508/ 492/ 637/ 46740 (22573) (diagnoositud haigete arv ületas 53400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8400)
17.02/ 6350 (+811)/ 12.8%/ 17/ 510/ 507/ 646/ 48573 (23149) (diagnoositud haigete arv ületas 54300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8500)
18.02/ 8517 (+995)/ 11.7%/ 18/ 514/ 502/ 671/ 52263 (23812) (diagnoositud haigete arv ületas 55200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 8900)
19.02/ 6380 (+952)/ 14.9%/ 21/ 518/ 508/ 698/ 57543 (24827) (diagnoositud haigete arv ületas 56200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 9200)
20.02/ 5699 (+787)/ 13.8%/ 22/ 528/ 493/ 713/ 61316 (25831) (diagnoositud haigete arv ületas 57000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 9400)
21.02/ 4589 (+583)/ 12.7%/ 24/ 535/ 507/ 726/ 61904 (26053) (diagnoositud haigete arv ületas 57600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 9600)
22.02/ 5781 (+827)/ 14.3%/ 24/ 540/ 525/ 762/ 62415 (26375) (diagnoositud haigete arv ületas 58400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 10100; ei lubata rühmategevusi ning treeninguid, spaad, saunad, basseinid suletakse; piirangud toitlustusasutustele, avalikele kogunemistele ja meelelahutusele))
23.02/ 6551 (+961)/ 14.7%/ 25/ 553/ 493/ 794/ 64508 (27277) (diagnoositud haigete arv ületas 59400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 10500)
24.02/ 5926 (+1066)/ 18.0%/ 28/ 557/ 478/ 814/ 68297 (28218) (diagnoositud haigete arv ületas 60400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 10800)
25.02/ 4939 (+1152)/ 23.3%/ 26/ 567/ 504/ 850/ 68629 (28351) (diagnoositud haigete arv ületas 61600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 11300)
26.02/ 6412 (+1203)/ 18.8%/ 27/ 575/ 510/ 887/ 72363 (31158) (diagnoositud haigete arv ületas 62800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 11700)
27.02/ 9451 (+1571)/ 16.6%/ 27/ 584/ 503/ 948/ 77536 (33503) (diagnoositud haigete arv ületas 64300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 12600)
28.02/ 6222 (+1199)/ 19.3%/ 27/ 589/ 523/ 988/ 78576 (33927) (diagnoositud haigete arv ületas 65600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 13100)
01.03/ 4900 (+1026)/ 20.9%/ 24/ 598/ 563/ 1030/ 78759 (34050) (diagnoositud haigete arv ületas 66600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 13700; suletakse koolid)
02.03/ 6566 (+1110)/ 16.9%/ 27/ 605/ 565/ 1070/ 81209 (35067) (diagnoositud haigete arv ületas 67700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 14200)
03.03/ 8299 (+1466)/ 17.7%/ 25/ 615/ 555/ 1120/ 84175 (37369) (diagnoositud haigete arv ületas 69100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 14900; siseruumides keelatakse avalikud koosolekud, jumalateenistused ja meelelahutus; saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad kinni; söögikohad avatud kuni 18.00)
04.03/ 6969 (+1418)/ 20.3%/ 28/ 623/ 564/ 1150/ 87086 (39762) (diagnoositud haigete arv ületas 70600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 15300)
05.03/ 7656 (+1533)/ 20.0%/ 30/ 637/ 578/ 1200/ 92270 (42234) (diagnoositud haigete arv ületas 72100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 15900)
06.03/ 7525 (+1542)/ 20.5%/ 35/ 644/ 582/ 1250/ 97858 (43745) (diagnoositud haigete arv ületas 73600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 16600; keelatud sport ja liikumisüritused va. elukutselistele sportlastele ja erivajad inimestele; toitlustusettevõtted nädalavahetusel suletud, ruumi täituvuse piirang-25 %; kauplused nädalavahetusel suletud va toidupoed, tanklad, apteegid, prillipoed, med seadmete poed, telekomi ettevõtete esindused, lemmikloomapoed, ruumi täituvuse piirang-25 %; lõpu- ja riigieksamiteks valmistuvad õpilased võivad tulla kontaktõppele 2 p nädalas)
07.03/ 6764 (+1320)/ 19.5%/ 36/ 653/ 604/ 1310/ 101452 (43942) (diagnoositud haigete arv ületas 75000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 17300;
08.03/ 5496 (+1180)/ 21.5%/ 36/ 667/ 626/ 1330/ 102417 (43975) (diagnoositud haigete arv ületas 76100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 17700)
09.03/ 6827 (+1306)/ 19.1%/ 41/ 669/ 640/ 1360/ 105845 (44235) (diagnoositud haigete arv ületas 77400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 18000)
10.03/ 7813 (+1483)/ 19.0%/ 41/ 677/ 639/ 1390/ 109865 (45310) (diagnoositud haigete arv ületas 78900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 18500)
11.03/ 9402 (+1957)/ 20.8%/ 42/ 686/ 639/ 1450/ 113898 (47795) (diagnoositud haigete arv ületas 80900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19300; 2+2 reegel kehtib ka avalikus väliruumis; 1-4 kl distantsõppele, siiski võimalikud on erandid igas vanuses õpilastele; avalikes siseruumides on keelatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus, täiendõpe va elukutselised sportlased; spordivõistlused nii sees kui väljas lubatud ainult elukutselistele sportlastele; avalikuks kasutamiseks saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad on kinni; avalikud siseruumid peavad olema külastajatele suletud; toitlustusettevõted peavad olema igal pool suletud; avatuks jäävad ainult esmavajalikud kauplused: toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooni ettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad; teenindusettevõtted on avatud ruumitäitumuse piiranguga 25 %)
12.03/ 7237 (+1358)/ 18.8%/ 42/ 695/ 658/ 1460/ 122087 (50691) (diagnoositud haigete arv ületas 82200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19400)
13.03/ 8530 (+1587)/ 18.6%/ 46/ 710/ 669/ 1470/ 127829 (52571) (diagnoositud haigete arv ületas 83800 piiri)
14.03/ 5055 (+932)/ 18.4%/ 46/ 719/ 693/ 1450/ 133263 (52649) (diagnoositud haigete arv ületas 84800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19200)
15.03/ 5960 (+1281)/ 21.5%/ 45/ 728/ 711/ 1460/ 138543 (52664) (diagnoositud haigete arv ületas 86000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19400)
16.03/ 7865 (+1462)/ 18.6%/ 44/ 739/ 687/ 1490/ 141912 (52932) (diagnoositud haigete arv ületas 87500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19800)
17.03/ 8606 (+1782)/ 20.7%/ 48/ 745/ 691/ 1510/ 145666 (53729) (diagnoositud haigete arv ületas 89300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20100)
18.03/ 7706 (+1797)/ 22.0%/ 51/ 758/ 698/ 1540/ 150844 (53987) (diagnoositud haigete arv ületas 91000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20400)
19.03/ 8510 (+1750)/ 20.6%/ 48/ 769/ 691/ 1550/ 157489 (54772) (diagnoositud haigete arv ületas 92700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20600)
20.03/ 7031 (+1247)/ 17.7%/ 50/ 780/ 656/ 1530/ 163936 (56946) (diagnoositud haigete arv ületas 94000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20300)
21.03/ 6768 (+1375)/ 20.3%/ 49/ 787/ 685/ 1530/ 166163 (57003) (diagnoositud haigete arv ületas 95400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20400)
22.03/ 4799 (+993)/ 20.7%/ 52/ 797/ 699/ 1520/ 167488 (57023) (diagnoositud haigete arv ületas 96300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20200)
23.03/ 6233 (+1063)/ 17.1%/ 46/ 809/ 692/ 1500/ 169435 (57559) (diagnoositud haigete arv ületas 97400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19900)
24.03/ 7265 (+1552)/ 21.4%/ 44/ 823/ 698/ 1510/ 172183 (57738) (diagnoositud haigete arv ületas 99000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 20000)
25.03/ 7259 (+1428)/ 19.7%/ 48/ 836/ 692/ 1470/ 177457 (58143) (diagnoositud haigete arv ületas 100400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19500)
26.03/ 5876 (+1151)/ 19.6%/ 48/ 847/ 699/ 1450/ 185910 (59695) (diagnoositud haigete arv ületas 101500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 19300)
27.03/ 7738 (+1149)/ 14.9%/ 44/ 860/ 667/ 1420/ 191723 (60555) (diagnoositud haigete arv ületas 102700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 18800)
28.03/ 4400 (+892)/ 20.3%/ 49/ 868/ 700/ 1420/ 193870 (60813) (diagnoositud haigete arv ületas 103600 piiri)
29.03/ 3308 (+584)/ 17.7%/ 51/ 879/ 725/ 1360/ 194358 (60861) (diagnoositud haigete arv ületas 104200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 18100)
30.03/ 6580 (+1202)/ 18.3%/ 46/ 896/ 709/ 1340/ 196317 (61206) (diagnoositud haigete arv ületas 105400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 17800)
31.03/ 5189 (+1005)/ 19.4%/ 48/ 902/ 699/ 1290/ 198905 (62184) (diagnoositud haigete arv ületas 106400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 17000)
01.04/ 4856 (+1099)/ 22.6%/ 48/ 907/ 711/ 1220/ 203365 (63696) (diagnoositud haigete arv ületas 107200 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 16200)
02.04/ 5583 (+901)/ 16.1%/ 46/ 922/ 681/ 1180/ 211367 (67645) (diagnoositud haigete arv ületas 108400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 15600)
03.04/ 2947 (+519)/ 17.6%/ 49/ 931/ 687/ 1120/ 214981 (68025) (diagnoositud haigete arv ületas 108900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 14900)
04.04/ 3474 (+462)/ 13.3%/ 49/ 941/ 716/ 1050/ 223153 (68648) (diagnoositud haigete arv ületas 109300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 14000)
05.04/ 3100 (+382)/ 12.3%/ 52/ 950/ 727/ 1010/ 227246 (68785) (diagnoositud haigete arv ületas 109700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 13300)
06.04/ 5413 (+899)/ 16.6%/ 52/ 964/ 686/ 994/ 229241 (69779) (diagnoositud haigete arv ületas 110600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 13200)
07.04/ 6116 (+984)/ 16.1%/ 52/ 976/ 650/ 952/ 231710 (70916) (diagnoositud haigete arv ületas 111600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 12600)
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi juhitaval hingamisel/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta/vaktsineeritud vähemalt ühe korra (vaktsineerimiskuur lõpetatud)

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 17.5 % ja mediaan 17.6 %. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 12657 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi.

Nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta (06.04.21 seis): Harjumaa 1260; Lääne-Virumaa 1080; Ida-Virumaa 1000; Raplamaa 883; Läänemaa 734; Jõgevamaa 605; Järvamaa 580; Pärnumaa 516; Viljandimaa 507; Tartumaa 447; Saaremaa 438; Põlvamaa 426; Võrumaa 367; Hiiumaa 365; Valgamaa 330.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

Postitus Postitas Peeter »

Kriku kirjutas:Aga mille poolest ta ise parem ongi?
Ei olegi. Aga see on taktikaline käik hoida "esikaabutar" tule alt väljas. See on tüüpiline poliittehnoloogia hoidmaks "päikesekuningannat" tule alt väljas. Ta saab öelda, et "selle eest vastutab Kiik oma ministeeriumiga, minge tema käest küsige!" ja ise kommunikeerib meeldivatel teemadel. Lihtsalt peab jälgima biiti, laskma tulealusel essu helpida ja ise samas biitida siis millal vajadusel tule alla jäetud vigur ohverdada.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist